Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "HALLUTSINOGEENID". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
marihuaana, kanepllutsinogeenid, meskaliin, sõltuvus, reaktsioon, psühhoos, häireid, annust, sigaret, kanepit, paanika, kasutamisel, skisofreenia, narkootikumid, teemaga, suitsetaminellutsinatsioonid, tolerants, unetus, ärevus, tarvitajate, kaktus, psühholoogia, kutsuvad, elamused, tekkivad, fantastiline, psühhootikumid, muret, ettearvamatuVähenevad tajumine ja erutuvus kuni nende täieliku läkkamiseni. Tekib meeldiv enesetunne, kaovad hirm ja mured, nälja ja janu, nõrgeneb sugutung. Sellesse rühma kuuluvad oopimu ja tema alkaloidid, morfiin, kodeiin ning samuti kokalehed ja kokaiin. Fantastica- need on taimse päritoluga, nägemusi esile kutsuvad uimastid. Muutunud ajutalitus avaldub moondunud aistinguis, hallutsinatsioonides ja nägemustes. Siia alla kuuluvad hasis ja marihuaana. Inebrantia- sisaldab sünteetilisi preparaate, mis alul põhjustavad erutust, hiljem raskemeelsust. Sellesse rühma kuuluvad LSD, eeter, alkohol, kloroform , bensiin. Hypnotica- siia kuuluvad uinutid, barbituraadid. Taimeriigist pärit hallutsinogeene tuntakse igavanast ajast saadik. Kesk-ja Lõuna-Ameerika indiaanlased on selliseid uimasteid kasutanud religioossetel kombetalitustel juba aastatuhandeid. Samuti kasutati neid ,et tunda üleloomuliku jõudu, teenida prohvetlikke
Hallutsinogeenid Psühhotomimeetikumid Psühhedeelikumid Põhjustavad juba väikestes doosides tajumis- ja käitumishäireid viisil, mida ei saa iseloomustada kui sedatiivset või psühhostimuleerivat toimet. Primaarne toime tajumisele, mõtlemisele ja meeleolule. Hallutsinogeenid Kanep LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid) Meskaliin Fentsüklidiin Psilotsübiin, Psilotsiin Kanep Cannabis sativa var. indica, Cannabis sativa var. americana Kanep Väga ammu tuntud taim. Kiudainena kasutati u. 4000 a. e.m.a. Andmed psühhotroopsete toimete kohta on esimeses Hiina farmakopöas (1. sajand e.m.a.) Kanep USAs kõige sagedamini kasutatav kuritarvitatav aine. 70ndate lõpus kasutas igapäevaselt 11% USA vanemate klasside õpilastest, 90ndate keskel 2% ning 1999 5%. Kanep
Kanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamisele üks aine -9-delta tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, mõnikord isegi 30% või rohkem. Hasisi valmistamiseks korjatakse taimedelat nõret tootvad isad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või
LSD tarvitamist. See on "kogemuse kõrgpunkt", kus esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n.ö. keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises, ebareaalses maailmas. LSD puhul on ülekaalus nägemistaju häireid. Esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. Väga lühikese aja vältel võib meeleolu teisenduda, elevus ja ülemeelikus vahelduda kurvameelsuse ja hirmuseisundiga. Häiritud on ajataju, sekundite jooksul toimuv võib tunduda, et kestab igaviku ja vastupidi.Vähem tuntumateks hallutsionogeenideks on ka veel PCP ja Maagilised Seened. Seeni on kasutatud hallutsinogeenidena juba 500 a. e. Kr. Peamine seen, mida kasutatakse Mehhikos, on Psilocybe mexicana
...............................................................2 1.1.4. Õied...........................................................................................................................3 2. Kanepi mõju............................................................................................................................4 2.1 Pikaajaline tarvitamine......................................................................................................5 2.1.1 Sõltuvus......................................................................................................................5 1. Kanepi päritolu........................................................................................................................1 1.1. Olemus.............................................................................................................................1 1.1.1. Varred............................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Margus Braust 10. M klass KANEP JA MARIHUAANA psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. KANEPI PÄRITOLU...................................................
