Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Haikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pungad, haikud, koidukuma, maapind, märg, paljajalu, kesksuvel, murul, mahe, lumehelbed, maas, pakane, varblaneÜlal taevas pilvitu ja puhas; õitses sinikellukene luhas, paitas teda päeval päikene, öösel uinus rahus väikene. Aga kord, kui taevas polnud puhas, külm ja niiske udu heljus luhas, kelluke jäi koidul ärkamata, suri lillekene niidul märkamata, Aprill Päike särab, rohi tärkab, metsakünkal üksik lill, ojas kalakene ärkab -- meil on kevad ja aprill. Lendab kuldnokk, vaatab ringi, otsib, kus ta pesakast. Trepil neli paari kingi -- paljajalu neli last. Aknal aga noomib ema: ,,Paljajalu veel ei või! Maa vast hakkab tahenema, päike vaevalt lume sõi. Veel on külma ööde põues, härmahalla koidikul, olgugi et päeval õues päike soe kui juunikuul." Kannikene emale Mina, pisikene poju, vaevalt nelja-aastane, tulen aasalt, tulen koju, tõttan vastu emale. Emakene, memmekene, nägin aasal liblikat. Esimene kannikene kasvas säälpool väravat. Kulla-kuku-kallis ema, kannikese panen ma
müristamise ajavahe sekundites kolmega jagama, siis saab kauguse kilomeetrites, sest heli läbib 3 sekundiga 1 kilomeetri. (Köthe, R. 2003, lk 93 ) LUMI Maapinnalt aurunud vesi tõuseb koos õhuga üles. Kõrgel on külm. Külmas ei kogune veeaur veepiiskadeks, vaid väikesteks jääkristallideks. Tekkinud jääkristallid langevad pilvedest alla lumena. Jääkristallid,mis tekivad õhus, on nii kerged,et hõljuvad nagu tolmukübemed. Kui kristallid omavahel ühinevad, tekivad lumehelbed (lumehelbed on 6 harulised) KASTE Õhtul, päikese loojudes maapind, rohi, lilled ja kivid jahtuvad. Ka aluspinnaga kokkupuutuv õhukiht jahtub. Kui päeval aurus vett õhku rohkesti, siis õhtul tekib veeauru ülejääk osa sellest ei mahu enam õhku ära. See osa veeaurust muutub veepiiskadeks. Nii tekib kaste. Veepiisad ilmuvad rohule, kividele ja muudele maapinnal asuvatele esemetele. VIHM Õhu jahtudes tekib rohkem veeauru ja sellest omakorda veepiisku, mis sajavad vihmana maha
märts) või noore kuuga. Uskumused pesa kohta on vähe tuntud. Kui lõopesasse tikk pista, ,,muneb kasvõi enese lõhki", et tikk kaetud saaks. Rahvapärimusi lõokesest: 1. Hommikupoolel kuulmine toob rõõmu, õhtupool kurbust eelolevaks suveks. 2. Kui lõolaulu kuuldakse ilma et lindu nähtaks, siis seal (talus, külas) väsivad suvel hobu- sed, lõolaulu kuuldes tuleb kukerpalli visata (või pikali heita), siis ei valuta suvel selg. 3. Üksikteade lõolaulu lõppemise kohta kesksuvel: lõol läheb linaluu kurku. 4. Head lauluhäält arvati saavat linnumunade joomisest. Sellel, kes ilma linnupetet võt- mata, s.o. söömata kevadel hommikul välja läks ja esimest korda lõolaulu kuulis, oli üks võimalikke ,,pettasaamise" tagajärgi lauluhääle kaotamine. Vanasõnu lõokesest: 1. Lõoke on ütlend: ,,Enne mina mitte ei loula, kui mätas pole lahti." 2. Kui lõuke kevadi juba lume alt kolm liivatera kätte saab, pidada ära elama. 3
ei mu rõõmsat südant miski kurvaks tee! :,: Kes on rikas, julgeb tõde näkku öelda, kes on vaene, tohib sellest ainult mõelda. Kes on rikas, pahvib sigaretti magust, kes on vaene, imeb vaikselt pinutagust. Kes on rikas, sõidab autos, lüües laulu, kes on vaene, see vaid lisab kondiauru. Kes on rikas, sellel siid ja samet seljas, kes on vaene, sellel küünarnukk on paljas. Refr. Aga mulle ... Kes on rikas, kannab seemisnahast kingi, kes on vaene, vantsib paljajalu ringi. Kes on rikas, selle jaoks kõik uksed valla, kes on vaene, lendab tihti trepist alla. Kes on rikas, seda iga naine ihkab, kes on vaene, see vaid igatsedes õhkab. Kes on rikas, julgeb abikaasat petta, kes on vaene, see jääb selles suhtes hätta. Refr. Aga mulle ... Kes on rikas, võidab kohtus kõik protsessid, kes on vaene, tasub kongis kõik ekstsessid. Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti. Kes on rikas, see ju uhkelt lauas praalib,
helk laias voos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast mu vaikses toas. Kuid sinu langust nähes kuumalt läbis mu südant pelg: kas püsib sirgena su kõrval häbis mu nõder selg? Oh andesta! Ma vaatlen häbipunas su rebit rüüd. Kui armastada sind -- siis kunas, kunas, kui mitte nüüd? Ma ootan, kuni väiksed tõrud sirgund on suureks puuks. Mu pilk on märg. Mu salajõud on virgund. Mu hing jääb truuks. 19 Tähetund Betti Alver Kas tead, mis heldemaks teeb tasapisi? Miks julm ei olda iial juhtumisi? Miks lillekiivrid roostega ei kattu? Miks elu tähetund on kordumatu? Miks tulukene tuisuvööde kestel ei kustund, ei kustu inimestel? Eluhelbed Betti Alver Küll ma otsisin eluarvu,
Neil on midagi, millega nad uhkustavad. Kuidas nad ometi nimetavad oma uhkusasja? Hariduseks nad kutsuvad seda, see teeb nad tähtsamaks kitsekarjaseist. Seepärast nad ei kuulegi meeleldi enese kohta sõna ,,põlgus". Seepärast ma kõnelengi nende uhkusele. Seepärast kõnelen neile kõige põlatavamast: see aga on viimne inimene." Ja nõnda kõneles Zarathustra rahvale: Käes on aeg, et inimene seaks endale eesmärgi. Käes on aeg, et inimene istutaks oma ülima lootuse eo. Veel on ta maapind seks rikas küllalt. Aga kord see maapind jääb vaeseks ja tuimaks, nii et ta enam ei jaksa kasvatada ühtki kõrget puud. Häda! Tuleb aeg, mil inimene enam ei heida oma igatsusnoolt ülemale inimesest ja mil ta vibupael on võõrdunud värelemast! Ma ütlen teile: peab eneses veel kandma kaost, et sünnitada tantsivat tähte. Ma ütlen teile: teis on veel kaos. Häda! Tuleb aeg, mil inimene ei sünnita enam ühtki tähte. Häda! Tuleb aeg kõige põlatavama
kuidas teeb väike tita. · Räägi pildist, mis on lapsele juba tuttav, ning alles siis näita uusi pilte. · Palu lapsel valida üks pilt ja rääkida, mida ta sellel näeb, või mõelda välja lühike lihtne jutuke. KLASSIKALINE MUUSIKA · Tantsi muusika saatel ja õhuta last kaasa tantsima. · Sobilik on näiteks Rimski-Korsakovi "Kimalase lend", sest see on kiire tempoga ning selle ajal saab matkida mesilase sumisevat lendu toas. · Mahe ja rahulik klassikaline muusika mõjub lõdvestavalt, see võib mängida ka uinaku ajal. · Mõned klassikalise muusika soovitused: - "Ilusal sinisel Doonaul" (Strauss) - selline muusika lausa kutsub tantsima - "Loomade karneval" (Saint-Saëns) - instrumendid matkivad loomade hääli - "Wilhelm Telli avamäng" (Rossini) - rõõmus, elav muusika - "Pähklipureja" (Tshaikovski) - võimaldab kasutada draama elemente
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..................................................
