Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
Kas raha eest saab osta haridust? ,,Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea," kõlab vanarahva ütlus. Haridus algab juba kodust, kus vanemad hakkavad õpetama lastele numbreid ja tähti. Selle omandamine on hädavajalik, et saaks elus hästi toime tulla. Haridus on, või vähemalt peaks olema elus üks tähtsamatest asjadest. Selle omandamine peaks olema ikkagi eelkõige iseendale ja ainult iseendale, pole mõtet hakata õppima teiste jaoks. Vaatamata sellele, et haridust ei saa osta, kaasnevad sellega üpriski suured kulud. Kas tulevikus tasuvad need kulud ennast ära? Õnneks on meie riigis põhi-ja keskhariduse omandamine tasuta, sest igal inimesel on ju vaja haridust, et elus kuidagi hakkama saada. Õpilasel on kohustuslik omandada põhiharidus ning edasi saab ta juba ise valida, kas läheb edasi õppima gümnaasiumi või siis kutsekooli. Lisaks keskharidusele õpitakse ametikoolis selgeks ka amet. Kõik see on tasu...
Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Jesuiitide tegevus vastureformatsiooni käigus · Poola võimu ajal taastatakse katoliku kirik · Paavst saadab oma saadiku kaudu Liivimaale jesuiidid, eesmärgiga levitada siit katoliku usk edasi Rootsi ja Venemaale · Jesuiidid tegutsevad Tartus ja asutavad siin gümnaasiumi · Gümnaasiumi kõrvale asutati tõlkide seminar, et ette valmistada preestreid kohaliku rahva hulgast · Jesuiitide tegevus lõpeb rootslaste võimu kehtestamisega ja üleminekuga luteri usule Luterlus Rootsi aja alguses · Kirikud peale Liivi sõda purustatud, pöörduti uuesti oma muinasusu poole, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest, pastorite haridus puudulik ja ebamoraalne eluviis · Luterlikku kirikuorganisatsiooni hakkab uuesti üles ehitama Joachim Jhering aabitsa väljaandmine, kirikukaristuste süsteemi väljatöötamine · Hakkab toimuma nn. nõiajaht. Hermann Samsoni õpetus, kuidas nõida ä...
Haridus- kas kohustus või vabadus? Haridus- õppimise ja kasvatuse kaudu omandatud süsteemne teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum, mis näitab inimese arengutaset ning võimaldab tal pidevalt areneda ja ennast teostada. Kas nimetada seda kõike kohustuseks või vabaduseks? Taseme järgi jaotatakse haridus põhi-, kesk-, keskeri- ja kõrghariduseks. Põhiharidus on Eestis kohustuslik vähemlt seni, kuni õpilane saab 17-aastaseks. Siis ei pea ta enam koolis käima, kuid mida ta nüüd edasi teeb? Ilmselt ei midagi, kuna tal pole päris põhiharidust käes ei ole tal edasi õppima kuskile minna. Ilmselt tuleks käituda nii, et 17-aastaselt oleks põhikool juba läbi, et haridust edasi omandada. Keskooli ehk gümnaasiumi minemine käib läbi põhikoolilõputunnistuse ja kooli sisseastumiskatsete. Mida parem tunnistus ja katsete tulemused, seda suurem võimalus saada parematesse koolidesse...
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus Tark riik hoolitseb selle eest, et meie haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla. Toomas Hendrik Ilves Vaatasin paar nädalat tagasi oma ema lõputunnistust. Tema lõpetas Otepää Keskkooli umbes 20 aastat tagasi. Võrdlesin seejärel tema lõputunnistusel olevaid ained nendega, mis on paari kuu pärast lõpetades minu tunnistuse peal. Üllatuslikult ei leidnud ma ühtegi ainet, mis minu õppekavas on, kuid tema omas mitte. Osade õppeainete nimed olid küll uuenenud, näiteks arvutiõpetusest on nüüd saanud informaatika ning maateadusest geograafia, ent enamjaolt olid isegi nimed samad. Võrreldes minu ning minu ema tunnistusi vaid ainete põhjal, oleks raske aru saada, kumb meist on õppinud isesõitvate elekt...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool HARIDUS Referaat Koostas: Deivi Vasiljuk Mõdriku 2011 Haridus Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Hariduseks võidakse nimetada teadmiste omandamist mõnes spetsiifilises valdkonnas, aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas tähenduses. See tähendab pigem üldist ning ühiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi. Hariduse valdkond on tänapäeval nii mahukas, et eeldab iseseisvat poliitikat. Samas on haridus- ja sotsiaalküsimused tihedalt seotud. Haritud inimene leiab kergemini tööd ja kindlustab sellega ise oma toimetuleku, ta saab paremini hakkama perekonnas ja laste kasvatamisega. Seega vähendab õnnestunud hariduspoliitika otseselt riigi sotsiaalkulutuste koo...
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
Mida annab inimesele haridus? Inimene õpib sünnist saati. Julgen väita, et haridustee algab juba lasteaiast. Esimeste mänguasjadega kaasneb nuputamine ja loogika kasutamine. Pärast lasteaeda suundume me põhikooli, kooliastmesse kus toimub enamus inimese kujunemisest. Uued sõbrad, teismeiga ja võibolla ka esimesed armumised. Selles elufaasis omandame me haridusliku baasi millega suundume edasi oma valitud teele, olgu selleks siis kas gümnaasium või kutsekool. Soovi korral läbime ka ülikooli. Just nii kulgebki meie haridustee. Eesti Vabrariigis on haridus tasuta ja väga kõrgelt hinnatud nagu ka vanal ajal. Haritud inimene ei künna ega kaeva kraave kätega, vaid aitab nõuga, ehk teeb mõttetööd. Keskajal tuldi maalt linna õppima ja palgati eraõpetajaid. Nüüd oleme aga seisus kus terve kool on täis mornide nägudega õpilasi ja on ka neid, kes jäävad kahe astme vahele kõõluma ja satuvad hiljem elu hammasrataste vahele. Miks selline asi aga ül...
Hariduse vajalikkus Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Haridus on teadmised millega tulevikus saab hea töökoha ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad nii. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii. Haridus võib olla vahend, mis inimesi ühendab kõige rohkem, sest mitte ükski teine loo...
Tallinna Ülikool Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov EESTI ÜHISKOND JA HARIDUS - 2015 Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015 Traditsiooniline kool Ülekaalus on avalik haridus. Hariduskohustus on 12 aastat. Haridusalased otsused tehakse põhiliselt riiklikul tasandil ja tsentraliseeritult, omavalitsustel ja kodanikeühendustel on pidev toetav ja elluviiv roll teatava vabadusastmega. Põhikoolis käivad kõik vastavas vanuses lapsed, väljalangevust peaaegu ei ole. Pärast põhikooli lõpetamist siirdub suurem osa kutsekoolidesse. Klassikalisse, akadeemilise suunitlusega gümnaasiumi, mis on diferentseeritud vähestesse harudesse, läheb ligikaudu kolmandik põhikooli lõpetanutest. Õppimine - õpetamine on pigem ´´traditsiooniline´´-säilinud on f...
Haridus kas kohustus või võimalus? Hariduseks nimetatakse teadmiste, oskuste ja vilimuste omandamise protsessi ning selle tulemust. Kuigi kogu gümnaasiumi vältel kui ka kõrgkoolis sama eriala õppides peaksid kõik õpilased sarnased teadmised omandama, see nii siiski ei ole. Inimesed õpivad erinevatel eesmärkidel kui üks peab seda tegevust pealesunnitud kohustuseks, siis mõni teine aga suurepäraseks võimaluseks end elukestvalt täiendada. Haritud ühiskond vajab haritud kodanikke. Võib jääda mulje, et riik sunnib lapsi õppima. Näiteks Eestis on küll koolikohustuse täitmine ette nähtud vaid põhikooli lõpuni, kuid levinud on arvamus, et õpilane peab tingimata jätkama õpinguid nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis. Selle tulemusena tekib palju kodanikke, kes jätavad õpingud pooleli või saades kätte lõputunnistuse, ei oma vastavaid teadmisi. Nad peavad hariduse omandamist lihtsalt kohustuseks kas oma vanemate võ...