kurnavad keha ja vähendavad keha selle vastupanuvõime haigustele ja stressidele. Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.a. kui kosutusvahend. Cannabis sativa sisaldab umbes 60 toimeainet, mida kutsutakse kannabinoidideks ja milledest psühhoaktiivseim on delta-9-tertrahüdrokannabinool (THC), mis metaboliseeritakse maksas. Aine on rasvlahustuv ja püsib kaua kehas. Eelistatuim viis manustamiseks on marihuaana sigarettide suitsetamine, kuid seda võib ka süüa. Suitsuna inhaleeritud marihuaana on 5-10 korda bioaktiivsem kui sisse võetud. Intoksikatsiooni annus THC on 0,035 mg/kg, seejuures juba kahe kõrgekvaliteedilise suitsu suitsetamisel võib saada annuse rohkem kui 40 mg THC. Efekt saabub mõne minuti jooksul ja püsib 2-3 tundi. Kasutajal tekib eufooria, ta on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne. Hiljem on iseloomulik letargia ja tugev näljatunne
käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitava aine koguseid ja tarvitamise kestvust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus tugev soov sõltuvusainet tarvitada · Füüsiline sõltuvus sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud Slaid 4: ALKOHOL Alkohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi tarbimine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on seega narkootoline aine, mis on siiski enamikes riikides legaalne täisealistele.
Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju uimasteid. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju uimasteid seepärast, et ei teata, kui puhas või kange tarvitatav aine on. Illegaalsete uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi ning üsna lihtne on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa. Kanep • Kanepitooted on marihuaana, hašiš ja hašišiõli. 420 • Kanepit on kasutatud aastatuhandeid nii kiu ja seemnete saamiseks kui ka meditsiinis. • Umbes 10% kõigist kanepi proovijatest jõuavad kanepisõltuvuse faasi. • Kanepitoodete tarvitamine võib anda tõuke mitmete vaimsete häirete ilmnemisele. Kanep (Cannabis sativa, Cannabis indica) on laialt levinud üheaastane 2–3 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
seas: 2004 -2,3 % ; 2006 - 6,8% (Laansoo, 2006) o internetisõltuvuse levik (teoreetiline sõltuvus) o Mürasõltuvus 2. Uimasti psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist Narkootikum osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Psüühiline sõltuvus vastupandamatu tung iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada. Iha teke on tavaliselt seaotud uimasti ning subjektiivselt meeldiva toimega mida isik tahab teadlikult, sagedamini alateadlikult korduvalt läbi elada. Iha võib olla äärmiselt tugev. Füüsiline sõltuvus organismi kohanemine uimasti olemasoluga. Uimasti toime möödumisel või tarvitamise katkestamisel tekivad võõrutusnähud.
Samuti on võimalik söögiisu halvenemine ning liigse ärevuse tekkimine, mis omakorda võib viia raske paranoiani. Nagu eelpool mainitud, siis on ka nendest uimastitest kerge sõltuvusse jääda. Hallutsinogeenid Hallutsinogeenid muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenide rühm jaotatakse veel omakorda kaheks: looduslikud ja sünteetilised. Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad erinevad taimsed ained, näiteks meskaliin (peyote-kaktusest), psilotsibiin (erinevad seened), samuti võivad hallutsinatsioone põhjustada erinevad kanepisaadused. Sünteetlistest hallutsinogeenidest tuntuim on LSD (lüsergiinhappe dietüülamiid). LSD sünteesiti esimest korda 1938.aastal Dr. Albert Hoffmani poolt, kes otsis migreeniravimit. Kuigi hallutsinogeen tundub esmapilgul küllaltki ohutu, siis tegelikkuses see nii ei ole. Kuigi LSD poolt tekitatav sõltuvus on tagasihoidliku intensiivsusega ja selle tarvitamisest on raske
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
Sissejuhatus... Kanep ehk cannabis sativa on nõgeselaadsete seltsi kanepiliste sugukonda kuuluv kahekojaline tuultolmleja taim, mis on levinud nii Euroopas, Aasias kui ka Aafrikas. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad , 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed. Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini subtroopilises kliimas. Kanepit kasvatatakse ka toataimena, kuid sellisel juhul tuleb kasvukohaks valida päikseline aknaga ruum või kui see ei ole võimalik, siis peab kasutama tugevat elektrivalgust. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. · Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) · India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small &
