Kuid samas oli tal kirglik natuur, ta oli erakordselt heasüdamlik ,siiras ja osavõtlik. Ta kannatas koos kõigi kannatajatega ja oli üks enda põlvkonna väheseid kunstnikke, kes ei unustanud sotsiaalseid vastuolusid ning meenutas Suurt Prantsuse revolutsiooni. Kaastundest kannatajate vastu lahkus noormees kodust, jagas abivajajatele kogu enda raha, riided, vara , tüüfuse puhkedes ei lahkunud haigevoodite juurest. Juba pole aasta pärast vallandas kiriku juhtkond van Goghi kui ebasobiva töötaja. Need sündmused saavad tema elus määravaks. Rida ebaõnnestumisi põhjustab 1879.-1880. aasta talvel järjekordse, eelmisest sügavama vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis Vincent abi joonistamisest. Kunstile pühendas van Gogh 1880.aastal, siit algas erakordselt lühike, vaid kümme aastat kestnud kunstnikukarjäär. 1881.-1883. aastani elas van Gogh Haagis, kus tema esialgseks patrooniks on kauge sugulane, kunstnik, maastikumaalja ja animalist Anton Mauve
Ta õppis usuteadust ja tegutses 1878-1879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886-1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Remlys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise´i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Van Gogh on tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ning 37-aastaselt ta tappis enese. Oma eluajal oli tal vähe edu, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11
Sissejuhatus ja kunstistiilist Van Gogh töötas kunstnikuna vaid 20 aastat ja terve selle perioodi ajal müüs ta üheainsa maali. Kuid see ei tee temast halba kunstnikku. Vastupidi, tänapäeval peetakse Vincent van Goghi väga kuulsaks, oskuslikuks ja mõjukaks kunstnikuks. Tema koheselt äratuntavaid teoseid müüakse oksjonitel miljonite eest ja tema maalidest on saanud inspiratsiooni tuhanded. Vincent van Gogh tegi oma elu jooksul 2000 kunstiteost. Kõige rohkem esinesid tema teostes maastikud, portreed ja päevalilled. Van Goghi võiks pidada ka koloristiks, kuna tema teostes on värvidel väga suur rõhk. Van Goghi põhiliseks kunstistiiliks peetakse post-impressionismi. Post-impressionism
maalimisele. Kopeerimiskogemusest hoolimata oli tema vormikeel algusest saadik ülimalt isikupärane. Samal ajal oli van Goghile omane portreerida lihtsaid asju, mida ta leidis kodukandi askeetlikust maastikust, vaeste igapäevaelust ja lihtsaimatest esemetest. Tema värvipaletil domineerisid tumepruunid toonid, piltidele olid iseloomulikud paksud ja rasked sügavmustad viirutused. Struktuur ja kontuur Struktuur-osade tervikuks liitmine- on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemaid struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös"(1889), köidetakse need struktuuriosad meisterlikult kokku: looklevatest joontest saavad tähed öises taevas, pintslikaartest küpressiladvad, viirutatud kaartest mäeharjad ning geomeetrilised vormid muutuvad majadeks külas. Nende osade summana sünnib tähistaevast valgustatud öine
Ta töötas kümme aastat suure intensiivsusega, luues väga omapäraseid teoseid, kasutades ekpressiivseid värve ning jooni, mis kõik inspireeris hiljem foviste ja ekpressioniste. Oma eluajal müüs van Gogh ainult ühe maali. Van Gogh kolis Pariisist Arles'i 1888. aastal, lootes seal eesti leida sugulashingedest kunstnike koloonia, kes püüaksid samuti nagu tema leida harmooniat ja inspiratsiooni valgusest ja värvist, elades lihtsat, loomingule pühendatud elu. Van goghi unistuse täitumine näis olevat käeulatuses, kui sõber Gaugin temaga liitus. Kuid kahe kunstniku samavõrra raskete iseloomude kokkupõrge tõi kaasa koletuid tagajärgi. Pärast kaklust Gauginiga lõikas Van Gogh omalt ühe kõrva peast ja püüdis seda ühele lõbutüdrukule kinkida. Pärast vaimset kokkuvarisemist 1888. aastal oli van Gogh Arles'i vaimuhaiglas ning hiljem läks ta St Remy haiglasse. Tal oli depressiooni- ja letargiaperioode, millele järgnesid ülima aktiivsuse puhangud
ta töötas skulptorina. 4 2. NOORUS JA ENESE AVASTAMINE 1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie, kus ta ka ise üks omanikest oli. Onu Centil ei olnud lapsi ja ta soovis, et üks vennapoegadest võtaks kunagi üle tema osaluse ettevõttes. Pärast väljaõpet saatis Goupil ta 1873 Londonisse. See oli van Goghi jaoks õnnelik aeg: ta oli töös edukas ja teenis 20- aastaselt rohkem kui isa. Van Gogh armus oma korteriperenaise tütresse Eugnie Loyerisse, aga kui ta julges lõpuks oma tundeid neiu suhtes väljendada, siis lükkas neiu ta tagasi, öeldes, et ta oli eelmise üürnikuga salaja kihlatud. See muutis van Goghi enesessetõmbunuks ja religioosseks ning isa ja onu korraldasid tema üleviimise Pariisi. Pariisis nördis ta nähes, kuidas kunsti käsitletakse
Theo. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (17291802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina. 1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie, kus ta ka ise üks omanikest oli. Onu Centil ei olnud lapsi ja ta soovis, et üks vennapoegadest võtaks kunagi üle tema osaluse ettevõttes. Pärast väljaõpet saatis Goupil ta 1873 Londonisse. See oli van Goghi jaoks õnnelik aeg: ta oli töös edukas ja teenis 20-aastaselt rohkem kui isa. Van Gogh armus oma korteriperenaise tütresse Eugnie Loyerisse, aga kui ta julges lõpuks oma tundeid neiu suhtes väljendada, siis lükkas neiu ta tagasi, öeldes, et ta oli eelmise üürnikuga salaja kihlatud. See muutis van Goghi enesessetõmbunuks ja religioosseks ning isa ja onu korraldasid tema üleviimise Pariisi. Pariisis nördis ta nähes, kuidas kunsti käsitletakse tarbekaubana, kus maali
värvide puudumine. Samalaadne iha jõulisema väljendusrikkuse järele ilmnes tema joonistusstiilis: ta loobus kontuuride rõhutamisest ning panustas ruumi, volüümi ja elutruuduse rõhutamisele. Ta püüdis maalida elusaid inimesi, paludes naabritel poseerida või vaadeldes neid töötamas. Tema vähenõudlik eluviis ja alaline majanduslik sõltuvus teistest olid määravad faktorid, miks kunstnik tundis südamest kaasa lihtrahvale, keda ta maalis. Van Goghi realistlikud tööd on näiteks ,,Kuduja avatud akna ees" ning ,,Angelus (Õhupalve)". 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA Van Goghi Pariisis viibimise ajal nimetas iga uuendusmeelne kunstnik end impressionistiks. Mõiste impressionism tuleneb Claude Monet' maalist ,,Impressioon. Päikesetõus", mida eksponeeriti 1874. aasta grupinäitusel. Vanamoodsate vaadetega kunstikriitikud kasutasid
Van Gogh alustab Brüsselis kunstiõpinguid. Teda toetab nii majanduslikult kui ka vaimselt tema vend Theo ja seda kuni kunstniku surmani. Viibib paar aastat vanemate juures, kus maalib loodust ja suuri figuraalkompositsioone. Kasutab valdavalt tumedaid värve, et edasi anda rusuvat atmosfääri, mis ümberringi valitses. Värvides väljendub kunstniku valu ja meeleheide, kuna isiklik elu on väga traagiline (ema haigus, vastamata armastus, isa surm).Kõik see mõjub van Goghi psüühikale negatiivselt. Van Gogh lahkub kodust ja sõidab Pariisi, kus kohtub Paul Gauguiniga. Sel perioodil muutub tema värvigamma heledamaks, kuna tähtsaks muutub valguse kujutamine (impressionistide mõju). Koos Gauguiniga lahkub van Gogh Lõuna-Prantsusmaale, kus töötavad koos. Siin maalib van Gogh suurepäraseid maastikke, kevadisi õites aedu, meeldivate inimeste portreid (mitu varianti postiljon Roulinist). Tuntuim töö sellest perioodist on ,,Punased viinamarjaväljad
ELULUGU Vincent Willem van Gogh oli hollandi maalikunstnik, kes sündis Zundertis 30.märtsil 1853.aastal ja suri 29.juulil 1890.aastal samas kohas. Kunsti juurde jõudis mees alles keskeas. Van Gogh on praegugi tuntud postimpressionist. Kõik tema tööd (umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest 10 aasta jooksul. Prantsusmaal lõi ta oma parimad teosed. Vaimuhaigus lõpetas tema elu, 37.aastaselt tegi ta enesetapu. Närvihaiguse selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Oma eluajal polnud ta edukas, kuid surmajärgne kuulsus kasvas kiiresti, eriti pärast näitust Pariisis 17. märtsil 1901 (11 aastat pärast surma), kus oli väljas 71 tema tööd. Vincent van Gogh sündis protestantliku pastori peres. Lapsena oli ta väga emotsionaalne ja enesekindel. Ta nimetati oma venna järgi, kes oli sündinud aasta varem ja surnud mõni tund pärast sündimist
Ta kannatas elu viimasel kümnel aastal psüühikahäirete all. Kroonilise kõrvavalu tõttu lõikas ta ka endal vihahoos parempoolse kõrvalesta ära. "Iirised" (1890) 27. juulil 1890 tulist as van Gogh endale revolvrist rindu. Theo kinnitusel olid tema viimased sõnad: "Tähistaevas" (1889) "Kurbus kestab igavesti." Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Tänapäeval on van Goghi maalid maailma kõige "Dr. Gachet' portree" (1890) kallimate seas. TÄNAN KUULAMAST!
nimeline külake, kus Van Gogh aastakese oli ravil Saint-Paul-de-Mausole nimelises haiglas. Sellest ajast pärineb temalt palju töid, mis Saint-Rémy küla ja haiglaümbrust kujutasid. Tähine taevas on mõõtmetelt 73,7 cm kõrgusesse ja 92,1 cm laiusesse. Vaimsete probleemide käes vaevelnud kunstnik tegi 37-aastasena enesetapu ning ta sai alles pärast surma kuulsaks. Alates 1941.aastast asub see maal New Yorgi moodsa kunsti muuseumis. Maalist ning Vincent van Goghi elust ja surmast on inspireeritud Don McLeani laul "Vincent". ARVATAKSE Kunstiteadlastele on maali kummalised spiraalid alates selle valmimisest huvi pakkunud ning neid on püütud selgitada, edastab Daily Mail. Psühhiaatrite sõnul väljendas kunstnik sel viisil tema sees olnud segadust ja raevu. Nüüd pakkus USA kunstnik ja fotograaf Michael Benson välja oma tõlgenduse, mille kohaselt kujutas kunstnik Maast kaugel olevat spiraalgalaktikat
............................................................................................................ 7 2 Sissejuhatus Vincent van Gogh töötas kunstnikuna ainult 10 aastat, peetakse teda tänapäeval üheks tuntumaks kunstnikuks. Osa tema kuulsusest põhineb tema ebatavalisel elukäigul, mis on andnud alust kõiksugustele müütidele. Van Goghi katsed end erinevatel elualadel teostada osutavad ilmekalt ta järeleandmatule püüdele leida elu mõte. Kunstnik, kes müüs eluajal vaid ühe maali ning kelle töid ostetakse tänapäeval rekord summade eest, tegutses Haagis, Londonis, Pariisis kunstikaupmehena, Ramsgates abiõpetajana ja Inglismaal Middlesexis metodisti ja vaimuliku abina. Töötas raamatupoemüüjana Dordrechtis, õppis Amsterdamis teoloogiat ning oli seejärel peaaegu kaks aastat Belgias Borinage'is jutlustaja
sisekujunduse poolest. Kabeli laemaalingu tegi kuulus Itaalia maalikunstnik Michelangelo.Sixtuse kabeliS asuvad Michelangelo kuulsaimad laemaalid "Viimne kohtupäev" ja ,,Inimese loomine. Andy Warhol`i tomatisupp- Warhol oli Ameerika kunstnik, kes maalis konserv tomatisupi. Jackson Pollock- Ameerika kunstnik, tema maal "Nr. 5" on hetkel maailma kalleim maal. Maali teeb eriliseks see, et maalimise asemel on kasutatud pritsimise tehnikat. Van Gogh- Van Goghi puhul mõeldi vast tema autoportreed, sest laulus on mainitud Van Goghi kõrvaklappe ja tema autoportree , kus tal vasaku kõrva juures on side meenutabki kõrvaklappi. Võta mind Guggenheim- kunstimuuseum New Yorkis. Me situme purki ja elame üksi- Tänapäeval võib kõike käsitleda kunstina, kui asja oskab ära põhjendada.
Žüriiga näitus, Pariisis 1903. aastal asutatud Sügis salong. 1905.aastal paistis silma rühm noori kunstnikke. Uue rühmituse nimi – foovid. (prantsuse k. fauves –”metsikud” Henri Matisse. Madame Matisse (Roheline joon). 1905. Tunnused Kirkad värvid, jõulised, värvid suurte laikudena. Oluline oli väljendada meeleolu. Valguse ja varjuga modelleerimine. Objektide ainuomaste värvide kujutamine. Eeskuju saadi Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Henri Matisse. Avatud aken. 1905. Henri Matisse Oli foovide rühmituse keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest. Üritas edasi anda motiivi dünaamikat kontrastsete värvidega. Henri Matisse. Tants. 1910. Henri Matisse. Vestlus. 1909. Raoul Dufy (1877–1953) Tema teostes on sageli muusika motiive. Raoul Dufy. Lipuehtes tänav, Le Havre. 1906. Raoul Dufy. Houses in Trouville. Maurice de
kes seda harivad; oluline oli tema huvi sotsiaalsete probleemide vastu. Kui siiani oli van Gogh maalinud vaid tumedamates, süngetes toonides, siis 1885.aastal kolides Antwerpeni avastas ta Rubensi, kelle mõjul muutus tema palett heledamaks, tema pintslilöök vabamaks, samuti hakkas ta huvituma jaapani puulõikest. Ta oli kiindunud jaapani kultuuri, mis tema loomungus tihti avaldub, nt. ühes autoportrees maalis ta endale pilusilmad. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist.
Huysmans, kes tutvustas Vincentile kunstimaailma ning õpetas teda joonistama. 15-aastaselt oli aga van Gogh sunnitud pere majanduslike raskuste tõttu koolist lahkuma ning tööle minema. 1869. aastal läks van Gogh tööle Haagi kunstikaupmehe Goupil & Cie juurde, kust ta suunati 1873. aastal edasi Londonisse. Selleks ajaks oskas noormees juba ladusalt rääkida saksa, prantsuse ja inglise keelt. Seal töötatud aasta oli Vincenti van Goghi elus kõige õnnelikum: ta armus mõisniku tütresse Eugenie Loyerisse, kuid tunnistanud preilile oma tundeid lükkas armastatud preili kunstniku tunded tagasi ning ütles, et on salaja kihlatud eelmise üürnikuga. See oli kunstnikule väga suur hoop ning peale seda muutus ta enesessetõmbunuks ning paduusklikuks. Tema päästmiseks suutsid tema isa ja onu korraldada Vincenti üleviimise Pariisi. 1. aprillil 1876. aastal kunstnik vallandati.
vaid alles päeva pärast, 29. juulil 1890. Ta oli 37-aastane ning müünud oma ohtrast loomingust vaid ühe pildi. Vincent van Gogh on maalikunsti ekspressiivse suuna rajaja.Tema teoste meeleolu on rahutu, värvid intensiivsed, dünaamilised. Kõik tema tööd ( umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd) valmisid kõigest kümne aasta jooksul. Tema kuulsad teosed on "Kartulisööjad," "Päevalilled," "Saapad," "Tähisöö," "Kirik," "Iirised," "Kohvikuterrass öösel" jpt. Van Goghi elust on nii palju teada tema kirjavahetusest oma vennaga, kes teda igati toetas. Iseloomult olid mõlemad endassesuletud, armastasid naisi, kuid ei suutnud leida vastuarmastust. Kui Vincenti vend Theo lõpuks abiellus, suhtus enamasti ainult prostituutidega suhelnud Vincent tema perekonda nagu enda omasse. Tagantjärele on palju arutletud teemal, kas van Gogh põdes mingit kindlat vaimuhaigust, kust tulenesid tema kohutavad märatsushood
joonistusega pildid tekitasid peaaegu skandaali · Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule Foovide stiil · hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine · nende peaeesmärk oli kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine · Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest Rühmitus · Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. · Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Mõju
juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta
ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks Kunstiajaloolased räägivad fovismist kui moodsa kunsti esimesest suurest liikumisest. Samuti oli fovism ka esimene ekspressionistlikku laadi suund maalikunsti ajaloos, mille taotlus oli viia vaataja emotsionaalsele ja vaimsele
Postimpressionism - Vincent van Gogh tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Paul Gauguin, kes soovis luua värsket ja uudset kunsti, läks muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti
27 Öine kohvik (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-varju mäng) 28 Autoportree kinniseotud kõrvaga (külmad toonid, kontuure pole näha, pintslitõmbeid pole selgelt näha, varjud) 29 Nisupõld varestega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on kurb, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näha) Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Vaadeldud ajalõik Vincent van Goghi elust on 5 aastat. Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 32 aastane. Selle aja jooksul muutus tema pintslikiri impressionistlikumaks, valguse ja varju käsitlus muutus märgatumaks ning teoste meeleolu süngemaks. Koloriit on ühtlane. Objektide kontuurid- natüürmortidel selgemad, looduspiltidel ebaselged.
erksad d värvid Van Külmad Eristatava Olemas Jah Palju Pole Suur tähtsus Gogh toonid, d erinevaid tähtsus tuhmid värve t värvid Paul Cezanne Vincent van Gogh Cezannel kasutusel rohkem sooje toone, mis on segunenud. Van Goghi teose toonid on külmemad. Van Goghil pintslitõmbed selgelt eristatavad, Cezannel mitte. Mõlemad on kasutanud selgelt eristatavat perspektiivi. Mõlemal on kasutatud valgust ja varju, kuid paremini on need välja toodud Cezannel. Ruumilisust tunda rohkem Cezannel, tänu mäenõlvadele. Cezanne teose meeleolu on tänu soojadele värvidele (ja päiksevalgusele) rõõmsam, kuid van Goghi teos tundub väga kurvameelne. Cezanne teosel on ühtlaseks
FOVISM Aeg:1901 Pariis Nimetus:kriitikutelt maalilaadi 2.analüütiline kubism.objekt on jagatud geom.kujunditeks ja kohta,pr.k Fouve-kiskja Põhjus:1901.a toimunud Goghi segi paisatud;võeti kasutusele kollaaztehnika (Pablo Picasso) mälestusnäitus,mille eredad värvid andsin tõuke uue suuna 3.sünteetiline kubism-suured erksad värvilised tekkele Tunnused:võtsid eeskuju Goghi töödestpuhtad pinnad,millele kuj sooviti lihtsustatult *eestis ado erksad värvid,mis olid vastupidised looduseleerineva vabbe,eduard ole,märt laarmaa,arnold akberg FUTURISM suurusega värvilaigudhooletud pintslilöögidtinglik Aeg:1909 itaalia nimetus:it.k futoro-tulevik eesmärk:luua joonistusjulged moonutusedkindlapiiriline kunstmis katkestab sidemed minevikuga tunnused: rühmitusenamasti kuj
Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, Pariisis, Arlesis ja Saint- Remys. Van Gogh püüdis oma teoste kaudu avada oma hinge ja väljendada oma rahutust. Tema töödes on enamasti kirkad ja heledad värvid. Ta maalis kõike, mis jäid tema pilgu ette: mäestikud, inimesed, esemed, lilled jne. Sarnasused Vaatamata sellele, et Juhan Liiv ja Vincent van Gogh ei tegelenud oma eluaja jooksul sama alaga, on siiski sarnasus nende isikute vahel väga suur. Nii Liivi kui ka Goghi peres oli lisaks neile ka veel 5 last. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalutust: ta hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamismaania all. 1894. aastal viidi Liiv Tartu närvihaiglasse, kus kirjanik põdes läbi vaimuhaiguse (katakoonia) kõige raskema järgu. Lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Nii nagu Juhan Liiv, nii ka Vincent van Gogh kannatas psüühikahäirete all. Missugune haigus
"Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid mehi ja kuduvaid naisi, vaid peaksime kujutama elusaid, päris inimesi, kes hingavad, tunnevad, kannatavad ja armastavad." Selle loosungi all valmisid Munchi edasised tööd. väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused. 4. Vincent van Gogh http://www.elu24.ee/205221/vincent-van-goghi-korva-saladus-lahendati http://www.biography.com/people/vincent-van-gogh-9515695 1. Kust oli pärit Vincent van Gogh? Vincent van Gogh sündis Lõuna-Hollandis Põhja- Brabandis, mis oli üldiselt katoliiklik piirkond, Bredast edelas Zundertis protestantliku pastori peres. 2. Kus ta maalis oma parimad tööd? Parimas tööd maalis Prantsusmaal 3
Ees terendas Pariis. Jätnud sõbrad Mäe ja Tassa Helsingisse sõiduks raha teenima, maabus Triik juba 1906. aastal Pariisis. Mis tal viga äi ju rikas pangahärra. Aasta pärast olid kohal ka teised ja nii tekkis Pariisis ka Eesti kunstnike koloonia La Ruche'is (Mesipuu). Pariisi kunstielu oli tol ajal väga kirju: oli veel akademistlikku kunsti, 1905. aastal tulid lagedale foovid, Picasso leiutas kubismi. Igaüks võttis sealt midagi. Triik tutvus van Goghi, Gaugini ja Picasso loominguga. Ta kirjutab: "Nad mõjusid rabavalt. Nad ei oskagi maalida! oli mu esimene mõte. Hiljem taipasin neid ja õppisin neiltki." Noh, võib öelda, et mitte kuigi palju, Triigi maalid jäid ikka kuhugi juugendliku joonistusliku laadi juurde. Lisaks sümbolistlikud elemendid. Pariisist tehti haake Norrasse, mille maastikud olid veel lummavamad kui Ahvenamaa omad. Pariisi uuemad kunstisuunad jäid Triigile võõraks ja nii lahkus ta sealt 1908. aastal
aasta Sügissalongis (suurel ülevaatenäitusel), kus esines oma maalidega rühm noori kunstnike. Nende tööde metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid tekitasid peaaegu skandaali. Kunstikriitik Louis Vauxcelles ristis rühmituse liikmed kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves [le foov]), andes sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Aleks Aasaru
Franz Marc 1880-1916 Elu · Saksa maalikunstnik, abstraktsionist, Saksa ekspressionismi üks tähtsamaid mõjutajaid · Sündis 1880. aastal Münchenis · Isa oli professionaalne maastikumaalija · Ema sügavalt usklik kalvinismi pooldaja · Veetis palju aega Pariisis õppis tehnikat · Sagedane viibimine kunstiringkondades · Tundis huvi V. van Goghi Rebased tööde vastu Elu · Mitmed afäärid · Abiellus kaks korda: Marie Schnueriga, hiljem Maria Franckiga. · Hukkus Verduni lahingus 1916 Linnud Karjäär · Sõprus August Mackega asutasid Der Blaue Reiteri · Esimesed näitused · Tutvumine Robert Delaunay'ga · Kubism + futurism = abstraktsionism Hirv metsas II Stiil
EKSPRESSIONISM Ehk Väljenduskunst Ekspressionismi ajalugu Tekkis 20ndal sajandi algul. Levis peamiselt Saksamaal. Kaks ekspressionismi lainet. Eelkäijateks võib pidada foove ja Edward Munchi ning Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionistide eneseväljenduse põhisisu Dramaatilises valguses esemed ja inimesed. Räiged värvikontrastid ja porised värvid. Inimesed piltidel sageli jõhkrad,inetud. Sageli piltidel piin ja ängistus. Ekspressionismi üks kuntsnikke ERNST LUDWIG KIRCHNER Kuntsniku stiili tunnusteks Seotud inimeste ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega,millel on tihti ohtlik ja vaenulik värv.
Kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundlik väljendus Esiplaanile seati inimese sisemaailm Traagiline elutunnetus Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid Hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid Ekspressionism muusikas Algas 1910ndatel Muusika väljendusvahendite äärmuslik kasutamine Puudus kindel vorm Mitmekesine rütmika, vahelduvad taktimõõdud Ilusa harmoonia puudumine Arnold Schönberg Ekspressionism kunstis Foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi looming 1905. rajatud rühmitus Die Brücke muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid Kõike kujutati dramaatilises valguses Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega Ekspressionism kunstis Ekspressionismi "teine laine" oli veelgi ühiskonnakriitilisem Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler
Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" Fovism · Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Fovismi stiilis maalid Dufy Matisse Marquet Derain Da Vlaminck Fovismi lõpp · Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid
· Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Kujutuslaadilt on tema linna-, lille- ja maastikupildid maalilised, heledad, vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Paul Burmanit loomingut võib Eesti oludes võrrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga. Mõlema kunstniku maalimaneer on impulsiivne ja jõuline. Peale näituste Eestis esines ta ka näitustel Moskvas, Pariisis, Roomas jm. Pilt:Paul Burman - Stockholm painting Töö nimi: Toompea (1920. aastate lõpp - 1930 -ndate algus) Tehnika: akvarell, paber Pilt: Madeline green glasgow Töö nimi: Kaks alasti ratsanikku (1920. aastate II pool) Tehnika: akvarell, paber Töö nimi: Männid (1930 - 34) Tehnika: õli, vineer Pilt:Paul Burman Estonian Kunst
Ekspressionism Hõlmab 20. Sajandi esimesi aastakümneid Esimesed ilminguid Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905)
Ekspressionism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 ... Hõlmab 20. sajandi esimesi aastakümneid. Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. ... Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus.
Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886 1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Valged roosid Päevalilled Arvuline osa rannast ja laev merega(Beach with Figures and Sea with Ship) Nisupõllud(Wheat Fields) Kohviku terrass õhtul( Cafe Terrace at Night) Dr. Gachet ,,Iirised"
Inglismaal. Ta õppis usuteadust ja tegutses 18781879 jutlustajana Belgia söekaevanduspiirkonnas La Borinage'is, kuid pidi ametist lahkuma, sest läks kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Varsti pärast seda hakkas ta kunstnikuks. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 1886 1888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus. Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. (Vincent van Gogh (1853-1890) - Starry Night (1889)) (Vincent van Gogh's ''Portrait of Dr. Gachet'' was painted in June 1890, during the last months of his life before his suicide. He made two versions of the painting, which differ in color. Both are oil-on-canvas and measure 67 )
Fovism-esimene moodsa kunsti vool, 1901 aastal toimus van Goghi mälestusnäitus. Tekkis Prantsusmaal.Tema töödes puhtad ja eredad värvid. Siit tõuge uuele suunale. 1905 aastal sügis salongi näitus kus rühm noori kunstnike, kelle töödes jõulised puhaste värvidega laigud.Fauvas- prantsuse keeles- metsikudFovidel püüd väljendada meeleolu, igal emotsioonil oma värv. Tihti olid valed värvid- puud ollased,taevas roheline... Valgust varju polnud, perspektiivist loobuti. Foovid väljendasid rahulikku õnnetunnet.H. Matisse-#tants #avatud aken.
Ekspressionism Ekspressionism ( Prantsuse keeles expression= väljendus) on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses ja muusikas. Espressionism levis 20.saj. alguses peamiselt Saksamaal. Eelkäijateks võib pidada foove, Edvard Munchi ja Vincent von Goghi. Osa ekspressionisme moodustas 1905. a. Dresdenis rühmituse ,, Die Brücke"(,,Sild"). Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele
juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks
mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks
Fovismi loetakse harilikult 20. sajandi moodsa kunsti esimeseks vooluks. Enamik foovidest oli läbinud neoimpressionismi etapi. Niisiis on fovism tihedalt seotud eelmise sajandi lõpu kunstisuundadega. Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektide meeleolude väljendamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said foovid Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henry Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusesr, vaid kunstniku meeleolust ja teistsest värvidest lõuendil. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve.
kunstiteost käsitleti kui kui töödel valitsev abstraktsionism kõigest välisest sõltumatut objekti ,,mitte ära tuntavus") Huvi värvi väljendusrikkuse vastu, püüe väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatamisel, pole täpne Eeskuju leidsid kõigis üksikasjades, värvid olid Vincent van Goghi fovism tihti ebarealistlikud. elamuslikest teostest. rahutus, ühiskonnakriitika, maailmavalu, dramaatika Isiklik ärevus, 1914. rõhutamine, aimatav sisemine aastal sõjani viinud piin ja traagika, kujutatavat võidi majanduslik ja ekspressionism lihtsustada või moonutada ühiskondlik pinge Page 1
20. sajand Ekspressionism Ekspressionism Pr k expression väljendus Kunstivool, mis püüdis väljendusjõu ning spontaanse värvi- ja valguskäsitluse kaudu lõplikult eemalduda tegelikkuse looduslähedasest edasiandmisest Iseloomulik on kõikide vormide lihtsustamine, ka moonutamine, samuti jõulised, murdmata värvitoonid Dramaatiline elamuslikkus ja isikupärane reaalsusetaju Ekspressioniste mõjutas V. van Goghi ja E. Munchi looming, samuti foovid Die Brücke Asutati Dresdenis 1905 arhitektuuriüliõpilaste poolt Erinevalt foovidest tunti huvi ka kunsti sotsiaalse rolli vastu Nn. primitiivse kunsti mõju, gootika mõju, psühholoogiline pingestatus Asutajad Kirchner, Schmidt-Rottluff, Heckel 1906 esimene näitus Die Brücke 1910 Berliini, "Neue Sezession" 1910 ajakiri "Der Sturm" 1912 galerii "Der Sturm" 1913 "Die Brücke kroonika" Rühmitus lagunes 1913
5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100 aastat tagasi oli maal 10000 töötavat tuuleveskit ning siiani on veskid Hollandi sümboliks, Holland on juustumaa siit pärinevad kuulsad Gouda ja Edam. Hollandi rahvuslikuks sümboliks on punane tulp, ütleb ju laulusalmgi, et tulbid ja Amsterdam... Tulbiväljad kirendavad siin kevadel, talvel peab leppima turuga, kus müüakse lillesibulaid
väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri Matisse Henri matisse Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (18771953) Albert Marquet (18751947) Maurice de Vlaminck (18761958) Andre Derain (18801954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Albert marquet Albert Marquet Andre derain Andre derain Maurice de Vlaminck Maurice de Vlaminck Raoul Dufy Raoul dufy Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (18711958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused. Tema töödele on iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist,
Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Ekspressionism kunstis Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905--1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et
mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. Ekspressionism kunstis Ekspressionismi eelkäijateks võib pidada foove ning Edward Munchi ja Vincent van Goghi loomingut. Ekspressionismi "esimese laine" (1905--1914) algatajateks said 1905. aastal Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke ('sild'), Ernst Ludwig Kirchner ning Müncheni grupi Der Blaue Reiter ('sinine ratsanik') ümber koondunud kunstnikud. Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses.
kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest. 1905. Aastal esines rühm noori kunstnike oma maalidega Sügissalongis,kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaagu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" . (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm) Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida nimetatakse ekspressionismiks. (www.pelgulinna.tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/20.ppt) Kuulsaimaks fooviks võib lugeda Henri Matisse'i,kelle arvates ei peaks loodust kopeerima, vaid tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendama. (http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/index.htm)
annaabi.ee 
