vesinikside- side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- Radikaal on aatom või aatomite rühm, millel on paaritu arv elektrone. pürolüüs- Aine või materjali lagunemine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- Süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. ahelisomeeria- süsinikahela kuju on erinev asendiisomeeria- kordsed sidemed või funktsionaalrühmad paiknevad ühesuguse süsinikahela korral erinevalt. osalaeng- negatiivne või positiivne laeng BETAplus/miinus elektrofiil- elektroniarmastaja, ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter. (tühja orbitaali ja positiivse laenguga)
Aminohapped 2-aminopropaanhape * kaks hüdrofiilset rühma: hea CH3CH(NH2)COOH lahustuvus vees Fenoolid Ar-OH hüdroksübenseen ehk fenool C6H5OH Keemilised omadused * TÄIELIK PÕLEMINE 2 C2H6 + 7 O2 4 CO2 + 6 H2O RADIKAALILINE ASENDUS a) halogeeniga: alkaan + halogeen halogeeniühend + HHal CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CHClCH3 + HCl b) hapnikuga: alkaan + hapnik alkohol 2 CH 3CH2CH3 + O2 2 CH3CH(OH) CH3 ELEKTROFIILNE LIITUMINE a) halogeeniga: alkeen + halogeen dihalogenoalkaan CH2=CHCH3 + Cl2 CH2ClCHClCH3 b) vesinikhalogeniidiga: alkeen + vesinikhalogeniid halogenoalkaan (halogeeniühend) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3
kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne
kaksiksidemed, aromaatsed tuumad. Delokalisatsioon stabiliseerib osakesi. halogeenimine- halogeeni aatomi(te) sisseviimine ühendisse. nitreerimine- vesiniku aatomi nitrorühmaga (-NO2) asendamine. alküülimine- on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise. võib olla ka antud väide ja vaja otsustada, kas väide on õige või väär. Vale väite korral parandada viga. (Eitust mitte kasutada!) 2.Aineklassi (alkaan, alkeen, alküün, halogeeniühend, alkohol, alkoholaat, eeter, amiin, amiini sool,areen, fenool, aromaatne amiin) määramine. Alkaan CH3-CH2-CH2-CH3 Alkeen CH 3-CH2-CH=CH-CH3 Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne
orbitaalile · O, N REAKTSIOONIDE ANALÜÜS · Ründav osake reaktsiooni alustav osake · Reaktsioonitsenter nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake · Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm
* Hargnemata ahelaga isomeeridel on ka kõrem sulamis ja keemis temperatuur, sest molekulide paigutus on tihedam ja molekulid mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja nende mõjude lõhkumiseks on tarvis rohkem energiat. Alkaanide keemilised omadused * Tava temperatuuril on alkaanid vähese reaktsiooni võimega ning keemilise reaktsiooni toimumiseks tuleb molekulile anda juurde energiat. * Radikaal üksiku ehk paardumata elektroniga osake, millel on palju energiat. * Alkaan + halogeen = halogeeniühend ja vesinik halogeniid. -) Selliseid reaktsioone nimetatakse radikaalseteks asendus reaktsioonideks. *) Kõige rohkem tekib sellist isomeeri sellise süsiniku juures, millel on kõige rohkem sidemeid teise süsinikuga. * Alkaanid on hüdrofoobsed ained ehk ei lahustu ega märgu vees + ei moodusta vee molekulidega vesiniksidemeid. Halogeeniühendid * Halogeeniühendid orgaanilised ained, milles süsiniku aatom on ühenduses halogeeni aatomiga (F, Cl, Br, I)
Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine;tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!) 3. Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised, teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad). Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform). 4. Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused. Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises vees hästi lahusutvad,
HALOGEENIDE MÕISTED 1)polaarne kovalentne side moodustub erinevate mittemetallide vahel ühiste elektronpaaride abil. 2)halogeeniühend orgaaniline ühend, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)osalaeng - väiksem elektroni laengust. Väga väike laen 4)elektrofiil on OSAKE, millel on tühi orbital ja/või + laeng 5)elektrofiilne tsenter on AATOM , millel on tühi orbital ja/või + laeng 6)elektrofiilne asendusreaktsioon nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiil asendub teisega. 7)nukleofiil on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja laeng
· keemistemperatuur suhteliselt madal (vesiniksidemeid ei saa moodustada) -mida rohkem C-sid seda kõrgem. LAHUSTUVUS (alustades kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (C 1-3) alkoholid (C 4) muud alkoholid eetrid KEEMISTEMPERATUUR (kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (mida pikem seda kõrgem) eetrid (mida pikem seda kõrgem) ALKOHOLID reageerivad IA rühma metallidega (alkoholaat+vesinik) ja hapnikuga (põlemine- tekib CO2+H2O) EETRITE saamine: 1) alkoholaat + halogeeniühend eeter + sool 2) alkohol + alkohol (kuumutamine) eeter + vesi
Väliselektronkihil 7 elektroni(F:+9/2)7) ).
Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I).
Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel):
· F-fluoro
· Cl-kloro
· Br-bromo
· I-jodo
Halogeenide omadused:
· füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril
gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela
halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab
halogeeniühend.
· füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid,
on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui a...
See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut. kiiresti lagunema 3)ei tohi edasi kanduda toiduahelates ega kuhjuda organismides Nukleofiil - : Elektrofiil + Radikaal . (üksikelektron) 1. 1)Pol.kov.side- moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel ühiste el.paaride abil 2)Halogeeniühend- orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega 3)Osalaeng- väga väike laeng, väiksem kui elektroni laeng 4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg
Halogeeniühendid- kas kasulikud või kahjulikud? Halogeeniühendeid on väga erinevat sorti. Mõned vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised. Enamik neist on kas vedelikud või tahked ained. Halogeeniühendite tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab halogeeniühend. Nimetus "halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab `soola moodustajat'. Kõik halogeeniühendid, välja arvatud ehk nende polümeerid, on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Organismis alluvad nad mitmesugustele muundumistele ning põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, halvemal juhul surmaga.
Keemia KT Halogeeniühendid Mõisted: Halogeen Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on puudu üks elektron stabiilsest oktetist. Halogeeniühend Orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid. Veest raskemad, hüdrofoobsed. Mürgised, kerglenduvad on narkootilise toimega. Polaarne kovalentne side Elektronpaar, mis seob süsiniku ja halogeeni aatomit, mis on tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- osake, millel on paardumata elektron. pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. osalaeng- on nullist veidi positiivsem või negatiivsem laeng (vastavalt + või -),
Alkaani tunnuseks on liide aan, valemiks C nH2n+2 ja sõnatüvi ise kirjeldab süsinikahela pikkust, näiteks metaan, etaan, propaan ja nii edasi. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis tuleb eesliide tsüklo-, näiteks tsüklooktaan. Alkaanid on tavatingimustel gaasid, kuid on ka tahkeid ja vedelaid alkaane. [1] Nad on keemilised väheaktiivsed ning neile on iseloomulikud oksüdeerumis- (põlemine) ja asendusreaktsioonid, viimased toimuvad ahelreaktsioonina, kus saaduseks on halogeeniühend. [2] Reaktsioonid toimuvad kas kõrgemal temperatuuril või kiiritamisel. [7] Mitmesugused naftasaadused, nagu vedelkütused ja määrdeõlid, sisaldavad alkaane. [1] 1.1 Metaan Metaan on lõhnatu, hüdrofoobne ja värvitu gaas valemiga CH 4. Metaani põhiülesanne on maagaasi peamine koostisosa. Ta moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, näiteks veekogu põhjamudas, kust ta eraldub mullidena. Samuti moodustub metaani inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel
Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises. Propaantriool e. glütserool (HOCH2CH(OH)CH2OH) on vanema nimega tuntud glütseriin. Tema molekuli osa kuulub kõikide rasvade koostisesse. Kasutatakse kosmeetikapreparaatides ning emailvärvide valmistamisel. Alkoholide saamine · Halogeeniühend + alus R-Cl + NaOH R-OH + NaCl · Alkeeni hüdraatimine + vesi (NB! Nafta ja alkohol) CH3-CH=CH2 + H2O CH3-CH(OH)CH3 · Eeter CH3-CH2-O-CH3 (Metoksüetaan; etüülmetüüleeter) Eetrid Füüsikalised omadused: Eetrid ei moodusta vesiniksidemeid ja on seetõttu kergesti lenduvad ning vees väga vähe lahustuvad ühendid. · Alkoholaat + helogeeniühend eeter + sool
