50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
44 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sigrid Jõgi
Õppematerjali autor
Haritud inimene saab elus hakkama Arvamuslugu Helina Saar Mis siin salata tänapäeva elus mängib väga suurt rolli haridus ja selle olemasolu. Eesti Vabariigis on kohustus koolis käia 9. klassini, põhikooli osa. Edasi õppimisel on sul valikuvõimalused, sa kas lähed gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli või valid kutsekooli. Valikud on meie endi teha. Kuid kui jääda ainult põhikooli haridusega on sul elus natuke raske hakkama saada, kuna paraku tänapäeval ei maksa ainult oskused, vaid suur rõhk on ka haridusel
Hariduseks nimetatakse teadmiste, oskuste ja vilimuste omandamise protsessi ning selle tulemust. Kuigi kogu gümnaasiumi vältel kui ka kõrgkoolis sama eriala õppides peaksid kõik õpilased sarnased teadmised omandama, see nii siiski ei ole. Inimesed õpivad erinevatel eesmärkidel kui üks peab seda tegevust pealesunnitud kohustuseks, siis mõni teine aga suurepäraseks võimaluseks end elukestvalt täiendada. Haritud ühiskond vajab haritud kodanikke. Võib jääda mulje, et riik sunnib lapsi õppima. Näiteks Eestis on küll koolikohustuse täitmine ette nähtud vaid põhikooli lõpuni, kuid levinud on arvamus, et õpilane peab tingimata jätkama õpinguid nii gümnaasiumis kui ka kõrgkoolis. Selle tulemusena tekib palju kodanikke, kes jätavad õpingud pooleli või saades kätte lõputunnistuse, ei oma vastavaid teadmisi. Nad peavad hariduse omandamist lihtsalt kohustuseks kas oma vanemate või riigi ees
saadakse targaks. Edaspidi ongi vastsele koolijütsile kõige olulisemateks kool ning õpetaja. Kui õpitakse midagi uut, midagi sellist, mida noorema klassi õpilased ei tea, ollakse enda üle väga uhked, sest tuntakse, et ollakse tark. Saades vanemaks, lõpetades põhikooli, on noormehed ja neiud enesekindlad ning enda meelest juba küllaltki targad. Nii mõnigi neist jätab haridustee pooleli, et hakata suurt raha teenima. Kuid pettumus saabub peagi: polegi seda tarkust nii palju, et elus läbi lüüa. Avastatakse, et puuduliku haridusega pole tänapäeval peaaegu midagi peale hakata, sest on vaid mõned väga üksikud ametid, kus nn labidamehi on vaja. Veidi arukam otsus on jätkata gümnaasiumis või mõnes kutseõppeasutuses, kus kolme kuni nelja aasta jooksul saadakse väga suur hulk uusi teadmisi. Mõistetakse, kui palju on maailmas asju, millest varem ei teatud, olenemata sellest, et põhikooli lõpus tundusid kõik eluks vajalikud teadmised omandatud olevat
Koolis käimine on noorukitele tehtud peaaegu, et vabatahtlikuks, ainuke, mis edukalt läbida tuleb on 9 klassi ehk põhikool. Peale põhikooli jagunetakse kahte gruppi: ühte kuuluvad need, kes suunduvad edasi keskkooli ja teise, kes lähevad põhikooli paberid käes tööd otsima. Öeldakse, et kõrgema haridusega inimesed omavad vanemaseas paremat töökohta ning saavad rohkem palka. See ei vasta tõele. On paljusid põhiharidusega inimesi, kes on tänu elus õpitule, kogemustele ja tutvustele jõudnud kõrgemale tippu. Teadmised ja oskused mida kool jagab on küll põhjalikud ja väga spetsiifilised, kuid ainuüksi teadmiste eest ei maksta palka. Kui osatakse leida sobiv töö, kus kõike rakendada, võib 9 klassiga rahule jääda. Elukestva õppe suur pluss on aeg. Kõik teised õpped on paika pandud kuudes või aastates, kuid elukestev õpe kestab nii kaua, kuni elab inimene. Inimene on elusolend, kes iga
Haridus kas kohustus või võimalus ,,Kes avab kooliukse, suleb vangla oma" (V.Hugo). Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. On ka teada ,et hariduse omandamine on kohustuslik seitsmeteistkümne eluaastani või siis põhikooli lõpuni. Samuti on võimalus ennast edasi harida ehk õppida edasi , kasvõi elu lõpuni. Esimese koolimineku kogemus tekib tõenäoliselt kuue- või seitsme aastaselt ning see tähendab ka mingil määral iseseisva elu alustamist. Esimese hariduse omandamine paneb
haridus või õpitakse selgeks valitud kutse. Juba mõningad aastad on võimalik kutsekoolis õppida ka keskhariduse baasil, ehk sul on võimalus õppida ka pärast kutseõpet ülikoolis. Kui aga oled noor ning ei saa veel õppimise põhimõttest niivõrd aru või lihtsalt ei kavatse veel kutsekooli või gümnaasiumi minna, siis on võimalus hiljem minna täiskasvanute kooli. Minu arvates on elus raske toime tulla, kui sa peale põhikooli ei õpi edasi, kuna kui asud kohe peale põhikooli tööle ilma kogemusteta, siis võid selle koha üsna kiiresti kaotada ning siis pole enam midagi edasi teha. Põhikoolis pööratakse ka tähelepanu ka tööturu võimalustest, millise haridusega kuhu tööle saab jms. Lisaks räägitakse ka majandusalustest ning demokraatliku riigi toimimise põhimõtetest, millega igapäevaelus tihedalt kokku puutume.
Haridus kas kohustus või võimalus? Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui oled loll. George V.Higgins Teadmised on meie kõige suurem vara ja neid saab omandada läbi kooli, kas siis läbi tavakooli või ainult läbi elukooli, see on juba iga inimese enda valik. Kool kui haridusasutus on lihtsalt kergem võimalus omandada teadmisi. Istudes 45 minutit tunnis ja kuulata, mida õpetaja sulle räägib, ei tohiks olla ju väga suur katsumus, tunni lõpuks jääb sul midagi ikka meelde. Muidugi selleks, et omandada mingeid teadmisi, peab õpilane ka ise tahtma tunnis kuulata ja kaasa mõelda. Nagu ütleb Hiina vanasõna:"Õpetaja avab ukse, kuid
teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes töötab palju ja tegeleb tähtsate asjadega , teab , et aeg on kõige väärtuslikum , mis meil on . Seepärast vaba aja tunnid ja minutid on just need elu osad, mida ma võin pühendada endale ja oma lähedastele
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid