Võib öelda, et kuni teatud vanuseni olime head tuttavad. Käisime ühes koolis, aga vaid kuni 9. klassi lõpuni. Alates 10. klassist läksid aga meie teed lahku, kuna noormees ei viitsinud enam õppida. Aga sellest kõigest täpsemalt järgnevas töös. Püüan anda täielikku pilti isiku hälbelise käitumise kujunemisest ja tema seaduserikkumistest. HÄLVIKU TUTVUSTUS Isikuandmed Noormees Aleksander sündis Tartus 1989. aastal ja on hetkel 25-aastane. Sass sündis pere ainukesena pojana. Kahe aasta pärast juhtus suur õnnetus, suri ema. Isa leidis uue naise, kellel oli poeg, mis oli 10 aastad vanem kui Aleksander. Sassi kasuema töötas õmblejana ja isa ehitustöölisena. Peres kodukeel oli vene keel. Haridust in Aleksandril 9 klassi. Praegu on Sass vallaline, kuna eelmisel aastal lahutasid oma naisega. Nendel on üks kahe aastane laps. Vahepeal töötas ta ehitustöölisena Eestis kui ka välismaal (Soomes ja Siiberis). Isikukirjeldus
Inderk teeb talle ettepaneku hakata jõge süvendama ja puhastama kuna siis saaksid kindlasti maad kuivaks . sassi saab ta esialgu nõusse et too ümberkaudsetele meestele selelst ideest räägib kui endal jääb sisse närima kahtlus kas ta ikka päriselt tahav seda jõu süvendamist ni räägibki ta sellest oma naisele maretile , kes ütles et indeks teeb seda kuna lapsepõlvest saati on onlnud see ni itema ku itema isa unistus et vargamäe soost saaksid viljakandvad põllud. V Kui sass tuli indrekuga rääkima jättid viimane oma töö katki ja jäi labidale nõjatuma, tundes seda kuidas külmavärin üle ihu käis. Peale sassi lahkumist hakkas indrek nagu hull kaevama kuna lihased olid krampis ja tahtis saada ennast uuuesti töökorda ja higiseks lõpuks see õnnestusgi . Koju jooksis ta kiiresti ja vahetas kohe vanad riied kuivade vastu ja läks magama et mitte haigeks jääda , ta pääses küll kõrgest palavikust aga voodisse jäi mitmeks päevaks.
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg
minna, kuid ei suutnud käevalu pärast. Kukkus taas ja tegi enesel veel hullemini. Ta sõi liha, kuid kartis, et see on hoopis onuliha. Ta sisistas natuse ussisõnu ja ussid ärkasid ja tulid talle appi, tegid augu ja tirisid teda sealt välja. Ema hoolitses Leemeti järgi, kuni ta sai normaalselt süüa ja kõndida. Igavesti jäi kõveraks ta vasak käsi. Ptk 15.Leemet on nüüd u. 21 aastane. Hiie on nüüd 17 aatsne. Endiselt kahvatu ja kõhn. Möödus 7 aastat onu Vootele surmast. Salme ka karu elasid juba mitu aastat. Karu käis tihti küla juurde naisi vaatamas ja Leemet pidi koguaeg karu järgi minema, et teda tagasi tooma, kuna nagu Leemeti ema rääkis, oli ta viimane mees metsas ja pidi seda tegema. Kuid Leemetile meeldisid ka need naised, mis külas tule ümber koos noormeestega tantsisid. Ints on tegelikult naine-ootab lapsi. Leemeti imetab, kuna ta arvas, et Ints on mees.
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist."
sealt enam lahkuda. 11. Plussid: Huvitav sündmustik Keerulised inimsuhted Rohkem tänapäevalik Miinused: Liialt kirjeldav Kohati veniv Sündmused polnud alati ühes ajas vaid hüppasid ajast aega 12. Andres: Aastatega on Andrese elu väga palju muutunud. Ta jätkab oma vanaduspõlve saunas. Talu ei kuulunud enam temale ja ta oli seal ainult tööline. Andrese talus elasid nüüd tema tütar Maret ja tema mees Sass. Andres unistab, et lõpuks saaksid jõe kuivenduskraavid kaevatud, mida tema oli oma nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu:
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud, et nad külla koliksid. Isale meeldisid raudmeeste kombed. Nad hakkasid körti ja leiba sööma. Linda oli aga selle vastu. Ta tahtis elada metsas, süüa liha. Linda käis metsas jalutamas ja kohtas ühte karu
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas lesivat Meemet, kes näris kärbseseent. Meeme andis Leemetile kotikese, milles oli sõrmus. Leemet läks onu Vootelega koju. 2. Leemet oli külas sündinud. Isa oli ema Lindale peale käinud
SIPELGAS: Mis me siin istume ja norutame igavusest. Kas ei leiduks mingit ajaviidet? Näen,et tirtsul on viiul kaasas. Ta võiks meile mõne lõbusa loo mängida ja meie tantsiksime TIGU: Tulgu mis tuleb. Mina ei võta kedagi jutule. KÄRNKONN: Kas pole hull? On siis minu maja igasuguste hulguste ja viiulikääksutajate kogunemispaik. Katsuke, et siit kaote, muidu teen teile ise jalad alla. (Jaaniussike haaras laterna. Temale järgnes põrnikas, siis sipelgas, siis rohutirts ja lõpuks tigu. See oli kurb rongkäik) PÕRNIKAS: Kas pole siin kuskil mõnd võõrastemaja ? LISA7 LEIA VIIS ERINEVUST ! LISA8 KONNAD Mänguväljaku keskele joonistatakse ring või asetatakse ringikuju- liselt nöör. Osa lapsi seisab ringi keskel (konnad tiigis), teised seisavad mänguväljaku ääres.Õpetaja loeb koos lastega: Armas väike konnake, hüppa tiigi kaldale! Ringi sees seisvad lapsed matkivad hüppavaid konni. Siis vahetatakse osad. KURG JA KONNAD Mänguväljaku serva on tehtud konnade kodu
( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest. Tüdruku silmad olid tõsised ja ta ei pööranud pilku ära. Poisil oli piinlik
Lisa 3 22 Lisa 4 23 3 SISSEJUHATUS No kes siis punast kärbseseent ei teaks. Tema kujutist kohtab kõige ootamatumal pudipadil laste põllekestel, köögirätikutel, sentimentaalsetel postkaartidel (vaata Lisa 1) ja kus kõik veel. Seenest on mõeldud ja temaga katsetadud sadu aastaid ja ta on olnud hinnatud lõõgastusvahen, abiline väeotsinguil ja ka ettearvamatu mõjuga ahvatlus teadmatule katsetajale. Enamik katsetajaid on kobajad pole sidusat traditsiooni, teejuhti ega selgeid juhiseid, kuigi internetis võib sel teemal koguda terve entsüklopeediatäie juttu korjamisest, doosidest, ettevalmistustest, reisikirjeldustest ja nii edasi. Maagilisreligioosne ja läänelik kujutlus ei saagi kohtuda
Harilik vihmauss Referaat VIHMAUSSI LÜHITUTVUSTUS Eluvormina on vihmauss palja silmaga nähtav ja käega katsutav pehme, jalgadeta, lülistunud loomake. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. EESTI VIHMAUSSID · Harilik vihmauss- kuni 30 cm pikk, kõige suurem, elab sügaval. · Punane vihmauss- kuni 15 cm, väga liikuv, elab kõdukihis ja mulla ülemises kihis. · Tume vihmauss- kuni 85 mm elab mullas ja kõdukihis, pole haritavates muldades. · Suur mullauss- väga sarnane hariliku vihmaussiga, eristatakse tunnuste
Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati Viilver 4. Snnipev On ks tore pev; see on snnipev. Snnipev on tore aeg; snnipev on sinu pev. Sind ootab sber; kes tal kingi pakk. Ole nd nnelik ja rmus; saad aasta vanemaks. Nd kigil varuks on ks laul ja mng; kallistus ja nnesoov. Autor: Alvaro-Mati Viilver 5. Kodu ks armas paik on kodu; kus ootamas on hooliv pere.
Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk, Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt ka lasteraamat "Mereröövlimäng" (Troll 2005). 2006. aastal ilmus raamatuna Sass Henno tegelik esikteos "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006), mille netiversiooni võisid lugejad näha juba 2003. aastal Bahamapressi kodulehel www.bahamapress.org. Samuti on Sass Henno stsenaariumi alusel valminud ka lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007), mis valiti 2007 aastal Karlovy Vary rahvusvahelise tudengite filmifestivali Fresh Film 2007 Kesk- ja Ida- Euroopa võistlusprogrammi.
Me käime seal teises brigaadis peete harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud enam tagasi jooksma hakata, ja nii kui ma keskuse juures hekinurga tagant välja tulin, nii nägin, et Paul juba paistab lauda juures. Siis tuli Sass ka ja velskri Eeri oli tal sabas. Igal pool, kus meie Sassiga käime, on Eeri ka platsis. Ta hakkas juba enne kooli meie järel käima. Sass tahtis temaga pahandamagi hakata, aga mina läksin vahele ja ütlesin: "Las poisike olla, las käib." Läksime igaüks põllu peal oma vao juurde. Aga võidu harvendada me nüüd enam ei viitsi. Alguses oli sellega igavene tegu. Eeri jäi alati kõige viimaseks ja Paul tuli ikka esimeseks, sellepärast et tema on lohakas. Ja siis
Ööbik ja vaskuss Selle raamatu peategelaseks on ainult loomad, tegu ongi ennemuistsete õpetlike LOOMAMUINASJUTTUDEGA. 1.Siil praeb sitikat Lugu räägib siilist, kes mööda metsa ekseldes toitu otsis. Kui ta kõht juba väga tühi oli, nägi ta vastutulevat sitikat ja kargas tal turjast kinni, et ta nahka pista. Vaatamata palumisele jäi siili süda kõvaks kui kivi. Ei aidanud muud, kui kavalus appi võtta...Ta palus siili, et see ta pehmeks praeks. Siil oli sellega nõus. Nad läksid karjamaale, et tuleaset leida. Kuna neil panni käepärast polnud, siis kavaldas sitikas edasi ja ütles siilile, et too kaevaks süte alla augu ja paneks ta sinna sisse. Vaadaku ainult, et ta teda ära ei kõrveta, sest siis ei kõlba ta süüa...Sel ajal, kui siil setsmesajani luges, tegi sitikas endale all augus paksu söekuue ja jättis ainult silmad välja. Kui siil nüüd sitikat nägi, siis kohkus ta hirmsasti ja arvs, e
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................
Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Jalal krae (võib aga kergesti kaduda) Krae puudub Lehtpuude all, Lääne-Eestis sage Enamasti lehtpuude, eriti kaskede all. Tavalised kõikjal. Samblikud - Lichens Maailmas ~11 000, Eestis umbes 900 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud
Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt poolearuline ja tundub, et
Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest Vargamäe-mõtteviisist ja Oskarile ta eriti ei meeldi, veel vähem siis, kui Ott hoolega nii Ellit kui Tiinat taga ajama hakkab. Tüdrukute pärast lähevad noormehed koguni kaklema ja kui Sass neid lahutab, valetab Elli Oti puhtaks. Kui Tiina pärast Sassile tõde räägib, muutuvad Maret ja Sass veelgi murelikumaks ja küüdivad tüdrukud aidast tuppa magama. Elli on aga selleks ajaks juba lootusetult Otti armunud, ei aita enam ei Oskari ega kellegi teise manitsused. Tiinat on aga tüdruk sootuks vihkama hakanud. Mis Tiinasse puutub, siis tema on seks ajaks juba imelikult tihti sattunud rääkima teisepere Eediga, kes on hirmutavalt
Andresele alla, kuid "rehnutti" oskab kohe mitme eest pidada. Vahel raamatut lugedes tundus küll, et Pearu polegi nii egoistlik, vaid üsna heatahtlikult nõus vaenlasega ka ära leppima; hiljem selgub aga, et mees ei mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest puhtaks pesta. Teose põhiprobleemid, sündmustik, toimumispaik Indrek kolib linnast sünnikoju tagasi ning asuma elama vana Andrese juurde sauna. Talus elavad nüüd Maret ja Sass koos oma laste Elli ja Oskariga. Indrek hakkab tööd rabama, kaevab kraavi ning teeb endale liiga ning puhkamise ajal mõtleb, et lesimisega läheb aeg kaotsi. Sassi sooviks on Vargamäe jõu puhastamine ja süvendamine ning ta kutsub kõrvenurga mehed kokku. Jõe koosolek on suur hetk vana Andrese jaoks. Linnast tuli maale ka Indreku teenija Tiina, algul üheks ööks, aga siis tuli uuesti tagasi, jäädavalt. Eesperre tuleb uueks sulaseks Ott. Tema vaated elule
Oskar küsib Eedi III Indrek jätkab sauna Madise tööd. Kaks päeva kaevab, siis väsib. käest, mis seal rabas õieti juhtus. Rääkides sellest Tiinale ei taha see Puhkab mõned päevad ja hakkab uuesti tööle. Tööl tabab ta Pearu sellest juttugi teha. lapse Karla poja Eedi teda luuramast ja veendub, et Eedi on loll. XXII Ott sehkendab Elliga. Oskar tabab nad teolt ning kaalutakse IV Sass oma vigase jalaga tahtis olla samaväärne teiste meestega. Oti ära saatmist, aga ei saadeta. Ott tabatakse öösel aknast Elli tuppa Sass läks sohu Indrekut vaatama, kes pani ta oma ronimast, ta saadetakse minema. Ott käib sel öösel veel Juuli juures, jõesüvendamisjutuga teistmoodi mõtlema. aga Juuli ei tahagi endale sellist näru. V Indrek jääb külma vee joomisest haigeks
Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Jalal krae (võib aga kergesti kaduda) Krae puudub Lehtpuude all, Lääne-Eestis sage Enamasti lehtpuude, eriti kaskede all. Tavalised kõikjal. Samblikud - Lichens Maailmas ~11 000, Eestis umbes 1100 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
Joosep koos Karlaga sõitsid naljatades Liisi juurde sauna kosja. Läksid õpetaja juurde registreerima. Pulmad olid lihtsad ja tagasihoidlikud. Poja nimeks sai Joosep, sündis Joosepi onu juures. Kui Joosepi ja Joosepiga Vargamäel käis, hakkas lahkudes tönnima, iga nurk oli armsaks muutunud. 22. Maret rääkis vähe, kogu aeg murelik pilk, väsimatu ja hoolas, ei rääkinud isale ega Marile kunagi vastu, tegi, mis kästi, laulis pidevalt. Kosilaseks oli Sass, käsitööline, tisler kiriku juurest, lonkas paremat jalga. ,,päris oma ema, just nagu vana õnnis Krõõt, heidab alla, aga järele ei anna, tee mis tahes." 23. Orul karjas Riia matsakas ja madal plika, silmad kui haljad teraskillud, pilk pisut altkulmu, valkjad salgud alati silme ees. Tal oli kallis kass Milli, igal pool kandis kaasas. Indrek vihkas kassi. Oli tunnistajaks, kuidas Riia lasi Millil linnupoegi süüa. Lõpptulemus: kass surnud
JÄNES:Tee ruttu, külm on. KARU:Kuule jänes üks probleem on. Mul sai mobiili aku tühjaks. 3 JÄNES:Kurat sind võtaks karu, miks sa ei laadinud siis akut? Samal ajal kui karu ja jänes vaidlesid mobiili aku asjus, hakkasid takoso tuled metsa tukast paistma. Lõpuks kui takso kultuurimaja ette jõudis, lõppetasid karu ja jänes ka vaidlemise. Kui jänes ja karu taksosse istusid, tuli välja, et taksojuht on nende sõber tigu. TIGU:No kuidas siis hundi sünnipäev ka läks? JÄNES:Ah, mis ta ikka. Nagu sünnipäev ikka, soovisime õnne, sõime kooki ja ütlesime toosti. KARU:Jah, päris hea oli. Järgmine kordki. TIGU:Kuuleg sõbrad, aga kuhu te minna tahate? JÄNES:Eks ikka koju. Kui takso sõitma hakkas, ei kulnud 10 minutitki kui jänes juba oma maja ukse ees oli. TIGU:No jänes kohal oleme. JÄNES:Oh lõpuks ometi. Tsau tigu, eks homme näeb jälle. TIGU:Karu, aga kuhu sina minna tahad? KARU:Eks ikka koju.
Valk, mis lammutab raku pilbasteks Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga. Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. Tegelikult kükitaks üleaedsetegi konteinerid sisutult, kui nood jaksaks samamoodi prügiga jännata kui Ann. Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle pressib Ann vürfliks ja pistab kasutu pastatuubi kõrvale. Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikusse. Loodus
varjulises lehtlas pladises neli purskkaevu. Nendes oli peale vee aga muudki. Esimene kaev purskas kõrgele värsket külma piima, teine purskas magusat veini, kolmas kallihinnalist õli ja alles neljas paiskas taeva poole kristalse veejoa. Aga see vesigi polnud tavaline. Suvel oli see jääkülm ja talvel soe. Sellal kui Phrixos imepäraseid purskkaevusid imetles, tuli õuele kungas Aietes ja kutsus poisi paleesse. Ta kostitas teda ja küsis, kust ta on tulnud. Phrixos jutustas kuningale võõrasemast, õelast ennustusest ja jäärast ja sellestki, kuidas ta kaotas õde Helle. Niipea kui kuningas kuulis kuldsest jäärast, tahtis ta seda näha. Phrixos viis kuninga palee ette, kus jäär muruplatsil puhkas. Temast kiirgas kuldset kuma, mis kuldas üle puud, rohu ja põõsad. Kuningas pidi käega silmi varjama. ´´Jäära ma ohverdan Zeuzile oma päästmise eest,´´ ütles Phrixos, ´´kuldvillaku aga kingin sulle, kuningas
Indrek ei olnud töö jaoks loodud ja ta pandi köstri juurde kooli õppima. Indrek elas siis vana lese kirikumehe juures korteris. Sel oli tütretütar Milli. Indrekule hakkas Milli meeldima, aga siis pidi Milli koos emaga linna tagasi minema. Indrek jäi köstri juurde kolmandakski aastaks, kuigi köster soovitas ta linnakooli panna. Andresel polnud see aga jõukohane. Üks kirjutaja kutsus Indreku endale abiliseks. Eesperre võeti uus tüdruk. Maril oli sündinud poeg Sass. Maretil oli sündinud poeg Oskar. Noor Andres oli juba 19. aastane. Talle meeldis üks talutütar Maali, kes temast eriti lugu ei pidanud. Maali oli uhke, kooliski käinud. Sügisel pidi noor Andres aga kroonusse minema. Vana Andres lootis, et pärast seda tuleb poeg Vargamäele peremeheks, kuid too ei osanud midagi öelda, justkui ei hoolikski Vargamäest. Indek tahtis kirjutaja juurest linna õppima minna. Nõnda ta tegigi. Tuli kätte aeg, mil Andres pidi kroonusse minema
Mis on pahavara? Pahavara on tarkvara, mida kasutatakse ilma arvuti omaniku/ kasutaja teadmata tema arvutisse tungimiseks ja selle kahjustamiseks. Pahavara ei teki iseeneslikult, neid kirjutavad inimesed, kes tahavad saada salajasi andmeid(paroole, krediitkaardiandmeid, firmade jne) , huligaanitseda(saata spämmi) või lihtsalt teha halba nalja ning sedasi tüüdata arvutikasutajat. Pahavara võib kustutada arvuti kõvakettalt faile, kahjustada operatsioonisüsteemi ning muuta arvuti aeglaseks(kuid vahel ka mitte, kui eesmärgiks on salajaste andmete saamine, siis on kasulik kui avuti töötaks kui tavaliselt, et kasutaja ei kahtlustaks) . Harvemal korral võib kahjustada ka riistvara. Seda võib pidada ka äriks. Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mäl
Ilmus esimene polümorfik-generaator MtE. Need programmid ei sisalda iseenesest paljunemisfunktsiooni, sest nende peamiseks ülesandeks on viiruskeha ja vastava desifreerimisgeneraatori sifreerimine. 15 Ilmusid ka esimesed anti-antiviirus klassi kuuluvad viirused. Esimene neist oli Peach, mis eemaldas kettamuutuste revidendi Central Point AntiVirus andmebaasi, mistõttu antiviirusprogramm, leidmata andmebaasi arvas, et on esmakordselt käivitatud ja palus kasutajat uus andmebaas luua. Sedasi möödus viirus kaitsest ja nakatas kogu süsteemi. Kogu maailma õiguskaitse organite juurde tekkisid spetsiaalsed üksnes arvutikuritegevusega tegelevad ametkonnad ning avalikkuseni hakkas jõudma üha enam teateid edukast võitlusest viiruseloojatega. Leidis aset esimene juhtum, kus antiviiruskompanii kommertskasu nimel oma toodetele viiruste ümber paanikat tekitades tähelepanu tõmbas. Juhtum leidis aset viiruse March6 epideemiaga seoses. Üks Ameerika antiviiruskompanii teatas, et 6
muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”. See rääkis koerast nimega Lontrus, kes pistis plehku Kristiina võtmega. Kirju liblika suvi Illustreerinud Asta Vender Raamat räägib tublist ja hakkajast 10-ne aastasest tüdrukust, kelle nimi on Tiina.Ta käis Karila koolis ja tema ema kasvatas teda üksi. Tiina lapsepõlv möödus raskelt, eriti algklasside aeg, sest ema jõi pidevalt ja kutsus võõraid koju. Tiinat narriti ja tõrjuti koolis. Teda hüüti näiteks Õnnetusehunnikuks ja Viina-Tiinaks. Narriaks oli tavaliselt ema joomakaaslase poeg Varmo.Tiinat taheti ema käest ära võtta ja teda tahtis lapsendada ka raamatukogu töötaja Malle. Tiina elu muutus paremaks, kui ema kohtas malevõistlustel onu Elmarit, kes kutsus nad varsti enda juurde elama ja Tiina sai ka endale venna
kõige ohtlikum, sel juhul peetakse kollane mold alates mingi aspergillus, mis "algus" piimatooted, kala ja pähklid. ta produtseerib ohtlik aine aflatoksiin, mis akumuleeruvad kehasse ja 10 aasta jooksul võib põhjustada onkoloogia maksa. needus tutanhamon vähemalt kahe salapäraseid surmajuhtumeid, järelmeetmed avamise arheoloog howard carter puutumata hauakambri tutanhamon, täna, süüdista hallitust. tuleb välja, et valguse muumia kudede elas endiselt seenest aspergillus niger, mis võib olla surmav inimestele nõrgenenud immuunsüsteemiga või vigastatud kopsu süsteem. esimene ohver "tutanhamon" - korraldaja ja sponsor õõnestised, isand carnarvon, isegi enne avastamise hauakambri oli kohutav autoõnnetus, milles viga ta kopsu. ta suri kopsupõletikku mõne aja pärast, pärast külastada haual. pärast seda oli surnud ja teise osapoole väljakaevamised on arthur mace,, mis traagiline õnnetus, oli tõsiselt haige enne väljakaevamised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