moodustunud polümeer polüeeter - sisaldab alati kahte epoksü(oksüraan)rühma ja erineva arvu OH-rühmi polüamiid aminohappest või dihappest ja diamiinist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer polüalkeen süsivesinik, mille ahelas sisaldub mitu kaksiksidet 2. Koosta kloroeteeni (vinüülkloriidi) polümerisatsiooni võrrand. Milliste ühendiklasside omadused on polüvinüülkloriidil? Nimeta ühendeid, millega toimuks reageerimine. Reageerib: + NaOH Omadused: halogeeniühend 3. Kujuta da propeeni polümerisatsiooni. Milliste ühendiklasside omadused on polüpropüleenil? Nimetada ühendeid, millega toimub regeerimine. Reageerib: + Hal2 Omadused: alkaan 4. Kujutada 2-metüül-1,3-butadieeni polümerisatsiooni. Milliste ühendiklasside omadused on polüisopreenil
nii N2, NO kui ka NO2 ➢ SO2 ja NO2 on happelised oksiidid, mis muudavad tavalised sademed happesademeteks ➢ Atmosfääri saastab ka tolm, mis tekib näiteks metallide töötlemisel (õhku satuvad raskmetallid) ○ Atmosfääri satub ka radioaktiivset tolmu ➢ Osoonikihi hõrenemine ○ Mitmesugustes aerosoolballoonides kasutatavad feroonid (gaasiline süsiniku halogeeniühend) põhjustavad atmosfääri kõrgemates kihtides osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket ➢ Osooni lagundavad ka nt lämmastiku oksiidid ➢ Osoon neelab Päikese UV-kiirgust ○ Osooniaukude piirkonnas eriti kevadeti on UV-kiirgus väga suur, mis võib põhjustada nahavähki, kahjustada silmi, tekitada teisi kahjulikke muutusi elusorganismides Kasvuhooneefekt ➢ Inimtegevuse tagajärjel paiskub atmosfääri u 33 miljardit tonni CO2
CH 3 - OH + Ca (CH 3O - ) 2 Ca 2+ + H 2 Tekib kaltsiumetanolaat. Vasega reaktsioon ei toimuks, sest Cu asub pingereas tagapool. - Kondensatsioon on funktsionaalrühmi sisaldavate ainete reageerimine vee eraldumisega. Alkohol kondenseerub happega, tekib ester. CH 3 - COOH + CH 3 - CH 2 - OH CH 3COOCH 2 CH 3+ H 2 O - Reaktsioon halogeniididega (halogeniid nt HCl, HBr) Halogeen on Cl 2 Halogeeniühend on RCl. Halogeniid HCl. CH 3 - CH 2 - OH + HBr CH 3 - CH 2 - Br + H 2 O Tekib etüülbromiid - Dehüdrogeenimine * primaarne alkohol, tekib aldehüüd CH 3 - CH 2 - OH CH 3 - C - H + H 2 o t Tekib etanaal CH 3 CHO * sekundaarne alkohol, tekib ketoon CH 3 - CH (OH ) - CH 3 CH 3 - C - CH 3 + H 2 o t Tekib atsetoon
Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse? Algul tarvitati DDT-d sõjaväes parasiitide tõrjeks, kuid hiljem leidis ta üha laienevat kasutamist põllumajanduses kahjulike putukate tõrjeks. See preparaat osutus äärmiselt mürgiseks putukatele, ent vähemmürgiseks imetajatele
Alkadieeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkadieeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Liitumisreaktsioon halogeenidega: CH2=CH-CH2-CH=CH2 + Br2-> CH2Br - CHBr-CH2-CH=CH2 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi. Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton. Elektrofiilne liitumine toob süsivesiniku
2)fenoolfunktsionaalrühm see kuusnurk (R: hal ?) ja amiinfunktsionaalrühm NH2 (R: hape) ja COOH jälle 3) alkeenfunktsrühm kaksikside (R: H-Hal) ja COOH ja hüdroksiidfunktsrühm OH (R: alus) 4)COOH (karboksüülhappe asendusderivaat) 5) OH ja alkeen ja COOH 6) R-Hal ja aldehüüd R-CHO (R: alkohol) 7) NH2 ja COOH CH3CH(OH)CH=CHCOOH CH3CH2CHClCH2CHO Karboksüülhape, halogeeniühend CH3CHNH2CH2COOH 20. Koostada antud estrite või amiidide valemid (propaanhappest tuletatud amiid, propaanhappest ja metanoolist tekkinud ester, butüülmetanaat, heksaanamiid jne.). NH2 O O O O O 21. Miks on vajalik katalüsaatori olemasolu estrite happelisel hüdrolüüsil? Põhjendada reaktsiooni skeemiga.
Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest tänapäeval loobutud ja plekkide eemaldamiseks on viimasel ajal üha enam kloroformi asemel hakatud kasutama diklorometaani. Kloroformi kõrval kasutati anesteetikuna ka dietüüleetrit, kuid lisaks kahjulikele kõrvalmõjudele oli see veel tule- ja plahvatusohtlikTänapäeval kasutatakse narkoosi esilekutsumiseks halotaani ehk 1,1,1- trifluoro-2-kloro-2-bromoetaani. See gaasiline halogeeniühend suudab narkoosi esile tuua juba siis, kui õhus on tema sisaldus 0,5-1,0 mahuprotsenti. Kohalikuks tuimestamiseks näiteks kergemate sporditraumade puhul valu vaigistamiseks kasutatakse kloroetaani. Tema keemistemperatuur on 12 ºC, mistõttu selle pihustamisel nahale tekitab see aurustudes sügava külmatunde, millest piisab kohalikuks tuimestamiseks. TETRAKLOROMETAAN ehk SÜSINIKTETRAKLORIID ehk TETRAKLOORSÜSINIK CCl4
osalaengud. Alkeeni liitumisisel halogeeniga ründab halogeeni positiivse osalaenguga osake (elektrofiil) alkeeni kaksiksidet (nukleofiilsustsenter). Elektrofiil ühineb eelistatult selle süsiniku aatomiga kaksiksidemes, mille juures on rohkem vesinike aatomeid. Selle tulemusena tekivad kaks radikaali (positiivse osalaenguga alküülradikaal ja negatiivse laenguga vaba elektronpaariga halogeenioon). Moodustunud radikaalid ühinevad omavahel ja saaduseks on süsivesiniku halogeeniühend. Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = CH CH3 + Br2 CH2Br CHBr CH3 c) Liitumisreaktsioonid vesinikhalogeenidega Alkeeni liitumisel vesinikhalogeenidega annavad alkeenid samuti halogeeniühendeid ning reaktsiooniprotsess kulgeb etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmiselgi. Vesinikhalogeniid on vesilahuses iooniline, mistõttu kaksiksidet saab rünnata ainult elektrofiiliks olev vesinikioon ehk prooton.
laeng, omab tühja orbitaali, armastab elektrone, omab elektrofiilsus tsentrit) H+ -elektrofiil, :NH3 nukleofiil, BCl3-elektrofiil , :OH- -nukleofiil Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. Igas ühendis mis sisaldab polaarset kovalentset sidet võib eristada nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrit. CH3-CH2d+-Cld- Võrdled elemente, kumb paremal sel miinus, tõmbab tugevamini. Nukleofiilne asendusreaktsioon on iseloomulik kui halogeeniühend reageerib:1)leelisega 2)alkoholaadiga 3)ammoniaagiga 4)tsüaniiidiga 5)amiiniga. Seal reaktsioonis 1)ründav osake on nukleofiil. 2) Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja. 3) Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Tugevad nukleofiilid ( :OH-, :OR- alkoholaad, :CN- tsüaniid, :NH2 ) Nõrgad nukleofiilid ( :RCOO- , :Hal- , H2O, POH Alkoholid on orgaanilised ained , mis sisaldavad hüdroksüülrühma (OH), kui alkoholis on mitu OH rühma , siis on mitme hüdroksüülsed alkoholid
annaabi.ee 
