5 mo = seisumass Kui v = 0, siis Eo = mo * C2 Viimasest valemist on näha, et ka väga väikese seisumassiga keha omab väga suurt seisuenergiat. Kui muutb keha energia, muutub ka tema mass. ΔE = Δm * C2 Δm = ΔE / C2 Üldrelatiivsusteooria Einstein üldistas oma erirelatiivsusteooria ja avaldas 1916 üldrelatiivsusteooria. Ta asendas ühtlase sirgjoonelise liikumise keha loomuliku liikumisega. Keha liigub loomulikult, kui ta oma liikumisega annulleerib teiste kehade gravitatsioonivälja. Loomulikult liiguvad ka taevakehad ja tehiskaaslased ümber Maa. Klassikaline inertsiseadus võtab järgmise kuju: Keha liigub loomulikult senikaua, kuni teised kehad selle liikumist ei takista. Einstein sõnastas üldrelatiivsusprintsiibi: Kõik loodusseadused kehtivad ühtviisi kõikides taustsüsteemides. Sellest järeldub ka, et kõik liikumised on samaväärsed, ükskõik missugune on nende kiirendus. Tõus ja mõõn - Looded, neid põhjustab Kuu gravitatsioon
Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine). · Mittekonservatiivsed jõud on jõud, mille tehtud töö ei muutu mehaaniliseks energiaks, vaid "läheb kaotsi" (tavaliselt muutub soojuseks). Loeng 5: Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Gravitatsioonikonstant: 6.67 10 -11Nm2kg-2 Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga: Potentsiaaliväli ja jõuväli. Nagu jõu arvutamisel võime ka siin eraldada välja allika vaadeldavast kehast. Selleks toimime analoogiliselt väljatugevuse defineerimisega: jagame potentsiaalse energia vaadeldava keha massiga. 2 Tekkinud väli - nimetame teda potentsiaaliväljaks - kuulub tervenisti allika juurde. Vaadates
mõni teine teine taevakeha taevakeha tõmbab tõmbab mingit mingit teist teist keha, keha, mis mis asub asub taevakeha taevakeha pinna pinna lähedal. lähedal. g g iseloomustab iseloomustab gravitatsioonivälja gravitatsioonivälja tugevust tugevust antud antud kohtades. kohtades. Hõõrdumine Kokkusurutud Haardunud Kehade pinnad kehadel konarused on konarustega. konarused takistavad haarduvad. liikumist. Millest Millest sõltub sõltub hõõrdejõud?
Punanihe Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Fotomeetriline punanihe on punanihe, mille leidmiseks võrreldakse logaritmilises lainepikkuste skaalas kahe galaktika spektrite keskmisi energiajaotusi ning hinnatakse nende jaotuste omavahelist nihet. Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat)kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Gravitatsioonilise punanihke suurusjärk on valgete kääbuste puhul umbes 10-4. Seda efekti on mõõdetud ka Maa gravitatsiooniväljas, kus punanihke suuruseks on 10-9. Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses.
vasaku käe paari sõrme), neljakümneselt kõnevõime. Ja ometi on ta tegutsev professor, kes kirjutab artikleid, peab loenguid, esineb konverentsidel... Tänapäeva tehnika teeb selle võimalikuks, kui vaid inimesel tahet jätkub. Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Toome ühe näite -- musta augu kvant-aurustumise. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind -- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas (väljast sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja (ja seega ka musta augu) tekitaja, peaks selline auk pikapeale kogu maailma alla neelama. Hawking väidab vastupidist: ükski must auk pole igavene, vaid kaotab aja jooksul oma massi ehk, nagu füüsikud ütlevad, "aurustub"
Penrose'iga liitus Stephen Hawking. 1970. aastal näitasid nad ikka üldrelatiivusteooriast lähtudes et suur pauk oli tõepoolest samasugune singulaarsus, ainult et hoopis suuremas mastaabis. Edasine loogika andis, et kui suur pauk algas väga väikestest mastaapidest, siis suurte mastaapidega üldrelatiivsusteooria ei ole piisav universumi algushetki kirjeldama ja vaja on ühendada suur ja väike relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind -- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas (väljast sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja (ja seega ka musta augu) tekitaja, peaks selline auk pikapeale kogu maailma alla neelama. Hawking väidab vastupidist: ükski must auk pole igavene, vaid kaotab aja jooksul oma massi ehk, nagu füüsikud ütlevad, "aurustub"
makroskoopilised kehad elektriliselt neutraalsed. See tähendab, et nende koostiseks olevates aatomites on positiivse elektrilaenguga prootoneid ja negatiivse laenguga elektrone täpselt ühepalju ja keha ise on kokkuvõttes elektriliselt neutraalne ning makromaailma mastaabis elektromagnetilises vastasmõjus ei osale. Gravitatsioonilise vastastikmõju kandja on gravitatsiooniväli, mida põhjustab aine olemasolu. Kvantgravitatsiooni teooria alusel on gravitatsioonivälja vahendav osake graviton, kuid siiamaani pole füüsikud selle osakese olemasolu veel tõestada suutnud.
Nii neid jõudusid ka nimetatakse - mittekonservatiivseteks 10.Mehaanilise energia jäävuse seadus Süsteemis, mille sisejõud on konservatiivsed, on välisjõudude puudumisel mehaaniline koguenergia jääv. 11.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 12.Gravitatsiooniväli, gravitatsioonivälja tugevus, töö gravitatsiooniväljas · Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist vaadeldakse-rehkendatakse siis allika poolt tekitatud gravitatsiooniväljas.
tuumadeks). 2. Tähe värvus iseloomustab temperatuuri ja tähe sees toimuvaid protsesse. 3. Tähe heledus iseloomustab suurust, kiirgusvõimet ja kaugust. 4. Tähtede massid on suhteliselt ühesugused. Nende läbimõõt, tihedus ja heledus on aga erinevad. 5. Doppleri efekt: valguse lainepikkuse muutus sõltub valgusallika kiirusest vaatleja suhtes. Eemaldudes lainepikkus suureneb, see on spektraalne punanihe. 6. Must auk on ülitugeva gravitatsioonivälja piirkond, mida ümbritsevast ruumist eraldab nn. lõkspind- sfäär, mida nii osakesed kui energia saavad läbida vaid ühes suunas. Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued plahvatuslikud reaktsioonid, mis paisutavad tähe suureks. Tekib hiidtäht. 9
nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused.Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria).Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused
c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega keskkonnafüüsika 4. molekuli uurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett ja infrapunaspektroskoopiat, valguse hajumise uurimist valgu kristallides ja muid teoreetilisi / eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojusliikumisel, on
see vatt W, ehk J/s). Kineetiline energia kulgliikumisel 1) Klassikaline mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada . dWk = dA = Fdr= dmv*dr/dt = dmv *vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv 2) Relativistlik keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused. dWk = c2dm; Wk = mc2 m0c2. Gravitatsiooniseadus - Gravitatsioonivälja iseloomustavad suurused Töö gravitatsiooniväljas Potentsiaalne energia raskusväljas Potentsiaalne energia elastsel deformatsioonil Mehaanilise energia jäävuse seadus
Siit järeldub omakorda, et kui rakendada energiat millegi kiirendamiseks, olgu see miski siis osake või kosmoselaev, siis kiirendatava objekti mass suureneb, muutes edasise kiirendamise aina raskemaks. Osakest valguse kiiruseni kiirendada osutub võimatuks, sest selleks läheks vaja lõpmata suurt energiahulka. Suurimaks kiiruseks loetakse valguse kiirust vaakumis. Teadlane taipas, et kiirenduse ja gravitatsioonivälja vahel on tihe side. Kinnisesse kambrisse, näiteks lifti, vangitsetu ei suudaks eristada, kas kamber on paigal Maa raskusväljas, mis surub seisjat põranda poole või kiirendab seda rakett ilmaruumis. Einstein aimas, et mass ja energia peaksid aegruumi mingil moel koolutama ja jõudis järeldusele, et kiirendus ja gravitatsioon on ekvivalentsed ainult siis, kui massiivsed kehad kõverdavad aegruumi, kallutades seeläbi oma naabruses olevate esemete teed
Galileo Galilei 1610, neid võib näha tavalise prismabinokliga. Nad tiirlevad täpselt planeedi ekvaatroi tasandis ringjoonelistel orbiitidel. LO Planeetide kuude seas on ainulaadne Io, millel peale atmosfääri on avastatud 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. LO VULKAANID Vulkaaniline aktiivsus Iol on tingitud Jupiteri lähedusest, ehk seda taevakeha deformeerivad pidevalt Jupiteri gravitatsioonivälja poolt genereeritud loodelised mõjud, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks. EUROPA Europa on planeet Jupiteri üks kuudest. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europa avastati aastal 1610 Galileo Galilei poolt. Galileo Galilei poolt avastatud Jupiteri kuudest on Europa kõige väiksem. Arvatakse, et Europa pindmise jääkihi all asub ookean. GANYMEDES
planeetide omavahelist kokkupõrget. Päikesesüsteemis mõjuvad planeetidele aga täiendavad jõud ja seetõttu ei pruugi planeetide liikumine gravitatsiooni tõttu igavesti kesta. Samuti mõjutab planeetide liikumist gravitatsiooniväli. Tegu on konservatiivsete jõududega, mis arvatavasti ei vähenda liikumise energiat, orbiit võib küll pisut muutuda, aga põhiparameetrid (kaugus päikesest ja ekstentrilisus) on püsivad suurused. Gravitatsioonivälja tugevuse kahanemisel välja allikast eemaldumise tõttu on planeetide pöörlemine muutlik.Siin on tegu pretsessiooni ja loodeliste jõududega. Maa telg teeb ühe täistiiru 25725.aastaga Iga 100 000 aastaga lisandub ööpäevale poolteist sekundit. Maast kaugemal olevad Kuu osad peavad liikuma orbiidil suurema kiirusega, kui lähemal olevad. Sisejõud aga peavad olema suuremad süsteemi lõhkuvatest välisjõududest. Kui välisjõud on
4) Isa ja tütar kiiguvad mänguväljakul. Tütar kaalub 35 kg ning toetuspunkt asub temast 1,5 meetri kaugusel. Kui palju kaalub isa, kui tema ja toetuspunkti vahe on kahe kolmandiku võrra väiksem, kui tütre ja toetuspunkti vahe. Vajalikud valemid F=mg m=F/g g=F/m A=Fs s=A/F F=A/s F1d1=F2d2 N=A/t A=Nt t=A/N A - töö (J-dzaul) F - jõud (N-njuuton) s - teepikkus (m-meeter) N - võimsus (W-vatt) t - aeg (s-sekund) m - mass (kg-kilogramm) g - gravitatsioonivälja tugevus = 9,8 (N/kg njuuton kilogrammi) d - jõuõlg (m-meeter)
Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga.Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks. Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika. Maa kuju iseloomustab kõige paremini geoid. Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga. Maismaa piirkonnas jääb geoid maakoore sisse. Kuid kuna geoidi kasutamine on liiga keeruline, siis tavaliselt kasutatakse tavaliselt pöördellipsoidi. Maa kuju näitlikustamiseks on teda võrreldud muuhulgas sidruni, tomati, õuna ja kartuliga. Maa tuum on metallilise koostisega. Tuuma siseosa on tahke, välisosa aga vedel. Tuuma
Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus.
mateeriale läbitav. Poplawski lõikas Einsteini-Roseni silla vahelt välja ning samastas musta ja valge augu sündmuste horisondid (selleks pidi ta oletama, et horisondipinnal on olemas teatud imelik mateeriakiht). Poplawski arvates on sellisel juhul võimalik vaadata meie Universumit tekitanud Suurt Pauku kui Einsteini-Roseni musta auku langenud mateeria väljumist vastava valge augu sündmuste horisondilt. Poplawski kasutas musta augu gravitatsioonivälja kirjeldamiseks nn isotroopset koordinaadisüsteemi ning uuris neis koordinaatides massiivse keha radiaalset liikumist musta auku langemisel. Poplawski tunnistab, et tegelikku musta auku langevat keha saab vaadelda vaid kuni tema jõudmiseni sündmuste horisondini ning väljaspool horisonti on Schwarzschildi ja Einsteini- Roseni mustad augud identsed. Keha liikumise edasine jälgimine võiks olla võimalik vaid sel juhul, kui vaatleja ise asuks samuti musta augu sees.
Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt väljas, teiste kehade õrna mõjutamise asemel imeb see kõik, mis satuvad ta gravitatsioonivälja sisse endasse. Must auk mõjutab aegruumi nii, et see võib isegi kaugete tähtede valgust väänata, ja aega ennastki enda läheduses moonutada. Muda lähemal mustale augule seda suurem on selle gravitatsioon, ja seda tugevamini tõmbab see objekti enda poole. Mustad augud on nii tugeva gravitatsiooniga, et nad söövad valgust, seepärast ongi mustad augud mustad. Nüüdseks on teada, et on olemas ka rändavad mustad augud. Must auk võib tekkida ükskõik kuhu ja hävitada kõik enda
kõige suuremaks koostööpartneriks kujunenud Maa kuju, Maa gravitatsiooniline ja magnetiline väli, Maa geofüüsika. Teatavates uurimisteemades on ja tema osade dünaamika, Maa siseehitus, tektoonilised distsipliinidevahelised piirid koguni asjaosaliste endi nähtused, vulkanism, magma ja kivimite moodustumine, veeringlus (k.a. lumi ja jää selle protsessi osana), - Sektsioon III. Maa gravitatsioonivälja määramine maailmameri, atmos- ja ionosfäär, Päikesesüsteemi (Determination of the Gravity Field); taevakehade omavaheline toime. IUGG julgustab - Sektsioon IV. Teooria ja metoodika üldised uurimistulemuste rakendamist inimkonna hüvanguks läbi küsimused (General Theory and Methodology); loodusvarade parema kasutamise, loodusõnnetuste - Sektsioon V. Geodünaamika (Geodynamics).
kosmoseaparaadid Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele. Merkuuri pinnatemperatuur kõigub 427°C kuni -173°C Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära. Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab meeletuid kütuse koguseid. Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel maandutud. Merkuuri uurivaid satelliite on käinud hektel kaks ja 2013 aasta augustis läheb kolmas. Mariner 10 Startis 3. novembril 1973 Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast
pinnast ning kraatreid. Kosmoseaparaadid Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele. Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma gravitatsiooniga satelliidid sealt ära. Kosmoseaparaadid Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest nad peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab meeletuid kütuse koguseid. Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel maandutud. Mariner 10 Startis 3. novembril 1973 Lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 kolm korda mööda Üle 2700 fotoga kaardistati 45% Merkuuri pinnast Avastas, et Merkuuril on magnetväli Missiooni lõpus saadeti jälgima päikest ning hetkel
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd, kui ma olen jõudnud 10ndasse klasssi, on see kujunenud palju raskemaks ning ma saan aru, et füüsikat peab korralikult õppima, sest muidu ei ole sellest võimalik midagi aru saada.
Gravitatsioonikonstandi eksperimentaalseks väärtuseks on saadud 6,674×10-11 N·m2·kg-2. Newtoni gravitatsiooniteooria põhilisteks rakendusvaldkondadeks on ballistika (mürskude, rakettide, kosmoselaevade liikumine gravitatsiooniväljas), planeetide jt. taevakehade liikumise analüüs jms. Newton tuletaski oma teooria lähtudes empiirilistest andmetest planeetide liikumise kohta, mis olid formuleeritud juba varem Kepleri seadustena. o Gravitatsioonikonstant gravitatsioonivälja tugevus ja potentsiaal: ühikud ja dimensioonid. Gravitatsiooniväli. Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist vaadeldakse-rehkendatakse siis allika poolt tekitatud gravitatsiooniväljas.
kui teised vastastikmõjude liigid. Gravitatsioon on samuti praktiliselt ainus jõud, mis taevakehi liikuma paneb, kuna gravitatsioon on unipolaarne ehk gravitatsioon väljendub vaid tõmbumises. Tõukumist pole veel gravitatsiooni puhul täheldatud. Arvatakse, et gravitatsiooni kannab gravitatsiooniväli, mida tekitab aine. Kvantfüüsikud on pakkunud, et on olemas osake nimega graviton, mis tekitab gravitatsioonijõudu, kuid selle osakese olemasolu pole veel tõestatud. Arvatakse veel, et gravitatsioonivälja liikumise kiirus on võrdne valguse liikumise kiirusega vaakumis. Siiski on gravitoni ning gravitatsioonivälja olemasolu vaid teoreetiline ning laboris pole veel suudetud tõestada nende olemasolu. [11] Linnutee otsene mõju maale 7 Peale selle, et Linnutee Galaktika on koduks inimestele, on teadlased avastanud, et tähtkujudel, horoskoopidel ning astroloogial on tõepoolest otsene mõju elule maal
määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja
paljunema pilvedes. Samasugune evolutsioon võis toimuda ka Veenusel ning kui pinnas muutus seal elamiseks liiga kuumaks, võis pilvedest saada sealse elu ainus pelgupaik. Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 8. Detsembril 2010 aastal avaldas Jaapani aeronautika- ja kosmoseuuringute agentuur JAXA, et nende kaua aega Veenuse poole triivinud karbikujuline kosmosesond sond ei suutnud pidurdada piisavalt et jääda Veenuse gravitatsioonivälja lendas lihstalt planeedist mööda kosmosesse. Ligi 3,5 miljardit krooni maksev projekt nurjus. JAXA pressiesindaja Hitoshi Soeno ütlest, et kontroll satelliidi üle on säilinud ning Umbes kuue aasta pärast jõuab sond uuesti Veenuse lähistele ja avaneb uus võimalus.
äriotsuseid, firma on seotud riigi majandusplaanidega. · Kui siseriikliku turunduse puhul on rahvuslus soodustav tegur, siis RT puhul on rahvuslus tihti takistav tegur. · Veel on suured erinevused RT ja siseriikliku turunduse vahel järgnevates punktides ärikeskkonna stabiilsus, rahanduskliima ühtlus, valuuta ühtsus, äritegevuse reeglid, üksikfirma mõju (RT puhul on suurte firmade ümber ,,gravitatsioonivälja" moonutused) ja erinev on ka juhtkonna vastutuse ja kontrolli jaotus. 3. Mida näitab Gini indeks? Kumb on parem, kas väike või suur indeks. Kui suur on Eesti ja Soome GI? Gini indeks (koefitsient) on kasutusel tulujaotuse ühtluse üldnäitajana, mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides)
Elektromagnetilise kiirguse vormis eralduvad tohutud energiahulgad tekitavad astrofüüsikute arvates ümber musta augu tiirleva ja sellele üha läheneva aine kuumenemisel. Seda protsessi ei oska nad veel aga üksikasjalikult kirjeldada. Loodetavasti annab NuSTAR paljudele küsimustele vastused. 5 Kokkuvõte Mustad augud on taevakehad, mis omavad ülitugevat gravitatsioonivälja. Mustast august ei pääse välja isegi mitte valguskiired. Nad tekivad tavaliselt hiigeltähtede kokkuvarisemisel. Koosnevad singulaarusest ja sündmuste horisondist. Musti auke ei ole võimalik näha, enne aga kui aine musta auku kaob, saadab ta Universumisse oma viimase appihüüu kiirguse. Mustadel aukudel on ülitugev mõju ümbruskonnale. Temperatuur muutub nii kõrgeks, et aine hakkab kiirgama röntgenikiirgi. Neid näevad teadlased röntgenteleskoobi abil. Musti auke on uuritud palju
pääse kiri Henry Cavendish'ile 1796 PierreSimon Laplace mustade aukude võimalikkus ,,mustad tähed", ideid ignoreeriti 1915 Albert Einstein Üldrelatiivsusteooria (seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil) gravitatsioon mõjutab valgust Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilise mittepöörleva massi gravitatsioonivälja. 1916 Karl Schwarzschild Schwarzschildi raadius (G gravitatsioonikonstant; m objekti mass, c valguse kiirus) = sündmuse horisondi raadius 1967 John Archibald Wheeler nimetus "Must auk" 1971 1. must auk Cygnus X1 (röntgen kaksiktäht 1. objekt, mida üldiselt võib tunnistada mustaks auguks tema mõjud kaastähele vihjasid sellele, et see peab olema kokkusurutud objekt, massiga, mis on liiga suur,
füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrofüüsika, geofüüsika ja teisi teadusharusid.Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile
· atmosfääris saame jälgida temperatuuri, sademeid, pilvede jaotust ja tihedust, tuule kiirust, mitmete gaaside (veeaur, CO2, O3 jt.) kontsentratsioone; · maapinnal saame jälgida dektoonilisi liikumisi, topograafiat, temperatuuri, albeedot, mullaniiskust, määrata taimestiku tüüpi ja seisundit, kaardistada muu hulgas inimtekkelisi objekte nagu linnad ja teed; · ookeanis saame määrata pinnareljeefi (määratud Maa gravitatsioonivälja ja loodejõududega, kuigivõrd mõjutatud hoovustest), lainekõrgust ja lainete energiaspektrit, värvust, mis on suuresti seotud planktoni bioproduktiivsusega, akuutsest saastest on jälgitavad näiteks õlilaigud veepinnal; · grüosfääris (jää ja lumega kaetud osa Maa pinnast) saab jälgida lume ja jää seisundit ja paiknemist, liustike ja jäämägede liikumist jm. See loetelu kaugseire võimalustest ei ole kaugeltki mitte ammendav, kuid annab aimu
· Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmetöötluse arengu oluliseks motiiviks. · Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö g e o de e s iag a, ajaarvamisega ja kalendriarvutusega ning o ptikag a. Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga . · Ge o de e tilis i me e to de id on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. · Mine ralo o g ia analüüsib maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. · Ko s mo s e ke e mia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. · Eks o bio lo o g ia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. · Inte rdis ts iplinars e d uuring ud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomia ajalugu
kaugemal ning omab erinevalt teistest Maa-rühma planeetidest 4 kaaslast, mis on suhteliselt suured. Jupiter pöörleb üsna kiiresti ja planeedi telg on planeedi telg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suurimat kaaslast. Io Kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Paikneb Jupiterile kõige lähemal. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalaalad heledamatena. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid -- nad on mattunud laava alla. Europa Europa, on nagu Iogi hele
jõud)? 23 Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea võrdlus. 24 Milline on matemaatika ja füüsika suhe? 25 Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. 26 Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada? 27 Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus? 28 Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on? 29 Milles on aine ja välja erinevus? 30 Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega? 31 Mis põhjustab muutusi liikumises? 32 Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist? 33 Mis on jõud? Mis on inerts? --------------- 34 Mis on printsiibid? Kas printsiibid kirjeldavad või juhivad maailma? 35 Millest Maailm koosneb? 36 Mida tähendab energia jäävus? VASTUSED: 1) loodus on kõik mida ei saa inimene kontrollida.Loodus vastandub tehislikkusele(loodus ei ole näiteks kunst,poliitika)
nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on jäiga keha üks kõige lihtsamaid liikumisi. Jäiga keha välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) tugevusega) vec g ja keha massi m korrutisena: vec F=mvec g. Nii pöörlemisel ümber liikumatu telje on keha kõigi punktide liikumisteed olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost
programm., mille eesmärgiks oli panna inimene tiirlema ümber Maa orbiidi. 20.veebruaril 1962 esimese Mercury reisiga see ka saavutati. *Marineri programm oli USA kosmoseprogramm, mille raames saadeti aastatel 1962-1973 kosmosesse sari planeetidevahelisi automaatjaamu Marsi, Veenuse ja Merkuuri uurimiseks. Mariner 9 oli esimene ümber Marsi tiirelnud tehiskaaslane. Ta ligines sellele kuni 1400 kilomeetri kaugusele. Kasutades Veenuse gravitatsioonivälja, viidi Mariner 10 (1973) kiirendusmanöövrit rakendades tiirlema ümber Merkuuri; selle ümber tegi ta 3 tiiru ja viimase tiiru ajal jõudis ta|planeedile isegi 320 kilomeetri lähedusele. 7 *Gemini oli USA kosmoseaparaatide seeria. Programm toimus Mercury ja Apollo programmide vahepeal ja selle eesmärgiks oli arendada kosmosereiside tehnikat. Programm viidi läbi 2 mehitamata ja 10 mehitatud kosmosereisiga. NASA
määramine, taustsüsteemid, navigatsioon), ajaarvamisega ja kalendriarvutusega (astronoomiline kronoloogia) ning optikaga (astronoomiliste instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid.
Nurkkiiruse tuletis aja järgi nim nurkkiirendus = dt Tangensiaalne kiirendus on kiiresti kiirus muutub suuruse poolest a = * R 3) Kas vektorvälja võib asendada mitme välja summana ? Vektori võib lahudata komponentides või avaldada mitme vektori summana. Seepärast võib ka ühe vektorväla lahutada mitmeks väljaks. Kõige lihtsam on homogeenne väli.( näitena gravitatsioonivälja tasase maapinna lähedal) .Küllalt lihtne on ka tsentraalne väli ( elektriväli punktlaengu ümber) 4) Füüsikalise teooria kujunemine ? Algab eksperimentide vaatlusega. Saadud tulemuste põhjal esitatakse esialgsed oletused luuakse hüpotees. Hüpotees tuleb kontrollida .selle kehtivus tõestada. Selleks tuleb teha uusi eksperimente uutes tingimustes. Ainult need hüpoteesid mis
Kui ookeanid j aatmosfäär tõmbuvad jahenemise tõttu kokku, siis pöörlemismomendi jäävuse tõttu Maa pöörlemine kiireneb. 23. Maa kuju. Geoid Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik. Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid, kuid geoidi asemel kasutatakse tavaliselt lihtsamat kuju-ellipsoidi. See tähendab seda, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem meridiaani suurringjoonest, mis läbib pooluseid. Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal- ja külgetõmbejõud. Geoid- 1)Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega (oli üks minu töö vastustest) 24.Maa pöörlemistelje suuna muutused. Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 25
Maa rühma planeetidest erineb ta eelkõige selle poolest, et ta on oluliselt suurem, ta tihedus on tunduvalt väiksem, ta asub Päikesest kaugemal, tal on rohkem kaaslasi ning tal puudub tahke pind, kuna ta on gaasiline planeet. 11. Jupiteril on kuusteist kaaslast. Neist neli tuntumat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Io on Jupiterile lähim ning teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Seda taevakeha deformeerivad Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritud looded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Europa on suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Tema pinnal on näha vagusid, lõhesid, mis sarnanevad nendega, mis on Maal laamade lahknemise piirkonnas. Europa puhul pole need aga mandrid, vaid jää, mille all arvatakse, et on sulavee ookean. Ganymedes on suurim kuu päikesesüsteemis
punktmassiks. Pöörlemiskõverast järeldub kaks asja: esiteks ei pöörle ketas nagu kõva keha. Teiseks erineb nende tähtede liikumine galaktikas oluliselt planeetide liikumisest Päikese ümber: kui planeetide kiirus kahaneb võrdeliselt kaugusega tsentrist, siis tähtede liikumiskiirus galaktikas kas kasvab või ei muutu üldse. Põhjuseks on erinevus massi jaotuses. Planeetide liikumist mõjutab peaasjalikult Päikese gravitatsiooniväli, seevastu galaktika gravitatsioonivälja, mis juhib tema tähtede liikumist, tekitavad needsamad tähed ise. Selliste " isegraviteeruvate" süsteemide liikumist ja stabiilsust uurib astronoomia eriharu- stellaardünaamika. 7 6.6. PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS Galaktikate värv on kollakasvalge, mis kasvab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad- mõhnad on pisut
kaugusest. Gravitatsioonijõudu nim. jõuks, mis iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud 2) Mis on vaba langemine, mis on selle tähis ja keskmine väärtus? Vaba langemine nim. kehade langemist gravitatsiooni jõul vaakumis (õhutühjas ruumis) 3) Mis on raskuskiirendus, millest see sõltub, kuhu on see suunatud? Vaba langemise kiirendust nim. raskuskiirenduseks, alati suunatud Maa keskpunkti poole Tähis: g (gravitatsioonivälja tugevus) Keskmine raskuskiirendus maapinnal: 9.81 m/s2 4) Võrdle erinevate kehade allakukkumist õhus ja vaakumis, millised on nende erinevused ja milleston need tingitud? Kehade allakukkumine õhus: Ühlaselt muutuv liikumine, kiirendus ei sõltu keha massist, materjalist ja kujust, raskusjõud tõmbab kõiki kehasid enda poole sama tugeva jõuga Kehade allakukkumine vaakumis: Õhutakistus puudub, kehad langevad gravitatsiooni mõjul ühe kiirusega
*Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33' nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohkem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, nii
....10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga, mis uurib molekule ja keemilisi ühendeid, mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad. Keemia toetub paljudele füüsika harudele, sealhulgas kvantmehhaanikale, termodünaamikale ja elektromagnetismile. Keemianähtused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukas, et lugeda keemiat füüsikast erinevaks teaduseks. Füüsika on üks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi.
Puudub tahke pind. Tiirlemisperiood on väga aeglane. Jupiter pöörleb kiiresti kusjuures pöörlemisperiood sõltub ,,geograafilisest laiusest". Pöörlemistelg on orbiidiga peaaegu risti. 11. Iseloomustada Jupiteri nelja suuremat kaaslast. Io on Jupiterile lähim suur kuu. Io on teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Vulkaanilise tegevuse aktiivsus on Jupiteri lähedal paiknemise tulemus. Nimelt deformeerivad seda taevakeha Jupiteri gravitatsioonivälja genereeritudlooded, mistõttu üksteise vastu hõõrduvad kivimid kuumenevad ja sulavad üles muutudes magmaks, mis pinnale jõudes vulkaane moodustab. Andmed Io kohta on saadud peamiselt USA kosmosesondide Voyager 1, Voyager 2 ja Galileo vahendusel. Europa- Suuruselt ja massilt neljas Jupiteri kuu. Europal on jää suhteliselt õhuke, sest Jupiteri mõju hoiab ooekani piisavas liikumises. Pind on Europal sile ja detailivaene. Ganymedes on planeet Jupiteri üks kuudest
Info on kättesaadav ja kergesti kogutav Info kogumine on raske, nõuab rohkesti raha ja palju inimesi Poliitilised tegurid on ebaolulised Poliitilised tegurid on olulised Valitsus ei sekku äriotsustesse Valitsus mõjutab äriotsuseid;firma on seotud riigi majandusplaanidega Üksikfirma mõju keskkonnale on väike Suurte firmade ümber on gravitatsioonivälja moonutused Rahvuslus on soodustav tegur Rahvuslus on takistav tegur Ärikeskkond on stabiilne Ärikeskkond on mitmekesine, sageli väga ebakindel(kuid suurt kasumit tõotav) Rahanduskliima on ühtlane Rahanduskliima on mitmekesine Valuuta on ühtne Valuutad erinevad stabiilsuselt ja
osakest. Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon. Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme. Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnutee ja heledate udude foonil. Oorti pilv on hüpoteetiline komeetidest koosnev sfääriline pilv, mis on umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest. Päike on Maast 330 000 korda raskem ning tema läbimõõt võrdub 109 Maa läbimõõduga.
suhteline niiskus on suur ja temp langeb kastepunktini, siis algab kondenseerumine e udu tekkimine. Advektiivne udu tekib sooja niiske õhumassi liikumisel üle külma aluspinna. Advektiiv-radiatsiooniline udu moodustub kahe teguri koosmõjul: a) soe niiske õhk liigub külmale aluspinnale ja hakkab kiiresti jahtuma; b) jahtumise tagajärjel tekkib õhumassis kondenseerumine ja udu. Udu eelmised tüübid koos. Auramisudu esineb suhtelisel sooja veekogu pinnal. 5. Geoid Gravitatsioonivälja plaan- ookeanis merepinnaga sama, maismaal maa sees. Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. 6. Krüogeensed pinnavormid Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik
annaabi.ee 
