Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Operatsioonsüsteem Debian (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
TALLINNA ÜLIKOOL
Informaatika Instituut
Jaanus K.
OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN
Referaat
Õppegrupp: G-2
Juhendaja : Hillar Põldmaa
Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
VÄLJALASKED 4
KOODNIMED 4
VERSIOONID 4
PAKETIHALDUS 6
PAKETIHALDUSVAHENDID 6
TOETETAVAD ARHITEKTUURID 7
PAIGALDAMINE 8
RAUDVARALISED NÕUDMISED 9
KASUTATUD MATERJAL 10

SISSEJUHATUS

Debian’i esmaesitlus toimus 16.augustil 1993.aastal. Autoriks on Ian Murdock ja oma operatsioonsüsteemile sai ta nime oma naise Debra eesnime järgi. [1]
Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation’i GNU projekti poolt, aga tänaseks peetakse seda GNU projekti otseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 20000 paki, mis on eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks kootatud tarkvara kogumid. Pakkidele kehtivad GNU General Public License tingimused. Lisaks on olemas veel ka üle 300 tasulise paki mida võib kasutada vastavalt neil olevatest litsentsitingimustest lähtudes. [1] [2]
Debian on sobilik nii tavakasutuses, kontorikasutuses, kui ka serveri operatsioonsüsteemina. Ta on isegi sobilik sülearvutitele. Teda toetavad paljud erinevad arhitektuurid, millest on juttu hiljem.
Debian eelisteks peetakse korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, eeskujulikku paketihaldust, rahulik stabiilsete versioonide ilmumise tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud ja lähtetekstipakettide kujul. [7]
Joonis 1 Debian logo

VÄLJALASKED

KOODNIMED

Suuremat Debian’i väljalaseks kutsutakse „ testing ’uks“. Seal juba pidevalt pakid uuenevad mis on läbinud „unstable“ faasi. „Sid.unstable“ on Debian versioonid, mida kunagi välja ei lasta, kuid seal toimub pakkide ettevalmistus, mida lisatakse „testing“ versiooni. „Sid.“ Koodnimi tähendab, et seda ei lasta mitte kunagi välja. Lisaks on olemas veel „experimental“, mis on koodnimeks uuenduslikele pakkidele. Kui kasutaja ei ole kõige pädevam, siis võib ta nende pakkidega muuta süsteemi kasutuskõlbmatuks.Tegemist on uusimate tehnoloogiate. „stable“ siis väljalaske juures tähendab, et tegemist on stabiilse versiooniga, soovitatav on kasutada just „stable“ versiooni. [1], [3]
Kui vaadelda erinevaud koodnimesi, siis võib märgata et need on võetud filmi „Toy Story“ tegelaste järgi. [1]

VERSIOONID

Esmaesitlus toimus 16.augustil 1993.aastal
Versioon
Koodnimi
Väljalaske kuupäev
Uuendused
0.93r6
26.11.1995
1.1
buzz
17.06.1996
Dpkg, Linux 2.0, ELF üleminek
1.2
rex
12.12.1996
1.3
bo
02.06.1997
2.0
hamm
24.07.1998
Glibc üleminek, m68k arhitektuuri tugi
2.1
slink
09.03.1999
APT, uued arhitektuurid: alpha , sparc
2.2
potato
15.08.2000
Uued arhitektuurid: arm, powerpc
3.0
woody
19.06.2002
Uued arhitektuurid: hppa, ia64, mips, mipsel, s390
3.1
sarge
06.06.2005
Modulaarne installer, amd64 tugi
4.0
etch
08.04.2007
Graafiline ver, udev üleminek, modulaarne X.Org üleminek, ametlik amd64 tugi, ei toeta enam m68k arhitektuuri. Uusim uuendus 4.0r5 (23.10.2008)
Ettevalmistamisel on juba versioon 5.0, mille koodnimeks on „ lenny “, seal on plaan kaotada 32-bit SPARC arhitektuuri tugi. Lisada arhitektuuri armel tugi, peaaegu täielik UTF-8 tugi. See versioon peaks juba täielikult toetama ka Eee PC’d. Sellele järgneva versiooni koodnimeks on juba planeeritud „ squeeze “, kuid sellest ei ole hetkel rohkemat mitte midagi teada. [2], [4]
Versioon 1.0 ei tulnud ametlikult mitte kunagi välja, sest tollane CD-tarnija tegi ekslikult katkise väljalaskega versiooni 1.0. [1]
Joonis 2 Debian versioonide väljalaske graafik ( http://debian.semistable.com/releases.gif )

