lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) §711 lg 1 järgi seaduses sätestatud juhul määrab Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu asja lahendamiseks pädeva kohtu. TsMS §711 lg 5 järgi kui Riigikohtu erikogu leiab, et asi ei kuulu lahendamisele tsiviil- ega halduskohtumenetluses, lõpetab ta määrusega asja menetluse. 4 Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on halduskohtu pädevuse küsimusega seotud vaidlused Riigikohtu menetlusse jõudnud halduskohtu- ja tsiviilkohtupidamise seadustikes pädeva kohtu määramiseks mõeldud
jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut. HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: “haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.” Riigivastutusmenetlus on haldusmenetlus nt kui kinnisasja omanik X palub tühistada tema naabrile Y väljastatud ehitusloa siis isik saab esitada vaide haldusmenetluses või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 4. Proportsionaalsus ehk sobiva lahenduse leidmine 5. Otstarbekus 6. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku ja olukorra arvestamine 7. Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse 8
jätmise asjaolusid arvestades lugeda ta seletuse andmisest keeldunuks. · (3) Iseseisva nõudeta kolmanda isiku keeldumise korral seletuse või vande andmisest kohaldatakse tunnistaja ütluste andmisest keeldumise ja selle eest ettenähtud vastutuse kohta sätestatut. Valevande tagajärjed karistusseadustikus · § 320. Valeütlus ja valevanne · (1) Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Südametunnistus On mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava
Uute tõendite ilmnemisega võib kaasneda läbiviidud menetluse uuendamine. MKS võimaldab maksukohustuse vähendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada ka mõne uue maksukohustust mõjutava asjaolu või tõendi ilmnemisel kohtumenetluse ajal. Kuid silmas peab pidama, et selle hilisem teatavaks saamine ei tohtinud olla põhjustatud maksukohustuslase enda tahtlusest või hooletusest. Selline õigus eksisteerib seetõttu, et sarnaselt haldusmenetlusele kehtib ka halduskohtumenetluses uurimisprintsiip, mis kohustab kohut vajaduse korral omal initsiatiivil tõendeid koguma, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. Samal ajal on menetlusosalistel kohustus tuua välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid. Riigikohus on aga leidnud ka, et maksukohustuslase õigus esitada maksuotsuse vaidlustamisel uusi tõendeid ei ole absoluutne. Riigikohus märkis 14. novembril 2007. a ja 19. mail 2009
2.3 Leping annab õigusbüroole õiguse teha kohtus kliendi nimel kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid, välja arvatud hagist või kaebusest loobumine, hagi või kaebuse õigeksvõtmine, edasikaebamise õigusest loobumine ja kohtuvälise või kohtuliku kokkuleppe või kompromissi sõlmimine, mis on lubatud üksnes kliendi kirjalikul või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud loal. Halduskohtumenetluses kehtivad märgitud piirangud analoogselt. 2.4 Õigusbüroo tegutseb kliendi juhiste piires. Õigusbüroo ei ole kohustatud kontrollima kliendi poolt talle usaldatud teabe õigsust. Õigusbüroo ei vastuta kliendi poolt talle esitatud andmete tõelevastavuse eest. Õigusbüroo ei garanteeri Kliendi poolt soovitud tulemuse saavutamist. 2.5 Kliendile osutab õigusteenust jurist ______________ Esindaja võib kaasata ülesande
võimalikult tõhusa kaitse. 680 JURIDICA IX/2012 Tõhusad õiguskaitsevahendid ebamõistlikult pika menetluse heastamiseks Eestis Maris Kuurberg 4. Tõhusad õiguskaitsevahendid tsiviil- ja halduskohtumenetluses Erinevalt kriminaalmenetlusest, kus EIK ei ole Eesti suhtes menetluse ebamõistlikku pikkust sisulise otsu- sega tuvastanud, vaid on aktsepteerinud olemasolevaid õiguskaitsevahendeid*31, on EIK tsiviilkohtumenet- luse ebamõistliku kestuse ning tsiviil- ja halduskohtumenetluses vastava tõhusa meetme puudumise kohta teinud ka sisulisi otsuseid. Tsiviilkohtumenetluse ebamõistliku pikkuse tuvastas EIK asjades Treial vs. Eesti*32 ja Shchiglitsov vs. Eesti.*33 2007
5 omaalgatuslikult rakendada seaduse ulatuses abinõusi, mis menetlust parandavad või kiirendavad. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 väljendub haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 on sätestatud, et menetlustoiminguid tuleb teha võimalikult kiiresti. Toimingute tegemise aja piirid on paika pandud seadustes või määrustes.6 2.5 Uurimispõhimõte Nii halduskohtumenetluses kui ka haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab, et haldusorganil lasub kohtustus selgitada menetletavas asjad tähtsad asjaolud omaalgatuslikult ning lisaks on ka kohustus vajaduse korral koguda tõendeid. Haldusmenetluse seaduses ei käsitleta rohkem konkreetsemalt uurimispõhimõtet kuid lugedes haldusmenetluse seaduse teisi paragrahve, on võimalik ka selle põhimõtte sisust paremini aru saada
kasutamisest või asja võõrandamisest saadud kasu üleandmist. Kui avaliku võimu kandja on saanud asja või raha õigusliku aluseta, ei saa ta erinevalt eraisikutest tugineda rikastumise äralangemisele või usalduse kaitsele, vaid peab tulenevalt riigivõimu teostamisel kehtivast seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3) ja põhiõiguste kaitse kohustusest saadud asja või raha tagastama. 3-3-1-17-04: 1. HKMS § 254 lg-st 2 saab teha ühese järelduse, et halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu on tagasinõutav ning tagastamise kohustusele kohaldatakse eraõiguses AR kohta sätestatut. Halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu tagastamise kohustuse suhtes kohaldatavate eraõiguse sätete rakendamisel võib aga olla spetsiifilisi jooni (p 16). Heade kommetega ei ole kooskõlas avaliku võimu nõue tagastada halduskohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras saadu, kui see on
"Kohus võib kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda. Haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses." (RKHKm 30.10.2008, nr 3-3-1-45-08) Uurimisprintsiip – nt RKHKo 23.10.2001, nr 3-3-1-49-01: "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimisprintsiipi väljendavad eelkõige HKMS § 12 lg 2 p-d 2 ja 3, § 19 lg-d 6 ja 7, § 21 lg 1, § 25 lg 4. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Kohus peab tõendite kogumise abil kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule
Haldusõigus Kevad 2011 ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus." Uurimisprintsiip (erinevalt maakohtust tsiviilasjades) "Halduskohtumenetluses tuleb kohtul oluliste asjaolude kohta tõe väljaselgitamiseks olla aktiivne ja juhinduda uurimisprintsiibist. Uurimispõhimõte tähendab, et halduskohus peab asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud vajaduse korral välja selgitama omal initsiatiivil. Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul." Halduskohtu volitused: 1. tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral
selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Uurimispõhimõtte sisu HMSi § 6 konkreetsemalt ei käsitle, ent sisu on võimalik tuletada haldusmenetluse seaduse teistest sätetest. Näiteks on HMSi §-s 38 ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord, HMSi §-s 39 eksperdi ja tunnistaja seisund haldusmenetluses jne. Kuid viidatud sätted ei ava uurimispõhimõtte sisu täielikult ning seetõttu tuleb halduskohtumenetluses lähtuda uurimispõhimõtte kohta väljendatud seisukohtadest. Uurimispõhimõtte kohaselt ei või asutus piirduda menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditega, vaid ta peab asjaoludest ülevaate saama ning faktid tuvastama tõendeid ise kogudes või selgitades menetlusosalistele vajadust esitada tähtsateasjaolude kohta lisatõendeid nende valdkonda kuuluvates asjades. Seega on seadus andnud haldusorgani käsutusse piisavalt laia
haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad kohaliku omavalitsuse üksused põhimõtteliselt olal teovõimelised, s.t nad võivad oma tegevusega taheteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. Oma avalike ülesannete raames võivad KOVüksused järelikult osta ja müüa jne. KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks. KOVüksustel on kohtumenetlusõigusvõime tsiviilkohtumenetluses ja halduskohtumenetluses samuti õigus- ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus-ja tööandmisvõime, st õigus omada avalikke teenistujaid ja luua teenistus-ja tööõiguslikke suhteid. KOV üksuste teenistus-ja tööandmisvõimest tuleb eristada nende personalivõimu kui õigust oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, edutada ja teenistusest
Riigi õigusabi andmise eesmärgiks on tagada kõigile asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus ning seda reguleerib 01.03.2005 jõustunud riigi õigusabi seadus. Riigi õigusabi liigid on: 1) määratud kaitse kriminaalmenetluses; 2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; 4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 6) isiku esindamine haldusmenetluses; 7) isiku esindamine täitemenetluses; 8) õigusdokumendi koostamine; 9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Notarite Koda Notarite Koda on avalikõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notareid on seisuga 1. jaanuar 2010 ametis 100, notarikandidaate on teenistuses 24.
Riigi õigusabi andmise eesmärgiks on tagada kõigile asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus ning seda reguleerib 01.03.2005 jõustunud riigi õigusabi seadus. Riigi õigusabi liigid on: 1) määratud kaitse kriminaalmenetluses; 2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; 4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 6) isiku esindamine haldusmenetluses; 7) isiku esindamine täitemenetluses; 8) isiku esindamine teistmismenetluses; 8) õigusdokumendi koostamine; 9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Prokuratuuri tegevust kriminaalmenetluse toimetamisel reguleerib KrMS ja KarS, töökorraldust aga prokuratuuriseadus.
Organi käsutaja – inimesed, kes teostavad organile antud pädevust. Eraõiguslikus käibes osalemisel võivad KOV üksused põhimõtteliselt olla teovõimelised, s.t. nad võivad oma tegevusega tahteavaldusi väljendada, neid vastu võtta ja lepinguid sõlmida. KOV üksused saavad osta-müüa, üürida-üürile anda, rentida-rendile anda, sõlmida tööettevõtulepinguid jne KOV organi tegevus loetakse vastavalt valla või linna tegevuseks. Kohtumenetlusvõime tsiviilkohtumenetluses, halduskohtumenetluses, samuti õigus ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus ja tööandmisvõime – õigus omada avalikke teenustakaid ja luua teenistus ja tööõiguslikke suhteid. Personalivõime – õigus oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetvaid avalikke teenistukaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, tööle võtta, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenistus ja palgasuhteid, täita personalihalduse ülesandeid.
teenistus- ja tööandmisvõime, nimi, iseseisev eelarve. Üksused on õigusvõimelised, kuid puudub teovõime. Haldusekandja ja in-ste ühend käib haldusekandja organi kaudu. Organist tuleb erald organi käsutaja – in-d, kes teost organile antud pädevust. Organi käsutaja muud haldusekandja teovõimeliseks. Eraõiguslikus käibes on üksused teovõimelised. KOV organi tegevus loetakse linna või valla tegevuseks. Üksustel on kohtumenetlusõigusvõime tsiviil- ja halduskohtumenetluses, samuti õigus- ja teovõime erinevates menetlustes. Teenistus- ja tööandmisvõime, st õigus omada avalikke teenistujaid ja luua teenistus- ja tööõiguslikke suhteid. Nendest tuleb erist personalivõimu kui õ-t oma ül-te nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, vabastada, edutada jne. KOV üksused pole põhiõigusvõimelised.
vastavalt ümber lükkab ja jätab ümber lükkamata. Tõendid on puhtalt hageja teha. Halduskohtus on dispositsioonimaksiim, aga lisaks uurimispõhimõte. Kaebaja tuleb kohtusse kaks kätt taskus ja kohtunik on see, kes tööd teeb ja tõendeid kogub. PS järelvalve menetlus on rohkem §50(1)lause2 järgi uurimispõhimõte. Kohus ei saa otsustada ilma taotluseta. See peab olemas olema. PS järelvalves on kirjalik menetlusepõhimõte §51(1). Erandjuhtudel on istung. Halduskohtumenetluses on erinevad kaebuse liigid. Tsiviilkohtumenetluses on hagimenetlus ja hagita menetlus. PS järelvalve kohtumenetluses on üle 10 erimenetluse. Seadus ei kajasta hästi menetluste süsteemi. III Menetlusliigid Presidendi proaktiivne normikontroll: §4(2) ja §5 ja PS §107(2). Õiguskantsleri reaktiivne normikontroll: §4(2) §6 ja PS §142(2). KOV pädevusvaidlus: §4(2) ja §7 KOV põhiseaduslike tagatistega vastuolu
Lubatavuse ja põhjendatuse eeldused peavad tulenema seadusest. Kui vähemalt üks lubatavuse eeldustest täidetud ei ole, ei lahenda kohus asja sisuliselt, st ei kontrolli vaidlustatud aktide ja toimingute õiguspärasust ega aruta kaebaja nõudeid. Menetluslikult toimub lubatavuse eelduste kontrollimine erinevates staadiumides ning nende puudumisel on erinevad tagajärjed: kaebuse tagastamine, menetluse lõpetamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohtumenetluses kehtivad lubatavuse eeldused on täna halduskohtu pädevus, kaebuse nõude asjakohasus, kaebetähtaeg, kaebeõigus, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine (kui selline on sätestatud), kohtualluvus, asja teistkordse arutamise keeld, kaebuse esitajaga seotud nõuded (õigus- ja teovõime, esindus), kaebuse vorminõuete järgmine ning riigilõivu tasumine. Tabel 1. Kaebuse lubatavus I. Halduskohtu pädevus
Riigivastutuse seadus võimaldab nõuda riigilt sisse kahju, mis on tekitatud õigustloova aktiga vahetult või siis selle andmete järgimisega. Selliselt tekitatud kahju tekkimine on vähetõenäoline, hüvitamise tingimused sellised, et reaalses elus ei ole kahjunõudel erilist perspektiivi (§14 Riigivastutuse seadus). VII loeng 31.03.2006 Peagi RK menetlusse täiendusettepanek teistmisaluse muutus. Ka halduskohtumenetluses kavandatakse PS-järelvalve kohtumenetluses tehtus kohtuotsust sisse viia teistmisalusena, analoogiline tsiviilkohtumenetlusega. Teema 3: Riigiõiguse allikad RÕ allikatena käsitletakse neid kohti, kust otsida RÕ norme. Kõige olulisemaks allikaks on konstitutsioon, mida käsitleti eelmises teemas. §1 seadused Seadustest kõneldes eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja nn lihtseadusi. K-listes seadustest kõneldakse 2 tähenduses:
juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab. (4) Avalikõiguslikke haldusülesandeid täitev asutus, ametnik või muu isik võib esitada kaebuse üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu üksnes seadusega sätestatud juhul. Ametnikku käsitatakse üksikisikuna teenistusvaidluses. Üksikisikul ja eraõiguslikul juriidilisel isikul on tema vastu esitatud kaebuse läbivaatamisel halduskohtumenetluses avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku õigused ja kohustused, arvestades üksikisiku või eraõigusliku juriidilise isiku vastu esitatud kaebuse eripära. Kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebuse või protesti saanud halduskohus:
süüteoasju arutavateks kohtunikeks; halduskohtud arutavad vaid haldusasju. Seega on meil Eestis sisuliselt 3 liiki kohtunikke ja 3 liiki kohtumenetlusi: tsiviilkohtumenetlus, süüteokohtumenetlus (hõlmab nii kriminaalasju kui ka väärteoasju) ning halduskohtumenetlus. Nii on igas kohtumenetluses ka erinevad menetlusreeglid ja -põhimõtted, mis on omased just sellele kohtumenetlusele. Nt tsiviilkohtumenetluses kehtib nn dispositiivsuse põhimõte, halduskohtumenetluses seevastu uurimispõhimõte. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka võib eri valdkondades era- ja avalik õigus olla seotud, nt konkurentsiõiguses ettevõtete omavaheliste kokkulepete üle (eraõiguslikud lepingud) teostab järelevalvet Konkurentsiamet (saab anda haldusakte teha ettekirjutusi) ning kohaldada saab ka karistusõiguslikke sanktsioone.
Adressaadiks võib olla liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik. Otsused ei ole õigusallikad. Vastu võtavad Nõukogu või Komisjon. §3 Sekundaarsed allikad Kohtulahendid -Eelkõige tõlgenduslik mõju, lünkade täitmine analoogia korras. Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe (ka halduskohtumenetluses). Kui kohus leiab, et akt on vastuolus PS-ga, võib kohus jätta selle kohaldamata ja teha otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, käivitades PSJVmenetluse. Pretsedendiks võivad olla nt ECHR lahendid, Euroopa Kohtu lahendid. Haldusõiguse printsiibid - Haldusõiguse printsiibid kui abstraktsioonid tulevad PS-st, seadustest, rahvusvahelistest lepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. Neid määratlevad ja arendavad edasi kohtud ja õigusteooria.
27. rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid (vt järgmine) 28. Euroopa Liidu õigus (vt järgmine) 1. Sekundaarsed allikad Kohtulahendid -Eelkõige tõlgenduslik mõju, lünkade täitmine analoogia korras. Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe (ka halduskohtumenetluses). Kui kohus leiab, et akt on vastuolus PS-ga, võib kohus jätta selle kohaldamata ja teha otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, käivitades PSJVmenetluse. Pretsedendiks võivad olla nt ECHR lahendid, Euroopa Kohtu lahendid. Haldusõiguse printsiibid - Haldusõiguse printsiibid kui abstraktsioonid tulevad PS-st, seadustest, rahvusvahelistest lepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest.
Adressaadiks võib olla liikmesriik või füüsiline või juriidiline isik. Otsused ei ole õigusallikad. Vastu võtavad Nõukogu või Komisjon. §3 Sekundaarsed allikad Kohtulahendid -Eelkõige tõlgenduslik mõju, lünkade täitmine analoogia korras. Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe (ka halduskohtumenetluses). Kui kohus leiab, et akt on vastuolus PS-ga, võib kohus jätta selle kohaldamata ja teha otsus teatavaks Riigikohtule ja õiguskantslerile, käivitades PSJVmenetluse. Pretsedendiks võivad olla nt ECHR lahendid, Euroopa Kohtu lahendid. Haldusõiguse printsiibid - Haldusõiguse printsiibid kui abstraktsioonid tulevad PS-st, seadustest, rahvusvahelistest lepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. Neid määratlevad ja arendavad edasi kohtud ja õigusteooria.
(seadusjärgne esindusõigus). 99 Tähtaeg ja tähtpäev. (Slaid 18) Seda teemat käsitlevad neli TsÜS-i paragrahvi on väga olulised mitte ainult tsiviilõiguse eesmärke, vaid õigusselguse huve laiemalt. TsÜS-i tähtaja ja tähtpäeva sätteid kohaldatakse muuhulgas ka tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 62 lg 1), halduskohtumenetluses (HKMS § 5), haldusmenetluses (HMS § 33 lg 1) ja pankrotimenetluses (PankrS § 3 lg 2). Tähtaeg on TsÜS § 134 lg 1 ja 2 järgi kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse
" Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 9 3. lõike kohaselt vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Nimetatud põhimõte on aluseks ka halduskohtumenetluses. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. Kohtuniku nn. õigustloov tegevus ei saa olla suvaline, selle determineerib kehtiv õiguskord. Siin saab tegemist olla üksnes seaduste täiendamise ja konkretiseerimisega, mitte nende korrigeerimisega. Tõsi, kui kohus leiab, et haldusakti väljaandmise aluseks
" Analoogia olemus on selles, et vastava üksikjuhtumi jaoks rakendatava normi puudumisel kohaldatakse teist, õiguslikult samasuguse juhtumi jaoks sobivat normi või õiguse üldprintsiipe. Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 9 3. lõike kohaselt vaidlusalust suhet reguleeriva seaduse puudumisel rakendab kohus seadust, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedasi suhteid. Sellise seaduse puudumisel lähtub kohus õiguse üldisest mõttest. Nimetatud põhimõte on aluseks ka halduskohtumenetluses. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku §dele 17 lg. 2, 34 lg. 2, 58 lg. 2 kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid. Kohtuniku nn. õigustloov tegevus ei saa olla suvaline, selle determineerib kehtiv õiguskord. Siin saab tegemist olla üksnes seaduste täiendamise ja konkretiseerimisega, mitte nende korrigeerimisega. Tõsi, kui kohus leiab, et haldusakti väljaandmise aluseks
EIÕK Art 2 (õigus elule), Art 3 (piinamise keelamine) ja Art-le 8 (õigus era-ja perekonnaelu austamisele) ka protseduurilise külje, mis väljendub riigi kohustuses viia teatavatel juhtudel läbi efektiivne kriminaalmenetlus, mis võib kaasa tuua süüdlase tuvastamise ja karistamise. Isiku surma korral on tähtis, et hukkunu lähedased oleksid menetlusse kaasatud. Juhtudel, kui tegemist ei ole tahtliku käitumisega, piisab teistest õiguskaitsevahenditest (nt tsiviil-või halduskohtumenetluses väljamõistetud hüvitisest). Olukorras, kus on nõutav süüdlase karistamine, võib konventsiooni rikkumine seisneda ka ebaproportsionaalselt väikese karistuse kohaldamises. 3) Varalised õigused Riigikohtu praktikast ei tulene, et tsiviilhagi esitamise võimalus kriminaalmenetluses võiks eraldi tagada kannatanu kaebeõiguse menetluse alustamata jätmise või lõpetamise otsuse peale, sest kahju hüvitamist saab nõuda ka tsiviilkohtumenetluse koras. Küll aga on Riigikohus pidanud
annaabi.ee 