valgeks. Müüakse pulbrina, mis puhtalt on enamasti täiesti valge. Kokaiini tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Levinum manustamisviis on kokaiini ninnatõmbamine. Uimasti suitsetamise, süstimise või suukaudse manustamisega võivad kaasneda eluohtlikud mürgistused. Kokaiinist kujuneb tugev sõltuvus juba peale esimest tarvitamist. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka tuimesti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Ka oli aastani 1903 tuntud joogi "Coca-Cola" sees teatud hulk kokaiini. Paljude arvavates, on kokaiin märk, et kuulud rikaste ja ilusate hulka. On tõsi, et kokaiinitarvitajate hulgas on mitmeid kuulsaid inimesi. Aga palju rohkem on kokaiinisõltlastest asotsiaale, pätte ja kurjategijaid
Söögiisu väheneb, võimalik on agressiivne käitumine enda või teiste suhtes. Teadvus võib ähmastuda, tekkida võivad ka paanikahood ja paranoia. Võivad tekkida südame-ja veresoonkonnahäired, sest stimulantide tarvitamine koormab südant. Toime lõppedes on inimene masenduses ja väga väsinud, kuid ei suuda uinuda. Tolerantsus aine suhtes kasvab kiiresti, seepärast suurenevad annused mitmekordseks. Kui stimulante tarvitatakse korduvalt ja mitme päeva jooksul, võib areneda psühhoos: inimesel tekivad nägemis- ja kuulmispetted, tagakiusatusmõtted. Mõju rasedatele: kasutamine raseduse ajal halvendab loote toitainete saamist ja põhjustab kasvu aeglustumist. Tarvitamine raseduse ajal võib tekitada lootele ajukahjustusi ja vaimset alaarengut, nende raskusaste sõltub ema tarvitatud kogustest. Vastsündinutel võivad tekkida võõrutusnähud. Amfetamiinitüüpi stimulantide pikaajaline toime
MÕNUAINED Mõnuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Need muutused ei pruugi olla mõnusad, kuid esialgse tarvitamise põhjustab tavaliselt soov saada mõnus elamus. Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks: alkohol opiaadid (oopium, morfiin, heroiin, metadoon) kannabinoidid (kanep, marihuaana, hašiš) rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid) kokaiin muud stimulaatorid (kofeiin, ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin) hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin, meskaliin) tubakas lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon) mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt:
joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi.Uimastisõltlane on isik, kellel narkootiliste ainete, alkoholi või tubakatoodete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest. Mis liike on uimasteid olemas ? Uimasteid on olemas mitu sada liike, ning kõik nad on kahjulikud ja tekitavad sõltuvust
lisaks on uimastite omamine kriminaalkorras karistatav. Olukord Eestis: · Püsiv kasv sõltuvusainete (tubakas, alkohol, narkootikumid) tarbimises laste ja noorukite seas; · Uimastite esmatarbijate vanuse pidev langus · Kõrge veenisiseselt narkootikume tarbivate isikute arv · HIV-nakkuse kiire levik (ennekõike veenisüstivate uimastisõltlaste seas) · Narkootikumidega seotud õigusrikkumiste arvu kasv Esimene tarvitamine · esmakordselt proovitakse enamasti kanepit ( marihuaanat, hasisit), amfetamiini või ecstasy`t · kust uimasti saadakse: -sai jagatud sõprade ringis -vanemalt sõbralt · Uimasteid on proovinud ~ 1/5 õpilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? o uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi o olla meelepärane oma heale sõbrale o eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvõetav, ei taha teistest erineda o võimalus rikkuda igapäevareegleid,
stimulandid (amfetamiin, ecstasy, kokaiin) ja hallutsinogeenid (LSD). Paljud narkootilised ained on valmistatud kanepist. Kanep on laualt levinud põõsjas taim, mis kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis metsikus looduses, kuid seda kasvatatakse ka kultuurtaimena. ,,Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel." (Leisalu, 3) Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille peenestatuse tase võib varieeruda. Mõnikord esineb marihuaana ka pressitult, erineva kuju ja suurusega tükkidena või plaadikestena. Marihuaana värvus võib olla kollakasrohelisest pruunikani. Lõhn sõltub partii vanusest ning võib olla sarnane näiteks heina, niiske mulla või kõdunevate taimede lõhnaga. Marihuaanat suitsetatakse sigarettides või piibus (ka vesipiibus), nii puhtal kui ka tubakaga segatuna
...........................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................................................................................7 2.2.2 Hasis...................................................................................................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt...................................................................................................................8 2.3 Opiaadid......................................................................
Mürgid ja vastumürgid Mürkideks võib nimetada igasuguseid ühendeid, mis organismi sattudes häirivad tugevasti normaalset elutegevust ning kutsuvad esile iseloomulikud mürgistuse sümptomid. Raskem mürgistus võib põhjustada surma. Mürgid võivad organismi sattuda suu, naha, hingamiselundite, haavade kaudu. Mürgid võivad tekkida ka organismis eneses peamiselt mikroobide elutegevuse tulemusena. Mõnikord võivad ainevahetuse vahesaadusi või jääkaineid hakata kogunema, eriti organismi filtrites maksas ja neerudes, ja põhjustada mürgistust. Paljud mürgid on looduslikud, nad tekivad taimedes, loomades ja seentes ning on kaitsevahendiks vaenlaste vastu. Tööstuses toodetakse ja kasutatakse mitmesuguseid mürgiseid aineid, paljud tööstusheitmed on mürgised. Ka mitmed igapäevaelus vajalikud ained- värvid, lahustid jt- võivad olla mürgised. Mürkide mürgisus oleneb kontsentratsioonist. Paljud ained, mida iga päeva toidu koostises tar
2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin,, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne. (1) Sõltuvus Kõik uimastid võivad tekitada soovi tarvitada uimastit üha uuesti. Sõltuvus on krooniline haigus, mille puhul inimene on uimastiga vaimselt ja füüsiliselt nii ära harjunud, et normaalseks olemiseks ja enesetundeks peab ta seda pidevalt tarvitama. Samuti ei suuda inimene ise enam tarvitamist lõpetada: uimastita tundub elu nüri ja rõõmutu, teda vaevab suur iha järgmise annuse järele ja lisaks tekivad ebameeldivad võõrutusnähud. (1) Uimastid on keemilised ained, mis sissevõetuna mõjutavad inimese kõiki tervise osasid - nii
Alkaloidid referaat 11A 2011 Sisukord 1) Mis on alkaloid? 2) Milleks inimesed kasutavad alkaloide 3) Mis on narko? 4) Uimastid 5) Sõltuvus 6) Üledoos 7) Ebapuhtad narkootikumid 8) Amfetamiin 9) Ecstasy 10) Kokkuvõte Mis on alkaloid? Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained.Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.Esimese puhta alkaloidi, morfiini, eraldas oopiumist 1806. aastal saksa apteeker Friedrich Sertürner
kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine. Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasis on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun, rohekaspruun, pruun või isegi must
.......................... Kasutatud kirjandus..................................................... Eessõna. Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufoori saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. Üks laialt levinud vahend on alkohol, mille valmistamist tunti juba inimkonna ajaloo hämarusest. Kõigi nende ainetega on osatud juba väga kaua aega inimese psüühikat mõjutada,
Talle tundub, et ta on eemal igasugustest muredest. Miks on kahjulik? heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda. et saada samasugust mõju, läheb vaja järjest suuremaid heroiinikoguseid kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast järgmist annust, tekivad tal tugevad võõrutusnähud: valud liigestes, sülje- ja pisaratevool, unehäired, krambid ja külmahood kaob huvi varasemate tegevuste ja sõprade vastu, kogu elu keskendub ainult järgmise annuse hankimisele pikaajaline kasutamine põhjustab impotentsust pidev heroiini tarvitamine nõuab palju raha, paljudest sõltlastest saavad nii pahatihti kurjategijad heroiini süstimisel kellegagi süstalt jagades on väga suur võimalus nakatuda HI viirusesse. Süstalde
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt
teistes Eesti linnades. Nii vastas küsimusele "Kas teie tutvusringkonnas on neid, kes on kasutanud narkootilisi aineid?" jaatavalt 67% Tallinna õpilastest. Teistes Eesti linnades õppivate noorte seas oli see arv 51%. Ka on meelemürgi proovimine levinud rohkem poiste kui tütarlaste hulgas ja rohkem vene õppekeelega koolide õpilaste ning mitte-eestlaste seas. Kõige populaarsemad koolides levivad narkootikumid on hasis (seda proovis esimese narkootikumina 23% vastanutest), marihuaana (21%) ja amfetamiin (18%). Hiljem meelemürgieelistused pisut muutuvad. Juba regulaarsemate tarvitajate populaarsuse edetabelis tõuseb 25%-ga esikohale amfetamiin. Hasisit suitsetab 24% ja marihuaanat 17% vastanutest, 15% tarvitab aga kõige meelsamini speed'i. Emori küsitlusepõhjal võib väita, et esimest korda proovivad praegused kooliõpilased "pilvedesse minekut" enamasti 16-aastaselt. N.-ö. kriitiliseks eaks tuleb aga lugeda
Kanepist valmistatakse veel tekstiile, plastikut, biokütust, toite ja paberit. Kanep mõnuainena: Seemneist õli pressides avastati Põhja-Aafrikas (või veidi varem Kesk- ja Lõuna-Aasias) kanepi mõningate alamliikide narkootilise mõjuga toksiline vaik. Suitsetamise eesmärgil on kanepit kasvatatud sajandeid, vanimad kanepisuitsetamise traditsioonid on Indias, Afganistanis, Marokos , Egiptuses. Naudingu eesmärgil tarvitatakse kanepit marihuaana, hasisi või kanepiõli kujul. Kanepi kiire toime: Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed: · Kerge eufooria · Söögiisu tõus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine 3 · Vähenenud stress · Valu leevendus · Kõrgenenud sensuaalsus · Vähenenud iiveldus · Ajataju muutus · Kuiv suu · Paranoia
9b NARKOOTIKUMID JA HALLUTSINOGEENID Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. Joove tekib siis, kui piisavalt suur kogus narkootilist ainet jõuab ajju. Joobe liigi määramine sõltub mitmesugustest teguritest, nagu uimasti liik ja kogus, aine manustamise viis ja aine mõjuga seotud ootused, ümbritsev keskkond ning isiksuseomadused. Toime järgi jaotatakse narkootikumid kesknärvisüsteemi mõjutavateks, vaigistavateks ja hallutsinogeenseteks aineteks. Joobeseisundi järel saabub järeljoove, mis tekib siis, kui aju taastab oma normaalset tegevust. Järeljoobe tunnused on väsimus, keskendumisraskused, agressiivsus, üldine halb enesetunne jne. Ekstaasi põhjustavate ainete manustamisviisid on:
Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus. Amfetamiini pikaajaline kasutamine võib põhjustada jälitusluulusid. Mõnikord võib põhjustada ka ajuverejookse, halvatust ja krampe. Võib tekitada ajukahjustusi. Amfetamiin ei tohiks mõjutada kopse ja hingamisteid. Väsimus väheneb ja vaimne aktiivsus suureneb, samuti on kontsentreerumisvõime parem ja mõtlemine selgem. Meeleolu muutub paremaks, tuju tõuseb. Võib tekkida tugev psüühiline sõltuvus ravimist. Mõnel inimesel võib ilmneda (pärast väikese annuse manustamist) kerge ärrituvus, segasus ja peapööritus. Annuse vähendamise reaktsioonina võib esineda nii väsimus kui depressioon. Põhjustab unehäireid ja magamatuse tulemusena võib esineda teadvuse kaotust. Järelmõju on tihti masendus. Kasvavate amfetamiini annuste talumisvõime areneb inimesel kiiresti. Mõnedel kujuneb eriti tugev sõltuvus. Võõrutamise sümptomid, näiteks masendus, võivad kesta mitu kuud
Samuti on seal palju aineid, mis ei ole uimastava toimega, vaid on näiteks ergutid. Narkootikumideks loetakse seadusandluses käsitletud ained ka siis, kui on tegemist seguga, millel uimastavat toimet ei ole. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, ent lubatud mitmesugustele teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeliseks kasutuseks erilitsentside alusel (nagu näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. 3 1 NARKOOTIKUMID Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on
annaabi.ee 
