Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GIS1 Aruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mapinfo, arcgis, gisi, taimkatte, raster, geomeetria, vektor, veeru, tasapinnal, kaartide, digitaal, taimkate, areaali, kirjeldavad, projektsioon, muutuja, salvestada, mõõtkava, pindalad, teemakaardi, sisaldada, veerus, nõges, statistilised, standardhälve, pindalade, infosüsteemide, ruumilised, rasterandmed, ruutu, geograafiliste, atribuutandmedtöötlemise ja esitamise automatiseeritud süsteem (soome keele eeskujul ka kohateabesüsteem). Oluline on : · nähtuste/objektide paikneminegeograafilises ruumis (geograafiliste vmt koordinaatide süsteemis) · ja asend kui suhete süsteemteiste objektidega (topoloogia). GISi komponendid: 1 Andmedkaardikihid (geomeetrilised ja atribuutandmed), tabelandmed 2 TarkvaraGIS programmid (ArcGIS, MapInfo, Idrisi, Smallworld, GeoMedia, GRASS ) 3 Riistvaraarvutid, GPSid, printerid jmt 4 OrganisatsioonGISi loojad, arendajad, kasutajad ja vaatajad. GISi funktsioonid: · Ruumiandmete hankimine ja atribuutandmetega sidumine · Ruumiandmete haldamine (muutmine, säilitamine) · Päringud · Analüüsid · Andmete visualiseerimine (kartograafia) 1
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS...........................................................................................................
8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27 LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop
Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise
turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise tehnikad ja kujutusviisid, kaardilugemise õpetamine), valmistamisega ja kasutamisega. c. Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart. 14. Mis on kartograafia harud? a. Kaardi tundmine (kaardi elemendid, ajalugu, omadused, liigitus, kasutus), b
2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaart 3. Pilt annab edasi olemasolevate objektide paiknemise andmed täpsemalt kui kaart, kuna kaardi koostamisel mõned objektid võivad olla kunstlikult laiali viidud. 4. Kaartide ettevalmistamise, koostamise ja trükkiise protsess või võtta aastaid, mis vähendab kaardil esitatud info aktuaalsust. Pildid on tuntuvalt operatiivsem andmete allikas, kuna piltide valmistamise protsess on tuntuvalt kiirem. 5. Kaart ja pilt erinevad omavahel info töötlemise astmega. Et saada pildist informatsiooni see desifreeritakse, st tehakse kujutise analüüs ja interpretatsioon. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab?
nähtustega, nähtuse looduses leidmise juhised jne. 5. Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja? Andmemudel: punkt, joon, pind; topoloogia reeglid (reeglid paiknemise suhtelisusest); generaaliseerimise reeglid (min, max, mõõdud). Andmemudel on vajalik, tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil; annab andmekogule selge graafilise ning atribuudilise struktuuri; kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis defineeriti reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse: · geomeetria punkt, joon, pind, tekst · atribuudid tabelite struktuur · topoloogiareeglid kuidas digida 6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? Esitusmudel on kaardi legend, milles on kujutatud leppemärk ning selle selgitus. Esitusmudel on vajalik, sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi). Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis paberil või viimasel ajal ka plotteril.
arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil. Hea kaart arvestab inimsilma omadusi, nägemise seoseid teiste meeltega ning ka inimpsüühikat; • ruumiandmete haldus - hea kaardi tegemiseks kogutakse, organiseeritakse ja analüüsitakse suurt andmehulka; • piirangud (map conditions) - kaartide kasutamisega seotud juriidilised küsimused, seadused, standardid, eelarvestamine jne Kaardiõpetus õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente, liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh
Loeng 1 sissejuhatus, erinevad vaatenurgad, GIS tootjad, arengutendentsid, informatsioon ja andmed. GIS geograafiline infosüsteem. · Riistvara, tarkvara, andmete, inimeste, organisatsioonide ja institutsionaalsete sätestuste kogum maakera piirkondade kohta teabe kogumiseks, hoidmiseks, analüüsiks ja levitamiseks. GIS = tööriist, vahend. Riistvara Suur, kõrge resolutsiooniga kuvar, kiire arvuti, koordinaatide ja teksti sisetamise seade, arhiiv jne Tarkvara ArcGIS, Mapinfo, GeoMedia, Autocad Map, MGE, IDRISI, ERDAS Mõisted · Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega · Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud kui puudub inimene, pole ka informatsiooni.
Ecology, Ecological Applications, Journal of Applied Ecology, Journal of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2. Valgala printsiip - aine ja energiavoogude iseloomustamine - on ruumis kindlalt määratletud (valgla suurus, kuju, heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest. Digitaliseeritud kaardikihid – alad, teed_sihid, hooned •Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi maastikuline tsoneering maakasutuse/maakatte püsivuse/muutuste alusel • Väärtusklassid • Tsoonide kirjeldused • Soovitused maakasutuse/maakatte kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks Sõnasta maastikuökoloogia uurimisküsimusi
WGS-84 ellipsoidi alusel. Eesti territoriaalvete merekaardid on mõõtkavas 1:100 000 ja väiksemad kasutavad peaparalleeli 60 oPL, aga mõõtkavas 1:50 000 kasutatakse peaparalleelina 59 oPL ja veel suuremates mõõtkavades kasutatakse peaparalleelina mõõdistuspiirkonna keskmist paralleeli. *Selle programmiga pandi paika põhisuunised kogu Eesti kartograafiale, olulised olid järgmised lõigud: - Mõõtkavad Vajadus kaartide erinevate mõõtkavade järele oleneb nõutavast kaardi detailsusest ja kaardistatava maa- ala suurusest. Programmiga kehtestati järgmine mõõtkavade rida: G Põhimõõt Täiendav Kaardi Kaartide ru kava mõõtkava otstarve grupi p otstarve p I 1:50 Rajatiste 1:200 ja kruntide
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus...............................................................
Klõps real Sheet Set avab jooniselehtede kogumi kujundamise akna, mis jätkub mitmel järjestikusel aknal: ja avab lõpuks käsu NEWSHEETSET kujundamise akna kolmel kaardil, Jooniselehtede kogumiku kujundamise alguskaart, mis eeldab siiski juba mingi lehtede kogumiku olemasolu. Jooniselehtede kogumiku loomist ja kujundamist vaadeldakse käsus SHEETSET (NB! Vestlusakna Create Sheet Set kaartide valik ei toimu mitte klõpsamisega vastavate üksikkaartide „sakkidel”, vaid nimistus oleva real klõpsamisega, kus valikut näitab rea ees olev sinine kolmnurk ▶) ÜLESANNE I Pinnatükk 25 Jooniselehtede kogumi kujundamise (valiku) kinnitamise kaart Käsu NEWSHEETSET paleti esimene leht. Viies hiirenoole paleti vasakule laiale
Viime hiirenoole Olekuriba vasakult kuuendale ikoonile (kujutatud nelinurk, mille vasakus ülanurgas on punane täpike) ja teeme seal parem-klõpsu. Avanenud menüül klõpsame alt teisel real Settings (seadistused) ja avanebki viiekaardiline aken Drafting Settings. Vajaduse korral klõpsata sakil Objecy Snap: Ülesanne II Tihend 37 Joonise geomeetria alusel toimuva punkti asukoha täppisvalimise seadistamine. Sisse on lülitatud: joone lõpp-punkti, ringi (või kaare) keskpunkti, lõikumise täppismääramised, vastavalt siis END, CEN ja INT. Iga rea alguses on toodud vastava täppismääramise saavutamisel kuvatav tingmärk Selgitused akna Drafting Settings kaardile Object Snap: Object Snap on [F3] – “linnuke ruudus” tähendab, et punkti asukoha
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid.
alampäring infot peapäringu ridade kohta ja käivitub iga kord uuesti iga peapäringu rea korral. Alampäringut täidetakse korduvalt, kui alampäringu WHERE klausel viitab pealausest pärit olevale veerule. Ntx: SELECT nimi FROM Tootaja X WHERE palk >(SELECT Avg(palk) FROM Tootaja Y WHERE X.osakonna_nr = Y.osakonna_nr); Skalaarne alampäring - Seda tüüpi alampäring tagastab skalaarse väärtuse st. ühe rea ja ühe veeru. Ühe rea tagastav alampäring. Seda tüüpi alampäring tagastab ühe rea kuid mitu veergu. Tabeli tagastav alampäring. Seda tüüpi alampäring tagastab mitu rida ja üks või mitu veergu. IN ja EXISTS alampäringuid saab kasutada relatsioonialgebra operatsiooni "lõige" realiseerimiseks. NOT IN ja NOT EXISTS alampäringuid saab kasutada relatsioonialgebra operatsiooni "vahe" realiseerimiseks. ANY v. SOME kasutatakse alampäringute puhul, mis tagastavad ühe numbreid sisaldava veeru
Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia Maa tervikuna, kuju ja suurus;
5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Ristkoordinaadid väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. Ristkoordinaatide definitsioonist tuleneb, et koordinaatide teljed peavad üksteise suhtes risti olema ja nad lõikuvad ainult ühes punktis. Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga. 6. Polaarkoordinaadid ja nende kasutamine maastikuobjektide asukohtade kirjeldamisel. Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga punkt tasandil on üheselt
Kui on teada, et tekst on tekstivälja vaikepikkusest lühem või pikem. Format Formaat. Andmete kuvamise/esitamise viis. Decimal Places Kümnendkohtade arv. Kümnendkohtade arv pärast koma. Input Mask Sisestuseeskiri. Andmete sisestamise eeskiri. Näide. Eeskiri tagab, et nimede esitähed on suured, ülejäänud väikesed. Caption Pealkiri. Välja vastava tabeli veeru pealkiri, kui soovid, et see oleks erinev välja nimest. Default Value Vaikeväärtus. Väärtus, mis on väljal kirjas, kui midagi ei ole veel sisestatud. Näide. =Date() vaikeväärtuseks on tänane kuupäev Validation Rule Väärtusreegel. Kontrollimise eeskiri andmete sisestamisel. Näide. Kontrollib et, arvtüüpi väljale ei sisestata muid
1, 2, 3 ja 4 (siin on võrgu tihedus 1510), adratera kontuuriks aga jooned 1, 5, 6 ja 7 (võrgu tihedus 155). Tulemus on näha samal joonisel paremal (sahk pealtvaates). Regioonid on tasapinnalised objektid, mida saab käsu REGION käivitamise järel luua kinnist kontuuri moodustavatest joontest, mis tuleb valikuhulgana välja valida. Nendeks joonteks võivad olla: polüjooned, sirgjooned, ringjooned, ringjoone ja ellipsi kaared ning splainid. Kui valitud objektid ei asu ühel tasapinnal, jääb regioon moodustamata, vastasel juhul muudetakse nad regiooni kontuuriks. Korraga saab luua ka mitu regiooni. Lisaks sellele saab regioone tekitada tasapinnalisi tahkusid omavate kehade (Solid, näiteks BOX, WEDGE, CYLINDER ja CONE) "lõhestamise" tulemusena (silindri ja koonuse külg- pindadest tekivad siin kõverpinnalised objektid Body, mida otseselt luua ei saagi). Teatud mõttes on regioonid sarnased kehadega: ühes tasapinnas asuvaid regioone saab töödelda
(vt. lk. 15); · olemasolevate punktide üksikkoordinaatidest (X, Y ja/või Z) uue punkti moodusta- miseks kasutada punktifiltreid .X, .Y, .Z, .XY, .XZ ja .YZ (vt. lisa 2); · vajadusel eelnevalt muuta jooksvat koordinaatsüsteemi (vt. juhendi teisest osast). Töö alustamiseks on vajalikud mõningad algteadmised arvutist, klaviatuurist, hiirest ja vajadusel ka printeritest või plotteritest. Samuti tuleb asjale kasuks matemaatiliste teadmiste olemasolu, eelkõige geomeetria vallas (rist- ja polaarkoordinaadid tasapinnal, rist- ja sfäär- koordinaadid kolmemõõtmelises ruumis). Ja loomulikult, kuna pakett on inglise keeles, siis ilma sellest keelest aru saamata on raskem hakkama saada (kuigi mitte võimatu!). 2. Ülevaade joonestuskäskudest Kui joonestuspakett AutoCAD Release 15.0 on arvutisse installeeritud (installeerimist me ei käsitle), siis tema käivitamine on võimalik ekraanil oleva ikooni abil (punast värvi A-täht).
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade mõõtkavalisest kujutamisest digitaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on rakendusteadus, mis on tihedas seoses astronoomia, füüsika, geofüüsika, matemaatika, kartograafia, geomorfoloogia, geograafia ja arvutustehnikaga. Rakendusteadusena on geodeesia tähtis ehitustehnikas, mäeasjanduses, põllumajanduses, metsanduses, sõjandusess ja mujal. Geodeetilised mõõtmised ja topograafilised kaardid on vajalikud nimetatud aladel mitmesuguste projektide koostamiseks ja realiseerimiseks. 2
Miks on juhtlahter vajalik? Ehk selleks, kui teed vormindamisi, siis siin näed ära kohe tagajärjed. Teised lahtrid annavad ju veidi moonutatud pildi, kuna nad on märgistuse all. Märgistuse saad kindlasti maha hiirega töölehel klõpsates. Tavaliselt ka Enter või nooleklahvile vajutades. Viimastel juhtudel võib küll kursor hakata märgitud osa sees liikuma, aga märgistus veel sellest maha ei kustu. Veergude, ridade ja kogu töölehe märkimine Ühe veeru märkimiseks pakun kaks võimalust: 1. Kõige käepärasem on arvatavasti hiirega klõpsata veeru tähisel. 2. Võimalik on veerg märkida ka klaviatuurilt. Vii kursor märkimist vajava veeru ühte lahtrisse ja kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Tühik Mitme veeru märkimiseks lohista hiirega üle vastavate veerutähiste
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded
animatsioonid. See kuidas miski omavahel kokku sobib nimetatakse graafiliseks disainiks. Arvutigraafikat näeme nii reklaamides õues kui ajakirjas, veebilehtedel, programmides, filmides, mängudes jne. Ühesõnaga kõikjal... Arvutigraafika liigid Et seda suurt maailma lihtsustada jaotatakse see loomise tehnoloogia järgi gruppideks. Üks võimalus on ära kasutada piltide mõõtmelisust - 2D või 3D. 2D ehk kahemõõtmelise pildi loomise puhul kasutame ära punkte mis on ühel tasapinnal - pikkus ja laius (x, y). Selle alla kuulub traditsiooniline joonistamine, animatsioon, tüpograafia, kartograafia, joonistamine jne. 3D ehk kolmemõõtmelise pildi puhul kasutatakse lisaks kolmandat dimensiooni - sügavus (z). Reeglina võimaldab see meil objekte programmis vabalt vaadelda ja sellega manipuleerida. Tänapäeva võimas tehnika areng võimaldab ühe programmiga luua nii 2d kui ka 3d pilte, luua videoid ja animatsioone.
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
4 Teist ja kolmandat järku determinant . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.5 Kõrgemat järku determinant . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Determinantide omadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kontrolltöö teemad 1. Tehted maatriksitega. 2. Maatriksite korrutamine. 3. Determinantide omadused. 4. Determinandi väärtuse arvutamine, arendades determinanti rea või veeru järgi. Eksamiteemad 1. Tehted maatriksitega. 2. Determinandi mõiste ja omadused. 3. Determinandi elemendile vastava miinori ja alamdeterminandi mõisted. 4. Determinandi arendamine rea või veeru järgi. PEATÜKK 1. MAATRIKSID JA DETERMINANDID 1.1 Maatriksi mõiste Maatriksi A vastandmaatrik- Definitsioon 1
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
annaabi.ee 
