Punktide arv sõltub muutuja väärtusest, mida suurem on muutuja väärtus, seda tihedamalt punktid paiknevad. Vookaardil esitatakse mingite nähtuste või objektide ümberpaiknemist ruumis. Esitatakse tavaliselt erineva kuju ja jämedusega noolte või joontega. 17. Mis on ArcGISi shapefile? Millistest failidest shapefile koosneb? Millise geomeetriaga objekte võib (korraga) shapefile sisaldada? Kuidas saab ArcGISis salvestada kihi kujundust (nt polügonide värvid)? Mis salvestatakse ArcGISi projektifaili (.mxd)? ArcGIS shapefile on nimetatud programmis andmefail. Ta koosneb: *.shp (geomeetria fail) *.shx (indeks fail) *.dbf (atribuutide fail) Shapefail saab korraga sisaldada ainult ühte tüüpi (punkt, joon, polügoon) geomeetriaga elemente. Peale kihi muutmist e. kihi kujundamist (polügonide värve, joone mustrit, punktobjektide kujundust jne
erinevaid ülesandeid ning siis saab neist parem ülevaate. 13. Lisage pilt, millel on näha rasterpilt (Sipe_maakasutus.tif) ning sellel punase äärejoonega (äärejoone paksus (Outline Width): 0.4) ja täitevärvita (Fill Color: No Color) maakasutuse polügonid (Uus_maakasutus). Pilt esitage piisavalt suurelt, et oleks võimalik näha digitaliseerimise täpsust. 8 9 14. Kuidas teil teie arvates polügonide digitaliseerimine õnnestus? Mis valmistas probleeme ja mis meeldis? Kui teil on kogemusi mõne teise tarkvaraga (nt. MapInfo) andmete digitaliseerimisega, siis võrrelge erinevate programmide võimalusi. Kuna programm oli juba tuttav, siis läks polügonide digitalkiseerimine ka mõnevõrra lihtsamini. 15. Nimetage, milliseid kõrguse väärtusi (ja miks) te uue maakasutuse puhul kasutasite. Uue maakasutuse puhul kasutasin järgmisi kõrguse väärtusi: 0 m = lammisoo, veekogu, künnimaa
Töökoordinaatide ning pikki- ja põikivigade leidmine Leitakse tsentreerimis ja redutsktsiooniparandid ning parandatakse kesmised pikkused ja nurgad . Peale joonepikkuste ja nurkade väärtuste tasandamist ellipsoidile ja projektsiooni sooritatakse käigu punktide koordinaatde arvutus analoogiliselt harilikule teodoliitkäiguga.Edai leitakse käikude ja polügonide sulgemisvead ning kaotatakse need võrdeliselt hoonte pikkustega , kui jooned on mõõtetud invartaadiga, või võrdselt. Järgnevalt leitakse ............ ja suhetline viga ning võrreldakse lubatavate väärtusega. Lõpuks leitakse käigupunktide ,,Töökoordinaadid" , mida kasutatakse edasisel rangel tasandamisel ja võib kasutada ka lähteandmetena väiksemate mõõdistusaluse käikude
muutmisele.( Sisas, Suurna 2012: 35) Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust Järgnevalt on välja toodud baaskriteeriumid, millega määrata, kas kaarti tuleb generaliseerida (McMaster, Shea s.a:59). 1. Tihedusnäitajad (density measures): Antud meetmeid hinnatakse mitmete andmete põhjal, milleks on mitu punkti, joont või polügoni esineb teatud mõõtmetega alal. Generaliseerimise vajadust mõjutab ka punktide, joonte ja polügonide paiknemise tihedus või antud andmete klastri keskpunkt. 2. Jaotusnäitajad (distribution measures): Antud meetmetega hinnatakse üleüldist kaardi andmete jaotust. Punktandmeid võib uurida hindamaks antud andmete hajutavust, kaootilisust ja klastrilisust. Joonelisi andmeid võib uurida hindamaks nende andmete komplekssust. Näiteks pole vaja suuremõõtkavalisele kaardile märkida kõiki tee pöördeid täpselt vaid märgitakse pigem üldisemalt tee kulgemine kaardil. 3
annaabi.ee 