Lastele tuleb seletada, et viibides looduses on nad samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada aga ei tohi. Õpetaja ülesandeks on looduse väärtustamine sel määral, et laps ka vanemas eas seda endale väärtustaks. 4 KEVADE VÄRVID JA HELID Hanged kahanevad, lumi sulab. Ja katuseräästast veerevad alla lumeveepisarad, räästad tilguvad. Kraavides suliseb vesi, heliseb, laulab kevadviise. Loodus valmistub kevade vastuvõtuks. Maapind lõhnab samblast, kulust ja mädanenud lehtedest. Põõsastes on kuulda juba hõbekellukeste helinat, pidevat ja sädelevat. Kollakas kevadrüüs talvikesed laulavad rõõmuviise. Päikesekiirte soojus avab kõikjal kevadmuusika. Nagu sädelev smaragdroheline vaip on varakevadine orasepõld. Suures kõrguses, päikese rõõmuküllastes kiirtes, supleb helisevalt põldlõoke. Kõrgelt on näha, kuidas jänes lippab võsastikku, kuidas künnivaresed
Partsiaalrõhk. tekivad auramise tagajärjel kondenseerumisel vabanev soojus jääb Üldine rõhk õhuhulgas (parcel) on võrdne Jahtumisel tekivad: vaadeldavasse õhumassi ja vähendab individuaalsete gaaside rõhkude summaga Radiatsiooniudud - Tekivad selgetel paisumisest tingitud temp langust (Partsiaalrõhu Daltoni seadus) tuulevaiksetel öödel, kui maapind tugevasti Märgadiabaatiline gradient – y am = 0,5– Üldrõhk= 1000 mb, N2 - 780 mb, O2 210 jahtub, tavaliselt sügiseti, kõrgus tavaliselt 0,6 °/100m mb, veeaur 1% 10 mb mõnikümmend meetrit, Küllastav veeaururõhk on rõhk, millega horisontaalnähtavus halb, taevas ja pilved Stabiilne atmosfäär veeauru molekulid mõjuvad, kui õhk on hästi nähtavad
See tabab Diomedest õlga, tungides tagant sisse ja eest välja. Kostavad rõõmuhõisked ja troojalased lähevad taas rünnakule. Alistamatu Diomedes aga reageerib valule ja nõrkusele, pöördudes oma kaaslase poole: ,,Sthenelos, tõmba see nool välja, et saaksin lahingusse tagasi minna! Aga sina, Athena, anna mulle jõudu, et saaksin tappa selle, kes mind haavas!" Sthenelos tõmbabki noole välja ja kuigi haavast jookseb vulinal verd, tormab Diomedes jälle lahingusse. Maapind on verest punane ja langenutega kaetud. Kaks Priamose poega, Chromios ja Echemnon, kes sõidavad ühes ja samas vankris, satuvad raevunud Diomedese teele ette. See kisub nad kaarikult maha, tapab nad ja riisub neilt turvised. Siis kutsub dardanite juht ja Aphrodite poeg Aineias Pandarose enda juurde. ,,Pandaros!" hüüab ta. ,,Peame Diomedese peatama. Roni minu vankrile ja läki!" Pandaros tuleb joostes: ,,Ma juba haavasin seda mõrtsukat!" teatab ta. ,,Nüüd aga tapan ta! Lähme
ei leia. Siil on levinud üle terve Eesti ning on väga arvukas. Arvatakse, et ühel hetkaril elab keskmiselt 0,3 - 3 siili. 6 Toitumine Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Toidu juurde juhatab siili tema otseses ja ülekantud tähenduses terava nina - hästi liikuv ja alati märg. Nägemine ei ole suurem asi. Meie siilid toituvad maapeal liikuvatest selgrootutest, peamiselt putukatest. Lisaks putukatele söövad siilid veel konni, tigusid, usse ja maas pesitsevate lindude mune. Ei põlga ära ka raibet. Taimset toitu tarvitavad siilid vähe. Lasteraamatud, mille piltidel siilid jalutavad seljas õunad, seened ja muu taoline toidupoolis, ei vasta tõele. Toitu leiavad nad oma öistel rännakutel, mida võib täheldada isegi jahedatel öödel
· Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev? Vihje: õhus olev veeaur kondenseerub külmal pinnal. · Miks talvel on tuulise ilmaga külmem kui vaikse ilmaga, aga kõrbes tuul hoopis kõrvetab, aga ei jahuta? Vihjed: sooja või külma aisting on seotud õhu temperatuuriga naha kohal; soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Kuidas tekivad briisid, st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi? Vihjed: maapind soojeneb ja jahtub kiiremini kui vesi, sest vee erisoojus on suurem kui teistel ainetel; sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal õhul; väiksema tihedusega aine tõuseb kõrgemale; õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad? Vihje: niiske õhu tihedus on väiksem kui kuival õhul. (putukad ei jõua kõrgele tõusta, õhk on hõre?) · Kuidas tekib vikerkaar? Miks see on kaarekujuline? · Soe õhk tõuseb üles
nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid.
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Nüüd peab laps mõtlema lause vastavalt oma kaardil olevale numbrile ja selle värvile (nt mul on üks sinine pliiats) ja küsib paremal pool istujalt: "Mis number sul on?" Laps vastab vastavalt oma numbrile ja selle värvile, näiteks: "Mul on viis punast lille," jne. PILDID KUUDE KAUPA Eesmärgid: õppida välja tooma olulisi tunnuseid, õppida koostööd tegema Vanus: 5-6 a Osavõtjad: 5-20 mängijat Vahendid: suur talvepilt, väikesed pildid ja lumehelbed (samuti võib olla pildikomplekt teiste aastaaegade kohta) Reegel: Lepitakse kokku, kas vastab kapten või vastavad kordamööda grupi liikmed. Mängu käik: Määratakse kolm kaptenit. Kapten valib võistkonna. Grupis on 5-6 last. Iga grupp saab ühe talvepildi. Lauale asetatakse väikesed pildid. Õpetaja esitab küsimusi ja annab ülesandeid (Milline aastaaeg on pildil? Millised on talvekuud? Ütle üks talve tunnus.) Kui grupp vastab küsimusele õigesti, saab ta lumehelbe.
Siis Ja peaaegu kätel talutas ta tuikuva sõjamehe tuppa. See ei rabelnud enam vastu, vaid jäävad järele ainult hundid, rebased ja hirved. Ja siis pean mina sõda edasi!" Ning ta vajus hääletult voo-disse, kael kahekorra vastu seina. naeris karmilt: "Ho-ho-hoo!" Siis süütas Maret lambi ja ruttas jälle haige juurde. Ta tuli sisse, vaatas silmapilgu vaikides haiget. Märg koer lähenes sellele, nuusutas See lamas liikumata, nägu põsega vastu seina pööra-tud, silmad kinni, käed rippu ja hakkas urisema. Siis lahkusid nad jälle mõlemad. kõrval. Maret hakkas rabelevail käsil ta rõivaid ja jalarätte päästma. Ta ei pannud vastu, Nii ei saanud Maret metsavahilt mingit lohutust. Ta pidi üksi kandma oma muret. ei liigutanud end ega vastanud küsimus-tele. Siis asetas Maret ta selili voodisse
Kui neil seal taevas sokolaadi pole, siis ma sinna ei lähe! Tänane doonor on homne abivajaja. Kui tahad kohvi voodisse, eks maga siis köögis. Enne minuga kohtumist ei uskunud keegi, et põrgu on olemas. Kurvast pepust ei tule õnneliku peeru. Lapsi tuleb teha laia ja lageda mäe otsas, siis tulevad lapsed suure silmaringiga Tasakesi tuled hiilid sa mu tuppa ja õrnalt puudutad mu keha, kuni leiad kõige parema koha ja hakkad imema... kuradi sääsk Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi tagasi, suu on valget vahtu täis, naeratad ja võtad suust välja hambaharja!! Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat,laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga. Me kõik oleme lollid, kuid igaüks oma valdkonnast. Ma olen sama debiilik kui sina kuid mina olen oma valdkonnast.
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
rannakarjamaadega maa. Madal rannikumeri ja avarad rannaniidud on soodne rändepeatuspaik Lääne-Euroopas talvituvatele ja Arktikas pesitsevatele lindudele. (MTÜ Läänemaa Turism) Kortermaja (vaata joonis 1 – punane täpp) kus ma elan asub segametsa ja linna vahel, Haapsalu laht jääb aga kaugemale. Juba enne vaatluse alustamist oskasin ma öelda, et metsas on tunduvalt rohkem linde. Kuna seal on rohkem elupaiku ja toitu. Toiduks on putukad, seemned, marjad ja pungad. Elupaikadeks on puuõõned, maapind, puuoksad või põõsad. Leidub ka avamaastikku. Kuid linnas oli palju kergem neid üles leida, sest linnas elavad linnud on inimestega juba harjunud. Linde ma käisin vaatamas päevas kaks kuni kolm korda. Kuna mul on koer kellega ma pean väljas jalutamas käima, oli minu jaoks igapäevane metsa jalutuskäik kohustuslik. Hommikuti me käisime jalutamas 10 ja 12 vahel. Päevane kellaaeg oli kell 16:30 ning õhtune kellaaeg kell 10.
kotiga või alla ja ilma!? Pehmete jalgadega maabusime cabana Curmatura külje all mäenõlva rohelisel lapikesel. Olime roninud üle aheliku ääre ja viibisime nüüd kuusemetsadega kaetud kaljuringis. Kuum grokk ja piparmündiõli salv päästsid meie hinged, loitev lõke maas ja säravad tähed selges öötaevas. 21. august, kolmapäev, matka 2. päev Meie rühmal vedas ilmadega kohutavalt. Kõik matkapäevad paistis päike, puhus mahe tuuleke. Kus me ka ei viibinud, meie ümber oli ilus ilm, vastasahelikus sähvisid välgud ja seisis vihmaloor. Igahommikuse rituaalina kummardasime ja tänasime eelneva ilusa päeva eest ja palusime järgnevteks päevadeks sama ilusat ilma. Jaa, jaa.. Täna on Velli sünnipäev! Vaatasime pilvevines Fagarasi poole ja läkitasime Vellile kosutava tervitusena SMS- tordi
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
verejanuliselt kui enne), tõesti, teist saavad head ja mõnusad sõbrad, ja mina olen teie kummagi sõber. Ma armastan teid mõlemaid (siin surus ta jälle poiste käsi), siis armastame kõik kolmekesi üksteist -- kuni surmani. Eks ole, jah?» Siin pani tüdruk poiste käed oma kähe pihu vahel kokku ja piilus argse naeratusega mõlema silmi. Häbi on tunnistada, aga tõeks ta jääb, et meesterahva süda on sulavam kui lumi, kui naisterahva mahe pilk teda päikesena soojendab. Ka meie kakelvennad raputasid mõni siljnapilk hiljem kui sõbrad teineteise kätt, ja nüüd Emmi -- nii oli nende lepitaja nimi -- oli see, kes neid pilkas ja naeris nagu vallatu plika kunagi. Häbenedes pean tunnistama, et nüüd mõistmatu elajas Tarapita see õnnelind oli, kes mõistlike inimeste patud oma koeranaha peale pidi võtma. Esiti pidi täisealine ja suursugune Tarapita
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK................................................................................................ 13 VII PEATÜKK.............
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
! Tule, uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus Laura. kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise avavad ja tuppa piiluvad.) metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta..
4 ROLAND: Oot, oot, oot. OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. Üks jalg on jumala märg. LAURA: Astusin kraavi. OSVALD: Kuuled, astus kraavi. ROLAND: Ma tean. OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ja... ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina ei või jääda? Keda ma segan? OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te öösel hääletate, mille eest teid öösel autost maha tõsteti, sest siit
lilla samet. - Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga. - Damn right I'm good in bed i can sleep for hours! - Of all the things I've lost, I miss my mind the most. - Panna minema või minna panema - selles on küsimus. - Mis vaatad mul otsa, mis tahad mult saada, kui tahad mult saada siis roni mu otsa, sa liiguta mind ma rahuldan sind. (See on õunapuu) - Paned selle suhu, see on kõva ja märg. Liigutad seda suus edasi-tagasi. Suust voolab välja valget, naeratad ja võtad suust välja. Mille? Hambaharja. - Saab kummiga, saab kummita, saab sellili, saab kõhuli, kummiga on ohutum, kummita on parem .. Mis sa nüüd mõtlesid ? ... mina mõtlesin ujumist. My friends and I share everything. Now we share hepatitis and HIV. - Agent Dick and Agent Condom are in the mission. Agent Dick says: "Cover me, I'm going IN" - Jalgrattapolitseinik teise sõnaga - väntvõmm.
annaabi.ee 