Minu mõtted haridusest, õppimisest, õpetamisest Aari Vaino Kui ma veel väike olin ja minult küsiti, kes minust tulevikus saab, oli minu vastus alati konkreetne ja kindel. Tahtsin saada õpetajaks. Ehk näis see amet mulle nii armas ja õilis kuna nii mu ema kui ka vanaema olid õpetajad ja esimesed eeskujud tekivad lapsele ikka pereliikmete näol. Aastad möödusid ja nii ka minu erinevad ambitsioonid saada lauljaks, sisekujundajaks, kunstnikuks. Kui kätte jõudis aeg astuda ülikooli, olin ringiga oma vana armsa valiku juurde tagasi jõudnud. Minust pidi saama õpetaja. Lisaks emale ja vanaemale olid selleks ajaks eeskujude hulka lisandunud paljud kooliteel armsaks saanud õpetajad. Õpetamiskogemus kui selline on mul akadeemilises mõistes olematu. Oma senised haridusealased hoiakud olen omandanud kogemuste näol õpilasena. Alustasin kooliteed suure õhinaga nagu enamik selles eas lapsi. ...
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
Haapsalu Gümnaasium Haridus Haapsalu Gümnaasium, mis 1919. aasta sügisel ühendati Haapsalu Poeglaste Gümnaasium ja Haapsalu Tütarlaste Gümnaasium Haapsalu Gümnaasiumiks. 1920. aasta 1. septembrist nimetati kool ümber Läänemaa I Eesti Segagümnaasiumiks. 19. jaanuaril 1921. aastal registreeriti kool Haridusministeeriumi poolt avaliku koolina. 1922. aastal väljus koolist esimene lend. 1923. aastast hakkas õppeasutuses tööle kaks õppeharu: humanitaar- ja reaalharu; kool nimetati Läänemaa Ühisgümnaasiumiks. 1926/27. õppeaastal töötasid gümnaasiumi juures Läänemaa pedagoogilised kursused algkooliõpetajate ettevalmistamiseks. 1933. aastal suleti kooli reaalharu. 19. augustist 1940 avati Haapsalu Keskkool. Keskkooli juurde asutati rootsi õppekeelega kõrvalklassid - likvideeritud Rootsi Eragümnaasiumi ja Eraprogümnaasiumi õpilastele. Saksa okupatsiooni ajal jätkas õppeasutus tööd gümnaasiumina. Struktuur 6-klas...
Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega. Jäetkase hüvasti enda potensiaaliga ja maetakse maha eestlasele iseloomulik töö - ja õppimistahe. Veel võib põhjuseks olla mitte kõige ''lahtisem pea''. Kui on kuidagi üle kivide ja kändude põhikooli lõpuni veetud, ning paljas mõte gümnaasiumist kärvatab viimsedki ajurakud, siis oleks kolm aastat aktiivset teadmiseomandamist kindlasti suur tükk. Kuid kes tah...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Humanitaarainete õppekava SOOME HARIDUSSÜSTEEM ALUSHARIDUS (referaat) Koostaja: Tiina Tammearu Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2010 Sisukord Ülevaade Soome haridussüsteemist.....................................................................................................3 Kohustuslik haridus ........................................................................................................................3 Gümnaasiumiharidus.......................................................................................................................5 Kutseharidus....................................................................................................................................5 Kõrgharidus..............................................
Õiged valikud meie võimalus teha karjääri Lp õpetaja. Lp klassikaaslased. Nii minul kui ka teil kallid klassikaaslased ei ole kaugel aeg, kui gümnaasiumi lõppedes tuleb teha valik, mis mõjutab meie edasist elu enim. Niisiis olen otsustanud kõnelda teemal ,,Õiged valikud meie võimalus teha karjääri". Nii karjääri kui ka materiaalse edukuse ning jõukuse üks alustalasid on olnud haridus, mis oma sisult on ka valik. Valik just seetõttu, et kõigil on põhikooli lõppedes võimalus teha esimene haridusalane valik minna õppima kutsekooli, gümnaasiumi, peale neid ka ülikooli. Kuid on ka kolmas valik, mis iseenesest on niinimetatud ,,mitte just kõige parem" valik, kus jäädakse truuks oma põhiharidusele ja loodetakse oma loomulikule ärivaistule, mis erandjuhtudel on olnud parim valik nende elus. Kuid enamasti oleneb see valik nii inimesest endast ja ka tema omadustest kui sa ei ole säranud oma helge peaga siis tõesti tu...
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi ...
