Nendest esimesed loodi 1970 aastatel. Pakter sisaldab rõngas kromosoomi ( ühte DNA molekuli) ja väiksemaid DNA rõngaid e plasmiide. GMO-tooted Toiduna võib Euroopa Liidus kasutada 17 imporditud GMO-toodet : rapsi, maisi, puuviljaõli, sojatooted. Eestis on mõnitoiduõli, margariin Põllul kasvatada mais ainult GM= geneetiliselt muundatud GMO POOLT · Saab luua GM-taim, mis on kasutatavad mitmesuguste inimestele oluste valikute tootmisel. · GMO- de tehnoloogias pole midagi ebaloomulikku, sest ka looduses esineb analoogseid protsesse, mis põhjustavad aeg-ajalt liikidevahelist geenisiiret, nn horisontaarset geeniülekannet. · Bakteritoksiin (Bt) tootvad taimed on loodust säästvad ja ka putukatele kasulikud, sest neid põlde ei töödelda putukamürkidega ja nii on paljude putukate ellujäämus seal suurem. · GMO-de ristumine metsikute sugulasliikidega on võimalik väga vähestel
2. GENEETILISELT MUUNDATUD TOIDU MÕJU INIMESELE......................................10 2.1. Geneetiliselt muundatud toitude oletatavad negatiivsed mõjud inimorganismile................................................................................................. 10 2.2. Funktsionaalne või geneetiliselt muundatud toit........................................11 2.3. Miks ei ole geneetiliselt muundatud toit inimorganismile kahjulik?............11 3. GENEETILISELT MUUNDATUD TAIMEDE KASVATAMINE......................................13 3.1. Enamlevinud geneetiliselt muundatud põllukultuurid................................13 3.2. Enim geneetiliselt muundatud taimi kasvatavad riigid...............................13 4. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID JA SEADUSANDLUS........................15 4.1. GMO-alane seadusandlus Euroopa Liidus...................................................15 4.2. Geneetiliselt muundatud organismid Eestis............................................
Kuigi GMO-de kasutamise ajalugu pole väga pikk, on maailmas juba mitmeid GMO-sid kasutusele lubatud võtta. Esimestena tulid turule GM-vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes herbitsiidikindel e. Umbrohumürgikindel tubakas aastal 1994 ning 1996-1997 aastal riburada mitmed rapsi-, soja-, maisiliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. ISAAA (International Service for the Acquisition of Agribiotech Applications) andmetel on võrreldes 2006 aasta seisuga GM-kultuuride kasvatamine 2007 aastal suurenenud umbes 10 % võrra, jõudes 114 miljoni hektarini, millest umbes 50 % hõlmab USA. USA kõrval on teisteks suuremateks GMO-de kasvatajateks Argentiina, Brasiilia, Kanada, India ja Hiina, mis koos USA-ga moodustavad hektaripõhiselt umbes 95 % kogu GMO-de kasvupindalast. Peale nende riikide kasvatakse GM-kultuure veel Paraguais, Uruguais, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel, Austraailas, Hispaanias, Mehhikos, Tsiilis, Kolumbias ja mujalgi.
) 5.1.4 GENEETILINE EBASTABIILSUS Mõned teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia suurendab horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. 9 Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Seega geneetiline materjal võib levida edasi mitmesugustele mikroorganismidele, sealhulgas ka haigustekitajatele. 5.2 GENEETILISELT MUUNDATUD MATERJALI POTENTSIAALNE MÕJU INIMESE TERVISELE. Erinevate ekspertide seisukohaks on, et siiani ei ole GM kultuurid ega neid sisaldavad tooted inimese tervisele tugevat mõju avaldanud. GM kultuuride pooldajatel on tavaliselt kaks argumenti. Esimene neist põhineb eeldusel, et geneetilise muundamise tehnoloogiaga
avaldumise õiges koes ja sobival ajal *Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. *Nii saadakse õnnestunud geenisiirdega loom tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Seetõttu maksab talitleva inimgeeniga elujõuline transgeenne hiir 200-300 tuhat krooni. Suurimad probleemid on seotud geenikonstruktide integratsiooniga retsipiendi genoomis. Neid võib genoomi siseneda mitu koopiat suvalistes lookustes. Sealjuures võivad nad põhjustada eluohtlikke mutatsioone peremeesorganismi enda geenides. *Eelöeldust on mõistetav, et transgenees inimesel on nii teaduslikust kui ka eetilisest küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. Transgeensete taimede loomine ·üldiselt lihtsam kui loomadel ·Transgeenseid taimi luuakse lähtudes põllumajanduslikest eesmärkidest:
..). Algne eesmärk GMO taimede loomisel oligi täiustada taimekaitset. Praegu turul olevad GM põllukultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks putukate või viiruste poolt põhjustatavatele taimehaigustele või on suurendatud nende umbrohumürgi kindlust (20... 2002, lk 1). GMO-de turuletoomise üks argumente on vaba valiku võimaldamine põllumeestele ja tarbijale. Kuna avatud ökosüsteemis on GM ja mitte-GM taimede kõrvuti kasvatamine sisuliselt võimatu, käib ühtedele valikuvõimaluse pakkumine aga teiste arvelt. Näiteks on USAs regioone, kus GMO-vaba rapsi kasvatamine pole võimalik, sest saastumine on vältimatu. Sarnaseid probleeme on juba Euroopaski. (GMO... 2014) Teine, väga levinud argument on püüdlemine "helgema tuleviku" poole. Siiani on aga GMO põllumajandust iseloomustanud tendents lubada palju ja teha vähe. Lubatud on näiteks suuri
uuritakse selle omadusi põhjalikult. Seepärast on geenitehnoloogilist sordiaretust nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi suurt erineda sellest, mida veidi pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja. Kuid GM-taimede kasvatamise pooldajatele tekkis ka kiiresti tugev vastasrind, kes kinnitavad, et geenitehnoloogia abil loodud geenikombinatsioonid kujutavad endast suuri ja enneolematuid ohtusid, erinevalt muul viisil tekkinud või saadud organismidest. GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske, samuti eetilisi küsimusi. Neil on palju mõjuvaid vastuargumente GM-taimede loomise kohta, kuigi GMO-de reklaamist jääb sageli mulje, et tegemist on taimedega, mis on suuremad,
SISSEJUHATUS Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasutamine põllumajanduses tähendab paljude poliitikute, ärimeeste ja teadlaste arvates põllumajanduse jõudmist uude etappi, mis võimaldaks lahendada mitmeid tsivilisatsiooni arengu käigus tekkinud probleeme, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Samas on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-, tervise- ja sotsiaal-majanduslikke riske. Eeldusel, et GMO-d kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üles riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses, toidus jm toodetes. Õiguslik regulatsioon peaks siinkohal olema teatud konsensuse või tasakaalu leidmise
