Riigiuurimus Itaaliast (0)

Riigiuurimus Itaaliast Üldandmed: Itaalia pindala: 301 338km²
Rahvaarv: 60 317 000
Pealinn: Rooma
Pealinna elanike arv: 2 754 440
Keel: Itaalia keel
Rahaühik: Euro ja Šveitsi frank Riigi geograafiline asend: Itaalia   asub   Euroopa   mandri   lõunaosas,
Euraasia maailmajaos 39°-43°põhjalaiusel
ja   10°-19°   idapikkusel.   Ta   asub
saapakujulisel   Apenniini   poolsaarel   mis
800   km   Vahemerre   ulatub.   Itaaliat
ümbritsevad   Türreeni,   Aadria-   ja   Joonia
mer.   Maismaapiiri   jagab   ta   Austria,
Prantsusmaa, Sloveenia ning Šveitsiga.  Looduslikud tingimused:


  Itaalia on küllaltki mägine maa. Suurim mäestik Alpid asub Itaalia idaosas.
Teine suur mäestik on ka keskosas - Apenniinid, mis ulatub üle terve poolsaare.
Umbes veerand riigi territooriumist moodustavad tasandikud. Suurim neist on
Po madalik pindalaga üle 44 000 km2. 
  Itaalia asub lähistroopilises kliimavöötmes ning seal on vahemereline kliima,
pehme vihmase talve ja kuuma kuiva suvega. Temperatuuri amplituud on +42°C kuni -11°C . Aasta sademete hulk on 500-1000 mm, mägede lähistel kuni 2000 mm.. Valitsevateks tuulteks on kagu-passaattuuled. 
  Itaalias maavarade hulk ei ole just kõige eesrindlikum. Siiski on ta on üks
maailma   esiriike   magneesiumivarude   poolest.   Alumiiniumi,   tsingi   ja   plii
tootmise poolest on ta ka üks esimestest riikidest Euroopas, leidub ka marmorit ,
kivisoola, naftat, maagaasi, kulda, väävlit, elavhõbedat, kipsi ja savi. Po jõe
orust saadav gaas katab 2/3 riigi gaasivajadusest. Itaalia on kuulus oma valge
marmori poolest, mida viiakse rohkelt teistessegi riikidesse.
   Itaalia kogu riigi SKT on 1,663 triljonit eurot ning SKT maailma pingereas on 
ta üheksas. Viimase aasta jooksul on riigi SKT kasvanud 1,5%, see on enam 
vähem võrdväärne paljude teiste esikümnes olevate riikidega. Märgatavalt 
suurema SKT kasvuga on vaid Hiina ja India (kui vaadelda esikümnes olevaid 
riike) Kiirelt kasvavad lõuna riikide SKT. Võrdle riigi SKT muutust teiste maailma riikide SKT muutusega.
Võrreldes Itaalia SKT muutust baltiriikidega või idariikidega, on see olnud 
küllaltki väike. Kui võrrelda muutust aga aafrika riikidega või lõuna-ameerika 
riikidega, on kasv suhtkoht võrdne. Püsib teiste euroopa riikidega tihedas 
konkurentsis.
Milliste riikide SKT-d kasvavad kiirelt, (kas põhja või lõuna riikide) miks? 
Kiirelt kasvavad põhja riikide SKT-d, sest nende majandus põhineb suuremalt 
jaolt tootmisel sel ajal kui lõunariigid toetuvad peaasjalikult põllumajandusele
c) Kui suur on riigi SKT USD/inimese kohta? (GDP per capita)
Itaalia SKT inimese kohta on 33,228 USD inimese kohta.


Võrdle riigi SKT-d USD/inimese kohta teiste maailma riikide omaga?
See on üsna tugev saavutus ning seab Itaalia riikide paremikjärjestuse esiotsa 
ning on enam vähem võrdne lähiriikidega. Jõukamatele põhjamaadele jääb 
siiski alla.
d) Milline on põllumajanduse osakaal riigi SKT-st?
Itaalia põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 2%
Anna hinnang riigi majandusliku taseme kohta.
Riigi majanduslik tase on küllaltki heal järjel ning riik kuulumas 
majanduslikuaspekti poolest maailma paremikku
2. Sotsiaalsed arengutaseme näitajad
Leia riigi rahvastiku näitajaid, mis iseloomustavad ka riigi arengutaset 
People and Society. Võid
näitajatest koostada ülevaatliku tabeli. Kasuta õigeid ühikuid. Kui 
võimalik lisa ka koht maailmas nn
edetabelis.
Sündimus – 7272 sündi tuhande inimese kohta
suremus –  10,5 tuhande inimese kohta 
iive – -0.2% aastas
imikusuremus – 2,7 surma tuhande sünni kohta
laste arv naise kohta – 1.29 last naise kohta
eeldatav eluiga sünnihetkel – 83,35 aastat
linnastumise aste – 42,559,879 inimest
linnastumine – 70,74%
hõive põllumajanduses –  3,9%
kirjaoskus – 99.16%
koolis käidud aastate arv – 2.9916 aastat
Anna hinnang riigi sotsiaalsete näitajate kohta.  Riigi sotsiaalsed näitajad on 
head ning Euroopa eesotsas.
3. Arengutaseme kompleksnäitajad
Inimarenguindeks (IAI). http://hdr.undp.org/en/data/profiles/
Milline on uuritava riigi IAI ja järjekord IAI edetabelis? 
Uuritava riigi IAI on 0.892 ja järjekord edetabelis on 29.
Võrdle IAI-d sama regiooni ja maailma Keskmisega. 
IAI on sams regioonis pigem madalam kui teistel riikidel, maailma arvestuses 
on riik siiski üsna heal järjel ning kuulub keskmikku. Põllumajandus:


1.Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis?
a)Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav?
Põllumaa hõlmab 56% riigi territoriumist
b)Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast.
Itaalias   on   peamiselt   mägine   pinnamood.   Vaid   1/5   Itaalia   territooriumist   on   tasandikud.
Ülejäänud riigi osa on mäestikud ja mägismaad
c)Kliima - kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid,  sademed,
vegetatsiooniperioodi pikkus, )
Itaalia   asub   lähistroopikavöötmes   ja   on   vahemereliste   kuivalembeste   põõsastikute
loodusvöötmes. Aastas sajab keskmiselt 430-800 mm ning keskmine temperatuur kõigub 11
ja 19 kraadi vahel. 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud.
d)Mullad (peamised mullad, muldade viljakus)
Itaalia   kirderannikul   on   metsapruunmullad   ja   leet-pruunmullad,   idaosas   on   paakunud
mustmullad ja lõunaosas on rusk-pruun-ja punamullad
e)Kas igalpool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda.
Ei. Ligi   sellest maast on väga mägine ning suur osa sellest maast ei ole põllumajanduseks
kõlblik 
f)Maaparandustööd (niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse.
Lõuna Itaalias, Kus põllumajandusega rohkem tegeletakse, niisutatakse maad, sest Aafrika
poolt tulevad tuuled tõstavad temperatuuri 45 kraadini. 2.Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
a)Kapitali olemasolu
Riik eraldab põllumajandusele keskmiselt 1,5 millionit eurot aastas
b)Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses.)
Põllumajanduses on hõivatud 2,1% Itaalia tööjõust, järelikult ei mängi põllumajandus Itaalia
majanduses suurt rolli.
d)Põllumajandusliku tootmise vormid?
Itaalia põllumajanduses on esindatud kõik põllumajandusliku tootmise tüübid. Peaasjalikult
siiski tegeletakse ekstensiivse põllumajandusega. 3.Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? - taime- või loomakasvatusele?
Põllumajanduse   osakaal   on   majanduses   üsna   väike   ning   taime-   ja   loomakasvatus   enam
vähem   võrdsetel   positsioonidel.   Itaalia   on   üks   maailma   suurimaid   nisutootjaid.   Samuti
kasvatatakse   viinamarja.   Itaalias   peetakse   ka   palju   loomi.   Kõige   rohkem   on   veiseid   ja
pühvleid.
a)Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades)
Itaalia   on   üks   maailma   suurimaid   nisutootjaid,   lisaks   kasvatatakse   viinamarju,   oliive,
tomateid ja palju muud.
b)Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas?
Jah, just nisu tootmise poolest on Prantsusmaa maailma esimese 5 riigi hulgas.
c)Enam arenenud loomakasvatusharud (valdavalt millistes piirkondades).
Itaalias peetakse palju loomi. Kõige rohkem on veiseid, pühvleid, lambaid, kitsesid.


d)Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
Loomakasvatusharude poolest Itaalia maailma esimeste hulgas ei ole. 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
a)Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Kasvatatakse palju oliive millest toodetakse enda tarbeks oliiviõli. Ka toodetud piima ja rasva
kasutatakse eneste tarbeks
b)Milliseid põllumajandustooteid ostab sisse?
Kõige rohkem importeeritakse nisu ja maisi, suur hulk imporditakse ka sojauba , otra ja
banaane.
c)Milliseid tooteid ekspordib?
Kõige rohkem eksporteeritakse tomateid, õunu, riisi ja viinamarju.
d)Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas?
Eesrindlik on Itaalia veini ja tomatite ekspordi poolest. 5.Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Milliseid?
Esineb   liigkuivust   mida   paransatakse   maa   niisutamisega.   Esineb   nitraadi   lekkeid   ning
lehmade kasvatamine toodab kasvuhoonegaase ja soodustab globaalset soojenemist. Metsandus:
1.Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse%)
Metsad kasvavad selles riigis 9,9 miljonil hektaril, metsasuse protsent on 34%.
2.Millist tüüpi metsad selles riigis kasvavad? (peamised puuliigid)
Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid. Kõrgemal kasvab kuuse-nulumets.
3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid
Suuremad metsamassiivid asuvad põhja- ja loode-Itaalias.
4.Milleks metsi kasutatakse?
Kasutatakse puitplaatide tootmiseks. Toodetakse ka pabertooteid.
5.Arvestades riigi üldist arengutaset püüa iseloomustada metsamajandust selles riigis
(kas on arenenud metsakompleks, puidu igakülgne kasutamine või veetakse välja vaid
toorpuitu)  Saematerjali ja ümarpuidu tootmise poolest ei ole riik maailma esi neljakümne
seas ehk ainult toorpuitu välja ei veeta, pigem toodetakse muid tooteid.
6.Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse?
Jah rahulavad.
7.Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? 
Jah, ekspordib puiduplaate ja pabertooteid.
8. Millised võiksid olla peamised metsadega seotud probleemid selles riigis?
Osade puiduliikide (n. Sitsiilia nulg) puhul on suureks ohuks väljasuremine. Ka liigne raie on
ohuks- viimase paari aasta jooksul on riigi metsasus langenud mitu protsenti.