Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade
1990. aastatel Põhiseaduse Assambleesse ja riigikokku kuulnud arhitekt Igar Fjuk leiab, et avaliku ruumi politiseerimine hirmutab ühiskonda. Ajakirjanik Sulev Valner kirjutas tänases 15.nov. Postimehes, et Lääne maavanema kandidaadiks esitatud Võru reformierakondlase Innar Mäesalu ametisse määramisega on viieteistkümnest Eesti maavanemast neliteist politiseerunud, kuuludes kas Reformierakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ridadesse. *Sõerd: võlakriis on läinud hullemaks. Endine rahandusminister ja reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd rõhutas, et võlakriis maailmas pole mitte lahenenud, vaid on läinud hullemaks. Sõerd rääkis, et rahandusministeeriumist tellitud hinnang, kui palju Keskerakonna astmelise tulumaksu idee annaks aastas raha juurde, andis erinevad tulemused, kas 78 või 83 miljonit eurot, mis on aga poole vähem, kui Keskerakond ise väidab. Õpetajate palgast rääkides leidis sotsiaaldemokraat
Väga eakad inimesed kirjaoskamatud. Tihedaimalt paikneb rahvastik Ateena ümbruses. Eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 77,5 aastat. Naistel 82,8 aastat. Enamik rahvastikust kreeklased. 1000 inimese kohta on 2 sisserännanut. Majandus Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik Perioodil 19501973 kasvas majandus aastas 7%, jäädes alla ainult Jaapanile. 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot. Töötuse määr 2013. aasta jaanuaris oli 27,2%. 59% rahvastikust töötab teenindussfääris ja tegeleb põhiliselt turistide teenindamisega. Ajalugu Kreeka asustati juba Paleoliitikumis. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi. Kaasaegne Kreeka on säilitanud paljud elemendid oma eelkäijast.
viissada miljonit eurot, kuna oldi mures raha stabiilsuse pärast. Sellised sammud tekitavad paljudes inimestes veelgi rohkem ebakindlust Kreeka taastumisvõimes. Tänaseks päevaks pole turgudel riigi taastumisvõimesse enam mingit usku ja küsimus pole enam selles, kas Kreekat tabab maksujõuetus vaid kuidas millal see täpselt aset leiab. Samuti mõjutas Kreekas toimuv ka euro kurssi, mis võrreldes dollari väärtusega on kõvasti langenud. Kreeka võlakriis on vaikselt ent jõudsalt laienemas ka suuruselt kolmanda majandus ja asutajariigi juurde Euroopa liidus, Itaaliani. Riigi aktsiaturud on pidevas languses ning laenamiskulud on tõusnud rohkem kui poole võrra 6,9 miljardi euroni. Kuna riik pole täitnud eelarvekärpe plaani ja samuti pole lahendatud probleemi võlgade osas, on mimted investorid asunund aktsiaid müüma. Lüüasaamine Itaalias näitab selgesti Euroopa võimetust tulla toime Kreeka kriisiga.
Alates 1950. kuni 2008. a majanduskriisini, välja arvatud 1980. a majandusseisaku ajal, edestas Kreeka majanduskasvus järjekindlalt enamikke Euroopa riike. Kreeka edu põhjuseks 2000. aastatel võib pidada soodsate laenude kättesaadavust, mis aitas püsimas hoida rekordilist tarbimist. 2009. a majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid aga laenutingimused ja üha suuremaks probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk. 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot.Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks
Pilte Veestikust Rahvastik ● Kreekas elab 2011. aasta rahvaloenduse järgi 10 787 690 inimest. ● Ametlikuks riigikeeleks on kreeka keel. ● Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7 inimest ruutkilomeetri kohta. ● Kreeka iive on väike või nullilähedane ning rahvastik vananeb Majandus ● Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. ● 2002. aastal võeti kasutusele euro, mis asendas Kreeka drahmi. ● 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot. ● Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. ● Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Põllumajandus ● 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu. ● Põllumajandus on koondunud Tessaalia tasandikele, Makedooniasse ja Traakiasse. ● Kreeka on oluline oliiviõli, puuvilla- ja tubakatootja.