PAKETIHALDUS

Üheks Debian’i eeliseks peetakse just tema mugavat pakihaldussüsteemid APT ( Advanced Packagin Tool ), mis on kasutajatel tasuta ja on kirjutatud C++ keeles. Kasutajal pole vaja lahendada pakkide omavahelisi sõltuvusprobleeme, sest need lahendatakse automaatselt. [1], [5]
Iseloomulikuks on paarkümmend tuhat paketti, st enamiku kasutusjuhte saab rahuldada ära ametliku Debian paketirepositooriumi tarkvara abil, mida saab ametlikelt lehtedelt. Antud lehtede nimekiri on olemas aadressil http://www.debian.org/mirror/list ja nende kätte saamiseks ei ole kasutajal vaja end kusagil registreerida. Kõik tarkvara on Debian’l pakettide kujul, kus reeglina vastab ühele paketile üks programm või programmide komplekt. Lisaks kui mõni paigaldatav pakett eeldab mõne muu paketi olemas olu (mis kasutajal puudud), siis see paigutatakse automaatselt ja ka vastupidi, st kui on pakett peal, mis läheb paigaldatavaga konflikti, siis see eemaldatakse või kui seda ei ole enam vaja, siis samuti eemaldatakse. Süsteem ei lase tavaliselt ka peale lasta sisuliselt sama funktsiooniga pakette, sest see võib tekitada konflikte. Turvaparandused esinevad uute asjassepuutuvate terviklike pakettide kujul. Tarkvara paigaldamine toimub tavaliselt võrgust, failis /etc/apt/ sources .list on näidatud depositooriumid, kust tarvara kopeeritakse. [6], [7]

PAKETIHALDUSVAHENDID

Debian’i jaoks leidub mitmeid pakihaldusvahendeid, kuid nad kõik töötavad süsteemi ühe ja sama paketihalduse suhtes st täiesti korrektne oleks ühe paketihaldusevahendi abil tarkvara paigaldada, teise abil olukorda kontrollida ja kolmanda abil eemdadaldada tarkvara. [7]
Levinumad vahendid:
  • Apt-get – käsurea utiliit, universaalseim
  • Apt-get update , apt-get install , apt-get remove
  • Dpkg – käsurea utiliit, madala taseme programm
  • Dselect – pseudograafiline programm
  • Aptitude – pseudograafiline programm (arendajad investeerivad sinna palju, sisaldab lisafunktsionaalsust võrreldes apt-get programmiga)
  • Synaptic [7]

    TOETETAVAD ARHITEKTUURID

    Tegemist on vaba operatsioonsüsteemida ning kasutab Linux tuuma ning teda on hea kasutada, kuna ta ühilduva paljude populaarsetel riistvaralistel platvormida. Ta töötab nii 32bit, kui ka 64bit süsteemidel. Debian kasutamiseks on vajalik sobilik riistvara , selleks sobib pea iga suvaline 32bit või 64bit x86 arvuti, alates 486 PC mudelitest kuni HP 385 DL ja IBM x3250 taoliste serveriteni. [7]
    Debian toetab ametlikult järgmisi arhitektuure:
  • i386 (x86-32 32bitine Intel/AMD PC)
  • amd64 (x86-64bitine Intel/AMD PC)
  • alpha (DEC Alpha arhitektuur )
  • sparc (Sun SPARC arhitektuur)
  • arm
  • armel
  • powerpc
  • hppa (HP PA-RISC)
  • ia64 (Intel Itanium)
  • mips
  • mipsel
  • s390 (IBM ESA/390 arhitektuur ja z/Architecture)
  • m68k (Motorola 68k)
    Hetkel ei toeta Deian veel ppc64, sh (SuperH), armeb ja m32r arhitektuure [2], [7], [8]

