(3) Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. § 45. Asja arutamine istungil (1) Haldusmenetluse asja arutatakse istungil:
3. Õiguspärasus ja kehtivus Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on erinevad kategooriad. Õiguspärasus ei ole kehtivuse eelduseks. Vaid eriliselt rasked, seaduses otseselt nimetatud ilmselged puudused võivad tuua kaasa haldusakti tühisuse (automaatse kehtetuse algusest peale). Seega tekitab ka õigusvastane haldusakt õigusi ja kohustusi. III. Haldusakti siduvus 1. Adressaadi suhtes Adressaat peab täitma kohustavast haldusaktist (ettekirjutusest) tuleneva kohustuse, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, seega sõltumata sellest, mida kohustuse suhtes näevad ette üldnormid. Ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi hilisemal kehtetuks 3 tunnistamisel ei ole koormavat haldusakti aga võimalik sundtäita. Näiteks: maksuotsus, ehitise lammutamise ettekirjutus. 2. Haldusorganite suhtes
Haldusakti andmise menetlus lõpeb: 1) haldusakti teatavakstegemisega 2) taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega 3) haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega 4) haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.3 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008 8 3. KOHTU PRAKTIKA Menetlustoiminguid tuleb ette kõikides haldusmenetlustes. Menetlustoimingu piiritlemine toimingust, haldusaktist ja eelhaldusaktist on keeruline. Haldusaktist eristamisel on peamiseks küsimuseks, kas tegemist on regulatiivset toimet omava aktiga. Menetlustoiming regulatiivne ei ole. Peamine juhtlõng menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamiseks on siduvus. Kui menetlustoimingul on lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, siis eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel mööda minna.
Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama. Oluline on meeles pidada, et vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus ning et vaideotsus on haldusakt. S.t laienevad kõik haldusakti vormistamise ja haldusmenetluse üldpõhimõtted (sh uurimispõhimõte, menetlusosaliste õiguste tagamine jne). Menetlus: Haldusakti andmine/toimingu sooritamine Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas Lähteorgani ettevalmistav menetlus
lõppemine: Tekkimine: 1. vähemalt kahe õigussubjekti vaheline suhe; 2. tekkinud haldusõigusnormide alusel konkreetsetest asjaoludest. Tavaliselt koosneb õigussuhe vastastikustest üksteisega seotud õigustest ja kohustustest. Haldusõigussuhted tekivad, muutuvad ja lõpevad teatud asjaolude olemasolul või juriidilise fakti toimel ja need on determineeritud haldusõigusnormidega. Võivad tekkida seadusest, määrusest, statuudist, halduslepingust, haldusaktist halduse reaaltoimingust. Haldusõigussuhted võivad tekkida riigi või mõne muu õigusvõimelise halduse kandja ja üksikisiku või kollektiivisiku vahel, ka haldusekandjate endi vahel ja haldusekandja organite vahel. Haldussuhete õigusliku reguleerimise eripära Esiteks, haldusõigusliku reguleerimise mehhanismile on tervikuna iseloomulikud korraldavat liiki õiguslikud vahendid, organisatsiooninormid. Teiseks, iseloomulikumad ettekirjutused, mida kohustatud subjekt peab
jõustunud (pole veel teatavaks tehtud jne); mis vaatamata teatavakstegemisele ei ole kehtima hakanud (puudused, mis viivad tühisuseni- HMS § 63 lg 2); varem kehtinud haldusakt, mille kehtivus on hilisema tahteavaldusega kõrvaldatud, st mis on haldusorgani või kohtu poolt kehtetuks tunnistatud või tühistatud Haldusakti kehtivus lõppeb: kehtetuks tunnistamisega haldusorgani või kohtu poolt; tühistamisega halduskohtu poolt; tähtaegses haldusaktis ettenähtud tähtaja möödumisel; haldusaktist tuleneva kohustuse täitmisel või õiguse täielikul ärakasutamisel; muudel seaduses sätestatud juhtudel. 11. Mis on haldusleping ja kelle vahel see sõlmitakse? Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Haldusleping sõlmitakse mõne haldusülesande täitmise üleandmiseks. Vähemalt üks halduslepingu pool on riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalikõiguslik
võimalik? Ei, TuMS § 17 lõikes 2 tuleneva maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik. Kui riigi poolt maksumaksja kasuks maksuõigussuhtes arvestatud intress on tulumaksuga maksustatav, siis peaks maksukohustuslasele makstavat intressi käsitleda sarnaselt Võlaõigusseaduse § 113 alusel. MKS 116 alusel tasutud intress seisnev sissetulek ei ole juhuslikku laadi põhjusel, et maksuintressi saamiseks ei piisa ainuüksi maksukohuslasele tehtud õigusvastasest haldusaktist. Maksuotsust või rahalist nõuet sisaldav haldusakt tuleb täita. Rahalise tegevuse sooritamisel muutub teenitud tulu majandustegevuse käigus tekkivaks tuluks. Kolleegium on seisukohal, et maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik.9 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10 Kohtulahend number 3-3-1-48-10, kuupäevaga 25.04.2011. Kohtulahendi osapoolteks oli Maksu- ja Tolliamet vs AS TAO MV, käsitleb endas kahte vaidluses olevat keskset
majaelanike õigust eraelu puutumatusele. Kaupluse tegevus toob paratamatult kaasa kahjulikke mõjutusi (näiteks müra, tundmatute isikute viibimine trepikojas ja sellega kaasnev turvatunde kadumine, privaatsuse vähenemine, takistused avalike teenuste kasutamisel). Samuti võib see vähendada teiste korterite turuväärtust. HMS käsiraamat 20 Huvitatud isik on haldusaktist või toimingust "leebemalt" puudutatud, "huvide alusel puudutatud isik". Puudutatud võivad olla näiteks faktiliste ebamugavustega (näiteks pikema tee kasutamise vajadus tänava äärde ehitatava maja juures käivate ehitustööde tõttu). Kui tegemist on tõepoolest üksnes huvide puudutamisega, siis puudub sellistel isikutel reeglina ka vaideõigus, samuti ei saa nad halduskohtusse esitada selliseid kaebusi, mis eeldavad
halduskohtumenetlus. Vaideorganiks on tavaliselt haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole või kui selleks oleks minister, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan ise. Vaie tuleb esitada 30 päeva jooksul (kui eriseadus ei näe ette teisiti), arvates päevast, kui isik sai haldusaktist või toimingust teada või oleks pidanud teada saama. Oluline on meeles pidada, et vaideotsus on haldusakt ning et vaidemenetlus on olemuselt haldusmenetlus. S.t laienevad kõik haldusakti vormistamise ja haldusmenetluse üldpõhimõtted. Menetlus: Haldusakti andmine/toimingu sooritamine ↓ Vaide esitamine 30 päeva jooksul nn lähteorganile, kes haldusakti andis või toimingu sooritas ↓ Lähteorgani ettevalmistav menetlus - kas vastab nõuetele? - kas on põhjendatud?
kahe kinnistuomaniku vaheline vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkorras. linn peab teostama järelvalvet, ettekirjutuse peab tegema. haldusorganiks haldusorgani poolt volitatud isik, suhe: avalik-õiguslik presumptsioon, liigitamisteooria, järelvalvet saab teostada avalik-õiguslik isik, välismõju adressaat: suhte subjektiks eraisik ja kov, ülikool on kolmas isik, välismõju olemas, läheb kov-st välja, regulatiivsus: HMS §43 lg 2, haldusaktist andmise keeldumine on haldusakt, ühepoolne regulatsioon: keeldumine on ühepoolne tahteavaldus, üksikregulatsioon, haldusakt 3. Tartu Linnavalitsus otsustab anda ehitusloa Näituse tänavale Tartu Linnavalitsuse ettevõtlusosakonna büroohoone ehitamiseks tegemist haldusorganiga: linnavalitsus, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: ainult linnavalitsus saab anda ehitusluba, teostab võimu; tegemist on linnavalitsuse enda osakonnaga,
- Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide Vaidemenetluse korras võib nõuda: 1. haldusakti kehtetuks tunnistamist 2. haldusakti osa kehtetuks tunnistamist, kui seadus ei piira haldusakti osalist vaidlustamist 3. ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks Haldusaktist eraldi võib vaidlustada: 1. viivituse 2. tegevusetuse 3. ametiisiku taandamisest keeldumise 4. haldusakti andmise taotluse tagastamise 5. muu seaduses sätestatud toimingu Vaidemenetlus algab vaide esitamisega haldusorganile. Vaide esitamise tähtajaks on 30 päeva (teadasaamise päevast). Vaide tähtaega võib ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Tähtaeg = 2 nädalat pärast takistava asjaolu äralangemist
Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu: Täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. Tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevad nõuded: Võlausaldaja võib esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. TUNNUSTAMINE: Võlausaldajate üldkoosolekul toimub nõuete kaitsmine võlausaldajate nõuded: tunnustatakse või jäetatakse tunnustamata. Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise
osaliselt. Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa nõudest maha. Nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku vastu: Täis- või usaldusühingu, tulundusühistu või Euroopa majandushuviühingu pankroti korral on halduril õigus esitada nõuded äriühingu kohustuste eest isiklikult vastutava osaniku või liikme vastu. Nõude rahuldamisest saadu kuulub pankrotivarasse. Tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevad nõuded: Võlausaldaja võib esitada ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik. Nõuete tasaarvestus Kui võlausaldaja võis enne pankroti väljakuulutamist oma nõude tasaarvestada võlgniku nõudega, võib ta kaitstud nõude tasaarvestada ka pärast pankroti väljakuulutamist. Avalduse
Vastutus tüüpilise kahju eest 4. Rahalist hüvitust ei saa nõuda, kui kahju saab kõrvaldada muude vahenditega 5. Erakorraline kahju- kui suur riive 6. Nõude saab esitada nii haldusorganile kui kohtule Riigivastutusõiguse üldised eeldused: 1) avõimu kandja on tegutsenud aõ suhte raames 2) subj õiguste rikkumine Esmased õiguskaitsevahendid- 1) haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2) toimingu lõpetamise nõue 3) haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue 4) haldusaktist või toimingust hoidumise nõue- Lisanõuded- Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine: alusetult saadud asja tagastamine või selle hüvitamine +intress raha eest, mis alusetult saadud ja kasu,mis tekkis asja kaustamisest, võõrandamisest Kahju hüvitanud avaliku võimu kandja võib esitada regressinõude: a) avõimu ül täitnud füsisiku vastu, kelle tegevusena kahju tekkis b) füsisiku või jurisiku vastu, kelle tegevusega kahju tekkis ja kellel oli
3. Kaebuse esitamise tähtaeg Einar Vene on käsitlenud halduskohtusse pöördumise tähtajaga seonduvat kohtupraktikat ning on asunud seisukohale, et üks enim menetlusvaidlusi põhjustanud koht halduskohtumenetluse seadustikus on kaebetähtaegade regulatsioon (2007:303). Halduskohtusse kaebuse esitamise tähtajad on toodud HKMS §-s 9. Sama paragrahvi lg 1 järgi kaebus haldusakti või toimingu peale tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama; lg 2 järgi kaebuse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates kahju tekitamisest teadasaamisest, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Sama paragrahvi lg 4 järgi arvutatakse tähtaegu tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras.
lange hüvitusnõue ära seetõttu, et kannatanu pole haldusakti vaidlustanud. Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata jätmine saab kahjunõude välistada vaid siis, kui kahju sellisel viisil kõrvaldamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja tühistamiskaebuse esitamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi. Esmased nõuded: 1. § 3: Haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2. § 4: Toimingu lõpetamise nõue 3. § 5: Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (NB! Selle nõude mitteesitamine ei ole aluseks hilisema kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele) 4. § 6: Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue 9 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid+ b) Resolutsiooni selgus (määratletuse põhimõte: HMS § 55 lg 1) + 3 c) Põhjendamine (HMS § 56 ja § 108) haldusaktist keeldumine peab olema põhjendatud, kuid antud kaasusest tulenevalt ei põhjendatud - Pädevus-, menetlus- ja vorminõuete järgmise korral on halduse tegevus formaalselt õiguspärane, vastasel juhul formaalselt õigusvastane HMS § 15, ametnik peab kõik taotlused vastu võtma ning kui selles on puudused, tuleb anda tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks. Lisaks taotluse esitamist reguleerib § 14 ning kõik nõuded on seal täidetud
Haldusakt kehtib sõltumata akti õigusvastasusest kuni kehtetukstunnistamiseni, kehtivusaja lõppemise või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimise või kohustuse täitmiseni kui seadus ei sätesta teisiti. Kuigi õigusvastasus ei too automaatselt kaasa haldusakti kehtetust, siis teatud õigusvastasus toob kaasa haldusakti tühisuse. Tegemist lihtsalt sellise olukorraga, et haldusakt muutub olematuks. Õigustühisuse alused on: 1. Haldusaktist ei selgu haldusakti andnud haldusorgan 2. Haldusaktist ei selgu selle adressaat 3. Haldusakt pole antud pädeva organi poolt, tuleb mõista nii sisulist kui vormilist pädevust 4. Haldusakt kohustab toime panna õigusrikkumist 5. Haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused või kohustused on vastukäivad või seda pole muul objektiivsel võimalusel kellelgi täita (nii faktilised põhjused vm. Kõne alla võib tulla ka juriidiline võimatus)
ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos. Haldusakti puhul eristatakse väljaandmise aega see nimetatakse aktis haldusakti kehtima hakkamise ajast. ,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust posti teel, tuleks seda käsitada tähtkirjaga saatmisena; lihtkiri sel viisil võib dokumendi saata, kui seda lubab eriseadus või määrus; väljastusteatega tähtkiri saadetakse juhul, kui selleks kohustab seadus või määrus. Haldusakt saadetakse taotluses nimetatud aadressil
seos. Haldusakti puhul eristatakse väljaandmise aega see nimetatakse aktis haldusakti kehtima hakkamise ajast. ,,Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hakkab avalikult teatavaks tehtud haldusakt kehtima 10. päeval pärast avaldamist." Haldusakti andmise ajal ei ole veel selge, millal adressaat haldusaktist teada saab ja millal akt kehtima hakkab. Haldusakti teatavakstegemise viisid posti teel - Selleks on kolm viisi: tähtkiri kui eriseadus või määrus kasutab sõnastust posti teel, tuleks seda käsitada tähtkirjaga saatmisena; lihtkiri sel viisil võib dokumendi saata, kui seda lubab eriseadus või määrus; väljastusteatega tähtkiri saadetakse juhul, kui selleks kohustab seadus või määrus. Haldusakt saadetakse taotluses nimetatud aadressil
Halduskohtul ei ole keelatud ühtegi tsiviilõiguslikku, sh pärimisõiguslikku asjaolu hinnata, kui see on vajalik haldusakti kontrollimiseks. Konkreetses asjas oli vaidlustatud omandireformi käigus maa erastamise menetluses antud haldusakti, milles vara pärija oli kindlaks tehtud valesti. Nõustuda tuleb seisukohaga, et selline korraldus ei ole pärimisõiguslikus küsimuses siduv ning lõpptulemusega, et asi tuli lahendada üldkohtus, sest kaebaja tegelik eesmärk ei olnud mitte haldusaktist vabanemine, vaid tsiviilõigusliku suhte korrastamine. II. Eriregulatsioon Seadusega võib avalik-õiguslikes vaidlustes, kus kaalul on üksikisiku õigused, kehtestada teistsuguse korra, kui on täidetud kolm tingimust: erikord peab kujutama endast menetlust kohtus PS § 146 tähenduses, st põhiseaduslikkuse järelevalve, tsiviil- või kriminaalkohtumenetlust või väärteomenetlust. Kui kaalul on üksikisiku õigused, peab erikorras tehtud
(3) Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. Millise haldustoimingu liiga on tegemist? examis küs. HMS Rakendamise seadus112 Lg 2
Protesti võib haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega. Kaebusega võib pöörduda oma liikmete või muude isikute huvides isikute ühendus, sh juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus, kui seadus talle sellise õiguse annab (nt KOV üksuste liit vt KOLS § 8 lg 3). Kaebus haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik kaevatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebuse õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada 3 aasta jooksul, arvates kahju tekitamisest teada saamisest, kuid mitte hiljem kui kümne aasta möödudes õigusvastase haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest. Kui seadus näeb kaebuse lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib halduskohtusse kaebuse
(3) Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. HMS Rakendamise seadus 112 Lg 2. Vaatamata sellele kui see viide puudub, peab
(3) Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui: 1) viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda; 2) menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks; 3) asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks; 4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev haldusaktist või toimingust teavitamine ei võimalda saavutada haldusakti või toimingu eesmärki; 5) menetlusosaline ei ole teada või kui sooritatav toiming puudutab määratlemata hulka isikuid ja nende kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik; 6) haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50; 7) muudel seaduses sätestatud juhtudel. Millise haldustoimingu liiga on tegemist? examis küs. HMS Rakendamise seadus112 Lg 2
sisuline õiguspärasus (HMS § 107) 2. Nõude piirangud Õiguste rikkumise lõpetamise kulud on ülemäärased (RVS § 4 lg 1) 3. Vastustaja toimingut sooritav haldusorgan (RVS § 4 lg 3) haldusorgan, kelle toimingu peale on kaebus halduskohtusse esitatud (HKMS § 14 lg 2 p 2) 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 4. Haldusaktist või toimingust hoidumise nõue (RVS § 5) 1. Nõude võimalikkus Haldusakt on veel andmata või toiming sooritamata 2. Õiguslik puutumus Kas isik omab subjektiivset avalikku õigust? on olemas õigusnorm, mis kohustab haldusorganit mingiks kindlaks teoks õigusnorm on mõeldud kaitsma ka selle isiku individuaalseid huvisid 3. Õigusvastasus
annaabi.ee 
