pestitsiid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal Vähesed hü on toatemp gaasilised. Enamik vedelikud või tahked ained. Nad on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus on üpris suur. Vedela hü ja vee segu kihistub kiiresti, nii et alumise kihi moodustab hü. Enamik teisi vees mittelahustuvaid org. aineid koguneb ülemisse kihti, kuna on veest kergemad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, st tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Leidub metaanis ja etaanis. Pestitsiide kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks, taimehaiguste ja kahjurite ning umbrohu tõrjeks tarvitatav mürkkemikaal. elektrofiil- tühja orbitaaliga osake nukleofiil- vaba elektronpaariga osake elektrofiilsus tsenter- aatom, millel on positiivne laeng või osa laeng nukleofiilsus tsenter- aatom, millel on negatiivne laeng või osa laeng
#Madala molekulmassiga gaasid, kõrgemaga tahked või vedelad ained. #Vees ei lahustu, hüdrofoobsed. Veest tihedamad #Mürgised (mürgisus kasvab reas F->I) #Kahjustavad rängalt maksa ja kesknärvisüsteemi. Võivad kaasneda geenimutatsioonid. Ahelaisomeer-muutub C-ahela pikkus. Asendiisomeer- Ahela pikkus sama, asendusrühma asukoht muutub. Kasutusalad: 1)Rasvade-, õlide-, vaikude, polümeeride jt lagundamiseks. 2)Tulekustutites. 3)Külmutusseadmetes. 4)Vahtpolümeeride valmistamisel. 5)Propellandina-tarbekemikaali laialipihustava vahendina. 6)Pestitsiidina 7) Kloroform varem kasutusel narkoosis, enam mitte. Freoonid-Madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-, kloroühendid(derivaadid) Kasutatakse külmutusseadmetes, kuna nad neelavad soojust. Pestitsiid-bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjurite tõrjumiseks. Elektrofiil-tühja orbitaali või +laenguga osake.(L+ K+) Nukleofiil- vaba elektronpaari või negatiivse laenguga osake
aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel
Nende kasutamist hakati piirama, kui tehti kindlaks seos osoonikihi lagunemise ja freoonide vahel. • Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti. KASUTUSALA • Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeridevalmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina, tarbekemikaali laialipihustava vahendina. VIDEO • http://www.youtube.com/watch?v=PXV6ppONgUk KASUTATUD KIRJANDUS • http://et.wikipedia.org/wiki/Freoonid • Mõned freoonide failid • Õpik • http://www.youtube.com/watch?v=PXV6ppONgUk
Halogeeniühendid kui freoonid Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid keemiliselt väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, kergesti veelduvad. Põhjustavad selliseid probleeme nagu kasvuhooneefekt ja osooniaugud. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamiseks, aerosooliballoonides propellandina, kliimaseadmetes. Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad. Kõrgemates atmosfäärikihtides freooni molekulid lagunevad UV-kiirguse toimel radikaalideks. Moodustunud radikaalid lagundavad osoonikihti, mis kaitseb maapinda ohtlikku UV-kiirguse eest.
· Lahustuvad hästi orgaanilistes ainetes. · Ei moodusta vesiniksidemeid. · Tihedus on väga suur (veest raskemad). Halogeeniühendite füsioloogilised omadused · Elusorganismidele toksilise toimega (mürgised). · Lenduval kujul halogeeniühendid on narkootilise toimega. · Põhjustavad raskeid KNS (kesknärvisüsteemi) ja maksa kahjustusi. · Raskematel juhtudel surma. Halogeeniühendite kasutamine igapäevaelus · Lahustina. · Külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites kasutatakse freoone (keskkonnaohtlikuse tõttu on kasutamist piiratud) · Meditsiinis narkoosiks (lenduvad halogeeniühendid näiteks halotaan, kloroform). · Pestitsiididena (DDT, lindaan). · Uute keemiliste ühendite sünteesimiseks. · Riiete keemiline puhastamine. Kasutatud kirjandus · http://www.silmaring.ee/opi-midagi/nr/9 2/keemiliste-elementide-perioodilisusta bel · http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaas iumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILIN
osake · Lahkuv rühm asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake · Katkev side kovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+leelis Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs Halogeeniühend+alkoholaat Halogeeniühendite kasutamine · Lahustid hüdrofoobsetele ainetele · Freoonid soojusvaheti, propellandina, vahtpolümeer · Pestitsiidid taimekaitsevahendid DDT ·Mutageen ·Kantserogeen ·Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa Pestitsiidid kiire toime valikuline toime kiire lagunemine ·Liigid putukatõrje umbrohutõrje seenhaiguste tõrje lehtede langetajad ALKOHOLID Alkoholid tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm Alkoholide füüsikalised omadused ·Vesinikside à suhteliselt kõrged to
kasutusel lahustina, kuid lisaks sellele veel ka taimekaitsevahendina ja solvendina. Dikloroetaan on värvuseta vedelik, millel on iseloomulik lõhn. Vees on ta lahustumatu ning tema keemistemperatuur on 83,5 °C. Freoonid Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide fluroro-kloroderivaadid. Freoonid neelavad soojust, neil on madal keemistemperatuur ja nad on keemiliselt väga püsivad. Freoone kasutatakse külmutusmasinates, vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina. Halotaan Halotaani (CFCHBrCl) kasutatakse inhalatsioonnarkoosiks. Halotaan on värvuseta omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan keeb 50,2°C juures, kuid ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Pestitsiidid Pestitsiididon vahendid kahjurite hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid
dikloroetaan(ClCH2CH2Cl), treikloroetaan(CCl2=CHCl). 4. Mis on freoonid, kus ja miks neid kasutatakse? Vastus: Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani floro-klororderivaadid. Neid kasutatakse külmutusmasinates, sest nad neelavad väga palju soojust rõhu alanemisel. Vahtpolümeeride valmistamisel, sest neil on madal keemistemperatuur. Aerosoolibaloonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustava vahendina ka sellepärast et neil on madal keemistemperatuur. 5. Mis lõhub freooni molekuli? Vastus: Ultraviolettkiirgus. 6. Kas freoon on loodusele kasulik või kahjulik? Vastus: Kahjulik, UV-kiirguse tõttu lagunenud freooni radikaalid, eriti klooriradikaal,on osooni lagunemise katalüsaatoriks. 7. Milleks kasutatakse pestitsiide? Vastus: Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele
(Br, Cl, F, I) aatomiga. Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 9. Milleks kasutatakse halogeeniühendeid? Too näiteid. Hüdrofoobsete ainete lahustitena. Freoonid: külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites (loobutakse kaasajal). Meditsiinis: jodoform hambaravis, varem ka kloroform narkoosiks(loobutud). Pestitsiididena (lindaan, DDT). Uute ainete sünteesil. 10. Mis on alkoholid? Orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). 11. Kuidas nimetatakse alkohole? Alkoholidel on järelliide ool (metanool, etanool jne)
süsinikdioksiid. Kõrge rõhu all muutuvad freoonid ka toatemperatuuril vedelaks, rõhu alanemisel aga neelab keemisprotsess palju soojust. Sel omadusel hakati freoone (eriti CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ka vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel (vahtplastide tootmisel on freooni valemiga CCl3F aseaineks CHCl2CF3). Varem kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. 1987. a Montreali kokkuleppega hakkasid arenenud riigid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüdseks kasutatakse aerosoolpakendites freoonide asemel madala
Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keemia neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (täpsemalt CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena. Sobiva madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone ohtralt ka vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel. Varasemal ajal kasutati freoone laialdaselt veel propellandina ehk aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Senini on asendamatuks jäänud freoonide kasutamine tulekustutusvahendina kohtades, kus teised kustutusvahendid ei sobi, nagu näiteks arvutuskeskused ja kosmosejaamad. Freoonid on keemiliselt väga püsivad ained, mistõttu nad võivad muutumatuna püsida atmosfääris aastaid