teha nende seostumist defektsete geenidega. Sellised proovid võimaldavad mis tahes elujärgul avalduvaid geneetilisi puudeid tuvastada juba enne sündi, idegi varastes embrüotes enne nende siirdamist. Üha laiemalt rakendatavaks on saanud nn. DNA-sõrmejälgede metoodika. See nimetus on tuletatud 19. sajandi lõpul avastatud nähtusest, et iga inimese sõrmejäljed on kordumatud. Inimese DNA-järjestuste uurimisel selgus, et genoomis on rohkesti muutlikke piirkondi e. lookusi, mida saab eristada fragmentide pikkuse järgi. Genoomi restriktaasidega töödeldes saadakse eri pikkusega DNA-fragmendid, mille pikkusmuster on eri indiviididel märgatavate erinevustega. Eri pikkusega DNA-fragmendid eraldatakse elektroforeesiga. Tulemuseks saadakse pilt, mis sarnaneb ribakoodiga. Suurima läbimurde DNA-sõrmejälgede metoodika arengusse tõi 1983.a. leiutatud polümeraasse ahelreaktsiooni meetodi kasutuselevõtt
IgM antikeha tekkimisel on alguses kõik viis erinevat raske ahela tüüpi. Pärastpoole lülitatakse ümber teistele antikehatüüpidele. Vastus on alati polükloonne e palju eri antikehi tekib sama epitoobi vastu. Kui nakkus pikka aega püsib, valitakse kõik paremad ja aktiivsemad antikehad välja. Seda afiinsuse olulist muutust tihti laborites ei arvestata. Seroloogilist meetodit soovitatakse rangelt kasutada ainult teadusuuringutes, mitte kliinilistes! 3. proteoomika meetodid 4. PCR suht kiire vastus, ülitundlik (isegi natuke liiga tundlik), väga tootlik, väga vähenõudlik transpordi- ja säilitustingimuste suhtes, väga täpne (tuvastab patogeeni olemasolu), annab palju muid võimalusi (genotüpiseerimine nt). Puudused: 1. DNA kontaminatsioonioht. 2. Mittekvantitatiivne (võib anda valepositiivse tulemuse) 3
Vajalikke valke on ka võimalik teisiti saada ja toota. 2/48) Minu arvates on GM-taimedel rohkem kahjutegureid.GM-taimede ristumisel metsikute sugulusliikidega levivad võõrgeenid loodusesse, hübriidsed liigid omakorda võivad edasi anda GM-järglasi ja see võib kaasa tuua ennenägematuid tagajärgi. On välja uuritud, et võõrgeen võib edasi kanduda ka hübriidsetele järglastele, mis tähendab, et võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku ahelat. GM-taimed võivad samuti sisalda valke, mis põhjustavad inimestel allergiat. Näiteks Kanadas on GM-taim nagu raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks. 3/48) Peamine eesmärk on hiirele ja inimesele ühiste geenide fenotüübilise tähenduse selgitamine ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja
1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produktiivloomade selektsiooni
Aheldusrühm (linkage group) -- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis. Aheldusrühma skeemi, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM), nimetatakse geneetiliseks kaardiks. Liitelised geenid-- 22.Geenide lokalisatsioon ,lookused,kromosoomide geneetilised kaardid . · Geneetiline lokalisatsioon - Klassikalise geneetika reeglite järgi peaks iga valku- kodeeriv DNA segment olema haploidses tuumas ühekordselt. Tegelikult on aga
(5')CTTAACACCCCTGACTTCGCGCCGTCG Milline on RNA vastavus sellele harule? Kas teise haru RNA vastavus on sama? Geen Geen mõjutab ühe või mitme tunnuse avaldumist. Tunnus võib olla nähtav (naha värv, jäsemete arv) või väliselt eristamatu (veregrupp). Geen võib avalduda juba sündides või elu jooksul või jääda passiivseks. Äädikakärbse genoom sisaldab 139,5 mlj lämmastikaluse paari ning koosneb ca 15682 geenist, mis jaotub X,Y ja 3 autosoomi vahel. Inimese genoomis arvatavasti 3,09 mlr lämmastikaluse paari, ca 20 000 valke kodeerivat geeni Muutlikus Sama liigi isendite võime üksteisest erineda ◦ Mittepärilik (modifikatsiooniline muutlikkus): geenide ja keskkonna koosmõjul, konkreetsed tunnused ei pärandu. ◦ Pärilik muutlikkus ◦ Mutatiivne (geen-, kromosoom-, genoommutatsioon) ◦ Kombinatiivne (mittehomoloogiline, homoloogiline) Kombinatiivne muutlikkus: ◦ Päriliku muutlikkuse teisene vorm ◦ Omab 3 tasandit (ristsiire meioosi 1
abil geenitehnoloogilisel otstarbel. DNA profiili määramine - DNA sõrmejälgede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia. Kasutatakse kohtumeditsiinis isaduse tuvastamiseks, kurjategijate ja tundmata isikute laipade identifitseerimiseks. DNA proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis. DNA sõrmejägede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA proovide võrdluse abil tuvastada indiviide. Metoodika põhineb genoomi DNA lühikeste kordusjärjestuste väga suurel individuaalsel muutlikkusel. DNA viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus.
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve geen viiakse organismi lisaks defektsele geenile: Sisseviidud geeni ekspressioonitase on kontrollimatu, Sisseviidud geen integreerub suvalisse kohta genoomis, võivad tekkida soovimatud mutatsioonid 3. Sünnieelne diagnostika. See on oluline eriti juhul, kui vanemate suguvõsas esineb geneetilisi haigusi. 4. CRISPR Cas9 - uus lahendus! Peaks asendama defektse geeni terve geeniga selle õiges asukohas. Katsejärgus. Praegu inimeste puhul veel ei rakendata, va. Hiinas. Cas9 endonukleaas teeb DNA-sse vajalikku kohta katked tänu selle kohaga paardunud komplementaarsele RNA-le
Kõikide elusorganismide ühised tunnused: Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest; Neil on aine- ja energiavahetus; Nad kasvavad ja arenevad; Paljunevad; Sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond; Reageerivad ärritusele; Kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed: (Aatom) - Molekul - Organell - Rakk - Kude - Organ - Organsüsteem - Organism - Liik - Populatsioon - Kooslus - Ökosüsteem - Biosfäär. Molekulaarne tase on eluslooduse esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia. Organellid - rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. Tsütoloogia. Organellidest moodustuvad funktsioneerivad rakud. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmevad kõik elu tunnused. Tsütoloogia ja tsütogeneetika (uurib pärilikke protsesse). Kude - sarnaste ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega m
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka põllumajandusloomade se
Feminisatsioon 21. aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis. Liitelised geenid- ühes kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, on omavahel aheldunud, ning moodust. ühtse ahaldusrühma. Geenide liitelisus baseerub DNA järjestustel kromosoomis. 22.Kromosoomide geneetilised kaardid- Kromosoomi (või selle osa) geneetiline kaart, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM). Lookused- mingi geeni asukoht kromosoomis või geneetilisel kromosoomikaardil. Homoloogiliste
aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis. Liitelised geenid- ühes kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, on omavahel aheldunud, ning moodust. ühtse ahaldusrühma. Geenide liitelisus baseerub DNA järjestustel kromosoomis. 22.Kromosoomide geneetilised kaardid- Kromosoomi (või selle osa) geneetiline kaart, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM). Lookused- mingi geeni asukoht kromosoomis või geneetilisel kromosoomikaardil
pooride nagu eukarüoodis). Prokarüoodis on DNA koondunud ühte regiooni, mida nimetatakse nukleoidiks. Eukarüoodis on tuum ümbritsetud membraaniga ja seal paikneb raku DNA ning toimub ka RNA süntees. Sünteesitud RNA molekulid transporditakse tsütoplasmasse läbi tuumapooride. Eukarüoodis paikneb geneetilist informatsiooni ka mitokondris (taimedel kloroplastis ka); DNA ümber on histoonid, diploidne kromosoomistik, genoomis palju lineaarseid kromosoome (bakterites histoonid üldjuhul puuduvad ja esineb haploidne kromosoomistik). 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos – moodustuvad diploidsed tütarrakud, identsed emarakuga; tagatakse organismi kasv, surnud rakkude asendamine. Esieneb 5 faasi: interfaas – geneetiline materjal on hajus mass (kromosoomid pole eristatavad), profaas – kromosoomid paksenvad ja lühenevad
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2 SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS ...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.........................................
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID SISUKORD 1. BIOLOOGIA UURIB ELU........................................................................................................ 4 2. ORGANISMIDE KOOSTIS...................................................................................................... 7 3. RAKU EHITUS JA TALITLUS.............................................................................................. 11 4. AINE- JA ENERGIAVAHETUS............................................................................................ 19 5. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG.................................................................... 23 6. PÄRILIKKUS ........................................................................................................................... 31 7. RAKENDUSBIOLOOGIA..................................................................................................... 41 8. INIMENE....................................................................
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis ait
(Norm.emane AA ja XX 1:1; Norm.isane AA ja XY 1:2) Vastupidi imetajatele on isasel Drosophilal X kromosoom ülereguleeritud nii et transkriptsiooni tasandil on see sama mis XX emasel. Aneuploidsel kärbsel: Emane X:A 1.0 Isane X:A 0.5 Interseks 0.5 X:A 1.0 (steriilne, mõlemate sootunnustega Sõltub sellest palju x-kromosoome autosoomide suhtes on. Emaefekt: On seotud sooga, kuid ei ole määratud otseselt geenide poolt tuuma genoomis, vaid ekspressiooni profiiliga viljastatud munaraku varases arengus, mida mõjutavad munaraku tsütoplasmasse kogunenud valgud või RNA. Need on vajalikud organismi varases arengus Valgud ja mRNA on juba munarakus enne viljastamist Geenid mida nad mõjutavad on tuumas Ei ole seotud geenide või genoomi muutustega, vaid on puhtalt geeni ekspressiooni tulemus. Kui munarakk küpseb foliikulas, siis munaraku valgud, mida tsütoplasmas on terve rida,
Nukleiinhapete primaar- sekundaar- ja tertsiaarstruktuurid; DNA denaturatsioon ja renaturatsioon; heterodupleksid. Kromosoomide struktuur: viiruste genoomid; bakterikromosoom; eukarüootsete kromosoomide struktuur ja koostis: histoonid; nukleosoomid. Üks kromosoom üks DNA molekul. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasikromosoom. Tsentromeerid ja telomeerid. DNA kordusjärjestused eukarüootses genoomis. 11. DNA replikatsioon. Nukleiinhapete sünteesist üldiselt: nukleiinhapete sünteesi suund; sünteesi läbiviivad ensüümid. DNA replikatsiooni mudelid: semikonservatiivse mudeli tõestamine; kahesuunalise replikatsiooni tõestamine. DNA replikatsiooni alguspunkt bakterites ja eukarüootidel. DNA replikatsioonikahvlite liikumine vastassuunas. DNA polümeraasid bakterites: E. coli DNA
Teoorias oleks rühmavalik võimalik, aga ta oleks väga aeglane ja kohastumuste tekitamiseks liiga ebaefektiivne, samuti eeldaks altruistlikku käitumist (eeldus, et atruistide rühm saaksid rohkem järglasi kui egoistide rühm, aga nii ju ei ole). 2. Seleta Hamlitoni reeglit ja altruismi leviku tingimusi. Too hüpoteetiline näide. Hamlitoni reegel: kujutle, et geen (geenialleel!) põhjustab kandjale C võrra vähem järglasi, kuid kasvatab tema naabrite järglaste hulka B võrra. Geen saab levida, kui rB C. r- selle geeni sagedus naabritel. Sugulaste seas on haruldase geeni sagedus suurem ja sugulased elavad sagedamini ka koos. Neil on sama päritoluga geeni esinemissagedus suurem. Tuntakse sugulasi ära ja aidatakse neid. Geenisagedusi avaldatakse geenikoopia üldarvu suhtes, siis on r diploidsetel organismidel kahekordne geenisagedus. Altruism levib, kui aitab eelistatult altruiste ja see kasvatab piisavalt järglaste arvu, et katta altruisti kulu ja olla edukam egoistidest
Piisab väikesest veretilgast või juuksekarvast, et sealt in vitro paljundada huvipakkuvaid DNA segmente edaspidiseks DNA järjestuse analüüsiks. Inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Elavat diskussiooni on tekitanud geneetiliselt manipuleeritud köögiviljade kasvatamine. Näiteks sel teel saadud tomatid sisaldavad geeni, mis võimaldab tomatil kauem säilida. Osa inimesi, eeskätt "roheliste" liikumises osalejad näevad geneetilises manipuleerimises ohtu ning püüavad seda igati takistada. Nende liikumine on suunatud ka katseloomade kaitsele, mis mõnikord võtab äärmusliku vormi. Näiteks on vabastatud ja linna lahti lastud laborites peetud rotte ja teisi katseloomi. Geneetika ja meditsiin
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon. 22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud. Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse õiguslikus kompetentsis ja Ühendusel oli rangelt majanduslik sisu. Siiski kasutati keskkonnaregulatsioone vabakaubanduspiirangute kõrvaldamiseks ja üksikprobleemide lahendamiseks (radiatsioon, transpordireostus). Alates 70-ndatest aastatest suurenes aga üldine huvi keskkonnaprobleemide vastu ja Euroopa Ühenduse kitsas pühendumine majandusküsimustele ei olnud enam põhjendatud. Euroopa Ühenduse keskkonnategevus algas 1972.a. kui kinnitati neli vertikaalset
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
