Teadus renessansiajal Väga palju aitas uute ideede levikule Euroopas kaasa just trükikunsti areng. Ennem graveeriti tekst tervetele plaatidele, kuid aastal 1440 tõi trükikunsti murrangu Johann Gutenberg, kes tuli mõttele, teha üksikud kirjamärgi. Neid sai vastavalt vajadusele paigutada ja kirjutamine läks oluliselt kiiremaks. Samuti hakati lõplikult uskuma, et Maa on tõesti kerakujuline. Esialgu küll arvati, et Maa on kõige keskpunkt ja teised planeedid tiirlevad ümber maa, kuid varsti see arusaam muutus. Nimelt just Mikolaj Kopernik, tänu oma
võetakse π≈3,14 Pii (π) on irratsionaalarv-lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. Teda ei saa väljendada kahe täisarvu suhtena. Aastail 1900 eKr kasutati Babüloonias seda arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 . Archimedes, Kreeka matemaatik (287-312 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus.Arvu π nimetatakse ka Archimedese konstandiks. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19.sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistatiuus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aastat käsitsi arvutamist. Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid samuti valed.Piiblis on arvu pii väärtuseks öeldud 3. Ülemaailmselt võeti täht π kasutusele alles peale Leonard Euhard töid 1737. aastal.
aegadest, on tehtud Hiina mööbli eeskujul. Hiina lakitud mööbel kujutas endast tihti kullast kaunistust, mustal, punasel ja pruunil taustal. Kõige kaunimad lakkmööbli näited kuuluvad 16-18. sajandisse. Kõige rohkem lakitud kappe on toodud Hollandisse ja Inglismaale 1700.aastatel. Eksisteeris erinevaid lakitud mööbli tehnikaid. Ese kaeti mitme laki kihiga, mis seejärel poleeriti. Kaunistused lõigati välja mustast taustast, kaeti kulla värviga, graveeriti või asetati õhukese kihina paika, kaunistused olid plastilised. Oli ka teisi võtteid, kus kaunistati peene ornamendiga paksul lakikihil. Teiseks kaunistusvõtteks oli intarsia, mida kasutati Hiina esinduslikul mööblil ja mis erines Euroopa intarsia tehnikast selle poolest, et muster tõusis pinnast esile. Peale erinevate puiduliikide kasutati intarsia tehnika juures, elevandi luud, kilpkonna kilbi luud, sarvi, pärlmutter merekarpe , poolvääriskive ja metalli.
enamasti kujutati, kas loomi, inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et nad ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus.
Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele
Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majanduse algus (viljelusmajanduse peamine lähtekoht Edela-Aasia) - metsade asemele tulid põllu-ja karjamaad Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele
Esimesena seostas kreeka tähe π arvuga 3,14... Walesi matemaatik William Jones aastal 1706. Tõenäoliselt valis Jones tähise π seepärast, et π oli esimene täht kreekakeelses sõnas periphery. Archimedes, Kreeka matemaatik (287-212 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus. Kahjuks eksis ta umbes 0.0002 koha võrra. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19. sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistati uus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aastat käsitsi arvutamist. Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid valed. Piiblis on arvu π väärtuseks öeldud 3. Ülemaailmselt võeti täht π kasutusele alles peale Leonhard Euleri töid 1737. aastal.
VI – Pärnu (1833 aprilli lõpul) Spetsiaalkaardi kuue kaardilehe pildid on esitatud lisadena (Lisad 1-6) ning neid säilitatakse Eesti Rahvusraamatukogu Digitaalarhiivis digiteeritud rahvusteavikute DIGMAP-idena. Kaardileht I – Tartu (Lisa 1.) kohta on fragment Liivimaa spetsiaalkaardist. (Varep 1957; Potter, Treikelder 2011) Trükioriginaalide graveerimiseks taotleti luba keisrilt Nikolai I-lt kohe peale esimese kaardi valmimist 1824, graveeriti sõjatopograafide korpuses ja trükiti 1839 aastal Peterburis kindrastaabi trükikojas. Nagu planeeritud koostas Rücker ka Liivimaa 7 üldkaardi (Joonis 1), mis ilmus 1836 Tartus Kluge kirjastuses, kuid uus atlas jäi finatseerimisprobleemide tõttu välja andmata. (Potter, Treikelder 2011; Varep 1957) Joonis 1. Carl Gottlieb Rückeri koostatud 1836 Liiviimaa erikaart (Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv)
Lykurgosega vastava lepingu. Nad kuulutasid Olümpia ,,Zeusi pühaks paigaks" ja määrasid ränga karistuse neile, kes relvis üle Olümpia piiride astusid. Lepingu järgi kohustus Elis Olümpiat korras hoidma ja korraldama iga nelja aasta tagant võistlusmängud. Vastutasuks lubasid Pisa ja Sparta (sel ajal tugevaim sõjaline jõud Kreekas) tagada Elise puutumatuse ning kinni pidada ekeheiriast, s.o. rahust jumalate, inimeste ja rahvuste vahel. Pühaliku lepingu tekst graveeriti vasest nn. Iphitose kettale, mida olevat säilitatud peajumalanna Hera templis. Niisiis sai olümpiamängude toimumise ja läbiviimise eest vastutavaks Elise linn, mis asus Olümpiast 60 km kaugusel põhjas. Elis, Eleia riigi pealinn, oli teistel andmetel juba XI sajandil e.Kr. saanud kohustuse hoolitseda Olümpia pühamu eest. Olümpia oli vanimad Antiik-Kreeka religioosseid keskusi, millel oli suur mõju kogu Kreekas. Kerkib küsimus, miks selline oluline
küngastele. 19. Neemiklinnus Linnused, mis on püstitatud mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.Kuhjati kunstlik vall seljakupoolsele küljele. 20. Kalevipoja säng tüüpi linnus Linnuse rahvapärane nimetus, kui külgedelt kaitsesid järsud nõlvad ning vallid ja kraavid rajati vaid otstele. 21. Ringvalllinnus Linnused, mis on tasasel maal ja ümber selle kuhjati kunstlik vall. 22. Ruunikivi annab infot viikingite elu kohta.Mälestuskivi.Kivile graveeriti peale ruunikirjas. 23. Tsuudid eestlaste läänemeresoomlaste nimetus Venemaal 24. Adramaa maamõõduühik Eestis.Muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga. 25. Kaheväljasüsteem, kolmeväljasüsteem Ühele poole külvati vili, teine põllu pool puhkas. 26. Alepõld Põld, kus mets raiuti maha, seejärel põletati ja tuhka külvati seemned. 27. Suitsutuba/rehielamu Eestlaste elamu. Väike palkidest hoone, mida köetiilma korstnata
rituaali käigus, mis on leidnud aset matuse ajal või järel. Kilbi lisamine matustesse polnud ilmselt kombeks. Nooleotsi leidub harva, kuid liivlaste laibamatustes esineb tihti kilpide ja nooletuppede jäänuseid. Relvi, eriti mõõka, ülistatakse mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed. Head relvad, nagi damaskitud teraga mõõgad ja odaotsad, olid väga kallid. Luksuslikumaid relvi kaunistati hõbetraadiga või õhukese hõbeda- ja kullakihiga, millesse graveeriti keerukas ornament. Kokkuvõte: Viikingid olid sõjamehed, kes elasid põhjamaades. Nad rüüstasid mitmeid riike ja tegelesid kaubandusega. Nad olid osavad ja oskasid kaubelda. Nende relvadeks olid enamasti odad ja nad käisid läbi terve Euroopa. Viikingite lapsed hakkasid relvade käsitlemist harjutama juba väiksest east. Kui mehed olid kodust ära, siis oli naine perepea. Viikingid olid ühed võimsamad tegelased Euroopa ajaloost. Kasutatud allikad: http://www.kasmu
Jumalikud Töölesundijad. 2. Tema süda ei tohi teda jätta. 3. Sheniu või jumalate pealik Osiris ei tohi tema nime haisvaks muuta. 4. Tema vastu ei tohi õhutada valetunnistajat. 5. Õigeksmõistva kohtuotsuse võib talle esitada peale seda, kui ta süda on kaalutud.6 6 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 108 Pilt 2. Ani papüüruselt pärinev hieroglüüfides kiri. See tekst ongi see, mis graveeriti skarabeusekujulistele tahvlitele, mis kehva südamega inimestega hauda kaasa pandi. Pilt 3. Südant asendavad skarabeusidkujulised tahvlid. Terve Ani papüüruse leiab aadressil: http://projects.vassar.edu/bookofthedead/ Peatükk CXXV See on üks kõige huvitavam ja märkimisväärsem peatükk Surnuteraamatus ja see illustreerib egiptlaste ülevat moraali ja spirituaalseid kontseptsioone XVIII dünastia ajal. Peatüki avaosas peavad surnud seisma Osirise Kohtusaali ukse ees,
