Homonüümid Samakujulisi, kuid erineva tähendusega sõnu nimetatakse homonüümideks. Homonüümid sarnanevad kas täielikult või ainult häälduse või kirjapildi poolest, nt aru (rohumaa) ja aru (mõistus) on täielikud homonüümid, sest neid hääldatakse ja muude takse ühtviisi, tuss ja duss on sarnase hääldusega, palk (tasu) ja palk (puu) on sarnase kirjapildiga, aga erineva hääldusega sõnad. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormides neid nimetatakse täis homonüümideks. Näiteks sõna tint tähistab nii kala kui ka kirjutusvedelikku ning mõlemad sõnad käänduvad ühtviisi. Nt Konservikarbis oli alles veel mitu tinti. Mul on vaja tinti, et sulepead täita. Mõne sõna puhul võivad kokku langeda vaid üksikud vormid, näiteks sõna reis võib tähendada jala osa või teekonda ja kokkulangevus on ainult ainsuse
Sageli nimetatakse neid mandariini ja kantoni keeleks, sest nad on nii erinevad, et vastastikku aru ei saada (väidetavalt umbes nagu eesti ja soome keel). See, mida välismaalased hiina keelena õpivad, on mandariini keel, täpsemalt keelestandardiks kuulutatud Pekingi murre, mida hiina keeles nimetatakse putonghua (loe: phuthunghua). Kantoni keelt kõneldakse lõunaranniku provintsides. Õieti jagunevad nii mandariini kui ka kantoni keel veel hulgaks murreteks, mistõttu raamatust õpitud hääldusega pole ennast pahatihti võimalik arusaadavaks teha. Mandariini kirjakeel on üle riigi üks. See on võimalik tänu sellele, et hiina keelt kirjutatakse hiina kirjamärkidega (nn. hanji; loe: handzi), mis väljendavad tähendust ja millel ei ole hääldusega mitte midagi pistmist. Kantoni kirjakeel on peaaegu sama, mis mandariini. (Erinevust suudab märgata ainult asjatundja.) Võib arvata, et avalik info on üle riigi mandariini kirjakeeles.
grammatika, uskudes, et eesti keel on ,,soome keele tütar". Ahrens lähtus sellest, et õige eesti keel on see, mida talupojad omavahel räägivad ning seetõttu nägi ta palju vaeva, et koguda kokku rahvakeele näiteid, millele oma grammatika üles ehitada. 1853. aastal ilmus teine trükk koos lauseõpetusega. Ahrens tegi ettepaneku minna üle vanalt kirjaviisilt soomepärasele kirjaviisile, mis sobib eesti keele hääldusega paremini. Tema poolt soovitatud uus kirjaviis hakkas levima 1860.aastate teisel poolel. Kirjaviisi levikule aitas oluliselt kaasa see, et F.R. Kreutzwald, kes alguses soomepärast kirjaviisi ei pooldanud, seda hiljem kaitsma asus ning selle oma teostes tarvitusele võttis. Lõplikult pääses uus kirjaviis võidule pärast Ahrensi surma, mil vast asutatud Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakata oma väljaannetes seda kasutama.
ka pered oma lastega piknikut pidamas, ihualasti tiiki ujuma. Kõige hirmsam võõrasse linna minek, kus sa kunagi varem pole käinud ja kui keel pole päris selge, sest kui sul pole seal sõpru ja tuttavaid ning keel pole päris selge võib olla väga raske hakkama saada seal (eriti aasia riigis selle keele keerukuse pärast). Näiteks raamatu lõpus oli välja toodud erinevaid sõnu eesti keeles ja jaapani keelse hääldusega. Numbreid võib lõpmatuseni eri vormides selgeks õppida, need on täiesti erinevad ja igas olukorras on erisuguseid sõnu vaja kasutada. Kõige kurvem kui abivajaja peab suurt vaeva nägema, et üldse abi saada, sest see peaks olema hädas inimesele just lihtsamaks tehtud, mitte keerulisemaks. Näiteks üks autori kaasõpilane oli rattaga kukkunud ning läinud haiglasse arstiabi saama oli arst talle öelnud, et too tüdruk peab oma katkise jalaga 2 korrust jalgsi käima üles ja
Kultuuri seisukohalt oli ilmselt kõige olulisem paberi ja trükikunsti leiutamine. Paberit õpiti kaltsudest valmistama Hani dünastia ajal. Tehnoloogia arenedes sai sellest üldlevinud kirjutusmaterjal. X sajandil saavutas puutahvlitele graveeritud tekstide ja piltide trükkimine sellise taseme, et raamatute hind alanes ning kirjasõna sai levida kõikjal. Hiina hieroglüüfkiri kujunes riigi tekkega samal ajal. Hiina hieroglüüf tähistab sõna. Paljude eri tähenduse, kuid sama hääldusega sõnade tähistamiseks kasutati algul samu kirjamärke, keisririigi ajal hakati neid sõnade eristamise lihtsustamiseks täiendama lisamärkidega. Kokku on hieroglüüfe tuhandeid. Üsna varakult hakati Hiinas kirjutamist pidama omaette kunstivormiks. Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seadusandja. Keisri ametlik tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks
näidend inglise foneetika teemal, millest ta oli kirglikult ja uuenduslikult huvitatud. Sellelt baasilt kasvas välja mitmeti avaram teos, mis on sügavalt humaanne ja mõtlemapanev, sealjuures nakatavalt sädelev ja lõbus komöödia selle sõna kõige paremas mõttes. Pygmalion oli kujur kreeka mütoloogias, kes iseenda loodud naisekujusse niivõrd armus, et palus jumalaid sellele hing sisse puhuda. Foneetikaprofessor Higgins korjab tänavalt üles lilleneiu Eliza ja teeb temast laitmatu hääldusega daami, kellesse ta kiindub ja kelle seltsi ta vajab. Puhkes I maailmasõda. Varsti pärast selle algust 1914. a avaldab Shaw suurt tähelepanu avaldanud artikli "Terve mõistus sõja vastu", kus ta väitis, et sõda käib vastu tervele inimmõistusele. Paljude hulgas kutsus see esile ägedat pahameelt. Sõdade põhimõtteline taunimine on end ilmutanud Shaw kogu pika loomingutee kestes, alates näidendist "Inimene ja relvad". Sõjavastast joont on
hõlpsa. võõrsõnades: asbest, abt, absoluutne, anekdoot, sünekdohh, vodka, röntgen, -gangster. h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homo foone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak' harutama arutama hurm urm `veri' harv arv hõng õng hea ea (iga) hädal ädal Lühikesed sulghäälikud
keeles tähenduste edasiandmiseks. Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja ehk häälikujärjend ja tähistatav ehk objekt ise. Onomatopoeetilised sõnad- sõnad, milles tähistaja ja tähistatava vahel valitseb motiveeritud seos. Nt. Sulisema, vulisema. Sünonüüm-samatähenduslik sõna nt. Karu, mesikäpp. Autonüüm-vastastähenduslik sõna nt. Ilus-kole 1. Homonüüm- erineva tähendusega sõna, mis on sarnase kirjapildi või hääldusega. 1. Jaguneb: -homograaf-sama kirjapilt, erinev hääldus näiteks palk-mida makstakse ja palk nagu puupalk. -homofoon- erinev kirjapilt, sarnane hääldus(paar-baar). 2. Paronüüm ehk sarnassõna-kirjapilt ja hääldus sarnane, kuid mitte sama, tähendus erinev nt. Õieti ja õigesti, ennem ja enne, vahel ja vahest.
laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest. Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab, et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine Släng muutub kontrollimatult ja teeb seda vastavalt ajale. Selle sotsiaalmurde
piiritletav keelenähtus. (1) Vahel võib kirjakeel võtta omaks slängi lühendised ja ajapikku loobuda pikkadest ja keerulistest täiskujudest: nii on juhtunud aku, trafo ja laboriga. Vahel mugandub slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib hästi ka eesti kirjakeelde. (2) Släng tekib üldkokkupuutel teiste keeltega. Eesti slängis ongi enim laene tulnud inglise keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3) Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi-või tavakeelde või kaduda niisama märkamatult ja ootamatult kui nad tekkisid. See tähendab, et släng muutub sama kiiresti kui noorus. Sellest hoolimata pannakse paremad sõnad ja väljendid kirja
Laialdaselt tuntuks sai Masing oma ajalehega "Maarahva Nädalaleht", mis jagas teadmisi Vene riigis ja kogu maailmas toimuvatest sündmustest. ● E. Ahrensi soovitused uue kirjaviisi juurutamiseks, lk 97 – 98, tööleht - Ahrens on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor, kes pani ette üle minna vanalt, saksa keele eeskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile. Ahrensi keeletöö peaeesmärk oli kirikukeele parandamine ja uurimine. Tema põhiteos on „Grammatik der Ehstnischen Sprache” (1842, 2 tr 1853). Selle esitrükis kasutas ta ise veel peamiselt vana, ent selle sõnastiku osas (Etymilogisches Wörterbüchlein) juba uut kirjaviisi. ● F. R. Kreutzwald sõnavara rikastajana, lk 99, rohkesti näiteid tema
puhkame välja (parem). Jälgida des- ja mata-lauselühendi kirjavahemärgi reegleid (sama ka maks): · des- ja mata-vorm lühendi alguses = koma pannakse: Tundes reegleid, oskame õigesti kirjutada. Poiss läks peole, arvestamata vanemate keeluga. · des- ja mata-vorm lühendi lõpus = koma ei panda: Reegleid tundes oskame kirjutada. Poiss läks peole vanemate keeluga arvestamata. Võõrnimede käänamisel: · ...arvestan nende hääldusega; ülakoma kasutatakse, kui hääldus lõppeb konsonandiga ja kirjapilt vokaaliga (või vastupidi). · Näide: Ma ei saa nõustuda prantsuse kirjaniku Camus` [kamüü] seisukohtadega. Tahaksin Camus` le [kamüüle] vastu vaielda. Tolleaegne kõrgseltskond tahtis Wilde`i [uaildi] hävitada. · ...tänu Shakespeare`le [seikspiirile]; ...sõitis Renault`ga [renooga] 5
• Liigub tervikuna • Omab tähendust Ebatüüpilised sõnad on artiklid, sisesõnad, ei Sõnavorm- mingi sõna muutevorm, grammatiline sõna Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve paradigm Sõne- statistiline sõna Homonüüm- üks samakujulistest, kuid eritähenduslikest keeleüksustest, eelkõige sõnadest (tee-tee) Homofoon- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad (müüja- müüa) Homograaf- sama kirjapildi, aga erineva tähendusega ja hääldusega sõnad (palk-palk) 5. Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks, sufiks, infiks, tsirkumfiks). Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega. Morfeem- väiksem tähendusega üksus keeles (näiteks mitmuse tunnus) Allomorf- morfeemi variant, morfeemi fonoloogiline avaldumiskuju, Kaks morfi on ühe morfeemi allamorfid, kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt
· Transformatsioonireeglid annavad juhised lause genereerimiseks. Transformatsioonireeglid opereerivad süntaktiliste puude ehk hargmikega, tehes neis spetsiaalseid ümberkorraldusi (jrk muutmine, üksuste ärajätt, juurdelisamine vms). Tulemuseks uus sümbolijärjend uue struktuurikirjeldusega. Transformatsioone on 2 liiki: obligatoorsed ja fakultatiivsed (passiiv on stilistiline). Standardteooria. Toodi sisse leksikon: süvastruktuur on seotud tähendusega, pindstruktuur hääldusega. Uue elemendina semantikaosa polnud varem uuritud. Transformatsioonid on tähendust säilitavad tähendus pandi paika juba süvastruktuuris, transformatsioon vaid muutis selle vormi, mis on pindstruktuuri tulem. Süntaksiosas on baas- ja transformatsioonikomponent. Täiendatud standardteooria. Fraasistruktuuri reeglid asendati X'-teooriaga keskendub lause moodustajate vaheliste suhete kirjeldamisele
sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon (Tender, T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest. Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab, et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.). Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. ,,Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu." (Loog, 1991: 7) 8 Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades. 1.4 Slängi muutumine Släng muutub kontrollimatult ja teeb seda vastavalt ajale
Substraatkultuur- kui assimilatsioon (ühe kultuuri kandjad võtavad teise kult. praktikad ja tekstid üle ja kaotavad oma kultuuri identiteedi) on toimunud, jäävad nõrgemate kultuuride jäljed teataval territooriumil või elanikkonna kihi sees. Nt. soomeugrilased on üle võtnud 3 vene keele, aga räägivad seda teatud piirkondades soomeugriliku hääldusega. See soomeugrilik hääldus ongi see jälg. mõju avaldubki selles, et unustatud keel kõneleb ülevõetud keeles kaasa, oma aktsendiga. 19. Millisele teoreetilisele baasile tugineb arusaam kultuuri arengust? Teoreetilisele paradigmale, 19. sajandist. Erinevad teoreetikud on esitanud väiteid, üksteist toetades, üksteisest sõltudes, aga üksteisega põhilistes küsimustes üldse mitte sõltudes. Kõik põhinevad sellel vaatel: minevik on halvem, tulevik on parem. Areng on
Tänu beiträgele toimus areng ka eesti keele teadusliku kirjeldamise vallas. Peterson oli esimene, kes kirjutas käänetest. Kuna Beiträges puudutati ka eesti ortograafiasüsteemi, siis tõi Masing esimest korda kasutusel Õ. 4. Eduard Ahrens. keeleteadlane, eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja. Ta on tänapäevase eesti keele ortograafia looja ja grammatika autor Pani ette üle minna vanalt, saksa keele eskujul loodud kirjaviisilt eesti keele hääldusega sobivamale soomepärasele kirjaviisile 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus)- kasutas selles uut kirjaviisi- ainestik oli rahvakeeln, keelekirjeldusmall oli laenatud soome keele grammatikatest, eesti keelt hakati kirjeldama eesti malli järgi ja otsiti keele omadusi ja grammatikareegleid keelest endast. Pandi tähele, et eesti keele ehitust ja sõnavara saab kirjeldada soome keele järgi tänu nende omavahelistele sarnasustele
Freude" ja "Geistliche Seelen-Ergötzung". Blume keelekasutus: "Geistliche Hohe..." eessõnas mainib, et peab raamatu lugejana silmas ka eestlasi. "Väikese õpetuskogu" eessõnas võtab seisukoha kirjaviisi küsimuses peamine takistus eesti k kirjutamisel on juurdunud alamsaksa kirjaviis, mis oli talle kui kesksakslasele võõras. Peab senist ortograafiat eestlasele raskeks, pakub välja mõne võimaluse kirjaviisi lihtsustamiseks ja hääldusega kooskõlla viimiseks. Jätab tähestikust välja q ja y, ck asemel soovitab ta kasutada k-d, dt asemel t-d. Selle kirjaviisi lihtsustamise teostas ka oma teostes. Lihtsustab ka saksa ortograafiat, sest saksa kirjakeelgi polnud sel ajal veel ühtne ega lõplikult välja kujunenud. Eesti k häälduse kohta märgib, et eestlased ei häälda f-i, asendades selle v-ga. Sõna algul ei esinevat d. 3. pöörde lõpp -p hääldub tugevalt. Teeb märkuse b ja v häälikuvahelduse kohta
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.................................................
erinevad. Paljudes keeltes pole arve üle 5-e, üle selle on "palju". Inglise keeles nt pole ratastega sõiduki kohta ühtset mõistet. 6 NB! See ei näita keele võimetust, vaid kultuurilise vajaduse puudumist. Kui on vajadus, mõeldakse see sõna välja. Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia Keel on oluline grupiidentiteedi sümbol (üks peamisi mittestandardsete keelte või dialektide säilimise tagajaid
taastamise ja kaitse algatuskeskus üles taotluse kirjutada Võrumaa kohanimesid nii, nagu need kohaliku rahva murdekeeles (võru keeles) kõlavad. Hiljem on seda suunda propageerinud 1995. aastal loodud Võru Instituut. Murdepärasuste kajastamine ametlikes kohanimedes on Eestis pika ajalooga teema. 1920. aastatel sõnastas A. Tiitsmaa seisukoha, et mida väiksem koht, seda rohkem tuleks kohanime kirjapildis arvestada kohaliku murde hääldusega: linnade ja maakondade nimed vastaku kirjakeele normidele, kihelkondade ja valdade nimedest kõrvaldatagu kitsama levikuga murdejooned, kuid säilitatagu kogu kihelkonna või valla keelepruugile omane, külade ja talude nimesid tuleks hakata kirjutama aga just nii, nagu need kohalikus murdes häälduvad (Tiitsmaa 1923a). Praktikas neid põhimõtteid ellu viima ei hakatud, talu- ja külanimesid kirjakeelestati kohalikul initsiatiivil
o Pragmaatika tegeleb tähenduse täpsustamisega konkreetsetes kontektstides. Keelelise arengu etapid · Kõikides inimühiskondades on keelelised arengu etapid küllaltki sarnased. · ESIMESED SÕNAD JA LAUSED lapsed kasutavad fonoloogiat täiskasvanu keelega sarnaselt, üksnes lihtsamal viisil. Väikese lapse öeldud esimesi sõnu on lihtne mitte märgata, sest niisuguse hääldusega sõnu sõnastikus ei ole. Siiski võib neid hääldusi käsitseda tähendulike sõnadena, sest laps kasutab neid sõnu järjekindlalt samade objektide ja sündmuste kohta. Arutlus ja jutustamisoskuse areng · Pan ja Snow väidavad, et laiendatud suhtluses osalemise oskus on harjutamise küsimus, suhtlemise oskus, kus laps peab suutma ühendada iseenda seisukohad teiste omadega ja siduma välised sündmused vestlus teemaga
segunemist ei toimu. · Kultuuriline assimilatsioon: algab kultuurilisest erosioonist ja lõppeb sellega, et ühe kul. kandjad võtavad üle teise praktikad ja kaotavad enda kul.identiteedi ja hakkavad pidama ennast teise kultuurikandjateks. Poliitilise võimu poolt tihti esilekutsutud. · Substraatkultuur: jäljed kadunud kultuurist, ühe keele kandjad on assimileerunud teise keelde, kuid räägivad keelt teatavates piirkondades teise hääldusega. murretes on midagi siiski säilinud substraatnähtus, unustatud keel kõneleb kaasa. kultuurilised praktikad võivad substraatidena säilida. · globaalkultuur levib põhiliselt meelelahutuslik produkt, kuid ka muud infovood, kultuurilised praktikad, jõulude globaliseerumine. Erinevaid kultuure ühendavad väärtused- näiteks inimõigused. Neile väärtustele tugineks suur kultuurkond, mis
gangster. h h kirjutamine sõna algul on traditsioonipärane, kuigi häälduses ei ole see nõutav. Nt habras, hagijas, haigutama, hajameelne, halastama, haljas, hangeldama, hani, hanguma, harras, harrastama, herilane, hernes, hirnuma, hubane, hulkuma, hunnik, hurtsik, huugama, hõre, hõõguma, hõõruma, hämar, härdalt, hütt. On sõnapaare, kus h eristab kirjas samasuguse hääldusega sõnu (homofoone): haar aar hei ei haare aare heit eit hagu agu helama elama hai ai higi igi- hais ais hiilid iilid hala ala hind ind hale ale hirv irv halg alg- hoiatus oiatus hall (halla) all hoid oid hallikas allikas hoie oie haru aru hoos (hoog) oos `vallseljak'
lugemikus Aspel, John Milton, Paul Fleming, John Donne (teda tõlkinud näiteks PE Rummo) 17) Barokk draama. (Carderon Elu on ülenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderon Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja (Don Juani müüt saab siit alguse. Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15. sajandil, märgid, mis tähistavad uusaja algust (Ameerika avastamine). Itaalias renessanss tähistab ka ikkagi uue ajastu algust. See keskaeg on ikkagi ainult lääne kultuuris kasutatud ja selle püsimine ei ole kindel. Lihtsalt hakati nimetama nii