7
maailmaimet
7
vanaaja maailmaimet olid antiikajal väljavalitud arhitektuuri ja ja
ehituskunsti tippsaavutused maailmas. 7 vanaaja maailmaimet on Cheopsi püramiid Egiptuses,
Semiramise rippaiad Babülonis,
Artemise
tempel Ephesoses,
Zeusi
kuju Olümpias,
Halikarnassose
mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn . Ainus säilinud maailmaime on Cheopsi püramiid
Egiptuses.
Cheopsi
EESTI HOTELLI JA TURISMIKÕRGKOOL REISIKORRALDUS VANAAJA SEITSE MAAILMAIMET Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Cheopsi püramiid.................................................................................................... 3 Semiramise rippaiad............................................................................................... 5 Artemise tempel.................................
Praeguseks arvestatakse just neid asju maailmaimede sekka: Cheopsi püramiidid Egiptuses, Artemise tempel Epheoses, Semiramise rippaiad Babülonis, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss, Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). Neist seitsmest on kõige paremini säilinud Cheopsi püramiidid. 1.CHEOPSI PÜRAMIIDID Cheopsi püramiidid on saanud nime Vana-Egiptuse jumala Cheopsi järgi. Cheops lasi ehitada need püramiidi aastatel 25512471 eKr. See on ainuke maailmaime, mis on säilinud seitsmest maailmaimest. See oli ligi neli ja pool tuhat maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aastani. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist. 1.1. Siseehtius Püramiid on ehitatud kolmes järgus ja igal etapil ehitati ka uus hauakamber, kuna tõenäoliselt
VANA MAAILMA 7 MAAILMAIMET Ajaloo referaat Tallinn 2009 Vanaaja seitse maailmaimet olid antiikajal väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Sagedaminni on nende hulka arvatud Egiptuse Cheopsi püramiid, Babüloni nn. Semiramise rippaiad, Efesose Artemise tempel, Olümpia Zeusi kuju, Halikarnassose musoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn. Arvu 7 peetakse tähenduslikuks, sest seda on juba ammusest ajast peetud maagiliseks ning folklooris ja religioonis oli seda sageli seostatud mingite eriliste või müstiliste sündmustega.
4. Zeusi kuju Olümpias, 5. Halikarnassose mausoleum, 6. Rhodose koloss ja 7. Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). 1.Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana- Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Cheopsi püramiid asub praktiliselt ideaalselt tasandatud kaljul (kuni 2 cm kõikumised) ja püramiidi põhi on lähedane ideaalsele ruudule. Püramiid on orienteeritud põhiilmakaartega nii, et iga külg on täpselt risti kahega neist
Vanaaja seitse maailmaimet 1)Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid,mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi.See ehitati aastatel 2551-2471 eKr.Asub Egiptuses Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid.Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke , mis on tänaseni säilinud. Vaade Cheopsi püramiidile kirdest 2)Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vavaaja seitsmest maailmaimest.Nii aiad kui ka müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar teise käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb
Seitse maailmaimet Seitse maailmaimet (täpsemalt vanaaja seitse maailmaimet) olid antiikajal (alates 3.sajandist eKr.) väljavalitud seitse maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Püramiidid - Niiluse jõe kallaste läheduses kõrguvad kõrbes kuulsad Egiptuse püramiidid. Ligikaudu 5000 aastat tagasi muistses Egiptuses rajatud ehitised on seitsme maailmaime seas vanimad ja ainsad mis on tänapäevanigi säilinud.Püramiidid ehitati muistse Egiptuse kuningate hauakambriteks. Giza püramiid püstitati vaarao Cheopsi auks. Seda püramiidi ehitasid mehed 30 aastat. Ehitus lõpetati aastal 2580 aastal e.Kr.Püramiidi kõrgus on 137 meetrit (449 jalga) ja aluse iga külje pikkus on 230 meetrit (775 jalga). Püramiid on ehitatud ligikaudu 2 miljonist kiviplokist, millest igaüks kaalub umbes 2300 kg (5074 naela).Püramiidi
Polykleitos reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlejad on tegelased mütoloogiast või kreeklaste legendaarsest ajaloost. Kreeka kunstnikud otsisid oma teostes inimeste täiuslike omadusi. Nad ei jäljendanud mitte olemas olevaid inimesi vaid täiuslikku ideaali. Hellenistlik skulptuur Ideaali hakati kujutama realistlikult. Nägudele ilmusid emotsioonid ja tunded. Maalikunst On enamus osas hävinenud. 7 MAAILMAIMET Cheopsi Püramiidid On Egiptuse püramiid, mis on nime saanud VanaEgiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. See ehitati 2551 2471 e. Kr. Asub Egiptuse Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiid. Ainuke säilinud maailmaime. Semiramise ehk Babüloni rippaiad Ehitati umbes 600 aastat e. Kr. Aedade kastmiseks pumpasid vahetpidamata orjad Eufratist vett. Legendi kohaselt lasi kuningas aiad ehitada oma naisele Amitale, kes tunis koduigatsust. Aiad olid sõnaotseses mõttes rippuvad
Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.( Kinggi 1996:68-81) ZEUSI KUJU OLÜMPIAS Asus Peloponnose poolsaare lääneosas, Olümpia pühal maal. Ta oli loodud kreeka silmapaistva skulptori Pheidiase poolt. See on ainus maailmaime, mille autoriks oli üks inimene. Olümpia maakohas iidses pühas paigas asus Zeusi tempel peajumala enese hiigelkujuga. Altise keskel asus pühadest paikadest pühim- Zeusi altar, koht, kus talle olevat esimest korda ohver toodud. Altar koosnes kahest korrusest: alumisel tapeti loomad ja ülemisel need põletati. Pausanius jutustab, et ohverdatud loomade kontide ja tuha arvel kerkis altar pidevalt ning oli tema ajaks tõusnud 22 jala kõrguseks(so.7,22 meetri). Tempel ehitati lähedasest
Kõik kommentaarid