Järgmisel korral võtsid poisid purkide, topside, tikkutooside jms. kaasa kärbseid ning lasid need tunni ajal lahti. Järgmiseks tunniks käskis õpetaja klassi panna kärbsepaberid. Poisid tegidki seda, kuid liigse hulga kärbsepaberitega. Kärbsepabereid koristades said kõik liimiseks (kaasaarvatud õpetaja). Kuueteistkümnes peatükk Wikmani Gümnaasiumis oli kombeks teha lõpumärk. Kavandi tegemine jäi Jaagu peale. Tähed J, W ja G moodustasid linnukujutise. Märgi taha graveeriti esimese kokkutuleku kuupäev 23. juuni 1943 (viie aasata pärast peale lõpetamist). Arutati, kellele õpetajatest märk kinkida. Märkide kohaletoimetajateks said Jaak ja Riks. Seitsmeteistkümnes peatükk Nädal peale tellimuse sisse andmist sai Jaak märgid kätte. Ta jagas need klassis laiali ning asus õpetajatele kuuluvaid märke koos Riksiga kohale toimetama. Härra Weseler sai poiste käest oma üheteistkümnenda märgi
Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu. Viimane tõi kaasa tulirelvade kasutuselevõtu (pommid, rakettnooled, püssid ja kahurid).Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel.
1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867-870. Tallinn: Koolibri) Skulptuure kaeti tihtipeale, kas nefriidi või türkiisiga (mosaiiktehnikas). Vana- Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele (nagu näiteks kreeklased), vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult, mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese, kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326
Viske- ja torkeodade otsad esinevad tavaliselt ühes matuses koos. Viskeodade otsi on Eestist väga palju leitud. Mõnedes matustes esineb ka kirveid. Relvi, eriti mõõka, ülistatakse mitmetes Skandinaavia saagades, parimatele neist anti isegi nimed. Head relvad, nagi damaskitud teraga mõõgad ja odaotsad, olid väga kallid. Luksuslikumaid relvi kaunistati hõbetraadiga või õhukese hõbeda- ja kullakihiga, millesse graveeriti keerukas ornament. Rõivad Täielik rõivastus koosnes villastest pükstest, pikast linasest või villasest särgust ning keebist, mis ulatus umbes põlvedeni. Keebi või ülekuue kaelus ja servad olid sageli ääristatud pronksspiraalidega. Vööd, ka mõõgavööd olid kaunistatud pronksnaastudega. Vööl oli alati pronksplekiga ääristatud noatupp noaga. Erinevalt Skandinaavia viikingitest kandsid Eesti mehed palju sõrmuseid ja käevõrusid
on ohverdanud draakonitele elus inimesi ja linde. Preemeni peapiiskopp Adebertl Hiltinus oli määranud läänemere rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse(piiskopina Johannes. Ristiusu missioon võis eestisse jõuda ka vene aladelt 10 saj, seoses Kiievi ristuusutamisega 1143a Saksa ida kolonisatsioon jõuab läänemere idarannikule lääne slaavlaste kohale rajatakse Lüüberti linn. 1154a araabia geograaf Abu Abd Allah koostas Sitsiilia kuninga Roger tellimisel maailmakaardi, mis graveeriti hõbeplaadile ja mille juurde kuulub mahukas tekst e legend, kus on juttu ka Astlandast estatud ridakohasid, seal hulgas Koluvan, mida peetakse Tallinnaks. Ristiusu levitamine Baltikumis misjoni töö algus Eesti esiaja ja Vana aja sünhrooniline kordamine 11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel vanem kiviaeg, mis algas siis kui inimene õppis kasutama tööriistu(homo habilis) . 9000eKr
Keisri käsul rajati Suur Hiina kanal (Jangtse ja Huang he jõge ühendav), mis muutis jõed ühtseks laevatatavaks süsteemiks. Merelaevanduse areng tegi Hiinast domineeriva jõu Vaikse ookeani lääneosas. Elanikkond kasvas, arenesid linnad. Osati valmistada portselani ja püssirohtu. Viimane tõi kaasa tulirelvade kasutuselevõtu (pommid, rakettnooled, püssid ja kahurid).Leiutati ka paber ja trükikunst. Paberit valmistati kaltsudest. Hiljem graveeriti puutahvlile, raamatute hind alanes ja ka keskklass sai neid osta. Keisririik ja ühiskond: Hiina keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kogu riigi ülempreester ja kõrgem seaduseandja. Tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Kõik temaga seonduv oli ritualiseeritud. Enamiku ajast veetis keiser oma luksuslikus palees. Alamatega (v.a õukondlased ja kõrged aukandjad) puutus ta kokku ainult ringsõitudel ja tähtsamatel tseremooniatel.