Haridusreform peab tuginema usaldusele Mailis Reps ,,Postimees" 25. november 2009 Arvamuslugu räägib haridusreformist, mis plaanib kaotada väiksemad gümnaasiumid ja teha Tallinna nn eliitkoolidest ainult gümnaasiumid. Mailis Reps peab probleemiks seda, et ei soovita arvestada, mis on hariduse eripära Eesti erinevates koolides ja piirkondades. Ta väidab, et osa nendest inimestest, kes on selle reformi loonud, on hariduskauged. Kui kuulataks omavalitsusi ja õpetajaid, poleks kunagi midagi sellist loodud, sest kui see reform hakkab toimima, jääb Eestisse umbes kümme gümnaasiumi. Mailis Reps peab lahenduseks seda, et kõike püütakse säilitada nii nagu see on. Ta ei nõustu haridusministri Tõnis Luukasega, et kui haridus läheb isevoolu, siis see toob kaasa haridusliku kihistumise. Reps leiab, et koolidel ja õpetajatel peab olema autonoomia is...
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) P...
Milleks põhiharidus ? Arvamuslugu Magnus Lehiste Kõigile on teada, et põhiharidus on Eesti kohustuslik ning vabalt saadaval, mis tähendab, et iga kuni seitsmeteist aastane laps peab selle omandama õppekava järgi. Põhiharidus on miinimum mida omandada. See tuleb kindlasti läbida. Põhikooli eesmärk on kujundada kohusetundlik ning iseseisev õppija, kes suudaks teha ise valikuid ning oleks ka sealjuures väärikas kodanik , kui põhiharidus on olemas on võimalik õppida edasi seda mis on su sooviks. Küll aga, kui on võimalus kusagile tööle minna, kus pole suuremat haridust vaja, siis see keelatud pole, kuid on teada, et tänapäeva ühiskonnas ainult põhiharidusega ei tee väga miskit. Peale põhikooli on võimalus minna edasi õppima kas gümnaasiumi või kutsekooli, kust saadakse parem haridus või õpitakse selgeks valitud...
Inimese elu on tema enese nägu Kõik inimesed elavad oma elu väga erinevalt ja omamoodi, just täpselt nii, nagu seda ise elada tahavad. Kuid miks on nii, et mõne inimese elu on palju märkimis- ja elamisväärsem nii emotsionaalselt kui ka materjaalselt? Selleks et elus kuhugile jõuda, peab palju pingutama ning aina edasi pürgima. Ei piisa ainult istumisest ja ootamisest, et äkki kukub hea elu sülle. Enamus minu klassikaaslasi räägivad, et lõpetavad gümnaasiumi ära ja panevad oma firma püsti ning raha jookseb lõpmatus koguses nende pangaarvele, aga ei, see pole nii kerge. Siit tulebki mängu sõna haridus tänapäeval selleta ei saa. Võibolla ainult siis, kui su isa on riigi kõige rikkam mees või vanaisa Ameerika president, siis on tõesti kohe kindlasti kõik uksed avatud, sest rahaga saab inimesi praegusel ajal suurepäraselt ära osta. Rääkides rahast, on see tõesti üks väga tähtis "asi" meie elus. Ilma s...
Maailm on valla minna või mitte ? Minul, gümnaasiumi õpilasel, ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kelleks saan, millega ma tegelen ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis. Kooli lõppedes ma tean, kuidas on kulgenud minu õpperada ning mis on vaevanähtu tulemus. Selle aja peale peaksin aimama, mis mind köidab ja suutma teha elus järgmise käigu. Paljud võtavad peale gümnaasiumi vaba aasta. Sellel perioodil loodetakse välja mõelda põhipunktid, millele ...
Minu ettepanek haridus – ja teadusministrile Eelmisest õppeaastast kehtima hakanud riigieksamisüsteem on nüüdseks esimesel lennul läbitud ning tulemused avalikustatud. 2014. aastal lõpetajad olid esimesed, kes riigieksamite valimise asemel pidid sooritama kolm riigi poolt kohustuslikuks määratud eksamit. See aga tõi omakorda kaasa olukorra, kus „sunniviisiliselt“ keskenduti rohkem neile kohustuslikele ainetele ning ülejäänud polnud enam nii olulised. Õpilased on pandud olukorda, kus kooli lõpetamiseks tuleb keskenduda teatud õppeainetele ning ülejäänud lihtsalt positiivsele hindele sooritada. Tundub, et õpilaste huvid ei ole enam olulised, loeb vaid see, milliseid aineid meie riik antud hetkel väärtustab. „ Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 järgi tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks rahuldavalt sooritada riigieksamid eesti keeles või gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel eesti keeles teise keelena, ...
Haritud inimene saab elus hakkama Arvamuslugu Helina Saar Mis siin salata tänapäeva elus mängib väga suurt rolli haridus ja selle olemasolu. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9. klassini, põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, sa kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või valid kutsekooli. Valikud on meie endi teha. Kuid kui jääda ainult põhikooli haridusega on sul elus natuke raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel. On kurb tõdeda, et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Kui aga inimesel ei ole üldse haridust ehk ainult algooli haridus, siis paraku ei ole elul talle midag...
Gustav Suitsu elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus ning seejärel kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide- revolutsionääride (esseeride) partei liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti isese...
CV Nimi: Nikolai Vassiljevits Gogol Sünniaeg: 1.aprill 1809 Sugu: Mees Isa nimi : Vassili Gogol-Janovski Rahvus: Ukraina päritolu Haridus: 1821-1828 Poltava rahvakool ja Nezini gümnaasium Töökogemus: 1834-1835 ajaloo õppejõud Peterburi ülikoolis Tütarlaste gümnaasiumi õpetaja Lisainfo: Põhiliselt elas Roomas Tervise halvenedes, tegeles üha rohkem usuliste teemadega 1848 käis palverännakul Pühal Maal Teosed: ,,Portree" ,,Surnud hinged" ,,Jutustused" ,,Revident" ,,Naisevõtt" ,,Arabeskid" ,,Sinel" ,,Mirgorod"
eripedagoogika, I a, BA 2. iseseisev töö Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus: Üldsätted. § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesoleva seadusega sätestatakse põhikooli ja gümnaasiumi (edaspidi koos kool) õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja (edaspidi vanem) õigused ja kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused. § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (1) Põhikool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Põhikoolis on õppekava täitmiseks arvestatud aeg (edaspidi nominaalne õppeaeg) üheksa aastat. Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste 1.3. klass; 2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vor...
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus: Valitsus kiitis heaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, milles on kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile. "Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või ...
Elu Eestis – kas jääda või lahkuda? Lennart Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.’’ Vaadates, mis meie ümber, Eesti Vabariigis, toimub, siis just seda olukord ongi. Ajalehtede ning uudiste põhjal võib oletada, et olukord läheb aina hullemaks. Mida ei ole, on aga viljad meie tulevikupõllult mida me nii mitmeid aastaid väetanud oleme. Oleme eestlased ning tahame elada oma riigis, kus on elanud meie esivanemad. Kahjuks muutub siinne elu iga aastaga raskemaks. Madalad palgad ning kõrged hinnad sunnivad paljusid eestlasi lahkuma. Inimesed ei tule enam toime oma eluga. Kaupade ja teenuste hinnad tõusevad pidevalt , kuid paraku ei saa seda öelda palkade kohta . Valitsus lubas, et euro tulekuga hinnad ei tõuse ning meie elu läheb kergemaks, kuid praegune olukord on kõige sellega täielikult vastuolus.Eesti Vabariigi Valitsus on eraldanud riigieelarvest Kreeka toetuseks 357,24 miljonit eu...
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Suurenes kultuuritegelaste arv järsult Saksa ja vene mõjudest vabanemine Suundade paljusus, eksperimenteerimine ja loomevabadus. Haridus - emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini, lihtsustati koolisüsteemi, töötati välja uued õppekavad, uued õpikud, uued koolimajad, aidati kaasa rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kuueklassiline koolikohustus. Viie...
Lugupeetud direktor ja õpetajad, härra Andres Herkel (kui ta on olemas aktusel), armsad kaasõpilased! Homme tähistame me oma vabariigi 91. iseseisvuspäeva. See võiks olla üks päev, millal mõelda, mida tähendab iseseisvus meile õpilastele täna. Oleme põlvkond, kes on üles kasvanud uues taasiseseisvunud Eestis. Meie teadmised iseseisvumise saavutamisest pärinevad meie vanematelt, vana-vanematelt ning õpetajatelt kuuldul. See on kui kaunis legend, kuid selle tõelise sisu mõistmiseks võiks seda võrrelda meie endi iseseisvumisega. Hetkel on meie peamine kohustus omandada hea haridus ning iseseisvus on meile selle võimaluse ka andnud. See on haridus, millega võime julgelt minna laia maailma ning tunda ennast seal teistega võrdsetena. Mulle meeldis lause, õigemini väljend peagi kümme aastat vanaks saavast dokumendist "Eesti haridusstrateegiad 2015", mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. See on usk teadmiste jõusse, et just h...
Curriculum vitae Nimi: Gustav Suits Aadress: Võnnu külas, Tartumaal Sünniaeg: 30.11.1883 Haridus: 1905-1910 Helsingi Ülikool, kirjandus ja esteetika 1896-1904 Tartu Aleksandri Gümnaasium 1890-1896 Võnnu külakool Töökogemus: 1944- 1956 Stockholmi Nobeli Instituud 1921-1944 Tartu Ülikoolis professor 1913-1917 Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana 1911-1913 Helsingi Ülikooli raamatukogus Luulekogud: ,,Kõik on kokku unenägu", ,,Tuulemaa", ,,Elu tuli" Oskused: Keeled: eesti keel emakeel soome keel suuline ja kirjalik väljendusoskus hea prantsuse keel - suuline ja kirjalik väljendusoskus hea saksa keel suuline ja kirjalik väljandusoskus hea rootsi keel suuline väljandusoskus hea Huvid ja harrastused: 1905-1950 ,,Noor-Eesti" rühmituse juht 1924-1941 Akade...
Henrik Visnapuu 02.01.1890-03.04.1951 Koostaja: Katariina Keerd 11. Klass Võru kesklinna gümnaasium Elulugu HARIDUS: - Reola valakool - Tartu linnakool - Tartu Ülikoolis klassikalist filoloogiat - Narva gümnaasiumi juures: algkooli õpetaja kutseeksam · TÖÖTAS: - Õpetajana, ajakirjanikuna "Teataja" - Kultuurinõunikuna, vabakutselise kirjanikuna · 1919-1920. a Vabadussõjas Looming - Sensuaalsete ja intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutaja - Ajaluule ja ajastu vastuolude kajastaja 1908. a esimesed värsid 1917. a "Siuru" liikmena laiemalt tuntuks - Esimene luulekogu "Amores" Luule iseloomulikud jooned Musikaalsus Riim Lõuna-Eesti murde sugemed 4 armastust: * Naine Ing- Ingi tsükkel "Kümme kirja Ingile" * Kaasinimene, kannatav inimene- "Ärge tapke inimest" * Jumal- kõiksus, ülistus kõrvuti pilkega "Kõnelused issandaga" * Kodumaa- "Tõmbtuul"...
Võimalused peale algkooli Mida teha tulevikus? Algkool läbi mis nüüd? · Põhikool · Töö Ühe keskmise Eesti kooli laste %, kes jäid peale algkooli samasse õppeasutusse 90 80 70 60 50 tüdrukud 40 poisid 30 20 10 0 A-klass B-klass C-klass D-klass Põhikoolgi läbitud, on valikuid rohkem · Gümnaasium · Kutsekool · Töö · Aasta vabaks, siis üks eelnimetatud variantidest · Piiramatu vabadus Gümnaasium · Gümnaasiumi lõpetanuid soosib tööturg · Kuid on alati võimalus veelgi rohkem õppida · "Inimene õpib kogu elu" · Vastus on lühike ülikool · Gümnaasium annab elule põhja, ent ülikool ehitab katuse Haridus on tähtis iga inimene peaks jõudma nii kaugele, kui ta väheg...
Keskharidus. Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus. Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos...
Henrik Visnapuu (1890-1951) Looming ja elu juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee se Teine tase olmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Elulugu Sündis 2. jaanuaril 1890 Viljandimaal Alustas õpinguid 1899. aastal Osales Vabadussõjas (1919-1920) Oli abielus luuletaja Ingiga (suri 1941. aastal) 1944 põgenes Saksamaale 1949 emigreerus USA-sse 1951 suri New Yorgis Long Islandil Haridus: -Reola valakool -Tartu linnakool -Tartu Ülikool -sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooli kutseeksami töötas: õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna ...
Narva linna areng Kokkuvõte Üldandmed Katastrikaardid Muutused Narva asula tekkis 2015 1936...2015 Narva linn asub Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on ...
Haridussüsteem Iisraelis Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Pealinnaks on Jeruusalemm/ Tel Aviv (ÜRO tunnustab pealinnana). Riigikeelteks heebrea ja araabia ning inimesi umbes 8 miljonit, nendest pea kolmveerand juudid. Haridusministriks on Shai Piron. Kõigest paarkümmend aastat tagasi otsustas Iisrael oma majanduspoliitika fookuse suunata teadmiste- ja innovatsioonipõhisele arengule. Tänaseks on Iisraelist struktuurse lähenemise, haritud tööjõu ja targalt investeeritud kapitali najal saanud maailma üks juhtivamaid riike tehnoloogilise innovatsiooni ja selle rahvusvahelise turundamise osas. Sealne haridussüsteem on juba varajasest staadiumist suunatud noorte ettevõtliku hoiaku kujundamisele ja ettevõtlusoskuste arendamisele. Haridussüsteem koosneb kolmest tasandist: 1. Algharidus – klassid 1-6 vanuses 6-12 2. Keskastme koolid – klassid 7-9 vanuses 12-15...
Kas e-õpikud kergendavad kooli või rahakotti? Hetkel on üheks Eesti ühiskonna aktuaalsemaks teemaks koolisüsteem ning just selle negatiivsed küljed. Tänapäeva noorukid alustavad enesearendamisega juba lasteaias ning koolis on kohustuslik õppida kuni põhikooli lõpuni, seejärel on võimalik teha iseseisvaid valikuid, kas siis gümnaasiumi, kutsekooli või ülikooli kasuks. Täiskasvanuks saamiseni on õppimisel nooruki elus suur osakaal ning juba see lihtne fakt võiks olla põhjuseks muuta koolis käimine noortele võimalikult kergeks ja meeldivaks. Tänu tehnoloogia arengule oleme jõudnud nii e-õppe kui ka e-õpikuteni, kuid kas see on see, mida me oleme oodanud? Kas e- õpikud kergendavad kooli või vanemate rahakotti? John Holt on öelnud: ,,Kuna me ei saa teada, milliseid teadmisi tulevikus kõige enam vaja on, on mõttetu püüda neid ette õpetada. Selle asemel peaksime püüdma selle poole, et inimesed armastavad ...
KOKKUVÕTTEV TÖÖ FILOSOOFIAST NIMI: Taigri-Ly Kirs 1.Kas inimestel võib juhtuda samasuguseid äpardusi millegi või kellegi äratundmisel nagu loomadel (vt austria etnoloogi Konrad Lorenzi näiteid õpiku alapeatükis ,,Mis on teadmine?")? Selgitage! Jah, selliseid probleeme võib juhtuda küll. Inimesed ei tunne teisi inimesi ära, kui neil on näiteks mingi haigus. 2.Kas te usute, et nähtavate taevatähtede arv jagub viiega? Juhul kui te seda ei usu, kas usute siis, et nende arv ei jagu viiega. Põhjendage oma vastust. Ma ei usu, et taevatähed jaguvad viiega, ma ei usu ka, et need ei jagu viiega. Seda ei saa ka ise nii kontrollida, sest tähti on nii palju, et neid on pea võimatu ära lugeda. 3.Kas võib juhtuda, et miski on olemas, ilma et keegi teaks, et see miski on olemas? Selgitage! Jah, see võib olla küll nii, sest võib-olla on keegi kuskil vanasti midagi teinud, a...
Eesti- ja soomerootslased Soomerootslased ja soomerootslus Soomerootslastest ja soomerootslus üldiselt. Soomerootslased põlvnevad peamiselt kaluritest Meedia: ja maaharijatest, kes XII algul Soome lääne- ja lõunarannikule ning saartele elama asusid. Ajalehed Kuna Soome oli 650 aastat Rootsi riigi Soomerootslaste poolt asustatud aladel on koosseisus, on rootsi keelt Soomes räägitud võimalik kätte saada ligikaudu 15 rootsi keelset ajalehte. Populaarseimad on Hufvudstadsbladet keskajast alates. Juba siis kujunes välja kaks (tiraaz ~52 000) ja Vasabladet (tiraaz ~47000). rootsikeelset elanikkonnarühma: rannikuäärne Lisaks on ka poliitilisi ja regionaalsei...
Tänavaküsitlus: Mida arvate Teie Leisi Keskkooli osa sulgemisest ? Seoses uue haridusreformiga on paljud väiksemad gümnaasiumid ja keskkoolid sunnitud oma uksed sulgema. Nende seas ka meie keskkool. Uurisime õpilastelt ja kooli õpetajatelt, mis nemad sellest asjast arvavad, et kool muutub vaid põhikooliks. Leisist on oma keskhariduse saanud väga palju noori. Vilistlase Regina Rahu meelest oleks sulgemine kurb : ``Ma arvan, et gümnaasiumi osa sulgemine oleks vägagi taunitav, kuna esiteks sellisel juhul peaksid väga paljud õpilased suunudma õppima Kuressaarde ning see tooks paljudele peredele suhtleiselt palju lisakulutusi, teiseks juba selle ajaloolise tausta pärast ja on ju Leisi gümnaasiumi osa olnud just riigieksamite tulemuste põhjal väga heal tasemel. Ühesõnaga oleks väga kurb.`` Leisi Keskkooli lõpetanud Sander Põlluäär oli samal arvmausel : ,,Arvan, et ei tuleks sulgeda, kuna mulle meeldib, et leisis on gümnaasium, mitte...
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga ra...
Kuidas elad, Eestimaa laps? Kuidas siis elab tänapäeval üks laps Eestimaal? Palju oleneb sellest, kellega võrrelda. Kui võrrelda Eesti lapsi näiteks Aafrika lastega, siis tundub, et elab hästi. Kui aga Euroopa riikide lastega siis võiks ka paremini. Kõik sõltub ikkagi sellest, kellega ja mis teemal võrrelda. Tegelikult pole ju Eestimaal laste elul viga midagi. On olemas lasteaiad, kus saab käia. On head koolid, kust saab erinevate testide tulemuste põhjal päris hea hariduse. Edasiõppimise võimalused on samuti mitmekülgsed. Mis on aga tegelikult lapsele hea? Kas piisab sellest, kui on kõht täis ja riided seljas? Kas on see hea, kui laps saab varakult lasteaeda minna või hoopis see, kui ta saab kaua emaga kodus olla? Mulle tundub, et parem oleks see, kui laps saaks võimalikult palju aega oma vanematega koos olla. Kuid tihti pole see võimalik, vanemad peavad tööle minema, et kuidagi oma eluga hakkam...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
Haritud inimene saab elus hakkama. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9 klassi ehk siis põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, see kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või üleüldse valid kutsekooli on sinu enda valik. Kuid kui jääd ainult põhikooli haridusega on sul elus väga raske hakkama saada, kuna tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on pandud haridusele. On kurb tõdeda et Eesti Vabariigis on küllaltki palju ainult põhikooli haridusega inimesi ja paljud neist on töötud. Mitte et ainult põhikooli haridusega inimesed töötud oleks, kindlasti on ka teisi, kuna ei ole tööd. Ehk see tähendab siis mõistet tööhõive. Koolis käies saavad inimesed omale väga palju sõpru ja lähisuhteid. Kuid jah, haridus mängib tänapäeval meie elus suurt rolli. Kohe kindlasti on kerge vahet teha ülikooli haridusega inimesel ja põhikooliharidusega inimesel, kuna kõrg...
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen se...
Nimi Jaan Tõnisson Päritolu Jaan Tõnisson sündis Viljandi vallas Mursi talus. Haridus Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Amet(id) 1893-1894 töötas "Postimehe" toimetuses. 1894-1896 kohtu- uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli kubermangus. 1896-1930 "Postimehe" omanik, 1896-1935 peatoimetaja, 1898-1930 trükikoja ja raamatukaupluse omanik Tartus, samal ajal ka vandeadvokaat. 1908 oli vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest, 1935-1939 Tartu Ülikooli ühistegevuse professor. ...
Minu Eesti Inimesed peaksid üksteisest hoolima. Tuleks olla teiste suhtes tähelepanelikum, vaadata tulevikku ja mitte elada nii, et ainult olevikus oleks kõik hea. Nähes, mis toimub meie ümber siin väikesel Eestimaal tuleb masendus peale. Kõigil on koguaeg kiire. Kõik teevad tööd, et nende elujärg oleks parem kui naabri oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks. Kui see kõik toimiks oleks see Eesti mida tahaksin. Haridus on Eestis tasuta, seepärast on noortel tulevik ainult nende kätes. Loomulikult on kurb, et noored, arukad ja enesekindlad eestlased ei jätka gümnaasiumi lõpu järel oma haridusteed mõnes kohalikus ülikoolis või eelistavad kodustele töökohtadele välismaiseid, kuid kui kõik maailmarändurid koos saadud kogemustepagasiga lõpuks koju tagasi pöörduvad, on välismaal veedetud ajast võitnud nii noored ise kui ka Eesti riik. Tän...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
