Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GEOLOOGILINE EHITUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrgustik, tiku, tasandik, kõrgustiku, sete, pinnavormid, lavamaa, voor, madalik, pinnamoe, kulutus, järved, pinnamood, astang, mandrijää, lavamaad, aluskorra, lubjakivid, devoniljand, pinnakate, moreen, järvede, setted, haanja, kõrgustikud, nõod, orund, territoorium, siluri, peipsi, suurvormid, nõgu, pinnavormide, voored, setetest, aluskordPINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m
· Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m; Otepää kõrgustik Kuutse mägi, 217m; Karula kõrgustik)
*Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud
EESTI PINNAMOOD Eesti on Ida-Euroopa lauskmaa osana madal ja tasane ala, mille pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Need pinnavormid koos Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka Eesti kõrgustike jalamid asuvad harilikult 75100 m kõrgusel. Kõrgeim punkt on Suur Munamägi (317 m) Haanja kõrgustiku keskosas (see on ka kogu Baltikumi kõrgeim punkt). Eristatakse kahte kõrgustike rühma: · kulutuskõrgustikud on enamasti tasase pinnamoega ning nende välimus sõltub suuresti aluspõhja kujust. Eestis on sellisteks Pandivere (kõrgeim punkt on Emumägi, 166 m) ja Sakala (Rutu mägi, 146 m). Mõlemal kõrgustikul on kvaternaarisetetest seletust või pilti pinnakate suhteliselt õhuke ning reljeefis domineerivad lainjad moreentasandikud. Sakala
on päevad enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib IdaEuroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg kaks tundi ees. Eestile on omased järgmised tunnused: 1. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; 2. Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; 4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7. Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Läbimõõt läänest idda on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Narvast Sõrve sääreni on 391 km. Pindala on 45 227 km2, 5% järved ja 9,2% meresaared
E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad PõhjaEesti e. Harju lavamaa KirdeEesti e. Viru lavamaa KaguEesti e. Ugandi lavamaa KeskEesti tasandik VaheEesti tasandik e. Kõrvemaa Madalikud LääneEesti madalik http://www.abiks.pri.ee Pärnu madalik PõhjaEesti rannikumadalik Võrtsjärve madalik Peipsi järve madalik Nõod Valga nõgu Hargla nõgu Orundid Väike Emajõe orund Võru orund Kõrgeim pank Ontika 56 m Mõisted
· Kui suur on Eesti pindala? võrdle teiste riikidega. · Eesti äärmuspunktid vt õp lk 8 leia need ka kaardilt. · Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik,
Pinnakate moreen kivimiosakeste suurus ja värvus rändrahnud ja kivikülvid mineraalsed ja elutekkelised setted liustikujõed kruus, jämedateraline liiv jääjärved peeneteraline liiv, viirsavi jääajajärgsed merelised, uht, tuule, raskusjõu, elu ja inimtekkelised. RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest. reljeefi suurvormid kõrgustikud, lavamaa, tasandikud, madalikud, nõod, orundid, Põhja Eesti (Balti klint) ja LääneE paekallas kulutuskõrgustik Pandivere kõrgustik(Emumägi), Sakala kõrgustik (Rutu mägi) lainjad tasandikud (ürgorud) kuhjeline kõrgustik Haanja (Suur Munamägi), Otepää (Kuutse mägi), Karula (Rebasejärve Tornimägi) lavamaad tasased, jõeorud, lubja/liiva madalikud hiljem vee alt vabanenud nõod, orundid lahutavad kõrgustikud
mandriliste kulutuste periood. Siis kujuneisd meil välja aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mis olid liigestatud sügavate jõeorgudega. Oluliselt mõjutasid meie ala pinnareljeefi kvaternaari jäätumised, mis kandsid minema mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi ja muutusid seeläbi pinnavormi tasasemaks. Paralleelselt tekitasid liustikud aga ka uusi pinnavorme nt jääkulutusnõgusid. Üldjoontes säilisid aga jääajaeelsed pinnavormid, sest liustik kohandus pinnamoele (jäälahkmealad, kulutus- ja kuhjealade asukohad): nõod süvendusid veelgi, kõrgustikud mõnevõrra lagunesid ja tasasemad alad muutusid veelgi tasastemaks. Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge. Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga.
*Põhja-Euroopa suurim rahn: Muuga Kabelikivi( kõrgus:7m/ümbermõõt:58m) *Suurima mahuga rahn: Ehalkivi Letipea (930 kuupmeetrit). PINNAMOOD Pinnamoelt asub Eesti: Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood: ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb pinnavormidest. Pinnavormid: maakoore pealispinna osad. Eesti reljeefi suurvormid: Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas. Kõrgustik: ümbrusest kõrgem ala. Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas)
pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared.
Tema magistritöös uuris, et kas Viljandi järv on selline järv, kust vesi voolab mõlemale poole. Selline seadus on, et igast järvest voolab välja ainult üks jõgi, sest igal järvel on ainult üks madalkoht. August Mieler uurimus Emajõe suudme ja Piirissaare arengust. Geomorfoloog. Ants Laasi magistritöö Vormsi kohta: Vormsi maastikuline selgitus. Põllupinna levimine Eestis 1925. Aasta loenguse järgi. Anton Parts magistritöö: Sakalamaa kõrgustiku loodenõlva vanad rannamoodustised ja nende maastikuline tähendus. 05.09 Eesti asend Eesti asend nii vertikaalses kui ka horisontaalses mõttes. Eesti paikneb segametsavööndi põhjaservas (bioomid). Mõnikord loetakse Alutaguse metsasid taiga ehk okasmetsavööndi hulka. Eesti asub maakera mõttes väga põhjas. Elame Altlandi ookeani koos oma Golfi hoovuse ja Läänemere mõjualas. Paikneme parasvöötmes suhteliselt suurel geograafilisel laiusel, valdavalt 58-59 kraadi põhjalaiust
kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv). Vaid äärmises kagunurgas on Eestil Venemaaga lühikene maismaapiiri lõik. Piir Lätiga kulgeb Pedetsi jõest Iklani mööda maismaad, lääbe pool aga Liivi lahe ja Irbe väinas. Mere piir on Eestil põhjanaabri Soomega ja läänenaabri Rootsiga. 1)Nimeta eesti lavamaad. Millisele kõrgusele need jäävad? Kirde-Eesti e Viru Lavamaa(30-70m); Põhja-Eesti e Harju Lavamaa(30-70m); Kagu-Eesti e Ugandi Lavamaa (40- 100m). 2)Kuidas jaotatakse Eesti kõrgustikud tekkelt? A) Kulutuskõrgustikud (Pandivere kõrgustik, Sakala kõrgustik), B) Kuhjelised kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik) 2)Missugused kivimid paljanduvad Põhja-Eesti paekaldal? Esinevad lubjakivi, glaukoniitliivakivi, kiltsavi, kvarsliivakivi ja sinisavi. 2)Nimeta eesti madalikud. Milline on nende keskmine kõrgus?
Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa
valmistamiseks jne 10) Milleks kasutatakse savi, turvast, mere ja järvemuda? V: Savi kasutatakse näiteks tsemenditööstuses. Turvast kasutatakse näiteks aianduses. Mere ja järvemuda kasutatakse meditsiinis, väetisena, loomatoidu lisandite tootmiseks. 11) Nimeta mineraalvee leiukohti ja kasutusalasid. V: Eestis tähtsamad leiukohad on Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Kasutada saab ravi eesmärgil, joogiks jm. 12) Nimeta Eesti kõrgustikud ja iga kõrgustiku kõrgeim mägi. V: 1) Haanja kõrgustik Suur Munamägi 318m 2) Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217m 3) Karula kõrgustik Rebasejärve Tornimägi 137m 4) Sakala kõrgustik Rutu mägi 146m 5) Pandivere kõrgustik Emumägi 166m 6) Saadjärve kõrgustik Laiuse mägi 144m 13) Nimeta Eesti madalikud ja nõod. V: 1) PõhjaEesti rannikumadalik 2) Pärnu madalik 3) LääneEesti madalik 4) Alutaguse madalik 5) Võrtsjärve madalik
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid,
Tööstuse toorained-Tooraine on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel. Mineraalvesi- Värska,Kärdla,Kuressaare,Võru,Häädemeeste,Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal-või teisi lahustunud aineid. Järve- ja meremuda- Värskas, Käinas,Haapsalus,mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12
väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas on tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud ja laiapõhjalised avatud pinnavormid, mille põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, kuid millest tänaseks on jäänud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud
Eesti pinnavormid Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas . Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, orundid ja nõod . Kõrgustikud on suurepinnalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendike, orge, nõgusid jt. Väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks nt. Pandiver(kõrgeim tipp Emumägi 166 m.) ja Sakala(kõrgeim tipp Rutu mägi 144 m.) kõrgustikud ning kuhjekõrgustikeks nt. Karula(kõrgeim tipp Tornimägi 137 m.), Otepää(kõrgeim tipp Kuutsemägi 217 m.) ja
........................................... Majandustegevus: pinnakattest saadakse enamus ehitusmaterjale, selles kasvavad inimesele vajalikud puud ja taimed, põllumajandus 5. Rändrahne on Põhja Eestis rohkem, sest rändrahnud tulid Eestisse põhja poolt. 6. Jääajad on mõjutanud Eesti pinnakatte kujunemist sellega et, jääajad on toonud siia palju kivimeid ja ...................... pinnamoe suurvorme ja ka paljud väikevormid on mandrijäätekkelised 7. Pandivere ja Haanja pinnamoe erinevused Pandivere madalad pinnavormid, valitsevad tasandikud Haanja rahutu reljeef, valitsevad künkad ja nõod 8. Eestis on tehispinnavorme kõige rohkem Kirde Eesti põlevkivikaevandustes. 9. Maastikul eristuvad selgelt mõnede lavamaade ja tasandikkude reljeefi pinnavormid. 10.Ürgorg on kunagise jõe säng. Ürgorg erineb tavalisest orust selle poolest, et see on setete alla mattunud. 11. Mandrijää on Eestis liikunud ................................... 12
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine.
laieneda mistahes suunas. Jääkilbi paksus on mitu kilomeetrit seetõttu pinnamood liikumist ei takista. Tänapäeval on mandrijää säilinud Gröönimaal ja Antarktikas. Mandrijää on mitmel korral katnud ka Eesti alasid. Moreen liustiku edasi liikudes kaasahaaratud ning taandumisel maha jäetud materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete. Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas. Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas)
V: Ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogideks. 6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti alal? V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja liivakivid. 7. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti pealiskord? Nimeta kivimeid, millest see koosneb. V: Devon kuni kvaternaar umbes 350 mln aastat. 8. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis. V: Paljanduvad Haanja kõrgustiku lõunaosas. 9. MIs settekivimid Eesti maapõues leidub? V: Savi, sinisavi, fosfor, põlevkivi, lubjakivi ja dolmiit. 10. Iseloomusta Eesti põhja-lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. V: Kambrium, ordoviitsium, Silur, devon 11. Mille poolest erineb pinnakate aluspõhjast? V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte all asuvad kristalsed -ja settekivimid 12. Millest koosneb Eesti pinnakate? V: Savi, Liiv, Kruus, Turvas ja Veeris. 13
Loomuliku maastiku ühe tunnuse moodustab tema järgi ka ühesugune keelemurrak. Üksuste ülesleidmise ja piiritlemisega pidid tegelema kooliõpetajad. M. Kampmann ise eristas maapinna, looduse ja rahvastiku iseärasustega 13 maastikku ja viis need vastavusse administratiivpiiridega. [1] Lõuna-Eesti mägismaa näiteks hõlmas tema järgi Võru ja lõunapoolse osa Tartu maakonnast; Virumaa ehk Pandivere kõrgustik aga koosnes Rakvere, Jakobi (Viru-Jaagupi), Väike-Maarja ja Simuna kihelkonnast. [1] Ta jaotas maastiku järgmiselt: 1.Maltsakallas 6. Alutagune 2. Loopealne 7. Metsade ja soode serv 3. Virumaa ehk Pandivere kõrgustik 8. Läänepoolne paepind 4.Eesti veelahkemaa 9.Vooremaastik 5.Põhja-Eesti kõrvevöö 10.Peipsirand
(kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul. Millised pinnavormid liustiku poolt siia toodud moreenist maha jäid sõltus setete hulgast,
kambrium 540 mln a tagasi, vend 680 mln a tagasi. Pinnakate- koosneb enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda). Eesti geoloogilise läbilõike alusel otsustada, millist Eesti osa iseloomustab Kõrg- ja Madal-Eesti. Kõrg-Eesti on Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis, Madal-Eesti on Põhja- ja Lääne-Eestis Millisele neist jääb sinu kodukoht? Minu kodukoht jääb Kõrg-Eestisse. Kõrgustike äratundmine kirjelduse järgi. Pandivere kõrgustiku kõrgeim koht emumägi 166m, Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m).
Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ★ Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed ★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed ★ Järvetekkelised – limnilised ★ Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed ★ Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed ★ Liustikutekkelised – glatsiaalsed ★ Meretekkelised – mariinsed
4) vööndite tase . vööndis on sarnased soojustingimused, niiskustingimused, bioloogilised maastikukomponendid, mullad ja eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (näiteks murenemine, erosioon). Tundravöönd Metsatundravöönd Okasmetsavöönd (taiga) Segametsavöönd Lehtmetsavöönd 5) maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) kujunenud geokompleks (paigastike kogum). harju lavamaa, põhjaeesti rannikumadalik, võruhargla nõgu 6) maastik on väiksem paigastike kogum, reljeefi suurvormi üks osa. 7) paigastik on geokompleks, mis on kujunenud valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt.) toimeprotsesside läbi. voorestik, mõhnastik, moreentasandik sootasandik 8) paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt
Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4
5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295-400m. Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid, Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne. Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse. Pealiskord Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.) Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti
Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne. Kulutusnõod ovaalsed või piklikud enam-vähem suletud nõod, mida jää on liikudes sügavdanud
annaabi.ee 