muutudes kurjaks, tüdinesid nad nendest ebamugavatest pealtvaatajatest ning pagendasid nad suursugustesse pühakodadesse. Lõpuks ajasid nad jumalad sealtki välja, et seal iseennast sisse seada; igatahes ei erinenud pühakojad enam inimeste kodudest. See oli kõlvatuse haripunkt, ja mitte kunagi pole pahed nõnda lokkama löönud nagu siis, kui nad nii-ütelda seati vaatamiseks marmorsammastele uhkete paleede sissekäikude juurde ja graveeriti korintose kapiteelidele. Sedamööda, kuidas elumõnusid aina rohkem tekib, kunstid täiustuvad ja luksus levib, kuhtub tõeline vaprus, hääbub sõjamehevoorus ning seegi on kabinettide hämaruses treenitud teaduste ja kunstide teene. Kui goodid laastasid Kreekamaa, siis pääsesid kõik raamatukogud tulest ainult tänu seisukohale, mida üks nende hulgast levitas ja mille kohaselt on tarvis jätta vaenlastele alles kraam, mis on nii kohane võõrutama neid
lillede, puuviljade ja muuga, kuid loodi ka kauneid terrakotast figuure enamasti kujutati kas loomi inimesi või jumalaid. Skulptuure kaeti tihtipeale nefriidi või türkiisiga mosaiiktehnikas. Vana-Ameerika plastikas võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Selles laadis valmisid enamasti kõik jumalate kujud. Teised skulptuurid rabavad meid aga oma tõetruuduse ja looduslähedusega. Sageli kujutati loomi ja taimi. Peenelt graveeriti puule. Tähelepanuväärne on see, et indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele nagu näiteks kreeklased vaid just nägu oli neile peamiseks huviobjektiks. Inimkeha on antud enamasti lihtsustatult mõnikord isegi abitult, kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus
info, mille kirjaviis sõltub sellest, millega ja millele kirjutati. Vampumid on värvilistest teokarpidest kirja eelkäija. Kirjelda kirja tekkimist. Kiri tekkis sõltumatult u 5000 aastat tagasi Lähis-Ida sumeritel ja Ameerikas maiadel u 2000 aastat tagasi. Kiri algas siis, kui tekkis ühendus tähistaja ja tähistatava vahel. Suur roll oli sellel, millele ja mil viisil kirjutati (savi, papüürus, luu, kivi, vajutati, kraabiti, graveeriti). Mis on morfeemi põhiomadus? Morfeemi põhiomadus on see, et ta omab tähendust. Mis on morfoloogia ja süntaks? Morfoloogia ja süntaks on vormilised vahendid, mis kannavad tähendust. Morfoloogia tegeleb morfeemide, nende liitumisega sõnadeks ja nende tähendustega. Süntaks tegeleb sõnade liitumisega suuremateks üksusteks ehk lauseteks. Kirjelda morfeemianalüüsi. Morfeemianalüüs on morfeemide jagamine ehk segmentimine ja neile grammatiliste tähenduste lisamine ehk glossimine.
Hispaania arutati ka selle üle, kas tegemist üldse on inimestega, sest muidu ju võib neid lausa küttida. Otsustati lõpuks, et tegemist on siiski inimestega. Paljud indiaanlased olid aga juba maha notitud. Hiljem leiti teisigi metsikuid rahvaid peale indiaanlaste. Õilis/noble metslane - puudub tsiv. ühisk. pahed, neil on aega jälgida päikeseloojangut; neid kasutati omaenda kultuuri kritiseerimiseks (Diderot, Rousseau, Voltaire) Soft primitivism & hard primitivism. Fotode peale graveeriti 19.II-20.saj alguseni (raamatutes). 19.saj areng: saame teada, kuidas meie esivanemad võisid kunagi elada. (primitiivid, ld primus; neutraalne tähendus, hiljem neg -esialgsed) Loodusrahvad (19.saj lõpp): Adolf Bastian: ajaloota rahvad vs nn kultuurrahvad. Ranke: hiinlastel ja indialastel pole ajalugu, paremal juhul on neil looduslugu. Alternatiivsed terminid: arhailised kultuurid; tööstuseelsed ühiskonnad/kultuurid(eeldab, et
mündiõigust olnud, kuid nad on kasutanud isandate antud müntimisvabadust. Mündiõigus oli riigivürstidel, st: Riia piiskop Albert 1207, Tartu piiskop Hermann 1225, Saare-Lääne piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud mündiõigust, Taani kuningas. Kartograafia ajaloost Antiikaeg Eratosthenes (276-194 eKr) maailmakaart, kuulus teadustöö Geographika juurde Julius Caesari ajal hakati koostama maailmakaarti, see graveeriti marmorisse Porticuses. Tacitus 55-117 maj, De Origine et situ Germanorum - aestii (Läänemerest ida pool) Klaudios Ptolemaios (geogr, kartogr, astron) tegutses II sajandil Aleksandrias, hellenistliku maailma kultuurikeskuses. Geografike hyfegesis leiutas koonilise kaardiprojektsiooni, algusmerdiaaniks Kanaari saarte (Õnnelikud saared) meridiaan. 4000 kohanime, 360 tähtsama linna kohta ka laius ja pikkus, osa määrati astronoomiliselt. Originaalis ei ole säilinud.
ji Morohashi (18831982) toimetatud Daikanwa Jiten [ 74], kus kirjeldatakse 49964 m¨arki. 17 Suure m¨arkide arvuga paistavad n¨aiteks silma rohu , puu , vee , naise , niidi , putuka , metalli jt. m¨argiv~otmed. 15 Luukiri bokumon Luukirja kohta kasutatakse termineid (), samuti ka , (tortoise-shell writing). Luukirja nimetus tuleb sellest, et m¨ argid graveeriti ennustamisel kasutatavatesse kilpkonna kilpidesse v~oi looma- ning inimkontidesse. M¨arkide funktsioon oli ennustatu u ¨lest¨ahendamine. K~oige muistsemad m¨a rgid on dateeritud kuni 3300 aastat vanadeks, p¨arinedes Yin ajastu l~opust [ 84, lk.6], kui kirjas¨ usteem oli juba u ¨snagi v¨alja kujunenud ning kasutusel 400500 m¨arki. M¨arkide tekkeaeg peaks seega ulatuma m¨argatavalt varasemasse aega, arvatakse, et kolmandasse aastatuhandesse e.m.a
saada. Varastatud asjade edasimüüjad tahavad oluliselt vähem asja eest, millel on märgid peal. Meil on kõige vähem levinud vara märgistamine. Ainust, kus seda meetodit laialt kasutati, oli omapärane kuritegu, kus autodel varastati esiklaase see muutus tulusaks, kuna neid oli kerge müüa mida rohkem varastati, seda rohkem oli ka ostjaid kontrolli alla saadi alles siis, kui hakkas levima, et klaasidele graveeriti autode registreerimisnumbrid peale. Situatsioonilise preventsiooni vahendid põhjustavad kuritegevuse ümberpaigutamist. Ümberpaiknemine toimub mitmel erineval viisil objekti suhtes kui varas on 4 trepikotta jõudnud, leiab, et üks lukk on hea ja raske, siis jätab sinna korterisse
✂会意 ✁Koosneb 竹 ja k¨aest, mis hoiab pintslit 聿. Kirjapintsel v˜oeti v¨aidetavalt ka- しん もうてん sutusele Qin 秦 d¨unastia ajal Meng Ti´an 蒙恬 poolt, kuid juba aastasadu vanematel こうこつ しゅずみ luudel 甲骨 on leitud punase tindi 朱墨 j¨algi. Luukirja m¨argid kirjutati k˜oigepealt tindiga, alles seej¨arel graveeriti, kusjuures alati ei kattunudki tegelik kiri mustan- diga, mist˜ottu ongi osadel luut¨ukkidel tindikirja j¨aljed s¨ailinud. Palju pintsli leide きょえん もっかん on tehtud Sise-Mongooliast J¯u Y´an 居延 koos kirilaudadega 木管. 源 ⇒聿 1 kirjapintsel 3 pintsliga tehtud t¨oo¨ d 2 pildi ja kirjam¨arkide joonistamine
annaabi.ee 