    PAIGALDAMINE

    Enne paigaldamist peab tulevane kasutaja otsustama, mida selle arvutiga teha soovitakse, võik mõelda arvuti nime peale, kas arvutit kasutatakse serveri või töökohana, kuhu arvuti füüsiliselt paigutatakse ja kes vastutab selle haldamise eest. [7]
    Esiteks oleks vaja tirida CD tõmmis, mis on saadaval erinevates Debian’i mirror ’tes. 64bit AMD ja Inteli arvutites on vajalik Debian amd64 arhitektuur ja 32bit AMD ja Inteli arvutites on sobilik Debian i386 arhitektuur. [7]
    Plaadi kirjutamise on vajalik jälgida, et tõmmist ei kirjutata plaadile nagu suurt faili, vaid kirjutatakse tõmmisena, sest vastasel korral ei ole plaat booditav. [7]
    Paigaldamisel tuleb arvestada, et varasemad andmed hävivad kõvakettal. Peale paigaldamismeedialt arvuti käivitamist käivitatakse automaatselt operatsioonisüsteemi installe. [7]
    Joonis 3 Installeri avapilt ( http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/c/ca/Installgui.png )
    Paigaldamise käigus sooritatakse järgmised otsused ja tegevused: kõvaketaste kasutamine, võrguseadistused, tarkvara komplekti valik ( standart , töökoht või server ), juurkasutaja parool (administraatori parool) ning lisaks paigaldatakse bootloader (GRUB). [7]

    RAUDVARALISED NÕUDMISED

    Tekstipõhisel versioonil oleks vaja minimaalselt 64MB mälu, kuid soovitatav oleks 256MB ning vaba kõvakettaruumi 1GB.
    Graafiliselt versioonil oleks minimaalselt vaja 64MB mälu, aga soovitatav on 512MB ning vaba kõvaketta ruumi 5GB ja vähemalt 1GHz taktsagedusega protsessor oleks soovitatav.
    Reaalsuses on võimalik näiteks installida s390 platvormile 20MB mäluga, i386 ja amd64 48MB mäluga. Samuti oleneb tegelikult vajaminev kõvakettaruum kasutaja poolt installitavatest pakettidest. [2]

    KASUTATUD MATERJAL


  • http://viki.pingviin.org/index.php?title=Debian (vaadatud 06.12.2008)
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Debian (vaadatud 06.12.2008)
  • http://www.debian.org/releases/ (vaadatud 07.12.2008)
  • http://www.debian.org/releases/lenny/ (vaadatud 07.12.2008)
  • http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Packaging_Tool (vaadatud 07.12.2008)
  • http://www.debian.org/distrib/packages (vaadatud 07.12.2008)
  • http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Operatsioonis%C3%BCsteemi_Debian_GNU/Linux_kasutamine (vaadatud 07.12.2008)
  • http://www.debian.org/ports/ (vaadatud 08.12.2008)
  • Vasakule Paremale
    Operatsioonsüsteem Debian #1 Operatsioonsüsteem Debian #2 Operatsioonsüsteem Debian #3 Operatsioonsüsteem Debian #4 Operatsioonsüsteem Debian #5 Operatsioonsüsteem Debian #6 Operatsioonsüsteem Debian #7 Operatsioonsüsteem Debian #8 Operatsioonsüsteem Debian #9 Operatsioonsüsteem Debian #10 Operatsioonsüsteem Debian #11 Operatsioonsüsteem Debian #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karabeus Õppematerjali autor
    Suhteliselt põgus ülevaade op.süsteemist Debian

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Microsoft Operatsioonisüsteemid
    39
    doc

    Microsoft Operatsioonisüsteemid

    Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix

    Microsofti operatsioonisüsteemid
    Operatsioonisüsteemide alused
    42
    docx

    Operatsioonisüsteemide alused

    Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Operatsioonisüsteemid:.....................................................................................................................2 Operatsioonisüsteemi tüübid:............................................................................................................2 Operatsioonisüsteemide ehitus:.........................................................................................................3 WINDOWS.......................................................................................................................................3 Kasutus..............................................................................................................................................4 OS/2...................................................................................................................

    Operatsioonisüsteemid
    Operatsioonisüssteemide Referaat
    22
    doc

    Operatsioonisüssteemide Referaat

    1 s OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja t

    Informaatika
    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
    138
    docx

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem  andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt  Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem  (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi  Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine  The three major comparisons of computers are:  Electronic computers versus Mechanical computers  Gen

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse
    Programmeerimiskeel
    555
    doc

    Programmeerimiskeel

    tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli

    Infotehnoloogia
    Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
    48
    doc

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

    Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

    Arvutiõpetus
    Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
    70
    pdf

    Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

    R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

    Informaatika
    Arvutite riistvara
    142
    doc

    Arvutite riistvara

    Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................

    Arvutid




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Skalle profiilipilt
    Kalle Vallner: Tegelikult saaks seda materjali ka veebist kokku koguda, oleksin oodanud ka praktilist osa, näiteks graafilise kasutajaliidese kirjeldust.
    10:05 05-02-2013
    mikk303 profiilipilt
    mikk303: päris hea materjal
    19:46 03-02-2010



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun