Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Häälikuortograafia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
häälik, täishääliku, kaashääliku, kirjutatakse, erand, tähega, õigekiri, liide, bors, helilised, sulghäälikud, liitsõna, leibki, tsehh, borsi, kond, dusi, täishäälikud, vokaalid, kaashäälikud, konsonandid, helitud, klusiilid, pühkima, nafta, raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, liidete, jalgsi, andsin, moodsa, hõlpsa, tõrges, anekdootORTOGRAAFIA Ortograafia mõiste Sõnal ortograafia on kolm tähendust: 1. õigekiri kui tavaline, üldkasutatav kirjutusviis (vastandina foneetilisele transkriptsioonile ehk häälduskirjale); 2. õigekiri ehk õigekirjutus kui kirjakeele normile vastav kirjutus (vastandina vigasele, normist hälbivale kirjutusele); 3. õigekirjutus kui õpetus kirjakeele õigeist kirjutusnormidest: kuidas kasutada tähti, kirjavahemärke, tühikuid. TÄHEORTOGRAAFIA Täheortograafia sisaldab eesti keele häälikute kirjas märkimise reeglid. Need on siin esitatud traditsioonilisel kujul, rääkides häälikutest, mitte foneemidest. b, d, g, p, t, k
purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, KI/ GI puhul millega tüvi lõpeb Õhk-kond, särkki kesk-kond kasski modern-ne kammgi kopmpleks-sed ehkki krahhki seffki PROBLEEME LIITEGA SÕNADES 1. Tegijanimed otsi/ma -ja otsi/ja vii/ma - ja vii/ja
üi erandid on laensõnad rüiu (üks vaibasort) ja süit (heliteose liik). ü ja i järel ei kirjutata üldiselt ji, kuigi hääldatakse: käia, käiakse, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide –ja: müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. (Harj 6 + paljunduselt) TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine Lühike häälik märgitakse kirjas ühe, pikk kahe tähega. Mõnel juhul märgitakse pikalt hääldatud häälikuid ühe tähega: o Üks k, p, t kirjutatakse: 1. Pika täishääliku või diftongi järel: Vokaali järel Diftongi järel Saapad, vaata, Võita, hoopis, hoopis, süütas, kõike, lõikas, jaatama, peatas, koukis, tuupida teatas, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikute pikkuse märkimine (h 2)
5. k või kk? vastastikune (omadussõna) vastastikku (määrsõna) asjalikkus (nimisõna) asjalikus (omadussõna mõnes käändes) II H, i ja j 1. h kirjutamine nõuab teadmist, sageli häälduses ei kajastu hahetama - ahhetama haruharva, uudishimu, hüsteeria 2. Eestikeelsete sõnade lõpus on üks h aitäh, oih, ah, jah 3. i ja j kirjapildis · i kirjutatakse silbi lõpus, j silbi alguses Maias Maia osutus miniaks. Üks variant oli varieerida orienteerumisel orienti puudutavaid küsimusi varjatult. · ij tegijanimedes või liitsõnades fantaseerija, ootaja, meteoriidijärv *+ paratamatud erandid, nt. tegija, olija · üi olemas ainult kahes sõnas: rüiu, süit · ji ainult mõnes võõrsõnas: projitseerima, jidis III KAASHÄÄLIKUÜHEND Reegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse tähed ühekordselt.
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ........................................................
ÕIGEKIRJA KORDAMINE: 9. KLASSI EESTI KEELE TÖÖ NR 1 (häälikuõigekiri, poolitamine) Õppematerjal: „Eesti keele käsiraamat“ (klõpsa lingil), ÕS (klõpsa lingil), „Eesti ortograafia“ (Tiiu Erelt) Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baškiir. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla b, d, g: 1. liitsõnades: varbsein, umbkaudu, raudtee, kuldsõrmus, kingsepp, algkool; 2. liidete ees: leibkond, valdkond, ringkond, jalgsi, vargsi, üldse (nagu üld-, üldine), kodakondsus, õndsus, õigsus (nagu õige);
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed;
EESTI KEEL Häälikuõigekiri Häälduse järgi kirjutatakse: HÄÄLIKU PIKKUSE ÕIGEKIRI · Hääliku pikkuse põhireegel lähtub hääldusest: Lühike häälik kirjutatakse ühe (nt ehe, asi), pikk ja ülipikk kahe tähega (nt tsehhid - tsehhe, kassid kasse). · Sageli tekib õigekirjaviga valest hääldusest. Tuleb hääldada õigesti (st jälgida hoolega, et hääldatakse ühe tähega kirjutatut lühidalt ja kahetähelist pikalt), jätta meelde kriitiliste sõnade õigekeelsus: samet, amet, komisjon, talitama, kuni, karikatuur; varrukas, kummardama, intelligentne, kolleeg, grammofon, barrikaad, paralleelne, annulleerima, terrass; ümarik - ümmargune, samuti - sammuti (aeglaselt), ballett baleriin. · ERAND! Viimane häälik mõnes ühesilbilises sõnas kirjutatakse hääldust arvestamata ühe tähega, nt:
HÄÄLIKUÜHENDI ÕIGEKIRI Häälikuühendis (kaashäälikuühend või diftong) kirjutatakse iga häälik ühe tähega: kupli, linlane, aktus, värske, kausjas, kaslane, harf, peitsid, veidi, kauplus, veinid, seinad jne. Erandid 1. l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kähe tähega: valss, simss, kirss, kurss, ressurss, seanss. 2. Rõhuliitte -gi, -ki ees jääb sõna kirjapilt muutumatuks: linngi, pallgi, värsski, tammgi. 3. Kui sõna tüvi lõpeb sama tähega, millega algab sõna lõppu lisanduv liide, jäävad mõlemad püsima: kompleks+seid, modern+ne, õhk+kond., 4. Liitsõnades jääb sõnade kirjapilt muutumatuks: kesk+kool, vork+kiik, papp+karp, all+kiri. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval k, p, t: kopsik, käske, pehkima jne. (Kõik täishäälikud on helilised. Kaashääükutest on helilised j Imnrv Helitud kaashäälikud onbpdtg kfh sszt) Helilisele häälikule liitub -gi: vihmgi, kanagi, kohvgi, koorgi, mahlgi, kanngi.
