edelaosas. ● Vulkaan asub Euraasia ja Põhja-Ameerika laamade ühenduskohas. SEISUND ● Hekla on enamasti aktiivne, kuid praegu on viimasest purskest veidike rohkem aega möödunud (19 aastat). ● Hekla on Islandi aktiivseim vulkaan. ● Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit. EHITUS ● Hekla on ehituselt kihtvulkaan. ● Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. PURSETE AJALUGU ● Hekla on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. ● Viimati tegutses 2000. aastal. ● Laava : kiire vooluga vedelad laavad MÕJU KESKKONNALE JA INIMESTELE ● Vulkaanist tuleb aineid, mis on kasulikud maale. ● Viljakas maa (rikastatud maa koos mineraalidega) omakorda toob inimestele kasu ning inimesed hakkavad elama viljaka maa lähedal. KASUTATUD ALLIKAD ● https://et.wikipedia.org/wiki/Hekla
· Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast · Magma voolab rahulikult maapinnale · Kõik ookeanipõhjas leiduvad vulkaanid on kilpvulkaanid · Tuntuimad kilpvulkaanid: Mauna Loa, Kilauea Kilauea Mauna Loa laava Kihtvulkaanid · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ja märgatavalt suurenenud viskoosusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast · Laavavoolud on sellistes vulkaanides lühikesed ja harvad · Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid · Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused
Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast Magma on aeglaselt liikuv ja voolab aeglaselt maapinnal. Kõik ookeanide vulkaanid. 21.Iseloomusta kihtvulkaane. Too näiteid. Tekivad graniitsest magmast. Vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli hiidkraatrid. Asuvad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkonnas. 22.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid negatiivseid nähtusi. Mürgised gaasid, mudavoolud, nõlvadel oleva pinnase liikumine ja varingud. 23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid.
Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Kihtvulkaanid Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning
(Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised
suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked; Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang;
ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid. Nt Island. Vulkaane esineb: Laamade kõkkupõrke- ja lahknemisaladel, kuumadel täppidel. Kilpvulkaanid: Tekivad väikese viskoossusega magmast; Magma on aeglaselt liikuv ja voolab rahulikult maapinnale; On ookeanilised vulkaanid (nt Islandil Hekla, Laki ja Hawaiil Maona Loa). Kihtvulkaanid: Tekivad suure viskoossusega graniitsest magmast; Sageli toimuvad plahvatuslikud pursked ning õhkupaisatud tahke kivimaterjal sadestub vulkaanikoonuse nõlvadele moodustades laavaga vahelduvaid kihte; Magma tardub sageli juba vulkaanilõõris; Asuvad mandritel (nt Fuji Jaapanis, Etna Sitsiilias). Vulkaanide tegevusega kaasnev negatiivne: Mürgised gaasid-väävliühendid, CO2; Mudavoolud-lahaarid tekivad lume ja jää sulamisel; Nõlvedel oleva pinnase liikumine ja varingud põhja vulkaanidest tingitud maavärinad.
magmast, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse. Sageli muurab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid (Mauna Loa). Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vavaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn.laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib suure läbimõõduga langatuslik hiidkraater- kaldeera
inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükke, tuha ja laavatilkade segu.
obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- ,
Mis on kaldeera, mudavoolud, põhjused miks tekkivad. Vulkaane esineb: laamade servades (vaikse ookeani tulevöös, atlandi ookeani keskmäestikus, vahemere piirkonnas), mandrite murrangualal, kuuma täpi piirkonnas (õhuke maakoor) Kilpvulkaan: tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laiali ja ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kihtvulkaan: tekivad ränist ja gaasidest rikastunud voolavast, graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad Passiivne vulkaan- ajutiselt ei purska aga võivad hakata Aktiivne- pidevalt või väikeste vahedega purskavad Kustunud- inimajalugu ei mäleta purskamist Kaldeera on mitme(kümne) kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater. Tekivad siis, kui tugevate pursete käigus vajub sisse vulkaani lõõri toitev magmakolde lagi. Kuid võib tekkida ka plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tahajärjel.
ränisisaldusega. · Kilpvulkaanid tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. · Kõik ookeani vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa) · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on kihtvulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline laava tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. · Järsu vulkaanipurske käigus purunevad vulkaanikoonused ja õhku paiskuvad suured gaasipilved.
See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhipiiri ületamise korral toimub
vulkaaniahelik Kui kuum täpp paikneb mandrilise laama all, siis tekib kontinentaalne rift. N: Ida-Aafrikas · Vulkaanide kuju, ehituse ja purskeprotsessi seos magma omadustega. o Kilpvulkaanid tekivad Si- ning gaasidevaeset väikese viskoossusega basaltselt magmast. o Kihtvulkaanid tekivad Si-st ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. · Vulkaanidega kaasnevad nähtused ja tagajärjed (mudavoolud, maalihked) Mudavoolud Maalihked Maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) Lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved). Geisrid (kasutatakse energiaallikana) Viljakas pinnas (mineraalainete sisalduse kõrgenemise tõttu)
viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim on vulkaan Mauna Loa. Kihtvulkaanid koosnevad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku
(Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, mis ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater. Vulkaanipursetega kaasevad alatasa suitsupilved (gaaside seas esikohal veeaur lõõmpilved. Vulkaanilised
KILPVULKAANID - Paiknemine: kuuma täpi piirkonnas. Magma koostis ja omadused: ränivaene, ultraaluseline magma; hästi liikuv, väikese viskuoossusega, gaasidevaene. Purske iseloom: rahulikud pursked, vähe püroklastilist materjali. KIHTVULKAANID paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Väiksemad kui kilpvulkaanid. Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba lõõris, moodustades laavakorke,mille alla kuhjuvad järjest sureneva rõhu all kuumad gaasid ning selle tagajärjel toimub plahvatuslik vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu). KIPLPVULKAANID on suhteliselt lamedad, sest kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist
laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti viskoossusega hästi liikuvast basaltsest graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või magmast. See voolab suhteliselt rahulikult puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, maapinnale, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid.
mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis nn kuumad täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning gaasidevaesestväikese märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt viskoossusega hästi liikuvast voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. basaltsest magmast. See voolab Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad suhteliselt rahulikult maapinnale, üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, valgub pikkade laavavooludena moodustades seal nn laavakorke, mille alla laiali ja "ehitab" lameda kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub
tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse ,
litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustades ookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse ,
kihid Joonis 10. Kiht ja kilpvulkaan Tabel 2. Kiht- ja kilpvulkaani võrdlus KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral neist on Mauna Loa.
2. Vulkaanide liigitamine KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava k KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest gaasidevaesest väikes magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. viskoossusega hästi Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn liikuvast basaltsest laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad magmast. See voolab gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik suhteliselt rahulikult
täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt basaltsest magmast. voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn
tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn valgub pikkade laavavooludena laiali laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse ,
See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laamavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades nende peale vulkaani nõlvadele parasiitseid slakikoonuseid. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused
km paks. LITOSFÄÄR Maakoore ülemine osa, eriti mandrite kohal, koosneb happelistest kivimitest seda nimetatakse graniitseks kihiks, mille paksus on kuni 50 km. Ookeanide põhjas graniitne kiht osaliselt puudub. Graniitse kihi all asuvad aluselise koostisega kivimid mistõttu seda kihti kutsutakse basaltseks. Basaltse kihi paksus on suurim (kuni 3O km) mandriliste taeandike piires, ookeanide alal ta paksue väheneb märgatavalt (10-15 km). Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km. Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind). Vööd 900 km kuni 2900 km-ni nimetatakse vahevööks, sügavamal asub nn. tuum, kus 5100 km sügavusel asub välistuuma ja sisetuuma vaheline eralduspind
kontinentaalse rifi piirkonnas. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Kilpvulkaan- tekib räni- ning gaaside vaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast. See on häst liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavaojadena laiali. Kihtvulkaan- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgataavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magamast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduba üldse. Vulkaani purskega kaasnevad nähtused: Mudavoolud- lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaaliga. b. Etteantud koha kliima analüüs c. Kaardi tundmine 15. a. Laamade liikumine ja sellega seotud protsessid. Maavärinad.
tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse.
nimetatakse kaldeeraks. Aja jooksul võib sinna koguneda vesi ning tekib kaldeerajärv. Kilpvulkaanid toituvad enamasti räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magamast. Hästi liikuv magma, laavavool rahulik ning valgub pikalt laiali, moodustades lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid. Mauna Loa, Mauna Kea Hawaii saarestikul; ka Islandil Kihtvulkaanid (stratovulkaanid) toituvad räni- ja gaasirikkast happelisest ehk graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked (sest laava tardub juba pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad
·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast viskoossusega hästi liikuvast basaltsest andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud magmast. See voolab suhteliselt rahulikult on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma maapinnale, valgub pikkade laavavooludena tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. all kuumad gaasid
keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. 24.Vulkaani kuju,ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega.Kilpvulkaanid tekivad räni-ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magamast.See on hästi liikub magma,mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale.Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast eriti graniitsest magmast.Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse. 25.Vulkaanid purskavad,sest sagely tardub magma juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide ,tüha ja laavatilkade segu. 26
·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) KILPVULKAANID tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise
täpid). Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Tekivad räni- ja gaasidevaesest Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning väikese viskoossusega hästi liikuvast märgatavalt suurema viskoossusega, basaltsest magmast. vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, Laavavoolud on lühikesed ja harvad või valgub pikkade laavavooludena laiali puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.
tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid
tardunud tuha ja laava kihid tardunud laava kihid KIHTVULKAANID KILPVULKAANID tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. magmast. See voolab suhteliselt rahulikult Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. gaasid
eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) ·Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) KILPVULKAANID KIHTVULKAANID tekivad räni- ning gaasidevaesest tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema väikese viskoossusega hästi liikuvast viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest basaltsest magmast. See voolab magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. suhteliselt rahulikult maapinnale, algab Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, vulkaanid on kilpvulkaanid
annaabi.ee 
