Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Globallprobleemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
globaalprobleem, globaalprobleemid, hävimine, ammendumine, saastumine, energiakriis, liigilise, kõrbestumine, kasvuhooneefektarusaamatuks. Võimalik, et inimese ja looduse vastandamine on meie antropotsentristliku mõtteviisi vili. Kui me heidame enestele ette looduslikesse protsessidesse sekkumist, siis me paratamatult välistame enda kuulumise loodusesse, pidades ennast ilmselt siis millekski kõrgemaks, nn. looduse valitsejaks, kelle pädevuses on mõjutada looduslikke protsesse. Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad. Võtame näiteks globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade
Gümnaasium Globaalprobleemid: osoonikihi hõrenemine referaat Autor: Juhendaja: Tartu, 17. 02. 2012 Sissejuhatus Globaliseerumine ehk üleilmastumine tähendab, et ühiskonnad on ühtlustumas ning kogu
faas - ebakindluse faas. Kestis 1960. aastatest 1990. aastate kriisitendentside ilmnemiseni. Kolmanda maailma kontseptsioon ja globaalse teadvuse levik 1960. aastate lõpus. Kuu hõivamine. Postmaterialistlike väärtuste teadvustamine. Külma sõja lõpp ja tuumarelva levik. Globaalsete institutsioonide järsk kasv. Multikulturalism ja polüetnilisus. Civil Rights. Bipolaarsuse lõpp. Maailmakodanike ühiskond. Ühinemine globaalsesse meediasüsteemi. Globaalprobleemid Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna probleemid, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna ning suurte piirkondade elanike abi. Esmajoones on globaalprobleemid seotud inimese poolt looduse rikkumisega. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigilise mitmekesisuse vähenemine, süsinikdioksiidi emissiooni kasv, osoonikihi hõrenemine, erosioon, märgalade hävimine, AIDS-i levik, maavarade ammendumine, nälg, vihmametsade
Referaat Aines Insenerieetika ja telekommunikatsioon Üliõpilane: Juhendaja: Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Katrin Lemet Allkiri Globaalprobleemid Globaalprobleemideks nimetatakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille võitmiseks on vajalik terve inimkonna ühised jõupingutused. Globaalprobleemid võib tinglikult jagada kaheks: suhted inimeste vahel ja suhted inimese ning looduse vahel. [1, lk 145] Globaalprobleem on ülemaailme oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemioma päraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.[5]
majanduslik areng jätkuks.Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste indikaatorite asemel võtma kasutusele uued;maailmamaj loomine sõltub ülemaailmsest koostööpüüdest. Viimaste aastate arengutrendid viitavad sellele,et meil on vaja uut "moraalset kompassi", mis lähtuks inimeste vajaduste rahuldamisel säästva arengu põhimõtetest.Selline säästev eetika põhineks järgmiste põlvkondade austamise kontseptsioonil. 3. Globaalprobleemid:Globaalne ökoloogiline kriis- see tähendab seda, et maailm seisab silmitsi probleemidega, mille põhjuseks on minevikus tehtu. Näiteks metsade mahavõtmine, muldade erosioon, kõrbestumine, sooldumine jne. Inimtegevus on viinud selleni, et looduslik tasakaal on paigast ära ning keskkonnas toimuvad muutused, mis võivad ohtu seada meie eksisteerimise. Niisiis inimkond kaevab endale ja oma järglastele nn hauda- loodus suudab alati ellu jääda, sest meid ümbritsev keskkond on alati olnud
Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Kütuste suur kulu Põhjus: energia tootmisel, fossiilsete 6. Õhu saaste kütuste põlemisel 7. Haiguste levik Tagajärg: kahjustab puude lehti, oksi, · Loodusvarade ammendumine uhutakse vahakiht, suureneb · Metsapindade vähenemine aurumine(veepuudus), taimed · Karjamaade ja kalavarude kurnatus-- vastuvõtlikumad haigustele, muld mulla erosioon hapestub, aeglustub mullas lagunemus · Elurikkuse vähenemine protsessid(mullateke), vesi hapestub(väh Miks kasvab rahvaarv? liigiline koosseis)
- Biomass aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel. Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms. Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last. Elanike arv kasvab eelkõige arengumaades
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman GLOBAALPROBLEEMID – grupitöö a) Nummerda ülemaailmsed globaalprobleemid (puudutavad suurt hulka maakera elanikest)( 5 tähtsamat) sellises järjekorras, nagu nad sinu arvates olulised ja lahendust vajavad on. Püüa arutleda ka põhjuste, tagajärgede ja lahenduste üle. b) MÄRGISTA ROOMA NUMBRITEGA (I,II,III,IV,V) need globaalprobleemid, mis EESTIMAA ELANIKELE ja sulle enam muret tekitavad ja tunda annavad.
vajadusi [1]. Ülerahvastumise põhjuseid on mitmeid: suremuse langus, teaduse areng, toitumistingimuste ja elutingimuste paranemine ning pereplaneeringu puudumine. Tegu on globaalprobleemiga, mis on rohkem või vähem varjatult praktiliselt kõigi globaalprobleemide põhjus. Olgu selleks siis vihmametsade pindala vähenemine ja sellega kaasas käiv bioloogilise mitmekesisuse kadu, kalavarude kokkukuivamine, erosioon ja kõrbestumine, mageveevarude puudus, osoonikihi hõrenemine, märgalade hävimine või õhusaaste [2]. Maailmas on praegu üle 7 miljandi inimest ning see arv kasvab iga aastaga, peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Näiteks praegu elab 60 protsenti maailma rahvastikust Aasias, vaid 13 protsenti Aafrikas ja 12 protsenti Euroopas ning 15 protsenti mujal [3]. Rahvaarvu pidev tõus põhjustab toidu nappust ning suur osa inimestest ei saa piisavalt süüa. Maailmas nälgib umbes 925 miljonit inimest, neist 65 protsenti elavad seitsmes riigis: Indias,
Koos sademetega langevad happepiisad alla, sattudes nõnda veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni Happevihmad http://www.youtube.com/watch?v=HE6Y0iEuXMQ http://www.youtube.com/watch?v=MqHw1hMEkAQ Vihmametsade hävimine Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab
inimkond jõudnud olukorda, mis ei võimalda meil normaalselt eksisteerida. Põhjused: Tootmise kasv Rahvastiku kasv ehk industrialiseerimine Linnastumine Rahvastiku kasv Põhjused: 1. Suur sündimus 2. Meditsiini areng (vaktsineerimine) 3. Madal haridustase 4. Pereplaneeringu puudumine 5. Religioossed tõekspidamised 6. Toitumistingimuste paranemine Tagajärjed: 1. Toidupuudus (nälg, veepuudus) 2. Elupaikade puudus 3. Metsade hävimine, hävitamine 4. Muldade hävimine, kõrbestumine Mida saab ette võtta? 1. Rahvastikupoliitika seadused 2. Haridustaseme tõstmine 3. Rasedusvastaste vahendite tutvustamine Toidupuudus Põhjused: 1. Liiga suur rahvaarv 2. Haritavat maad on vähe 3. Põuad 4. Muldade hävimine ja kõrgestumine 5. Halb toitainete jaotussüsteem Tagajärjed: 1. Nälga suremine 2. Alatoitumine 3. Tarbitakse väheväärtuslikku ja ühekülgset toitu Abinõud 1. Inimeste toitumisharjumuste muutmine 2. Maaharimisviiside parandamine 3
Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse;
................................................................................................................... 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt...............................................................................................................8 2.2 Millised tegurid mõjutavad Maakera soojenemist ja jahtumist........................................ 9 2.3 Osoonikihi hõrenemine...................................................................................................10 3. RAHAVSTIK........................................................................................................................12 3
2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põldude äärde. Puude istutamine. LOODUSVARADE KASUTAMINE 1. Metsade kasutamine tooraine saamiseks- nt. puit paberi saamiseks. Jahipidamine. Lageraie. Soode kuivendamine . 2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid.
Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse;
a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonnna säästva arengu strateegia aastani 2030. Taastumatud looduvarad- metallmaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas. Ökoloogiline globaalprobleem-ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu-javeepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefeki süvenemine, osoonikihi hõrenemine)
php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus,
Globaalprobleemid · Maailma rahvastiku kiire kasv · Linnastumine · Vihmametsade maharaiumine · Metsaala vähenemine · Veekriis ja vee reostamine · Toiduprobleem · Kõrbestumine · Õhukeskonna saastamine · Keskkonnamürgid · Happesademed · Loodusvarade liigne tarbimine · Kasvuhooneefekt ja Maa kliima soojenemine Kliima soojenemine Suurenenud kasvuhooneefekti tagajärjeks on kliima liiga kiire muutumine, millega elusolendid ei suuda nii kiiresti kohastuda.Muutunud elutingimused põhjustavad elusorganismidele palju probleeme ning osa neist võib välja surra.(Päikesekiirgus langeb läbi atmosfääri maapinnale, ja muutub osaliselt soojuseks.Soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi takistavad aga atmosfääris olevad kasvuhoonegaasid.Seetõttu
Globaalprobleemide all mõistetakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi.Globaalprobleemid jagunevad:keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms.sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire jne ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns.
Ökosüsteemides toimuvad muutused. Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb. Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel.
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted.
Arvatakse, et tuumalaengud võivad olla või olid ka Iraanil, Iisraelil ja Lõuna-Aafrika Vabariigil. G-7? G8-? G-7 – on ühendus, mille moodustavad seitsme juhtiva tööstusriigi rahandusministrid ja neile alluvad töögrupid. (USA, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia) G-8 – oli maailma juhtivate tööstusriikide ühendus, kuhu kuulusid Ameerika Ühendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. Millised probleemid on globaalprobleemid? Too näiteid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv Osoonikihi Mulla vaesumine Globaalne hõrenemine Põhjavee soojenemine Erosioon reostumine
juhtidega. Sai alguse 1975. aastal. 12. Rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted - The Coca-Cola Company, Toyota, IBM, McDonalds, Shell. 13. Rahvusvaheliselt tegutsevad mittetulundusühingud - Greenpeace, Amnesty Inernational (meelsusvangide vabastamine, poliitvangide üle õiglase ja kiire õigusmõistmise tagamine; korraldab inimõiguste kampaaniaid), Katoliku Kirik, Euroopa Liikumine, Banaanieksportijate Liit. 14. Globaalprobleemid - inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavaid ohte nim. globaalprobleemideks. Jagunevad: keskkonnaprobleemid (allpool näited, 17ndas) ja sotsiaalprobleemid (NT: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus (orjus), uimastite levik, ebavõrdne ligipääs meditsiiniabile). 15. Kübersõda - on sõda küberruumis; arvuteid ja internetti kasutatakse relvadena. Kübersõda on seostatud
Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad.............................................................................................9 5. põhjavee reostumine...................................................................................................... 11 6
Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Üleilmsed probleemid on esmajärjekorras inimtegevuse ja looduse vastuolude tagajärg: kui tootmistegevus ei arvesta looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökotasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ning tekib energianappus. Globaalprobleemid on mastaapsed, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on üsna pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, sest sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,5 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardile.
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv
......................................................................11-12 2.4.Osooniaugud..................................................................................................................12-13 2.5.Loodusvarad..................................................................................................................13-14 2.6.Veekriis..........................................................................................................................14-15 2.7.Metsade hävimine...............................................................................................................15 2.8.Kõrbestumine.................................................................................................................15-16 2.9.Loodusliku mitmekesisuse vähenemine........................................................................16-17 3.KLIIMAMUUTUS ..........................................................................................................17-19 3.1
elab 2006. aasta seisuga üle 886 miljoni elaniku ning suurem osa elab äärmises vaesuses. Sealseid inimesi kasutatakse ära odava tööjõuna. Mida teha? Seal käivad paljud vabatahtlikud, kes aitavad ja töötavad seal, et aafriklastel oleks natukenegi parem, kuid seal on ka suuremad probleemid näiteks kodusõjad, vee- ja toidupuudus, mis mina usun, et vajab sekkumist terve maailma poolt. Rahvastiku kasvu tagajärjed on vaesuse kasv, haigusepideemiade suurem levik ja loodusvarade kiirem hävimine. Ei saa ju öelda, et järglaste saamine on halb idee, aga me saame hoolitseda iseendi ja looduse eest, selleks on vaja haridust. Koolis õpetatakse tarkust, et saada tööle, haiguste vältimist ja looduse hoidmist. Olen kuulnud ka sellest, et eestlased lähevad vabatahtlikena aafriklasi harima. Teiseks ohuks on kliima muutumine. Üks võimalus on, et maa toimetab ise muutusega või teine võimalus, et süsihappegaasi kontsentratsiooni suureneb atmosfääris. Eestis inimese kohta toodetav
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits
Lahenduseks saaks vähendada atmosfääri saastamist väävi- ja lämmastikoksiididega. Samuti on proovitud veekogude lupjamist. Eestis tasakaalustab aga happesust paene aluskivim. Veel suureks probleemiks veekogudele on naftareostus ja maa üleliigsest väetamisest tekkiv veereostus. Selle tagajärjel on mitmetes maakera piirkondades magevee puudus (Aafrika ja Aasia) , sest mageveekogud on eriti saasteohtlikud. Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine. Erosioon on siis tuule või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne , mis viib mulla viljakuse vähenemisele. Kõrbestumise tagajärgedeks on viljakate muldade hävimine, harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine, veekogude
mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Nende üheks olulisemaks tahuks on inimeste teadlikkuse tõstmine. Loodusobjektide hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kaitstavad liigid on jagatud 3 kategooriasse. I-Haruldased ja otseses hävimisohus liigid. II-väheneva arvukusega ohustatud liigid III-liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Esimese ja teise kategooria kaitsealuseid ei tohi tappa ega korjata, seega ei avaldata nende elupaiku. Kaitstakse ka isendi elupaika või kasvukohta. II kat. Puhul peab 50% ja III puhul 10% elupaikadest olema kaitstud. IGASUGUSED LEPPED, KONVENTSIOONID, SEADUSED. 1)Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- 1992.a Rio de Janeiros 157 riiki, ka Eesti. Eesmärk:bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine 2) Looduskaitse seadus-2004.a Eestis.
kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast
annaabi.ee 