Ortograafia ja hääldus Reegel Näide Milles eksitakse 1. Pärast diftongi kirjutatakse k, Seifi Kirjutatakse häälduse järgi seiffi ja p, t ja f ühekordselt Kõiki kõikki, sest ei teata reeglit. Diftongis peab olema kõrvuti kaks või enam erinevat täishäälikut 2. Kaashäälikuühendis Kaslane Kirjutatakse valesti kuulmise järgi,
Tartu 2009 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sarnane nende originaalsele hääldusele.Et võõrkeelseid sõnu eestikeelses tekstis eristada, tuleb nad kirjutada kursiivkirjas.Käänata saab neid ülakoma abil ning ülakomaga eraldatud käändelõppu ei kirjutata kursiivkirjas
gi- ja ki-liide -gi kui ka -ki jäävad liitumisel sõna lõppu N: Kasski Liide -gi liitub helilisele häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helilised häälikud on täishäälikud ja helilised kaashäälikud Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö ja ü. (Õpi pähe!) Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v. (Õpi pähe!) N: ÕUNGI, ONUGI, JNE. Liide -ki helitule häälikule. (JÄTTA MEELDE) Helitud häälikud on kõik ülejäänud, mis ei ole täishäälikud ega helilised kaashäälikud. Helitud häälikud on: k, p, t, g, b, d, s, h, f, š, z ja ž, N: TASSKI, KOERKI, KUKKKI, JNE. Liidete -gi ja -ki ees jäävad kõik tähed alles, kaashäälikuühendi
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
võõrsõna (absoluutne) erand- ärksa, tõrksa, erksa · helilise kõrvale g, b, d (-gi) 2x täish./diftongi järel üks k, p, t (koopad) mitmesilbiliste sõnade lõpus k, p, t viimane silp pole pearõhuline- k,p,t (taburet) viimane on pearõhuline- kk,pp,tt (omlett) h sõna alguses sõltub traditsioonist sõna sees: i silbi lõpus, j silbi alguses (maias, majas) ü ja i järel ei kirj. j-i - ei kehti tegijanim., liits. häälikuühendi õigekiri iga häälik ühe tähega (metalne) ei kehti kui 1) liitsõna (plekkpurk) 2) liide algab sama kaash., millega lõpeb sõnatüvi (keskkond) 3) -gi, -ki ees (kasski) 4) l,m,n,r järel 3. välte korral s 2 tähega, kui ei järgne kaash.(valss)
- des- ja mata- lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest komaga ainult siis, ki tegusõna käändeline vorm (lauselühendi tuum) on lauselühendi alguses: Kuuldes peremehe samme, hakkas koer saba liputama. A________, des,mata-lauselühend, Ö____________ -des,-mata lauselühend, Ö A___________________ A Ö__________, -des, -mata lauselühend - Üldiselt kirj. sõnad lauses väikese tähega, ainult esimene sõna kirj. suure algustähega. Sõnu, mis tähistavad olendite, asjade ja nähtuste liiki ja nende üldisi omadusi, kutsume nimetusteks. Nimetused kirj. väikese algustähega. Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni-
Häälikuühendi põhireeglid REEGEL NÄIDE I PÕHIREEGEL : Kaashäälikuühendis kuklid, piklik, kristalne, metalne kirjutatakse harilikult iga täht ühekordselt. I ERAND Liitsõnades Pannkook , rongkäik II ERAND liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, l III ERAND kui sõna lõpeb sama modernne laudkond kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) IV ERAND ülipikk s kirjutatakse kahe tähega jõhvikamorssi , varss li, m, n, R järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik II PÕHIREEGEL Sõna sees kirjutatakse Vispel, kokkki helitute häälikute kõrval k, p, t I ERAND liitsõnades presspärm keskkool II ERAND liidete ees laudkond leibki
Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vokaalide vahel või üksik häälik sõna algul või lõpul. Näide: Sõna kaamel - lihthäälikud on k, aa, m, e, l.
Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid....................................................................................................... 7
allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust, (nt ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane) MUUTUMATUTD SÕNAD Enamasti kirjutatakse lahku, kuid kokku siis, kui tegib uus mõiste
) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina.. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine : · Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi
Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi paati ja
Saab laenata teistest keeltest. Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda
Eesti keel, 9. klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas).
Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema. Häälikuühendite õigekiri Häälikuühendeis märgitakse iga täht ühekordselt: linlane, õmbleb, usjas, mängis golfi, sõi borsi. Erandid 1. rõhuliite -gi/-ki ees: sallgi, lippki, ehkki; kaskki, maskki; kukkki, sukkki; 2. liitsõna liitumiskohal: kristallvaas, purskkaev, parkettpõrand, keskkool; 3
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong
(ahtus on ühtlane ja lai e. piluahtus f, v, h) Konsonantide liigitus häälduskoha järgi 1) huuled: bilabiaalsed: p, b, m, w 2) hambad + hambasombud: dentaalsed / alveolaarsed: t, d, z, n, l 3) pehme suulagi: velaarsed: k, g, 4) huuled+hambad: labiodentaalsed: f, v 5) hambad: dentaalsed 6) kõva suulagi: palataalsed: j, s 7) kõri: larüngaalsed: h 8) hambasombud + keeletipp: alveolaarsed / apikaalsed: r Häälikute liigitus fonatsiooni järgi 1) helilised (õhuvool paneb häälepaelad kiires tempos avanema ja sulguma): vokaalid + b, d, g, j, v, m, n, , r, l, 2) helitud (häälepaelad ei avane ega sulgu, vaid on kogu aeg kas lahti või kinni): k, t, , p, s, , s, h, f. [Hindi järgi on g,b,d helitud] Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi: /k, p, t, - s, , s - h - f - v, j - m, n, - r, l, /. Neist s ja f loetakse võõrfoneemideks. Konsonandid võivad moodustada geminaatkonsonante (silbipiiriga poolitatud topeltkonsonant:
eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon) Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks. Minimaalpaarianalüüs foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus:vaar, veer, viir, voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises
gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-rel, port-fell (2. reegel), faa-san (3. reegel), muu-se-um (muuse on tüvi, um tuletusliide 3. reegli erijuhtum), o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4
välde- I välde on lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus ka-la,ko-li II välde on pika silbi pikkuse tindlik nimetus lau-lu,koo-li III välde on erinev I ja II, mis tulenevad lihtsalt silbi ehituse iseärasusest lau-lu,koo-li Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Kaashäälikuühendi õigekiri: Põhireegel: konsonantühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt (nt linlane, usjas, vendade) Erandid: (põhireegel ei kehti)
Ühendav sidesõna rinnastab kõrvallauseid > koma ei panda: Minu vestluskaaslane oli inimene, kel oli palju rääkida ja kes oli mõndagi saavutanud. Ühendav sidesõna jätkab pealauset > koma: Nii näeb õpetaja, et teooriast on abi, ja otsib sealt edaspidigi tuge. Sidendiga seotud erijuhtumid. Isegi kui, olgugi et, ainult et, vaevalt et, peaasi et, ilma et, mitte et kuuluvad sidendina kokku > koma ei panda. Niipea kui, seni kui, juhul kui, selleks et, siis kui, enne kui kirjutatakse eelneva kõrvallause algul komaga või komata: Juhul(,) kui üks pooltest ei ole otsusega nõus. Selleks(,) et müüa, tuleb pakkuda. Enne(,) kui lõplikult otsustad, loe läbi meie valmislubadused. Ükskõik mis, ükskõik kus tähenduses 'mis tahes', 'kuhu tahes' kuuluvad kokku ning koma ei panda: See on ikka nii, ükskõik mida sa arvad. Kui aga ükskõik väljendab seisundit, siis eraldatakse ta siduvast sõnast komaga: Mul on ükskõik, kuhu ta läheb. Nii et
· Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel · Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi) · Juriidilised alad (hääle tuvastamine) · Muusikaakustikas · Keeletehnoloogia (abivehendid vaegkuuljatele) 5. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? · Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. · Foneetika põhiüksus on häälik ehk segment. · Häälikud on kõige väiksemad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused, neil ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Liigitatakse: vokaalid ja konsonandid. · Fonoloogia on keelte häälikusüsteemide tõlgendamine. · Fonoloogia tähtsaim mõiste on foneem keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Minimaalpaarid: · Minimaalpaarianalüüs on foneemianalüüsi põhiline meetod.
annaabi.ee 
