Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

OS põhiteenused, Androidi struktuur, Androidi käsurea kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid

ÕPIVÄLJUND
Teoreetiline töö
Juhendaja :
2015
Õpiväljund 1
OS põhiteenused
  • Programmide salvestamine operatiivmällu. Programm laetakse mällu ning seejärel käivitatakse.
  • I/O operatsioonidProgrammid ei saa iseseisvalt suhelda välisseadmetega (füüsiliste esemetega ehk riistvaraga). I/O operatsioon aitab programmidel suhelda välisseadmetega.
  • Failisüsteemi manipuleerimine – Aitab luua faile, kustutada neid, lugeda ning kirjutada. Aitab kaasa kataloogioperatsioonidele.
  • Side – Vahetab andmeid erinevate protsesside vahel, nii sama arvutiga kui ka teiste arvutitega. Andmete vahetamine realiseeritakse teadete saatmisega või jagatud mäluga
  • Vigade avastamine – protsessori, mälu, I/O seadmete ja kasutajaprogrammide vigade avastamine ja neile reageerimine

Androidi struktuur
Android baseerub linuxi tuumal ehk kernelil . Läbi selle täidab Android oma põhilisi funktsioone nagu näiteks protsessi haldamine, mälu haldamine, seadme haldamine ehk kaamera -, klaviatuuri-, ekraani jpm. haldamisega.
Androidil töötab ka raamatukogu süsteem mis sisaldab avatud lähtekoodiga veebibrauseri mootorit mille nimeks on WebKit. SQLite andmebaasi mis toimib hoidlana ladustamisel ja taotluste andmete jagamisega. Ka heli mängimisega, heli ja audio salvestamisega. Sisadab ka SSL raamatukogu mis vastutab interneti turvalisuse eest.
Andoridi struktuuri kuulub ka ART (Android Runtime) süsteem. ART põhikomponent on Dalviku virtuaalmasin. Dalviku virtuaalmasin on Java virtuaalmasina taoline masin mis on disainitud ja optimiseeritud Androidile.
Arhitektuur sisaldab ka Application Framework ’i. See kujutab endas kõrgema astme teenuseid mida kasutavad erinevad tootjad, et teha oma rakendustele parem ligipääsetavus nendele teenustele.
Rakenduste haldur kirjutab rakendusi, nii mänge, veebibrausereid jne.
Android on tarkvaraline andmekogumik, mis hõlmab endas Linux operatsioonsüsteemi kerneli edasiarendust ja erinevaid rakendusi. Androidil puudub sõltumatu programeerimiskeel. Selle töö teeb ära Androidi spetsiaalne virtuaalmasin ehk Dalvik. Dalvikul põhinevate rakenduste vabavaraline edasiarendamise võimalus ehk avatud lähtekoodi kasutamisvõimalus, muudab just selle unikaalseks.
Androidi käsurea kasutamine
Androidi käsurida saab kasutada mitmete erinevate rakendustega. Kirjeldan kuidas kasutada Androidi käsurida kasutades ADB Command Line Tooli. Tegemist on programmiga mida saab kasutada läbi Windowsi.
Selle kasutamiseks peab installima Java SDK ning Android SDK pakk. Nende kasutamiseks tuleb USB siluda, seda saab teha minnes Androidi Development seadetesse (Settings->Applications->Development) ning lubada USB silumine.
Kasutamiseks tuleb ühendada telefon arvutiga läbi USB, avada Windowsi command line tool ning minna command line tool’iga Android SDK teisaldatud kausta (näide: C:\android-sdk- windows \tool). Uuemal Andorid SDK puhul tuleb minna tool’si asemel platform- tools kausta (näide: C:\android-sdk- windows \platform-tools).
Mõned kasulikud koodid:
  • Kontrollida ühendust telefoniga

  • Installida rakendusi

  • Kopeeri faile telefonist arvutisse
    • Kood:  adb pull [asukoht] [lõpp-punkt]

  • Kopeeri faile arvutist telefoni
    • Kood: adb push [asukoht] [lõpp-punkt]

    Õpiväljund 2
    Vähemkasutatava OS litsentsi kirjeldamine
    KolibriOS on vähemkasutatav operatsioonisüsteem, mis on kasutatav GPL litsentsi tingimustega. GPL-i eesmärk kasutaja vabadust kaitsta, mitte seda piirata. Selle tagamiseks on mõeldud copyleft . GPL on ka avatud lähtekoodiga litsents . GPL eesmärk on anda kasutajale õigused kopeerida, modifitseerida ja levitada programme (sealhulgas äris, mis tavaliselt on keelatud autoriõiguse seadusega), samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud saavad samad õigused. Sellise "pärimise" õiguse printsiipi nimetatakse mõistega "copyleft".
    Litsentsi tüübid
    GPL 2 ühilduv litsents
    GNU ehk Üldine Avalik Litsents
    • Artistic License 2.0
    • Berkeley Database License
    • Boost Software License
    • BSD license (modified version )
    • BDL / BSD Documentation License
    • CeCILL
    • Cryptix General License
    • EUPL - European Union Public License
    • GPL / GNU General Public License
    • Intel Open Source License
    • ISC license [3]
    • LGPL / GNU Lesser General Public License
    • License of Python
    • MIT license
    • Mozilla Public License (MPL) version 2.0 [4]
    • Public Domain
    • W3C Software Notice and License
    • WTFPL
    • X11 license
    • zlib/libpng license
    • Zope Public License
    GPL 2 mitteühilduv litsents
    • Academic Free License (AFL)
    • Affero General Public License
    • Apache License
    • Apple Public Source License (APSL)
    • BSD license (original version)
    • Common Public License
    • Common Development and Distribution License (CDDL)
    • Eclipse Public License (EPL)
    • GPLv3 / GNU General Public License
    • IBM Public License
    • LaTeX Project Public License ( LPPL )
    • Microsoft Public License
    • Microsoft Reciprocal License
    • Mozilla Public License (MPL) Version 1.1 [5]
    • Netscape Public License (NPL)
    • Open Software License
    • OpenSSL license
    • PHP License
    • Q Public License (QPL)
    • Sun Industry Standards Source License (SISSL)
    • Sun P



    Kasutatud allikad
    http://www.tutorialspoint.com/operating_system/os_services.ht m
    http://www.tutorialspoint.com/android/android_architecture.ht m
    http://www.londatiga.net/it/how-to-use-android-adb-command-line-tool/
    http://et.wikipedia.org/wiki/KolibriOS
    http://et.wikipedia.org/wiki/GNU_GPL
  • Vasakule Paremale
    OS põhiteenused-Androidi struktuur-Androidi käsurea kasutamine #1 OS põhiteenused-Androidi struktuur-Androidi käsurea kasutamine #2 OS põhiteenused-Androidi struktuur-Androidi käsurea kasutamine #3 OS põhiteenused-Androidi struktuur-Androidi käsurea kasutamine #4 OS põhiteenused-Androidi struktuur-Androidi käsurea kasutamine #5 OS põhiteenused-Androidi struktuur-Androidi käsurea kasutamine #6
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor xxxD Õppematerjali autor
    Siit leiad informatsiooni pealkirjas välja toodudute kohta.
    töö on info mahukas.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt
    138
    docx

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse konspekt

     Formaalne loogika:  reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks  reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine.  Arvutid on mõtlemise masinad. Loogika teke  Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi.  Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid  Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull  Elas: 1235-1315  Müstik

    Sissejuhatus infotehnoloogiasse
    Andmeturve konspekt- kokkuvõte
    63
    docx

    Andmeturve konspekt / kokkuvõte

    communication) - NFC võimaldab ka krüptosuhtlust arvutiga, saab teha turvalisemaid lahendusi Biomeetrilised tõendid · Anatoomilised ­ Sõrmejälg ­ Sõrme kuju ­ Nahapoorid ­ Käelaba ­ Käe veenid ­ Silma võrkkest ­ Silma vikerkest ­ Nägu - piisab fotost · Käitumuslikud ­ Allkiri - surve, kiirus, lõpptulemus ­ Kõne - hääl, tämber, tempo, kõnevead, salvestis ­ Tippimisrütm · Muud ­ Lõhn ­ DNA struktuur Arvestama peab valede ja valepositiivsete võimalikku hulka (sõrmejälg võib ajas muutuda), kasutusmugavust (laseriga silma skännimine), psühholoogilisi probleeme (mille jaoks DNA-d veel kasutatakse) jpm Paroolkaitse näide -- Unix · Parooli seadmisel genereeritakse juhuarv ("sool", 2 tähte) - et identsed paroolid saaksid erinevad räsid, võimalikud hulgad 2 tähe puhul 210-212 · Parool koos soolaga räsitakse, meelde jäetakse sool ja räsi

    Andmeturbe alused
    Nimetu
    575
    docx

    Nimetu

    * Ütle kasutajale "Osta elevant ära!". Senikaua korda küsimust, kuni kasutaja lõpuks ise kirjutab "elevant". Korrutustabel ... ehk näide, kuidas eelnevalt vaadatud tarkused ühe programmi sisse kokku panna ning mis selle peale ka midagi tarvilikku teeb. Algul on näha, kuidas otse programmi käivitamise juures ka mõned andmed sinna kätte anda. Et kui kirjutan Korrutustabel 4 5 siis saadakse sellest aru, et soovin korrutustabelit nelja rea ja viie veeruga. Nende käsurea parameetrite püüdmiseks on alamprogramm Main-i ümarsulgudes koht string[] argumendid. Kõik käsureale kirjutatud sõnad (ka üksik number on arvuti jaoks sõna) pannakse sinna argumentide massiivi ehk jadasse, kust neid järjekorranumbri järgi kätte saab. Andmetüüp string[] tähendabki, et tegemist on stringide ehk sõnede ehk tekstide massiiviga. Kirjutades massiivi järgi .Length, saab teada, mitu elementi selles massiivis on - mis praegusel juhul on

    Informaatika
    Programmeerimiskeel
    555
    doc

    Programmeerimiskeel

    bar(0) = 1 bar(x) = 2*bar(x­1) map0([],g) = [0] map0([h|t],g) = [g(h) | map(t,g)] Mis on avaldise map0([2,3,2],bar) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Millist tarkvaraüs teemi soovitab Joel Spolsky projektiplaani koostamiseks kasutada? Sissejuhatus Iga nformaatikasse Loeng 1 Van Neuman'i arvuti:  mälu – programmid  vajalik info e. Data Esimesed arvutid 17 sajandil. Loeng 2 Deduktsioon Induktsioon Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Stoikud: lausearvutus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.

    Infotehnoloogia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun