On tunda metalli jahedust, millelt kõvad puitlauad tuge leiavad. Ninasõõrmed täituvad aegamisi kopitanud haisuga, mille hõng meenutab kohati rentslit, kohati seisvat rohekaspruuni vett. Lauajuppide all peituvad pilkases pimeduses tolmused poolroostetanud torud. Mööda punakaspruune torusid võib näha jooksmas mustakuuelisi jõleda välimusega Forticula auriculata'sid, kes esmapilgul hirmuäratavad tunduvad. Lisaks neile leidub seal ka prussakaid ja sipelgaid, kes hallikate tolmukübemete sees uppumist püüavad vältida. Nad siblivad teineteise peal nagu paaniliselt põgenev, hullunud rahvamass. Sealsamas, paarikümne sentimeetri jagu eemal, rotisita kõrval on lebamas porikärbse tolmune laip, kes, pimedasse auku sattunud, enam väljapääsu ei leidnud. Taamal on juba teinegi laip. Kõik see tegevus on justkui varjatud liikumine, sest lähemalt uurimata seda jälki vaatepilti ei näe.
,,Enesehalastuse vang" oli samuti üks väga sünge akrüülmaal, millel oli kujutatud meest, kes nagu paluks abi. Tekitas kõheda tunde, kuna ükskõik millisest vaatenurgast teda vaadata, vaatas ta sulle alati otse silmadesse (sama efekt, mis L. da Vinci maalil ,,Mona Lisa"). Kõige paremini jäi meelde akrüülmaal ,,Kaua võib", mis on valminud käesoleval aastal. Maal oli tehtud ühtlaste punaste värvidega, välja arvatud mees ja tema auto, mis olid värvitud hallikate toonidega ja tundusid mornid ja sünged. Maalist jäi tunne, et mees, kes istus autos, on tervest maailmast ära lõigatud. Tal ei ole minevikku- on vaid tema ise. Arvan, et tegu oli huvitava ja väga mitmekülgse näitusega. Eriti meeldisid mulle Maria Koppel Ljutjuki maalid, kuna need panid tõepoolest mõtlema selle üle, kui üksildane võib üks inimhing olla.
Vili Emasõisikute soomused puituvad valmimisel ja tekib tumepruun kuni 2 cm pikkune käbitaoline moodustis, mille sees on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm. TÄIENDAV INFO Eestikeelne Hall lepp nimi Ladinakeeln Alnus incana (L.) Moench e nimi Rahvapäras valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp ed nimed Süstemaatili Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp. ne kuuluvus Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta.
süüdati. Päeva pidulikkust rõhutab karusnahaga, tikandite ja pitsidega kaunistatud garderoob. Giorgione (Giorgio Barbarelli da Castelfranco)(1477 -1510) "Uinuv Venus" 1.Töömõõtmed: 108,5 x 175 cm 2.Maali asukoht: Old Masters Picture Gallery (Dresdeni maaligaleriis) , Saksamaal 3.Tehnika: Õlivärvitehnikas 4.Värvid: tumedad toonid, Venus on kujutatud heledamalt ja ta uinub punasete ja hallikate linade peal. 5.Kompositsioon: Tagaplaanis on kujutatud inimtühi linn , mis tõstab esile omakorda ,,Uinuva Venuse" müstilist atmosfääri. Linad on maalitud hõbedase varjundiga, pigem külmades toonides, mis on vastuoluline tavalisele pesu kujutamisele. Inimkeha orgaanilisusele, naturaalsusele ning maalähedusele viitab maapinna reljeefi ning naisekeha kurvide miimika ja vastavus. 6.Pildi Fookus: Fookuseks on Venuse käed 7
Pelgulinna Gümnaasium Liisi Sõrmus 7k LATIKAS Tallinn2010 LATIKAS Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Ta on kõrget kasvu, külgetelt lamenud kollakashalli kehaga ja hallikate uimedega parvekala.Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele.Pulmi peab ta kaldalähedases taimestikul enamasti mai teisel poolel ja juuni algul.Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi.Latikas on meie teiste
liigse niiskusega. Esimine tingimus, mis tema tekkimiseks on vaja, on pidev niiskus. See võib tekkida kui mingil perioodil on väga sagedast sadu esinenud, või kui taimejuures oleval veel pole kuhugi ära imbuda ja taim on pikemat perioodi märg. Teine põhjus, miks ta tekkida võib, on peale pikemat kuiva perioodi läheb järsult liigniiskeks. ,,Botrytis cinerea" põhjustab taime viljadel (näiteks maasikatel) hallitumist ehk see seen katab kogu marja oma hallikate eostega, mis meenutab tuhka. Botrytis cinerea Teine ülisagedane seenhaigus taimedel on harilik rooste. Erinevalt teistest seenhaigustest, harilik rooste esined sageli just tervetel ja kasvavatel taime osadel (näiteks lehed). See seeneliik levib kõige sagedamini õhu ja vee kaudu, kui ta on sattunud eluks võimelisse keskkonda ja on levima hakanud, siis me kõige sagedamini näeme teda rooste värvi puruna taimede lehtedel. 5
Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega.
korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase iseloomuga, ta suutis igasuguses olukorras säilitada enesevalitsuse. Cyrus Smith oli oma reisikaaslastele väga suureks abiks, tänu tema suurtele teadmistele ja
reaalsust, et detailide sisse on joonistatud omakorda pisemad detailid, võib näidata seda, et ka põrgus on varjatud saladused, mis pole kõikidele avalik. Kuna pildil kujutatud peadele on sisse joonistatud omakorda erinevad esemed ja organismid, näitab see allmaailmas olevate deemonite mitmekülgsust ja pahatahtlikkust. 4) VALGUS JA RUUM Teosel puudub värvide mitmekülgsus, ning seepärast on ruumilisus kujutatud mustade, valgete ja hallikate toonidega. Valgus on nägudele otsevaates ja taust on tume. Rõhutatud näojooned toovad esile veelgi rohkem ruumilisuse. Pead on joonistatud erinevale kaugusele, et eespool olevad on suuremad ja tagapool väiksemad, mis muudab pildi dünaamilisemaks ja ruumilisemaks. 5) AJALOOLINE STIIL Viiralt lõi pildi 1930-1932, tegemist on klassikalise modernismiga, kuid samuti on ka eksepressionismi jälgi, sest teosega on tahetud selgelt väljendada oma tundeid ja mõtteid põrgu
Tähelepaneliku vaatluse tulemusena loodud ja täpselt maalitud elegantse stiiliterviku portree iga detail - kuninga silmavaade, meelas suu, luksuslik rõivastus - esitab lõbujanulist meest. Paljudele Clouet' maalidel oli väga iseloomulik hallikate siniste, külmade roheliste ja kollaste toonida domineerimine portreteerivate rõivastuse. Kuivõrd kujutatud on tolle aja silmapaistvaid isiksusi (kirjanikke, humaniste, kuninga perekonna liikmeid), on need joonistused ikonograafialiselt suure kultuuriloolise tähtsusega. Külm koloriit nagu rõhutas teravate piirjoontega käte ja näo vormi suletust. Siit ka Couet' portreemaalide külmus, peenus ja eriline range distantsi hoidmise tunne. Tuntuimad tema maalidest on "Dofään
Pesitsemine: Pesapuuks valib enamasti kuuse või männi, harvem mõne lehtpuu. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid, kusjuures iga pesitsuskorra eel lisatakse pessa värskeid oksi. Täiskurna 2...4 munaga leiab aprilli lõpul. Munad on valged, kaetud roostepruunide, kollaste ja hallikate laikudega. Ohustatus ja kaitse: Hiireviu on looduskaitse all, kuuludes kaitstavate liikide III kategooriasse. Laanepüü Levik: Levinud on laanepüü Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida- Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku,
osta midagi peale pooltoorete tomatite konservpurkides. Ania ise oli siis alles lapsuke, eelkooliealine, kes ei mõistnud suurt poliitikast. Kuid ometigi sai talle selgeks, et isa pidi oma veendumuste tõttu maalt lahkuma. Olles ainus laps, said tüdrukule saatuslikuks nii mured kui rõõmud uues keskkonnas. Tundmatu keelega harjumine võttis parasjagu aega, kuid koolis sai see keel veidi selgemaks. Loomulikult teda narriti aktsent oli tunda. Ilus ta polnud olnud tuhmid blondid juuksed hallikate rotisilmadega ei tekitanud kelleski meelehead. 7.klassis oli talle meeldinud üks poiss, kes samuti huvi oli tundnud, kuid kui poisi maine hakkas Ania pärast kõikuma, jättis ta neiu maha ja hakkas "seltskonnadaamiga" kurameerima. Ania oli pettunud ja tahtis isegi oma eluga hüvasti jätta, kuid koolist väljaviskamine tegi neiu kainemaks ja ta hakkas kirjutama jutte õnnelikest lõppudest. Ta ainus sõber ja endine pingikaaslane, Reelika, omandas samal ajal abikaasa ja lapsedki.
päikese eest kaitstud ega külmu talvel läbi. Üsna tavalised asukad on nad vahelagedes, keldrites, põrandaliistudes, toanurkades ja aknalaudade all. Välisseintes ei elutse nad aga kunagi. Vastsed toituvad nii okas- kui ka lehtpuude puidust. Kui muud tingimused on sarnased, eelistavad toonesepad lehtpuitu. Nad võivad kahjustada ka kartongi, paberit ja vineeri. 5 Majasikk Täiskasvanud putukas on 1-2,5 cm pikkune, musta või pruuni värvi kehaga, mis on kaetud hallikate karvadega. Nad tunneb ära tihtipeale mardika kehastki pikemate tundlate järgi. Lihav kollaka lapiku kehaga vastne võib kasvada väljaarenenuna kuni 3,5 cm pikkuseks. Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 2-12 aasta jooksul. Vastsed arenevad kiiremini puidus, mida on juba kahjustanud seened. Majasikk asustab töödeldud või osaliselt töödeldud pehmepuidust esemeid ja kahjustab tavaliselt maltspuitu, kuid võib
pealetükkivam, kuid siiski jahedamana ja rahulikuna mõjuv. Hea taust tumepruunile mööblile. Arhitektuuris on levinud paljud türkiisitoonid. Värskuse ja puhtuse tunde tekitamiseks kasutatakse tihti türkiisivärvilisi kahhelkivisid, keraamilisi või klaasist seinaplaate supelasutustes ja vannitubades. Küllastunud sinakasroheline on hea silmadele, ei pimesta ega tekita valgusreflekse. Fassaadivärvina moodustab türkiis hea kontrasti telliskivipunase ja mitmete hallikate, kreemikate ja valkjate toonidega. Ettevaatlik peab olema sellega loodusliku rohelise taustal, kus võib kergesti tekitada dissonantsi. 3 4 3 TÜRKIISI SÜMBOL JA TÄHENDUS Tänu oma väga noorele eale värvide hulgas ei ole türkiisil otsest sümboolikat värvitoonina, vääriskivina on sel aga olnud väga suur tähendus.
seeneliha poolest. Tegemist on hea söögiseenega, kuigi kupatamata seene söömine suurtes kogustes võib mõnedel inimestel kerget mürgitust põhjustada. Seen sisaldab hemolüütilise toimega mürkainet, mis keevas vees lahustub. Panter-kärbseseen on temaga väliselt väga sarnane ning neid aetakse tihti segamini, seepärast tuleb roosade kärbseseente korjamisega olla väga ettevaatlik. Tunnused: Kübar varieeruvalt pruunikaspunane kuni roosakas, väikeste hallikate ebemetega, sileda servaga 6-10 cm. Eoslehekesed valged, hiljem punapruunikad, vabad. Jalg valkjasroosakas, pruunpunaka mugulja alusega, jalale külge kasvanud tihti kontsentriliste voltidena ilmneva tupega, nahkja rippuva ülaküljel rihvelja rõngaga. Kasvukoht: Levib okas- ja segametsades, väga sageli. Lisad: Valge kärbseseen Roheline kärbseseen Punane kärbseseen Panter-kärbseseen Kasutatud materjal: 1. R.Kuresoo, H.Relve ja I.Rohtmets, A.2001. Eesti elusloodus
Ascochyta · mis võivad välja langeda Kaks vormi: 1) võrsepõletik kevadel uued võrsed pruunistuvad Sireli askohütoos · syringae · ja kärbuvad, kattuvad hallikate või oranzikate täpikestega; 2) lehepõletik suve teisel poolel lehtedel oliivrohelised vesised pruunika servaga laigud, mis · Phytophthora · liituvad kasvades. Võrse tipupungad ei avane, on seest pruunistunud. Noorte
*Pung pruunikas- oranzid, munajas, tugevalt vaigused (valge)! *Käbi(2,5-4) sümmeetriline, apofüüsi tipp pole terav. 20) Pinus peuce makedoonia mänd *Võrse paljas, sügisel rohkekas, tavlel pruunikas. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, okkakimpude all pikad pruunid soomused, saagja servaga. *Käbi SUUR, rohekas-kollane, pruun(maas seisnud), suure lennutiivaga suured seemned. 21) Pinus strobus valge mänd [haruldane] *Võrse hallikate madalate karvadega, hallikas-pruun, peenike. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, pikad, kinnituvad võrsetele pintslina. *Pung munajas, vaigune. *Käbi kõverdunud, kaetud valge vaiguga, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Kitsad seemnesoomused 22) Pinus cembra subsp. Sibirica siberi seedermänd *Võrse karvane(tihedad punakas-pruunid karvad), jäme. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, jämedad,
sõbrad. Nagu ka Katniss, nii on ka Gale tugev jahimees. Raamatus "Lahvatab leek" töötab ta söekaevandajana. Välimus: oliivitooni nahk, hallid silmad, sirged mustad juuksed. 3 HAYMITCH ABERNATHY 40-aastane mees, kelle suurmimaks trumbiks - vaatamata alkoholismile - on arukus ja terav mõistus. Ta elab 12. ringkonna võitjatekülas. Kirjeldatakse veidikene tüsedamana, hallikate silmadega, keskealise mehena. Seotus Katnissiga: Näljamängudel saab Haymitch'ist tema juhendaja (ja Peeta oma ka). Kirjaniku keelekasutus oli ladus ja sujuv. Raamat on küll paks, kuid iseenesest lugedes on pinge nii suur, et raamatut on raske käest panna ning lihtne ja sorav sõnastus teebki selle raamatu kergesti loetavaks. Põneviku peaossa on valitud Katniss Everdeen, tavaline 16 aastane neiu, mitte mingi superkangelane
Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust, ülejäänud aja on puidu sisemuses. Kui avadest pudenev puidu tolm on hele, siis tegemist värskete lennuavadega, kui kolletunud siis juba vanad käigud. Välimus:Täiskasvanud putukas on 8-25 mm pikkune.Värvuselt must või pruun ning kaetud hallikate karvadega keha ülaosas ja kattetiibadel. Tooraksil on kaks silmi meenutavat läikivat musta täppiLihav vastne on hallikasvalge ning võivad kasvada väljaarenenuna kuni 35 mm pikkuseks. Elutsükkel:Emane muneb munad suvest varasügiseni puidupragudesse. Munad on kollakast hallikasvalge värvuseni, elliptilised ja teravikuliste otstega ning kooruvad 2-3 nädala pärast.Kõige enam kahju teeb vastne, rajades puidus tunneleid 3-11 aasta jooksul
kestendav. Tüve alumises osas tekib paks sügava rõmeline must korp Hall lepp (Lv) Sanglepp (Lm) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Terava tipuga, matt, ovaalsed või munajad, Vahelduvad lihtlehed ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv Tipp tömp või pügaldunud ("ära hammustatud"), kahelisaagjas, pealt tumeroheline, alt hallikate tipu osas serv kahelisaagjas, läikiv, äraspidi karvasega. Leheroots kuni 2 cm pikk, munajad või ümmargused, terveservalise laikiilja karvane. Sulgroodne alusega. Noored lehed kleepuvad. Leheroots kuni 2cm pikk. Sulgroodne. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus
Kiilid · Sale keha ja pikk tagakeha · 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele. · Röövtoidulised söövad teisi putukaid ( püüavad lennates) · Kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised · Mõned ehitavad enesekaitseks ,,majakese" ( oksajupikestest, liivaterakestest, väikestest kividest või teokodadest) puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele. · Mõned koovad saagi püüdmiseks püünise.
Fertiilne ehk paljunemisvõimeline emaparasiit tekitab päeva jooksul sarvkihti umbes 2 mm pikkuse käigu, kuhu muneb päevas 2-3 muna, produtseerides 4-6 nädalase eluea jooksul 40-60 muna. Arengutsükkel munast kuni uue muna tekkeni kastab 19 päeva. Emaslesta inimese naha pinnal liikumise kiiruseks on 2,5 mm/min ning päevas nahasse näritud käigu pikkuseks 0,5-5 mm. Emaslest toitub nahast, süües sarvkihti kuni 15 mm pikkusi käänulisi käike. Käigud on nähtavad läbi nahapinna hallikate joontena. Munad munetakse käikudesse ja nende kohale närib emane lest ventilastiooniavad. Vastsed elavad samades käikudes, nad toituvad emase näritud nahajäänustest ja kudede vedelikust, ise nad käike ei tee. 4 Sügelistega patsientidel on lestasid tavaliselt vähe, 10-30 isendit, kuid vanuritel ja ka aidsihaigetel võib neid nõrga imuunvastuse tõttu olla sadu.
Emmi tahtis pojale nimeks panna Karl. Julius käis üksi teatris. Mamma Neideri kõrvu levis kuulujutt, et Julius olevat teise naisega teatris käinud. Julius oli naise ja mammaga tülis kevadeni. Ühel ööl hakkas Julius joonistama maja plaani, kuhu elama minna. Emmi nägi seda ja andestas mehele. Lepiti kokku, et poja nimeks saab Karl Aleksander. Raseduse lõpukuudel jäi Emmi haigeks ning viidi haiglasse. Valmis sai Juliuse luulekogu (hallikate kaantega, lillekestega esikaanel, J.Hallikas "Luuletsed. Kimbuke põllulilli"). Julius läks haiglasse. Arst teatas talle, et sündis poeg, kuid surnult. Naine jäi ellu, kuid ei saa enam lapsi. Teine jagu Esimene peatükk Anna Neider ja tema sõbranna Marie Saalem (mõlemad koduõpetajannad) sõitsid rongiga Peterburist Eestisse. Rongis tutvusid nad Genaadi Treifelt`iga (kostümeerija). Genaadi saatis Anna koju. Anna nägi Juliuse ehitatud maja. Neil oli teenjanna ning kasutütar Liina (13)
kärbseseenesuure sarnasuse tõttu ohtliku panter-kärbseseenega tuleks hoiduda halli kärbseseene korjamisest (Hanso jt.2000). Austraalias ei kasva. 1.3.7 Loor- kärbseseen Harva esineb meil veel loor-kärbseseent (A. strobiliformis(Paulet) Bertilloni), see on suurtelihakate viljakehadega liik, millel hallikas, kollaka varjundiga kleepiv kübar (kuni 18 (-26) cm), koguviljakeha paksult ja tihedalt kaetud suurte hallikate või kollakate kleepivate jahukas-vatjate ebemetega; tupp ja rõngas kergesti lagunevad. Liik on lubjalembene ja kasvab juulist septembrini 12 lehtmetsades ja puisniitudel, eriti laialehiste puude all; värskelt mürgine. Viimased kaks liiki kuuluvad Euroopa punasesse nimestikku ja ka Eesti Punasesse raamatusse (Hanso jt.2000). Austraalias pole. 1.4. Teised kärbseseened
tihedalt laikudega. Võib esineda erkroheline veekogudes ja nende seljatriip. Isased võivad sigimisajal kallastel. Armastab olla üleni heledad kollakasrohelised. päiksepaistelisi Kõht valge õrnade hallikate veekogusid ja peamiselt laikudega. päevaaktiivne loom. Veelinnud Laul on linnul ühetooniline, Linnu sulestik on pruunikas. Alapool Elukohtadeks on neil meenutab ritsika siristamist või on heledam, kurgualune ja pugualune põõsassood, uhtlammi-
• Tõusmed tärkavad 14...21 päeva pärast külvamist. • Istutatakse reavahedega 20...25 cm. Saak koristatakse enne õite puhkemist. • Taimed lõigatakse 10 cm kõrguselt maapinnast. • Juurtest kasvab veel koristuseks sobiv uus taim. 17. AED-MAJORAAN • Lad. Origanum majorana • “majorana” araabia keeles püsiv, kadumatu. Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste (Labiatae) sugukond. • Kuni 50 cm kõrgune. • Lehed ovaalsed, kaetud hallikate karvadega. • Õied väikesed, valged, roosad või lillad. • Õitseb juunist septembrini. • Meil levinud kaks vormi: prantsuse lehtmajoraan ja saksa pungmajoraan. Kasvatamine • Sooja- ja valguslembene taim. • Viljakam muld. • Seemned külvatakse külvikasti märtsi lõpul või aprilli algul ja kaetakse õhukese liivakihiga. • Tõusmed ilmuvad 2...3 nädala pärast. • Pikeeritakse ja istutatakse paarikaupa. • Taimede algareng aeglane.
Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula Tüvi sirge, silinderjas, noores eas siledakooreline, vanemas eas aga kaetud korbaga. Võra lai
Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Hall-lepp (alnus incana) LV 1. Leviala: Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika. 2. Suurus: 15-25 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra silinderjas, tüvi sageli looklev, vahel kasvab põõsana. Võrsed punakaspruunid, nii võrsed kui pungad karvased. 4. Lehed ja pungad: vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane. Pungad rootsulised, lillakad. 5. Õied ja viljad: õitseb märtsi lõpul - aprillis, enne lehtede puhkemist. Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, külgvõrsete tippudes. Valminud käbid kuni 2 cm pikad, pruunid. Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, laia tiivaga
dimensioone. Vanus kuni 500 aastat.. Areaal: Euroopa nulg on tavaliseks okaspuuliigiks Kesk- ja Lõuna - Euroopa mägedes (Alpid, Sudeedid, Karpaadid) ja lauskmaal (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Sveits, Rumeenia, jne), kus ta kasvab nii puhtpuistuna kui segus koos hariliku pöögiga (Fagus sylvatica), olles Euroopas kasvavatest okaspuudest varjutaluvaim ning tõustes Alpides kuni 1700 m kõrguseni üle merepinna. Võrsed: hallikaspruunid, madalate vagudega, kaetud tihedalt hallikate karvadega. Pungad: munajad, pruunikad, vaiguta või nõrgalt vaigused. Okkad: 2...3 cm pikad, 2...3 mm laiad, pealt tumerohelised, alt kahe valkja õhulõheribaga, tipp pügaldunud. Okkad asuvad varjuokstel kamjalt, valgusokstel radiaalselt, on hästi jäigad. Käbid: noorelt rohekad, valmides tumepruunid, silinderjad, 10...15 (20) cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus, seemnesoomused suured, neerjad, sametkarvased, kattesoomuste tipud ulatuvad välja ja on tagasikäändunud
Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. HALL LEPP ehk VALGE LEPP Päritolu Euroopa, Aasia, Põhja-Ameerika Kõrgus 15-25 m Kasvukuju Võrsed võrsed punakaspruunid, karvased Pungad pungad rootsulised, lillakad, karvased vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või munajad, teritunud tipuga, ümardunud või nõrgalt südaja alusega, leheserv kahelisaagjas. Pealt tumeroheline, alt Lehed hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, külgvõrsete tippudes. Valminud käbid Õied kuni 2 cm pikad, pruunid Viljad Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, laia tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad kohe
Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a). Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene, eelistab viljakaid, niiskeid muldi. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Hall lepp e valge lepp Alnus incana Tav 15m, harvem -25m kõrgune puu. Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik. Täiesti külmakindel, juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust
Areaal: Euroopa nulg on tavaliseks okaspuuliigiks Kesk- ja Lõuna - Euroopa mägedes (Alpid, Sudeedid, Karpaadid) ja lauskmaal (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Sveits, Rumeenia, jne), kus ta kasvab nii puhtpuistuna kui segus koos hariliku pöögiga (Fagus sylvatica), olles Euroopas kasvavatest okaspuudest varjutaluvaim ning tõustes Alpides kuni 1700 m kõrguseni üle merepinna. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: hallikaspruunid, madalate vagudega, kaetud tihedalt hallikate karvadega. Pungad: munajad, pruunikad, vaiguta või nõrgalt vaigused. Okkad: 2...3 cm pikad, 2...3 mm laiad, pealt tumerohelised, alt kahe valkja õhulõheribaga, tipp pügaldunud. Okkad asuvad varjuokstel kamjalt, valgusokstel radiaalselt, on hästi jäigad. Käbid: noorelt rohekad, valmides tumepruunid, silinderjad, 10...15 (20) cm pikad, 3...5 cm läbimõõdus, seemnesoomused suured, neerjad, sametkarvased, kattesoomuste tipud ulatuvad välja ja on tagasikäändunud
Vili kuni 1cm suurune oranž õunvili milles on seemned. Puit punakas. Puitu kasutatakse tisleritöödel ja masinadetailideks. Vilju kasutatakse toiduainetööstuses. Kasutatakse ka haljastuses. Poopuu: Sorbus intermedia Levinud Skandinaavia lääne- ja lõunaosas. Eestis looduslikult läänesaartel ja mandri lääneosas. Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi. Lehed piklikud, madalalt hõlmised, teravsaagjad, pealt tumeroheline ja läikiv alt hallikate karvadega. Õied valged, meeldiva lõhnaga, kobaras, õitseb juunis. Marjad oranžid õunviljad, u 1cm, seemnetega, söödavad. Kasutatakse haljatuses Eristamise tunnused: Leht 53. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised kõrged põõsad ja madalad puud. Lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Okstel astlad. Üied valged, kahesugulised, kobarates õisikutes. Viljad kerajad või piklikud,
Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 kokku) moosustavad 31% kõikidest külgroodude nurkades. cm pikad, 4-7 cm laiad, teritunud tipuga, metsadest. Kuni 30 m kõrge sirgetüveline Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, puu. Kõrgeim arukask kasvab Järvseljas, cm pikad. Seemned valmivad suve lõpul, alt hallikate karvadega. kv. 257 ja on 38 m kõrge. Tüve koor valge, viljad ei pudene kohe. Uueneb nii Viljakandvus algab varakult (10-15-aastaselt). kestendav, vanematel puudel moodustub seemnetest kui ka vegetatiivselt Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3- mustjas sügavarõmeline korp. Lehed 4-7 (kännuvõsust)
roosakad või kollased suured kõrglehed. · Viljaks olev luuvili või 13 seemnega mari, mis võib olla mõnel liigil ka söödav, on värvuselt valge, punane, sinine või must · Kontpuude luukõvast ja tihedast puidust valmistatakse mitmeid tarbeesemeid. Cornus sanguinea - Kasvab kodumaise suvehalja kuni 5 m kõrguse ja vanemas eas sama laia hargneva püstise tugevakasvulise ja tiheda hallikate peenerõmeliste okstega põõsana valgusküllaste sega- ja lehtmetsade alusmetsarindes, metsaservadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel jm. Skandinaavia poolsaare lõunaosast Väike-Aasia ja Kaukasuseni. Meil esineb mandri lääneosas ja läänesaartel. Eestis kohati (eriti mandri edela- ja lääneosas) sage. Kodumaise liigina on igati vastupidav meie kliimaoludele, väga dekoratiivne õitsedes ja viljudes ning eriti silmapaistev sügiseti tänu dekoratiivsele punasele leherüüle
sisselõigetega lehed, kollaseleheline jt., neid kasutatakse haljastuses. Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana) Tavaliselt 15 m, harvem 25 m kõrge puu. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab Järvseljal (29m). Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 cm pikad, 4- 7 cm laiad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Viljakandvus algab varakult (10-15-aastaselt). Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka vegetatiivselt, nii juure- kui ka kännuvõsudest. Areaal väga lai, kasvab Euroopas, Aasias, Lääne-Siberis ja Kaukaasias. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa)
Loomasöödaks ei sobi. TÄHTTARN Carex echinata; echinata siiljas (kreekakeelsest sõnast echinos siil); nimi iseloomustab pähikute siiljat kuju. Lõikheinalised. Kasvukoht: soodes, rabastuvates segametsades, soistes okasmetsades, järve- kallastel, metsateedel, sihtidel, raiesmikel. Peetakse lubjapelglikuks liigiks. Tähttarn on mitmeaastane, hallroheline, lühikese risoomiga, murusalt kasvav 15-45 cm kõrge lõikheinaline. Varred tikjad, alusel hallikate tuppedega. Lehed 1-2 mm laiad, jäigad, veidi renjad, vartest lühemad. Õisikus 3-5 hõredalt asetsevat pähikut, pähikud on üksteisega väliselt sarnased, mõlemasugulised. Pähikud poolkerajad, tähtjalt asetsevate põisikutega. Põisik 3-4 mm pikk, piklikmunajas, kaksikkumer, kollakaspruun. Põisiku nokk moodustab poole põisiku pikkusest. Emakasuudmeid 2, õitseb mai lõpul, juunis; viljub juulis, augustis. Samblarinne hästi arenenud, mosaiikne
annaabi.ee 
