1

doc

Halogeenühendid

elektrofiil- tühja orbitaaliga osake nukleofiil- vaba elektronpaariga osake elektrofiilsus tsenter- aatom, millel on positiivne laeng või osa laeng nukleofiilsus tsenter- aatom, millel on negatiivne laeng või osa laeng lahkuv rühm- rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonist freoonid- klorofluoroalkaan pestitsiid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Vähesed hü on toatemp gaasilised. Enamik vedelikud või tahked ained. Nad on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus on üpris suur

Keemia → Keemia

24 allalaadimist

2

doc

Halogeeniühendid

CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter + - CH3­CHBr­CH3 , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON + - CH3­CH2Cl + KOH CH3­CH2OH + KCl + - CH3­CHBr­CH3 + KCN CH3­CH­CH3 + KBr | CN + - CH3­CHI­CH3 + NaOCH3 CH3­CH­CH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2­CH3 CH3­NH2Cl CH3­:NH + HCl

Keemia → Keemia

5 allalaadimist

2

doc

Halogeeniühendid

CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter + - CH3­CHBr­CH3 , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON + - CH3­CH2Cl + KOH CH3­CH2OH + KCl + - CH3­CHBr­CH3 + KCN CH3­CH­CH3 + KBr | CN + - CH3­CHI­CH3 + NaOCH3 CH3­CH­CH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2­CH3 CH3­NH2Cl CH3­:NH + HCl

Keemia → Keemia

138 allalaadimist

3

doc

Halogeenühendid 11kl

laenguga osake. Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng. Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel) H H H :C: H H :C + H H H Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron. CH3CH2 + H CH3CH3 JÄTA MEELDE 1. Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi. 2. Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga. 3. Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi. 4. Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi. Elekrofiilif on H+ ja metalli katiioonid. Nuklefiilid on OH- , halogeenid ja happe anioonid.  NUKLEFIINE asendussüsteem :OH+CH3CH2Br CH3CH2OH + :Br CH3CH2Br OH: · Ründav osake on nuklefiid · Reaktsiooni tsentriks on elektrofiilsustsenter · Tugevam nuklefiid tõrjub nõrgema välja

Keemia → Keemia

112 allalaadimist

1

doc

Elektrofiilid ja nukleofiilid

Elektrofiilid ja nukleofiilid: Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivne (+) laenguga osake HCl -> H+ + :Cl- anioon Nukleofiil on vaba elektron paariga osake, millel on negatiivne(-) laeng. HCl -> :Cl- + H+ katioon Elektrofiilid: H+ ja metalli ioonid Na+, K+ Nukleofiilid: Cl-, F-, Br-, J- ja hapete anioonid SO42-, HSO4-, NO3-, CH3COO- jne Süsinik ­ mille juures on vaba elektron paar on nuklefiilsus tsentner ja aato millel on tühi orbital elektrofiilsus tsentner. --- > nukleofiilne tsentner (karbokatioon) Nukleofiilne asenuds reaktsioon: 1) Elektrofiilse tsentri tunneme ära (+) laengu või osalaengu + järgi aatomil. 2) Nukleofiilse tsentri tunneme ära (-) laengu või osalaengu - järgi aatomil. 3) Nf ühineb Ef. Nf ründab Ef ja Ef ründab Nf. 4)Ef ei reageeri Ef, sammuti Nf, Nf'iga.

Keemia → Keemia

37 allalaadimist

4

doc

Halogeeniühendid, alkoholid, eetrid

elektronipaariga · C, H Nukleofiil ­ vaba elektronipaariga osake · Nukleofiilsustsenter ­ nukleofiili koostisse kuuluv vaba (sidemeks kasutamata) elektronipaariga aatom · Negatiivne laeng või osalaeng - · Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronipaari teise osakese tühjale orbitaalile · O, N REAKTSIOONIDE ANALÜÜS · Ründav osake ­ reaktsiooni alustav osake · Reaktsioonitsenter ­ nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake · Lahkuv rühm ­ asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side ­ kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid ­ soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer

Keemia → Keemia

27 allalaadimist

3

doc

Orgaaniline keemia I 1. kt näidis

O B H2N C-CH2-CH2-OH O C H2N C-CH2-OH O D H2N C-OH 7. Kirjutage valemid järgmistele ühenditele? 6p Propeenhape, 2-etüülnaftaleen, klorometaanhape, pentaan-1,2,3,4,5- pentaamiin, etüülbensoaat, tetrametüülammonium kloriid. 8. Kirjutage järgmiste ühendklasside üldvalem ja selgitage nimetuse andmise põhimõtet. 6p Karboksüülhappe amiid Ketoon Karboksüülhappe ester Alkohol Aromaatne amiin Karboksüülhappe anhüdriid 9. Defineerige elektrofiilsus ja tooge näiteid 5 molekuli korral. 5p 10. Nimetage süstemaatilise nomenklatuuri järgi. 6p  O CH3 H3C CH2-CH2-CH3 H3C C-CH2-OH CH3 CH3 O O CH2-C-OH H2N C-CH2-CH3 NH2CH2CH2CH2NH2 O CH3-CH-CH2 C-OCH3 CH3

Keemia → Orgaaniline keemia i

53 allalaadimist

1

pdf

Reaktsioonimehhanismide kirjutamine

Kas midagi on juurde liitunud või ära kadunud? Kas mõni side on molekulis asukohta vahetanud? 3) Leidke lähteainetes kõik nukleofiilsustsentrid ning otsustage milline neist on kõige nukleofiilsem. Seejärel leidke elektrofiilsustsentrid ning hinnake nende tugevust. 4) Kui nende tsentrite liitumine tundub viivat produktini, siis joonstage välja reagendid (koos laengutega) nii, et nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentri vahele jääb keemilise sideme moodustumiseks sobiv vahemaa ning nukleofiil ründab elektrofiili orbitaalide suhtes õige nurga all. 5) Joonistage kaarnool nukleofiilit elektrofiilile. See peab saama alguse täidetud orbitaalilt või negatiivsele laengult (näidake seda täpselt puutudes noole otsaga sidet või elektronpaari/negatiivset laengut) ning lõppema tühjal orbitaalil (näidake selle täpset asukohta noolepeaga).

Keemia → Orgaaniline keemia i

20 allalaadimist

4

doc

Orgaanilised ained

c) (CH3­CH2­COO)2Ca + 2HCl 2CH3­CH2­COOH + CaCl2 c) CH3­CH2­CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3­CH2­CH2Cl + NaOH CH3­CH2­CH2OH + NaCl a) CH3­O­CO(CH2)14CH3 CH2­OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CH­O­CO(CH2)14CH3 + 3NaOH CH­OH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool) | | CH2­O­CO(CH2)14CH3 CH2­OH a) CH3­CH2­CH2OH + 4,5O2 3CO2 + 4H2O b) 2CH3­CH2­CH2OH + Cl2 2CH3­CH2­CH2OCl + H2 b) CH2­O­CO(CH2)7CH=CH(CH2)7CH3 CH2­O­CO(CH2)16CH3

Keemia → Keemia

316 allalaadimist

4

doc

Alkoholid ja eetrid

Nimetused: · Isomeeride eristamiseks peab näitama rühma asukoha tüviühendi ahelas, selleks kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine leelismetallidega (I-IIA rühm) tulevad alkohoolaadid, eraldub vesinik

Keemia → Keemia

106 allalaadimist

3

doc

Aldehüüdid, Ketoonid, Estrid jms

1) aktiivsete metallidega (leelismetallid), tekib sool, 2CH3 -- COOH + 2Na 2CH3 -- COONa + H2 2CH3 -- COOH + Ca (CH3 -- COO)2Ca + H2 2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 ­ OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ­ ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 ­ CH2 ­ CH2 ­ CHO (propanaal), CH3 ­ CHO (etanaal). · Ketoonide tunnuseks on järelliide ­oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel). O || Näide: CH3 -- CH2 -- C -- CH3 (CH3CH2COCH3) ­ butaan2oon.

Keemia → Keemia

264 allalaadimist

2

doc

Areenid

vähepolaarsed. Asendusrühmaga reaktsioon toimub kergemini, kui benseenil sest asendusrühm on reaktsioonis aktiveerivaks rühmaks. Alküülimine C6H6+CH3CH2Cl(AlCl3) C6H5CH2CH3+HCl; halogeenimine C6H6+Cl2(AlCl3) C6H5Cl+HCl; nitreerimine C6H6+HNO3(H2SO4) C6H5NO2+H2O Elf asendus, sest RO on elektrofiil, reaktsioonits nukleofiilsusts. Nfts benseenis aromaatne tuum. Ükski reagentidest ei ole iseenesest elektrofiil, selleks tuleb elektrofiilsus tekitada, kasutades katalüsaatorit. AlCl3 on tugevalt elektrofiilne. Tsükloheksaan C6H6+3H2(temp, kat) c6h12 Heksaklorotsükloheksaan C6H6+3Cl(temp, kat) C6H6Cl6 C6H5OH+2K2C6H5OK+H2; C6H5OH+KOHC6H5OK+H2O kaaliumfenolaat; C6H5OH+3Br2(toat, kat) C6H2Br3OH+3HBrl 2,4,6 tribromofenool; C6H5OH+HNO3C6H4NO2OH 2nitrofenool +H2O; C6H5NH2+HClC6H5NH3Cl fenüülammooniumkloriid; C6H5NH2+3Br2 (toatemp, kat) C6H2Br3NH2+ 3HBr 2,4,6tribromoamiin; 3alküün(CH_CH)C6H6 trimerisatsioon; C6H12(kat) C6H6+

Keemia → Keemia

175 allalaadimist

2

doc

Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID

nukleofiil- tuumaarmastaja, ühend või osake, millel on sukleofiilne tsenter.(vaba elektronpaariga osake, omab negatiivset laengut) nukleofiilne tsenter- nukleofiili koostisse kuuluv vaba (sidemeks kasutamata) elektroni-paariga aatom ründav osake- reaktsiooni alustav osake (asendusreakts. korral asendab teise sama tüüpi osakese reakts. tsentri juures, liitumisreaktsiooni korral ühineb esimesena vastasnimelise reaktsioonitsentriga) reaktsioonitsenter- nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake lahkuv rühm- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake katkev side- kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel väljatõrjutud osake- asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake nukleofiilne asendus- Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja freoonid- klorofluoroalkaan. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega

Keemia → Elementide keemia

37 allalaadimist

2

docx

Alkoholid, Eetrid, Amiinid

madalamad amiinid lahustuvad vees. nukleofiilne asendusreaktsioon- on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent ­ nukleofiil ­ atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Elektrofiilsustsenter ­ elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom Reaktsioonitsenter- nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake Ründav osake ­ reaktsiooni alustav osake (asendusreakts. korral asendab teise sama tüüpi osakese reakts. tsentri juures, liitumisreaktsiooni korral ühineb esimesena vastasnimelise reaktsioonitsentriga) Lahkuv rühm ­ asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake

Keemia → Keemia

51 allalaadimist

3

doc

AREENID

teise CH + RCl CHR + HCl Joonis 2. Benseeni alküülimine. halogeenimine ­ keemiline reaktsioon, milles halogeen kandub üle ühest molekulist teise ning teine halogeen moodustab vesinikhalogeeni. CH + Cl CHCl + HCl nitreerimine ­ nitrorühmaga NO asendamine. CH + HONO CHNO + HO sulfoonimine ­ reageerimine sulfaadiga. CH + HOSO CHSOH + HO Ükski neist reagentidest ei oleiseenesest elektrofiil. Järelikult kõigil reaktsioonides tuleb elektrofiilsus tekitada s.t. vajalik on katalüüs. Tugevalt elektrofiilne katalüsaator on näiteks AlCl, FeCl. Reaktsioonisegud peavad olema täiesti veevabad, siis need soolad on tugevad elektrofiilid. Nt:

Keemia → Keemia

90 allalaadimist

5

docx

Orgaanilise keemia I esimeseks kontrolltööks õppimise konspekt

paigutuse poolest, kehtib kaks põhimõtet: 1. Ükski resonantsstruktuur ei kirjelda molekuli või iooni korrektselt 2. Molekuli või iooni on tegelikult parem esitada selliste struktuuride hübriidina Seega ei ole resonantsstruktuurid molekuli või iooni tõelised struktuurid, nad eksisteerivad ainult teoreetiliselt (paberil). Konjugatsioon tähendab vaheldumisi paiknevaid üksik- ja kaksiksidemeid. 5. Reaktsioonitsentrid, elektrofiilsus, nukleofiilsus 7. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismid (SN1, SN2) 8. Elimineerimisreaktsioonid (E1, E2) 9. Liitumine kordsele sidemele (Markovnikovi reegel) 10. Süstemaatiline nomenklatuur

Keemia → Orgaaniline keemia i

49 allalaadimist

11

doc

Keemia konspekt

CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO­, Cl­). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + - CH3­CH2­Cl , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter + - CH3­CHBr­CH3 , kus + on elektrofiilsus- ja - nukleofiilsustsenter NUKLEOFIILNE ASENDUSREAKTSIOON + - CH3­CH2Cl + KOH CH3­CH2OH + KCl + - CH3­CHBr­CH3 + KCN CH3­CH­CH3 + KBr | CN + - CH3­CHI­CH3 + NaOCH3 CH3­CH­CH3 + NaI | OCH3 + - CH3Cl + :NH2­CH3 CH3­NH2Cl CH3­:NH + HCl

Keemia → Keemia

45 allalaadimist

15

doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

*) Tähtsamad elektrofiilid: H+, Na+, Ca2... metalliioonid & C+H3 (karbokatioon) -) Nukleofiilid ­ miinus laenguga ja vaba elektroni paariga osake. Jaotatakse tugevateks ja nõrkadeks. *) Nõrgad nukleofiilid: Cl -, F -, Br -, I -, HSO4 - + tugevate hapete anioonid. *) Tugevad nukleofiilid: OH -, CN ­ (tsüaniidioon). * Nukleofiilne asendusreaktsioon ­ tugevam nukleofiil asendab nõrgema. Molekul, millest saab eraldada nukleofiili ja elektrofiili sisaldab elektrofiilsus tsentrit ja nukleofiilsus tsentrit, mis märgitakse osalaengutega. -) Suurema rühmanumbriga element, saab negatiivse osalaengu ja väiksema numbriga, saab positiivse osalaengu. * Halogeeniühend + alus = alkohol + sool (halogeenid) * Nukleofiilses asendusreaktsioonis eristatakse erinevaid osasi: -) Reaktsiooni tsenter ­ elektrofiilsus tsenter halogeeni ühendis (näita noolega). -) Ründav osake ­ tugev nukleofiil (näita noolega).

Keemia → Keemia

47 allalaadimist

9

doc

11. klassi arvestus

hulk energiat. Mida madalam on süsiniku keskmine o-a, seda rohkem energiat eraldub ja seda suurem on kütteväärtus. Nukleofiil, elektrofiil ­ Nukleofiil : (neg.laeng, omab vaba elektronipaari, armastab tühja orbitaali, omab nukleofiilsustsentrit) Elektrofiil : (pos. laeng, omab tühja orbitaali, armastab elektrone, omab elektrofiilsus tsentrit) H+ -elektrofiil, :NH3 ­ nukleofiil, BCl3-elektrofiil , :OH- -nukleofiil Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. Igas ühendis mis sisaldab polaarset kovalentset sidet võib eristada nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrit. CH3-CH2d+-Cld- Võrdled elemente, kumb paremal sel miinus, tõmbab tugevamini. Nukleofiilne asendusreaktsioon ­ on iseloomulik kui halogeeniühend reageerib:1)leelisega 2)alkoholaadiga 3)ammoniaagiga 4)tsüaniiidiga 5)amiiniga

Keemia → Keemia

494 allalaadimist

10

pdf

Keemia riigieksam 2009

4. C2H5COOC2H5 5. CH3(CH2)2CONH2 1) Millised kaks neist on omavahel isomeerid? (Kirjutage nende ainete järjekorranumbrid). ___________________ 2) Kummal isomeeril on kõrgem keemistemperatuur ja miks? _______________________________________________________________________________ _______________________________________________________________________________ ÜLESANNE 11. (7 punkti) A. Valige sulgudes olevast loetelust igasse alltoodud lünka sobiv mõiste (elektrofiilsus, nukleofiilsus, elektrofiil, nukleofiil): ____________________________ omab vaba või osaliselt vaba orbitaali ja on elektronipaari aktseptor. ____________________________ on omadus pakkuda teisele osakesele elektronipaari ühise sideme moodustamiseks. ____________________________ omab väliskihis jagamata elektronipaari ja on elektronipaari doonor.

Keemia → Keemia

78 allalaadimist

19

pdf

Keemia riigieksami ülesandeid 2009/2010

Kirjutage toimuva reaktsiooni võrrand. __________________________________________ Millise gaasi läbijuhtimisel eeltoodud lahustest mingit märgatavat muutust ei toimunud? ____________ Kuidas oleks võimalik seda gaasi kindlaks määrata? _______________________________ __________________________________________________________________________ 8 ÜLESANNE 19. (7 punkti) A. Valige sulgudes olevast loetelust igasse alltoodud lünka sobiv mõiste (elektrofiilsus, nukleofiilsus, elektrofiil, nukleofiil): ____________________________ omab vaba või osaliselt vaba orbitaali ja on elektronipaari aktseptor. ____________________________ on omadus pakkuda teisele osakesele elektronipaari ühise sideme moodustamiseks. ____________________________ omab väliskihis jagamata elektronipaari ja on elektronipaari doonor.

Keemia → Keemia

55 allalaadimist