riikide majanduskasvu perioodi sai globaliseerumisest kultussõna. Saab eristada nii kultuurilist, poliitilist kui majanduslikku üleilmastumist. Näiteks kultuuri poole pealt 7 Euroopa Liidu infokeskus. Finantskriis ähvardab eurotsooni lõhestada. [http://elik.1kdigital.com/finantskriis- ahvardab-eurotsooni-lohestada/] Viimati sisenetud 14.05.2013. 8 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 9 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 3 Hollywoodi filmide ning lääne popkultuuri võidukäik. 10 Euroliidu seisukohalt on olulised aga just majanduslik ja poliitiline ühtsus. Cohn-Benditi ja Verhofstadti jaoks on sõna ühtsus
nende toiduainete hindade tõus, mis sõltuvad sellistest geopoliitilistest teguritest nagu sõjalised operatsioonid maailma eri osades, kriisid Kesk- ja Ida-Aafrikas, poliitilise tasakaalu muutumine Lõuna-Ameerikas ning energiavarustusega seonduvad probleemid. Sellele järgnes tööhõive langus koos laastava sotsiaalse mõjuga, mis täiendas kõnealust vaatepilti. Neli aastat kestnud euroala võlakriis on Euroopa Liidu poliitikud, teadlased ja avalikkuse pannud aktiivselt arutlema majanduskriisi süvapõhjuste üle. Üha rohkemates kirjutistes ja debattides on osutatud asjaolule, et finantskriis on pigem Euroopa Liidu strukturaalsete ja institutsionaalsete ebakõlade ning tasakaalustamatuse väljendus kui kumuleerunud majanduskriisi probleemide algpõhjus. Liikmesriikide võlgade ja valitsussektori eelarvedefitsiidi varjatud kuhjumise
Kriisi märgid nagu kõrged intressi- ja valuutariskid, raskus Ida-Aasiaga konkureerimisel olid ühed põhilistemaks hoiatusteks, et majanduskasv võib aeglustuda või peatuda. 8 Siinkohal joonistub 6 Euroopa Liidu infokeskus. Finantskriis ähvardab eurotsooni lõhestada. [http://elik.1kdigital.com/finantskriis- ahvardab-eurotsooni-lohestada/] Viimati sisenetud 10.05.2013. 7 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 8 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 3 jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laeimat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul.
likviidsuse allikas. Kolmes suurema võlakoormusega riigis Kreeka, Iirimaa ja Portugal oli kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärade vahe Saksamaa omadega märtsi lõpus poole aasta tagusest tasemest märkimisväärselt kõrgem. Aprilli alguses teatas ka Portugali valitsus, et soovib riigi võla rahastamiseks ja panganduse toetamiseks Euroopa Liidu abi. Peamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt lähtuv risk lähitulevikus on euroala suure võlakoormusega riikide võlakriis. Võlakriisi edukas lahendamine sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks majanduskasvu soodustavad reformid, avaliku sektori kulude kärpimine, kollektiivse kriisiabi ulatuse ja tõhususe suurendamine ning ühtse eelarvepoliitika tugevdamine euroalal. Globaalse majanduse väljavaateid muudavad ebakindlamaks ühelt poolt finantssektori tugimeetmete lõpetamise võimalik mõju ning teisalt otsesed makromajanduse sündmused, nagu naftahinna ülikiire tõus ja Jaapanis toimunud looduskatastroof
Arengumaad jagunesid 4 gruppi: I. grupp OPECi maad, kelle sissetulek suurenes kiiresti II. grupp vastindustrialiseerinud maad toetatud väliskapitalist. Korea VR, Taiwan, Hongkong jne. Odav tööjõud. III. grupp põhiosa, klassikalised arengumaad. Monokultuursed, ühe tooraine väljavedajad. IV. grupp maailma kõige vaesemad riigid. Suurem osa neist Aafrikas. Põhja-Lõuna vastuolud tööstusriigid ja arengumaad. Põhiliselt võlakriis. Arengumaad ei suutnud maksta oma võlgu tööstusriikidele. Põhilised võlgnikud olid I grupi riigid, kes vajasid tipptehnoloogiat. Sotsialismileer Nõukogude Liit Majandus: Täielikult ruineeritud. Põllumajandus oli katastroofi äärel. Tööstustoodangu maht moodustas 90%, põllumajandus 60% sõjaeelsest tasemest. Peamiselt oli rasketööstus, kergetööstus peamiselt kadunud. Esimeste riikide seas 1947 kaotati kaardisüsteem. Toidukaupade hindu tõsteti kaks korda
Luuakse uusi töökohti ja sissetulekuid.Vaba kaubandus toob kaasa potentsiaalse eksportkauba hinna tõusu kodumaisele tarbijale.Töölised ja kapital peavad hakkama liikuma ühest tööstusharust teise. 30. Vaadake Eesti Panga majandusprognoosi aastateks 2012 2014. Tooge välja, missugused on peamised järeldused Eesti majanduse lähiaja arengute kohta. Andke omapoolne hinnang nende prognooside usaldusväärsusele! Eesti majanduse prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala võlakriis edaspidi ei süvene ning et kriisi lahendamiseks võetud meetmed tagavad euroala majanduse taastumise alates 2013. aasta keskpaigast. Põhistsenaariumi järgi kiireneb Eesti majanduskasv 2013. aasta esimeses pooles ning saavutab tasakaalulise kasvukiiruse 2014. aastal. 2010. aasta alguse madalseisuga võrreldes on hõivatute arv 2012. aasta lõpuks hoogsalt suurenenud ning jõudnud buumieelsele tasemele. Ettevaates hõive kasv küll pidurdub, kuid
· 01.12.2009 Lissaboni lepingu jõustumine Lissaboni lepingu jõustumine · 09.02.2010 Euroopa Parlament kinnitab ametisse uue Euroopa Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso Komisjoni koosseisu (president Jose Manuel Barroso) · 17.06.2010 Island saab EL kandidaatriigi staatuse Island saab EL kandidaatriigi staatuse · 17.12.2010 Montenegro saab EL kandidaatriigi staatus Montenegro saab EL kandidaatriigi staatuse · 2010 -- ...... Euroopa võlakriis Euroopa võlakriis · 01.01.2011 Eesti võtab kasutusele ühisraha Euro Eesti võtab kasutusele ühisraha Euro · 06..--07.2011 WEU (Lääne WEU (Lääne--Euroopa Liidu) lõplik laialisaatmine II loeng EUROOPA LIIDU JA EUROOPA ÜHENDUSE LEPINGUD · 1951 Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (jõustunud 1952)
5,8% võrra. Edasistes arengutes hõive kasv aeglustub, ulatudes 2012. aastal 1%-ni. Tööpuudus on oluliselt vähenenud. Tööjõunõudluse suurenedes alaneb töötuse määr 2012. aastal 11,2%ni ja 2015. aastaks alaneb tööpuuduse määr 7,6%-ni. Vastavalt elanikkonna tööhõive suurenemisele on suurenenud ka erinevate kaupade ja teenuste tarbimine. Erinevate näitajate alusel on maailmamajandus üle saamas 3 aastat kestnud mõõnast. Siiski on arengud riigiti väga erinevad. Euroala võlakriis jätkub endiselt ja sellest tingitud on Eesti majanduse kasvuhoog aastal 2012 raugemas. Eesti majandus kasvas alates 2011. aasta algusest kuni sügiseni varasemaid ootusi ületades. Seda toetas eelkõige soodsa turukonjunktuuri ärakasutamine, kuid ka sisenõudlus kosus järjest enam. Eesti ekspordimaht on pärast majanduslangust kasvanud muljetavaldavalt. Nii Eesti majapidamised kui ka ettevõtted ostsid rohkem kestvuskaupu, hoogustus investeerimistegevus ning julgemalt kaasati ka laenuraha
Finants o Erasektor vs riik Julgeolek o Omand Teadmised o Tootmine, avastamine, keskkond o Peak oil V loeng areng Teoreetilised lähenemised - Gilpin Arenguökonoomika Neoliberalism Developmental state Arenguökonoomika 1940ndatest Ideed: o Arengumaade erinevus o Väga hiline (`late-late') algus o Vaesuse nõiaring o Riigi sekkumine Neoliberalism Nii akadeemias kui praktikas Mehhiko võlakriis Washingtoni konsensus: o Poliitiline Washington o Tehnokraatlik Washington Washingtoni konsensus Eelarvedistsipliin; Kärpe prioriteedid; Maksureform; Intressimäärad; Vahetuskursid; Kaubandus; FDI; Erastamine; Dereguleerimine; Omandiõigus Konsensustest - Foreign Policy Washingtoni kriitika o IMF ja WB möödalaskmised Stiglitz o Williamsoni kriitika kasutamise aadressil
01.2007 Sloveenia o 01.01.2008 Malta, Küpros o 01.01.2009 Slovakkia o 01.01.2011 Eesti o 01.01.2014 Läti o + Monaco, San Marino, Vatikan, Kosovo, Andorra, Montenegro · Mitte-eurotsooni riigid: o Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rootsi, Rumeenia, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari 25. Euroopa võlakriisi üldine / põhimõtteline olemus ja selle leevendamise meetmed - Euroopa võlakriis on finantskriis, mille tõttu on mõnedel euroala riikidel raskusi oma riigivõla tagasimaksmise või refinantseerimisega ilma välisabita. - Leevendamise meetodid: Euroopa Keskpank on langetanud intresse ning andnud madalaprotsendilisi laene EL ÜHINE PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA 26. Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolest ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. · Kliima
Holland, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Austria, · Turgu reguleeritakse Komisjoni poolse sekkumisega Iirimaa, Sloveenia, Malta, Küpros, Slovakkia, Eesti, · PROBLEEM: hindade liialt kõrge tase Läti. Mitte- eurotsooni riigid: Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi, Ühendkuningriik. 84. Euroopa võlakriisi üldine / põhimõtteline olemus ja selle leevendamise meetmed 2010 2011 Euroopa võlakriis (PIGS riigid) 85. Põllumajanduse kui majandusharu erilisus Põllumajandus on eriline nii strateegilise tähtsuse kui turukäitumise poolet ja vajab seetõttu erilist kohtlemist. · Erilisus: kliima, tootmisprotsess, madal hinna- ja sissetulekuelastsus, põllumajandustooteed on 89. EL ÜPP struktuuri- e. maaelu arengu poliitika: homogeensed, riigikaitse (strateegiline tähtsus) eesmärk ja peamised meetmed 86
· Eelarvepoliitikaga püütakse sageli majanduse tsüklilist arengut tasandada väikestes ja avatud majandustes õnnestub see reeglina vähem, suurtes ja suletumates rohkem · Vältida tuleb majandustsüklite võimendamist ehk päritsüklilist poliitikat tsüklilise positsiooni ex-ante hindamine ise on aga ebakindel, samuti võib majanduskriisis tekkida probleeme finantseerimisega (n -ala võlakriis praegu) · Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema paigas nö mitmeaastase keskmisena ( EL kõnepruugis medium-term objective MTO) · Eestis on keskpika perioodi eesmärgiks võetud valitsemissektori struktuurne ülejääk (Riigi eelarvestrateegia 2012-15) Eelarveprotsess on kaheastmeline · Riigi eelarvestrateegia
Tekkis nn europessimism. 1980. aastate ja 1990. aastate alguse majanduskriisi peetakse ajaloo rängimaks. Ka arenenud riikide tänavatele tekkisid kerjused ja kodutud. 1989. a oli Suurbritannias 400 000 kodutut. Abivajajate suure hulga tõttu ei saanud sotsiaalkindlustussüsteem neid enam endises mahus aidata. Äkki rikastunud OPEC-i naftariigid hakkasid heldelt laenu andma, mida ka eriti sotsialismimaades kasutati, nii tekkis 1980. aastatel ülemaailmne võlakriis. Nafta tarbimine vähenes Lääne-Euroopas 1973-1985 40%, Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas 20%. Tekkis energiakriis, mis põhjustas toiduainete ja tarbekaupade nappuse. Kuid 1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset
Tekkis nn europessimism. 1980. aastate ja 1990. aastate alguse majanduskriisi peetakse ajaloo rängimaks. Ka arenenud riikide tänavatele tekkisid kerjused ja kodutud. 1989. a oli Suurbritannias 400 000 kodutut. Abivajajate suure hulga tõttu ei saanud sotsiaalkindlustussüsteem neid enam endises mahus aidata. Äkki rikastunud OPEC-i naftariigid hakkasid heldelt laenu andma, mida ka eriti sotsialismimaades kasutati, nii tekkis 1980. aastatel ülemaailmne võlakriis. Nafta tarbimine vähenes Lääne-Euroopas 1973-1985 40%, Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas 20%. Tekkis energiakriis, mis põhjustas toiduainete ja tarbekaupade nappuse. 12 Kuid 1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu
annaabi.ee 
