VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Ragnar PArv AAp12 GNU Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid” Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau Väimela 2014 Sisukord Richard Stallmann................................................................................................................... 4 Ajalugu.................................................................................................................................... 5 Free Software Foundation..........................
Gretl - Gnu Regression, Econometrics and Time Series Library Gretl on avatud koodil põhinev vabavara, mida võib legaalselt installeerida oma kodusesse arvutisse või sülearvutisse. Programmi koduleht http://gretl.sourceforge.net/ TÖÖ PROGRAMMIGA Gretl Käivitada programm – avaneb menüü 1. Andmete importimine – File → Open data → Import → nimi.xlsx. Selleks et oleks võimalik andmetabelit Gretl-isse importida tuleb tabel eelnevalt sobivale kujule viia: a) kontrollida, et Exceli tabeli esimeses reas oleksid muutujate nimed (ei peaks sisaldama täpitähti) ning teisest reast alates andmed. sulgeda Exceli fail; b) avada programm Gretl; c) valida File/Open data/Import/Excel d) otsida Exceli fail (muuta Files of type) e) valida, mitmendast veerust ja reast importimist alustatakse f) näidatakse töölehtede , muutujate ja vaatlustulemus...
9 2 Sissejuhatus Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on
Linux Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt
database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele. Bash Cheat Sheets – Webpages, where you can find information about bash. - Lehed, kust saab kiiresti informatsiooni bash'i kohta. C Clonezilla – Clonezilla is a free open source disk cloning application based on Debian. - Tasuta kõigile kättesaadav plaadi/ketta kloonimis tarkvara, mis põhineb Debian OS'il. Compiere – Compiere is a popular open-source system of software applications that
Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus.
Debian Algis Suurkivi Aap-11, VKHK [email protected], 54610709 Mis see on? Debian (täisnimega Debian GNU/Linux) on: Vabatarkvaraline avatud lähtekoodiga Linuxi kernelil põhinev distributsioon loodud 1993. aastal Ian Murdock'i poolt Nimetus tuleneb tema naise Debra eesnimedest Debian oli sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks Debianiga tuleb kaasa üle mitmetuhande paketi tasuta Lisaks üle mitmesaja paketi nonfree ja contrib Debiani eelised Debiani eeliseks peetakse tema mugavat pakihaldussüsteemi kasutajal pole tarvis lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase debiani peegli pealt on võimalik süsteemi alati uuendada. Debianile on iseloomulik ...
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite
Unixi modifitseerimine viis erinevate Unixi dialektide tekkeni, mis olid tuletatud algse Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5
Selle tagamiseks on mõeldud copyleft. GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents. GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. Sellise "pärimise" õiguse printsiipi nimetatakse mõistega "copyleft". Litsentsi tüübid GPL 2 ühilduv litsents GNU ehk Üldine Avalik Litsents Artistic License 2.0 Berkeley Database License Boost Software License BSD license (modified version) BDL / BSD Documentation License CeCILL Cryptix General License EUPL - European Union Public License GPL / GNU General Public License Intel Open Source License ISC license [3] GPL 2 mitteühilduv litsents Academic Free License (AFL)
ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.
RAUDVARALISED NÕUDMISED....................................................................................11 KASUTATUD MATERJAL.................................................................................................. 12 SISSEJUHATUS Debian'i esmaesitlus toimus 16.augustil 1993.aastal. Autoriks on Ian Murdock ja oma operatsioonsüsteemile sai ta nime oma naise Debra eesnime järgi. [] Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, aga tänaseks peetakse seda GNU projekti otseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 20000 paki, mis on eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks kootatud tarkvara kogumid. Pakkidele kehtivad GNU General Public License tingimused. Lisaks on olemas veel ka üle 300 tasulise paki mida võib kasutada vastavalt neil olevatest litsentsitingimustest lähtudes. [] []
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad
MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux Täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.
Windows vs Linux Koostaja: Ivan Pantsenko Õppegrupp: AVp09 Tartu 2010 2 Sisukord Linux 1. Mis on linux? ( 3 ) 2. Ajalugu ( 4 ) 3. Litsents ( 4 ) 4. Levitamine ( 5 ) 5. Saamine ( 5 ) Windows 6. Ajalugu ( 6 ) 7. Kasutus ( 7 ) 8. Kasutus ( 8 ) 3 Linux Mis on linux Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades
Server Virtualization This provides an abstraction layer that allows each physical server to run one or more "virtual servers" Effectively decoupling the operating system Its applications from the underlying physical server. Server Virtualization The Xen hypervisor is a unique open source technology developed collaboratively by the Xen community and engineers at over 50 of the most innovative data center solution vendors, including Licensed under the GNU General Public License (GPL2) Available at no charge in both source and object format Xen is open sourced, uniting the industry the Xen ecosystem to speed the adoption of virtualization in the enterprise http://www.xen.org/ http://en.wikipedia.org/wiki/Xen
iOS'i ja Android 2.3.3 ,,Gingerbread'i" saab alglaadida paralleelselt nii iPhone'il kui ka iPod Touch'il, millelt on OpeniBoot'i ja iDroidi abiga piirangud eemaldatud. Litsents Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008, "free and open source software" (tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara) litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU Üldise avaliku litsentsi (GPL) versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood (võrk, tarkvara kogumik ja ka telefonipinu) aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi, ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale eelnevalt näitamata. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade. Pärast seadme jõudmist
Mõningad Linuxi tugevamad küljed: · Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. · Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. · Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts- CD-lt. 3 GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis
Compaq 1950 ERA 1101 1983 C++, turbo pascal, 1951 UNIVAC I 1984 esimene MACINTOSH, GNU, windows 1.0 1955 William Shockley founds Shockley Semiconductor 1986 inteli 80386 1956 RAMAC 305(esimene HDD), IBM 1987 GCC 1956 esimene transistorarvuti (TX-O) 1989 inteli 80486
1968 Moore'i(Intel Corp) seadus ütleb, et transistoride arvu kahekordistumine toimub iga kahe aasta tagant 1969AT&T Thompson and Ritchie – Unix 1969 Intel - 1kb ram. 1969 Gary Starkweather – laserprinter 1969 - esimene mikroprotsessor CPU 1971 - 4 bit protsessor Intel 4004 Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes.
dBase II varajane andmebaasi programm; 1982 loodi firma SUN Microsystems(SUN=Stanford University Network) 1977 Relational Software Inc. (RSI - currently Oracle Corporation) established: Ellison and Miner 1978 Oracle V1; 1980 Oracle V2; 1982 Oracle V3 released, Oracle became the first DBMS to run on mainframes, minicomputers and PC's. Code was written in C 1983 AT&T tutvustab Unix System V; AT&T Bell Labs disainib C++ 1984 esitleb Steve Jobs Apple Macintosh GNU projekt Richard Stallman(EI OLE UNIX) tahtis anda operatsioonisüsteemile vabadust; MIT X-windows system 1985 C++ tõusis domineerivaks OOP-ks; 1987 GCC põhiline C kompilaator UNIX-le, Stallmani poolt tehtud FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene arvutipõhine multifilm; Pixar on Jobsi poolt asutatud;
võimaldab arvutil ja seadmel suhelda. Arvuti ja seade peavad olema ühenduses omavahel USB jutmega. Telefon tuleb installida adb ja fastboot draiverid. Vähemkasutatud OSi litsents Android on vabatarkvara. Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008, "free and open source software" litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU üldise avaliku litsentsi versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale eelnevalt näitamata. Samuti avaldab Google ülevaadatud probleemid, et need oleks soovijatele nähtavad ja neid oleks võimalik kommenteerida. Open Handset Alliance töötab välja Androidi osa, mis seisneb muudatustes Kerneli tuumas ning selle
kasutaja saab ära toimetada enamiku vajalikest tegevustest. Siia hulka kuuluvad e-kirjad, neti lehitsemine, dokumentide koostamine, muusika ja video kuulamine ja hankimine, arvuti igakülgne seadistamine jne. http://viki.pingviin.org/VabaTarkvaraKlubi/20100518 6.Mille poolest erinevad? Linuxi distoreid on valmistatud igale maitsele. Kõik oleneb mille jaoks sa seda kasutad. Distorid erinevad tugiteenuste, dokumentatsiooni, pigaldamise ja uuendamise vahendite, programmide, GNU teekide ja vahendite ning Linuxi kerneri poolt. http://viki.pingviin.org/Distributsioon 7.Mille järgi valida sobiv distor? Alati tuleb arvestada sellega mille jaoks hakatakse distorit kasutama. Algajatele sobib kõige paremini RedHat, Fedora ja Suse. Kui tahate endale distorit mida saate jooksutada plaadilt, siis sobib selleks KNOPPIX. Inimesed, kes soovivad oma arvutist viimast võtta neile sobib Debian
1625 - Schickard väitis,et tegi I liitev, lahutav, korrutav, juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0. (if (fn (car lst)) käsurida (CLI), graafika (GUI);Olemasolevad jagav masin. (every? fn (cdr lst)) rakendused, teenused,Vajalik riistvara,
Lihtne 1857 perfolint(Wheatstone). 6.sumto,ada arutlus näitab, et ta ei saa olla kumbagi. juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows Nt.Koostame nüüd sellise aritmeetilise väite A, mis Ada 1.0
pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana).
1978 VAX11/780 , inteli 8086 mikropr;Raamat "C programming language". 1979 Motorola 68000(16bit), USENET varane "web":tekstid masinast masinase 1980 esimene hdd mikroarvutitele(Seagate), QDOS 1981 I kaasaskantav arvuti(Osbourne I);IBM 5150 PC ja cga graafikakaart(16 värvi), 32000 esimene 32-bit prose (National Semiconductor)1982 - loodi SUN ja Compaq(Canion,harris,murto).1983 RSIst Oracle(Ellison,miner);C++, turbo pascal, 1984 esimene MACINTOSH(edukalt hiirega juhitav), GNU(Stallman)tasuta op.s, windows 1.0.1986 NNTP uudised liiguvad TCP/IP (interneti) kaudu;inteli 80386. 1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga- ga.1988 Arpanet(morris)nö viirus netis.1989 inteli 80486, AOL(America online) Applile ja MACile.1989-90 FIDONET rahvusvaheline võrguots Eestis 90a epost,USENET 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, (berners-lee) avalikuks 1991, Windows 3.01991 Linux.1992 Windows 3.11, TCP/IP
) Kõik andmed salvestatud failidesse Mistahes info salvestatakse arvutis faili kujul. Failid on kataloogide abil grupeeritud, et oleks kergem neid hallata ja hiljem infot leida. Kataloogidest moodustub otsitee ehk faili asukoht kõvakettal (nt kus võib asuda dokumendifail referaat.odt erinevates operatsioonisüsteemides): MS Windows 2000/XP/ C:Documents and SettingskasutajaMy Documentsreferaat.odt MS Windows Vista/7 C:UserskasutajaDocumentsreferaat.odt GNU/Linux /home/kasutaja/Dokumendid/referaat.odt Mac OS X /Users/kasutaja/Documents/referaat.odt FAIL • Iseseisev terviklik andmete kogum. • Igal failil oma nimi, aitab arvutist faili üles leida • Failis sisalduvad andmed määravad faili tüübi Faili nimi ja faili tüüp Faili nimi sisaldab: • Nimi • Laiend • Info avatava programmi kohta Näited: Ilus_kass.txt ilus_kass.avi ilus_kass.jpg ilus_kass.htm Ilus_kass
paigaldamine) ehk installimine ehk installatsioon on protsess, mille käigus arvutiprogramm pannakse kasutaja arvutisse nii, et seda oleks võimalik hiljem käivitada. Installeerimist tehakse erilise programmiga Package management system, mis esineb vastavas operatsioonisüsteemis (näiteks, RPM ja APT Linuxis või siis Windows Installer Microsoft Windowsis) või siis installeerija käib vastava tarkvara koosseisu. GNU-OS-ides on väga levinud GNU toolchain süsteemi ning selle analooge et kompileerida ning käivitada tarkvara vahetult enne installatsiooni. 8.2. LTS (Long Term Support) - Pikaealise toega tarkvara (antud juhul Ubuntu operatsioonisüsteem) versioon, mis ilmub iga kahe aasta tagant ning mida toetatakse kuni toetatakse viis aastat. Võrdluseks tavalised väljalasked, kus toetus kestab poolteist aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele, mis võivad
C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan Micro-soft 1975 asutati Alleni ja Gates-i poolt, sidekriips hiljem eemaldati Apple I 1976 Wozniak ja Steve Jobs Apple computer company 1976,, Woz ja Jobs, 1. aprillil Apple II 1977 , suur hitt Motorola 68000 1979, kasutab 68000 transistorit USENET 1979-80 , Unix Users Network 32-bit mikroprose - 1981 SUN Microsystems 1982 Compaq computer corp 1982 Oracle Corp 1983 C++ - 1983 Bell labs Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994 Mosaic , later Netscape 1994, Andresseen
levitatakse vastavalt lähtekoodiga litsentsi alusel ning seda on võimalik tasuta Internetist allalaadida. OpenOffice.org Impress kasutajad saavad installida Open Clip Art Library, mis lisab suure galerii piltidega üldiste presentatsioonide ja joonistus projektide jaoks. Linux'i distributsioonid Debian, Gentoo, Mandriva ja Ubuntu on andnud valmis kasutamiseks openclipart paketi allalaadimiseks ja installimiseks oma online tarkvara hoidlatest. Välja lastud GNU Lesser General Public Licence tingimustel on Impress tasuta tarkvara. 4 2. Esitluse käivitamine Esitluse käivitamiseks on mitu erinevat võimlust. Levinumad on aga töölaual olev otseteeikoon Impress . Ka saab esitlust käivitada, vajutades Start ribale ning valides sealt OpenOffice.org Impress. Vajutades Start ribale ning valides sealt All Programs- OpenOffice.org 3.1- OpenOffice.org Impress
Gedit on tekstiredaktor GNOME töölauakeskkonna, Mac OS X'i ja Microsoft Windowsi jaoks. gedit on mõeldud üldkasutatavaks tekstiredaktoriks ja selle loomisel on silmas peetud lihtsust. See sisaldab tööriistu, mis lihtsustavad ka lähtekoodi ja märgistuskeelte toimetamist. gedit on UTF-8 ühilduv. Gedit on loodud vastavalt GNOME põhimõtetele ja selle välimus on võimalikult lihtne ja ilma ebavajalike lisadeta ning see on vaikimisi (default) tekstiredaktor GNOME's.[1] Gedit kasutab GNU Üldist Avalikku Litsentsi ja on vaba tarkvara. 5 Notepad Notepad võimaldab kirjutada lihttekstis dokumente. Vaikimisi on salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist.
1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on
with a graphic user interface, with a single $1.5 million commercial during the 1984 Super Bowl. ” ….. On January 24th, Apple Computer will introduce Macintosh. And you will see why 1984 won't be like "1984." Apple product lines: overview Two main lines: Apple II and Macintosh Develop BOTH hardware and software (operating system and other important modules used by all external programmers) 1984 Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free operating system GNU (anacronym for ``GNU's Not Unix''), and thereby give computer users the freedom that most of them have lost. GNU is free software: everyone is free to copy it and redistribute it, as well as to make changes either large or small. 1984 The Massachusetts Institute of Technology (MIT) begins developing the X Window System. X is the basic window system for almost all UNIX machines nowadays. 1985: Main highlihts
*- skeemide suhtes. NIS-i levitatavate hosts.*-skeemide kasutamiseks muutke rida order failis host.conf. Näiteks kui soovime kasutada NIS-i, DNS-i ja faili /etc/hosts (just sellises järjestuses), peame muutma vastava rea järgmiselt: order yp bind hosts Traditsiooniline NIS-teostus ei toeta praegu mingeid muid skeeme. LISA 1. MIS ON DBM? DBM on lihtne andmebaasihaldur, mis kasutab otsinguoperatsioonide kiirendamiseks paisktehnikat. Projektilt GNU on tasuta DBM-i teostus gdbm, mis kuulub enamiku Linuxi versioonide koosseisu. KASUTATUD KIRJANDUS · http://www.hot.ee/maits00/GPS.html · http://www.ise.ee/cdrom/cd2/linux/ptk16.htm
U.S. Navy 1984 - Apple Computer's Steve Jobs introduces the Apple Macintosh at the 1951 - The UNIVAC I delivered to the U.S. Census Bureau was the first Flint Center of DeAnza College in Cupertino, California commercial computer to attract widespread public attention (Remington 1984 - Richard Stallman launches the GNU Project, to develop the free Rand manufactured) operating system GNU 1952 - The first AI program to run in the U.S. was also a checkers program, 1986 murrang: Network News Transfer Protocol (NNTP) . Uudised liiguvad written in 1952 by Arthur Samuel of IBM for the IBM 701. TCP/IP (interneti) kaudu
aastal õppeotstarbeks loodud 16- bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma operatsioonisüsteemi GNU litsentsi alla ja kasutab siiani kompileerimiseks GCC'd. Kogu edasine Linuxi tuuma ja rakenduste areng on olnud GNU litsentsi all. (Vikipeedia 2013) 2.2 Ubuntu ja Debian Ubuntu on iidne Aafrika keelkonna sõna, mis tõlkes tähendab: ,,inimlikkust kõigile". (Ubuntu 2013) Kuna Linux-tuumal põhinevad operatsioonisüsteemid on kõik vabalt arendatavad, siis on nende distributsioone ehk erinevaid versioone tuhandeid. Nendest üks populaarseim on aga Ubuntu.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvaraarendus Kalle Vallner OPERATSIOONISÜSTEEM DEBIAN Juhendaja: Toomas Salus AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale
Konrad Zu6e - Programmeeritavate aruutite pioneer saksamaalt , 193&38: Z1: puhtmehaanilihe , 1938: 22: rehkendus releedega , 1941; 23 pelfolindiga' Frankston develoFd VisiCalc, the program that made a business machihe of l9fl-l - csimcne IIIACINTOSH, GNU, r'indrrys 1.0 univer6aalselt programmeritav . 1944-50: 24: kommertsiealne digitaalarvtrti lhe personal computer, td the Apple ll Zlrichi tehnikauiikoolile: Releedega rehkehdu6 . Mehaaniline malu 1950-1967: '
isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. 13. Litsentsilepingud: liigid, kehtivus, olulisemad tingimused Liigid: - All-litsents - Ainulitsents - Lihtlitsents Litsentsileping kehtib lepingu lisas määratletud tähtaja jooksul. 14. Vabakasutuse tüüptingimused (Creative Commons, GNU GPL, Public Domain jms), tingimuste eesmärk ja põhilised võimalused Creative Commons: - autorile viitamine - pead ära tooma töö originaalse autori; - tuletatud teoste keeld - ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid; - jagamine samadel tingimustel - kui muudad, modifitseerid või teed uue töö selle baasil siis võid seda levitada vaid samasugustel litsentsitingimustel kui need, millega teos jagati;
kontrollimiseks või ajastada programm automaatselt viirusi otsima just kasutajale sobivaks ajaks. ClamWin (http://www.clamwin.com) · Avatud lähtekoodil põhinev vabatarkvaraline antiviiruseprogramm Microsoft Windows 98/Me/2000/XP/2003 ja Vista versioonidele. See annab graafilise kasutajaliidese ClamAV (Clam AntiVirus) antiviiruse mootorile. · ClamWin on litsenseeritud FSF-i GNU Üldise Avaliku Litsentsi (GPL) tingimustel ja on vaba tarkvara. GPL litsentsi all olevat tarkvara saab igaüks kasutada, sealhulgas organisatsioonid (mittetulundusühingud, ettevõtted jt). · ClamWin võimalused: 1. skaneerimise planeerija; 2. regulaarsed automaatsed viiruseandmebaasi uuendused (aeg seadistatav); 3. eraldiseisev viiruseskaneerija; 4. integratsioon Windows Exploreri kontekstimenüüdesse; 5
tehtud kodulehti teistele ettevõtetele nende täpsete ettekirjutuste järgi, nö. teevad põhja, mida firma saab edaspidi oma nägemuse järgi kasutama hakata. Sellisel juhul on hinnad varieeruvad ning tuleb küsida pakkujalt päringut. Samuti tuleb veebimajutuse puhul tasuda kuumakset, mis võib varieeruda, kuid on ligikaudu 6€ kuus. Vaatamata sellele, et Wordpress tegelikkuses on tasuta, on see siiski litsentseeritud. Litsentsi, mille all Wordpressi tarkvara on välja antud nimetatakse GNU Public License ehk GPL. See litsents on mõeldud just tasuta tarkvaradele, et garanteerida kasutajale 5 vabadus muuta, jagada ja teha kõike omamoodi. Kuid samas tähendab see seda, et tarkvaras tehtavad muutused on mingil määral ikkagi piiratud – mis on ka arusaadav. [Wordpress licende. 04.11.13] 1.4. Vajalik platvorm, installeerimine ja halduskulud Wordpress on omaette veebiplatvorm ning selle kasutamine on tasuta, nagu juba ka
IBMi mehed läksid ja leidsid lõpuks Microsofti ning ostsid süsteemi hoopis neilt. Kes oli see valel ajal kodust ära olnud mees? Gary Kildall 16. Mida kujutasid endast "Halloweeni dokumendid"? Halloweeni dokumendid sisaldasid mitmeid konfidentsiaalseid Microsofti protokolle võimalike strateegiate kohta, mis olid seotud vaba tarkvara, avatud lähtekoodiga tarkvaraga ja eelkõige Linuxiga, ning meedia vastuseid nendele protokollidele. 17. Üks Debian GNU/Linuxi arendajatest sai eelmise sajandi lõpul eduka idufirma ülestöötamise ja mahamüümisega väga rikkaks. Siis asutas ta omaenda Linuxi, mis tänaseks on üks populaarsemaid distrosid. Veel enne seda aga maksis ta Vene kosmoseagentuurile 20 miljonit dollarit ja käis teise "turistina" kosmoses. Kellest on jutt? Mark Shuttleworth 18. Millise omas ajas üsna ennekuulmatu nõudega läks 1982. aastal ajalukku Philadelphias asuv Drexeli Ülikool?
rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema meeskond leidsid omakorda rakenduse süsteemi komponentidest, mis olid juba välja arendatud VabaTarkvara Fondi (Free Software Foundation) meeskonna poolt GNU projekti raames. Teadlased püüdsid saavutada ilmselget erinevust eelneva OS versiooni ja Windowsi vahel nii mitmestki aspektist vaadatuna. II VÄLISED ERINEVUSED Linuxil ja Windowsil. (Algajatele) 1 Draiveritel ei ole tähti, nel on ühenduskohad Esimene asi kindlasti mille otsa Windowsist Linuxsise tulnud inimesed komistavad kohe on failisüsteem, mis ei ole märgitud tähtedega , nagu seda on Windowsis. Selle asemel on ainus
inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja hiire ning ka klaviatuuri abil). Igaüks meist tänapäeval puutub kokku operatsioonisüsteemiga, arvestades tehnika suurt laialdast kasutust. Näiteks seda leidub serverarvutites, mobiiltelefonis, DVD mängijas, pesumasinas ja isegi mikrolaineahjus. Enim tuntumad operatsioonisüsteemid personaalarvutites on Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux. 1969. aastal Bell Laboratories oli üks esimesi firmasid, mis töötas välja operatsioonisüsteemi. Opsüsteemi nimeks sai Unix. Selle programmid olid alguses vabalt levitatavad, ning seetõttu levis see peagi mitmetesse asutustesse ja firmadesse, kes arendasid välja selle põhjal oma süsteemid. Microsoft aga tõi oma esimese Windowsi turule 1985. aastal MS-DOS-i lisandprogrammina. Microsoft Windows on personaalarvutite turul kõige enam nõutav operatsioonisüsteem.
Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free"
Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus – Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime – Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus – Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License’ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation’i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free"
energy physics laboratory in Geneva, developed HyperText Markup Language. HTML, as it is commonly known, allowed the Internet to expand into the World Wide Web, using specifications he developed such as URL (uniform resource locator) and HTTP (hypertext transfer protocol). With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch GNU UNIX almost complete Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. INTERNETI ALGUS EESTIS Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Linus Torvalds, a student at the University of Helsinki in Finland, starts working as a hobby on Linux. Linux is a Minix-inspired kernel for Gnu.
3.0 released 2008, backwards compatible html Eksam– EksamHyperText Markup Language, selle abil sai internetile ligipääsu WorldWideWeb http Eksam– EksamHyperText Transfer Protocol internet eestis Eksam– Eksam1990 Küberneetika instituudis modem, ühendus soomega, peamiselt sai soome kaudu emailidele ligi Linux Eksam– Eksam1991 EksamLinus Torvalds alustas hobikorras Linuxiga, kasutas Minix’it ja GNU’d, Linux = Minix-inspired kernel for GNU netscape Eksam– Eksamesimene korralik www browser usenet Eksam- Eksam php Eksam– EksamPersonal Home Page tools – scripting language for web development päevalehed Eksameestis Eksam– Eksam1995 Eksam- Eksam Eesti Päevaleht Tanel Tammet, etc www.zzz.ee palm Eksampilot Eksam– EksamU.S. Robotics’ first popular handheld computers
Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi valik sõltub süsteemi arhitektuurist, peamiselt protsessorist. Ainult Linux ja BSD töötavad peaaegu igal platvormil
annaabi.ee 
