Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "GEOGRAAFIA KORDAMISK�SIMUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
industriaal, majandusharud, tehnoloogia, metallurgia, sündimus, suremus, hõive, sektor, tootmisviis, agraarühiskond, infoühiskond, alepõllundus, mündid, tooraine, haridus, teaduspark, karjakasvatus, korilus, elatusmajandus, tööjaotus, infotehnoloogia, rändkarjakasvatus, fordism, toyotism, paberraha, suurtalud, sepatöö, kapital, turgvesiveskid ja tuulikud põlevkivi, kivisöe, päikese- ja tuuleenergia puusöe, nafta, maagaasi energia tootmine Metallurgia - Sepatöö(kuld, tina, raud) Sepatöö-sellest Metallurgia tööstuse puusüsi(metalli areneb välja eraldi osatähtsus väheneb; sulatamiseks) tööstusaru- lisandub plastikutööstus metallurgia Transport ja side Inimese enda Ratsaveondus; laevandus; Laevad, rongid, Kõik transpordiliigid
Paigutamisnihked on, et algselt oli enamik tootjaid Euroopas, nüüd Jaapanis ja Hiinas MÕISTED: Majanduse struktuur- majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest üht tüüpi majandusharudest. Primaarne- siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. Sekundaarne- primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus. Tertsiaarne- mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. Kvarternaarne- moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi
LÜHIISELOOMUSTUS KOGUMINE; KÜTTIMINE JA KUI INIESED JÄID PAIKSEKS JA TOOTMINE; ARENESID KIIRESTI. JUHTIVA JA PEAMISED KALASTAMINE; ÜLEJÄÄKE EI HAKKASID PÕLDU HARIMA. GLOBALISEERUMINE; KOHA SAAVUTAS MAJANDUSHARUD OLE PEAMISED MAJANDUSHARUD RAHVUSVAHELISED FIRMAD. VABRIKUTÖÖSTUS. SEISUSLIK OLID KÄSITÖÖ, KAUBANDUS, ÜHISKOND ASENDUS VEONDUS
mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus. Fossiilsed kütused, päikese-, tuule- ka vee energia. Transport muutub odavamaks ja kiiremaks. Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse ja kehtib ühtne maailmamajandus. Arengutaseme näitajad: Sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, sündimus, väikelaste suremus, keskmine eluiga, kirjaoskuse tase/haridustase, põllumajandus ja elektrienergia tarbimine. *Globaliseerumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides,
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis  taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis  taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
ristumisteed olemasolevad transporditeed ressursside olemasolu 3.Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe. Arenguetapp Iseloomustus Korilus tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks Agraarühiskond Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ning korilusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid
Kokku monteerimine Peab arvestama turu suurust, tööjõu hind peab olema odav. Müük ja hooldustööd Ostujõuline turg Majanduslikud näitajad : 1. SKT-sisemajanduse kogu toodang, näitab aasta jooksul toodete ja kaupade turuväärtust. Ostujõu näitaja. 2.Ekspordi ja inpordi üldine struktuur. 3.Majanduslik struktuur. 4.Rahvastiku hõive erinevates sektorites. 5. Side  ja transpordi hulk 1000 elaniku kohta 6.Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas. Sotsiaaldemograafilised näitajad : 1.Keskmine eluiga 2.Imiku suremus 3.Kirjaoskus 4.Sündimus 1000 elaniku kohta 5.Suremus 1000 elaniku kohta 6.Inimarengu indeks. Põhja- ja lõunariigid : Põhja riigid  on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued
aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus; majandussüsteemid olid
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste  tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS  kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e
INIMGEOGRAAFIA Riikide arengutaseme näitajad 1. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 2. Majanduse struktuur- hõive erinevates majandusharudes 3. Kirjaoskus (haridustase) 4. Sündimus 5. Oodatav keskmine eluiga 6. GINI- koefitsendi- näitab sissetulekut ebavõrdsust 7. SKT- sisemajanduse kogutoodang. SKT näitab mingil kindlal territooriumil (riik) toodetud lõpphüviste (valmistatud tooted ja osutatud teenused) koguväärtus. Riikide võrdlemisel kasutatakse näitajat SKT ühe inimese kohta. 8. IAI- inimarenguindeks Arvestatakse : i) Täiskasvanu keskmine õpingute arv ja eeldatav õpinguaastate arv kooli minemisel
(nt. Aafrika väiksemad riigid) Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet? Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS  tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND  Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND  tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks
8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid  tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu. Metsandus loomatõuge ja taimesorte.. 20. saj. algul Metallurgia  tähtis tooraine lähedus või oli üks põhilisi põllumajandussaadused põhiliselt töötlemine mahalaadimiskohtades. majandus-harusid.Ka kolooniatest. Kaubavahetus Transport üks põhilistest kalandus ja jahindus. Peamised energialiigid  nafta, maagaas majandusharudest. Lennunduse Tähtsad ressursid  maa, Energia -vesiveskid ja tuulikud. võidukäik. Veokulud väikesed. mets, vesi
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid  tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus  hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu  põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus  nomaadlus Hilisagraarne periood  alates 15. sajandist
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine
ÜHISKONNA ARENG REET TUISK HG 2009 ININKONNA AJALOO PERIOODID ESIAEG VANA- KESK- UUS- UUSIM- AEG AEG AEG AEG 3000eK 476 1517 1918 (1492) - 3 milj. aaastat 3500a 1000a 500a 100a Mis sündmused tähistavad ajalooperioodide vahetumist? AGRAARÜHISKOND · TEGEVUSALAD  KORILUS, PÕLLUNDUS, KALANDUS, JAHINDUS · RESSURSID  MAA, VESI, METS. VAJALIK SUUR ALA · TEHNOLOOGIA  ALGELINE, SUUR KÄSITSITÖÖ OSAKAAL · TÖÖKORRALDUS  TÖÖD TEEB ÜKSIKISIK, SUUR MÕJU TRADITSIOONIDEL · TÖÖVILJAKUS  VÄIKE, ÜLEJÄÄKE EI TEKI · TOOTMISE EESMÄRK  ISEENDALE TARBIMISEKS, ELATUSMAJANDUS · OSALEMINE MAAILMAMAJANDUSES  VALDAVALT EI EI OSALE (miks?) ÜKSIKUD KAUBAD EUROOPA JA AASIA VAHEL (nimeta) AGRAARÜHISKONNA < ... OLI VÄGA AEGLANE, SEST · KASUTATI ALGELISI TÖÖVAHENDEID
5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised majandusharud Põllumajand töötlev teenindus-info us, tööstus- töötlemine, metsandus, tekstiil, transport, kalandus, masinatööstus, kaubandus, jahindus. metallurgia. meelelahutus.
Põhja ja Lõuna riikide erinevused ja sarnasused  Põhja riikides on iive madal, Lõunas tihti kõrge Rahvastikud sooline ja vanuseline koosseis Eluiga  Tänapäeval 65-70 Vananemine Põhjas  Rahvastik vananeb Vananemine Lõunas  Noori palu rohkem, varsti vananev Perepoliitika Põhjas  Keskmiselt kolmelapselised pered, toetused Perepoliitika Lõunas  Laste arvu piiratakse, Hiinas 1 ja Indias 2, maksud Taastootmine I  Väike sündimus, veel väiksem suremus Taastootmine II  Kõrge sündimus, suremuse vähenemine Genotsiid  mingi kindla rühma inimeste hävitamine Demograafiline siire  Rahvastikuprotsess, kõrge sündimus ja suremus madalduvad Traditsiooniline vaheldumine  Kõik ühtlane Demograafiline plahvatus  Sünnib palju, rahvaarv kasvab Üleminuetapp  sündimus langeb, rahvaarv püsib tõusvana Vananemine  sünnib vähe, sureb vähe
Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektis ning demograafilisi näitajaid (rahvastiku üldtunnuseid arvulises väljenduses). Demograafiline üleminek- ehk siire on rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus suur sündimus ja suremus asenduvad väikese sündiuse ja suremusega ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku arengu etapp, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning rahvaarvu aeglane, ebaühtlane kasv. Nüüdisaegne rahvastiku tüüp- demograavilise arengu etapp, mida iseloomustab väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine. Demograafiline plahvatus- demograafilise ülemineku etapil toimuv kiire rahvastiku kasv
Ühiskonnageograafia Maailmamajanduse kujunemine Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com www.koolielu.ee/pages.php/03111104?txtid=5997&get=2 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite Tootmisviisid võivad olla : hankimise viis. Traditsioonilised Industriaalsed Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: 1.Agraarühiskond / agraarajastu 2.Industriaalühiskond /industriaalajastu 3.Infoühiskond / infoajastu 2 Agraarajastu Vanim vorm on korilus: Inimene on rändava eluviisiga Inimeste kogukonnad on üksteisest majanduslikult isoleeritud
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht)  0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur  arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina)  majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+.
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega
II Agraarne ühiskond=põllumajanduslik ühiskond. Varaagraarne · Rändkarjakasvatus · Alepõllundus · Ülejääke ei ole · Vahetuskaubandus · Käsitöölised · Riigi alged (röö Hilisagraarne · Taime- ja loomakasvatuse ühinemine · Paiksed põlluharijad · Ülejäägid (väetis) · Toodeti müügiks · Uued majandusharud- käsitööndus, kaubandus, transport, rahakaubandus · Riik III Industriaal ühiskond= tööstus ühiskond Iseseisev ind. On industriaalsele tootmisviisile üleminek loomuliku majandusliku tehnoloogia muutmiste tõttu. Sõltuv ind. Globaliseerimine globa-poliitilised majanduslikud muutused, mida põhjustab massikommunikatsiooni kiire areng ning inimeste ja kaupade suurenenud mobiilsus. Põhjused: · Info kiire liikumine · Uus rahvusvaheline jaotus, kapitali vaba liikumine · RV kaubanduse lihtsustamine Majanduses
meelelahutustööstuse areng 7.1970 energia-ja majanduskriis kiirendas üleminekut infoühiskonnale. NN. Naftakriis Osaliselt ajendatud võimaliku ökokatastroofi ohust ( globaalne saastumine, loodusvarade ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu  töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu  teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või
Riigid : USA, Kanada, Mehhiko, Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Tsiili, Argentiina, Brasiilia, Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Nigeeria, Kongo DV, Sambia, Angoola, LAV, Namiibia, Keenia, Hiina, Põhja-Korea, Lõuna-Korea, Jaapan, Mongoolia, Kasahstan, Usbekistan, Türkmenistan, Türgi, Iraan, Iraak, Saudi-Araabia, Iisrael, Afganistan, Pakistan, India, Bangladesh, Birma(Myanmar), Tai, Vietnam, Indoneesia, Austraalia. Agraarühiskond. · korilus  etapp inimeste elus, korjati marju ja seeni. Umbes 10 000 aastat tagasi hakati kodustama loomi, umbes 6000-7000 aastat tagasi hakati põldu harima ja inimesed jäid paikseks. · alepõld  2-3 aastat kasutusel olev maa(põletatakse , tuhk on väetiseks). · põlispõld  loomaväetisega väetatav. · agraarne  põllumajanduslik. Töökorraldus  käsitöö Industriaalühiskond. · industriaalne  tööstuslik.
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond  põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis  tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood  enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis  alates 15. saj kus
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veonduse areng. Geograafi
tekkis, kus pärineb ka algkapital ja kus ta esimesena registreeriti. Firma kõrgema juhtkonna moodustavad tavaliselt päritolumaa kodanikud. Asukohamaad on riik, kus firma on rajanud ettevõtteid, osakondi, kontoreid. Nendesse võib kaasata kohalikku kapitali ja juhtkonda. rahvusvaheliste firmade osatähtsus maailmamajanduses on väga märgatav. Hinnangute kohaselt on 20-25% rahvusvahelisest kaubandusest rahvusvaheliste käive. Metallurgia(must ja värviline), selle areng? Metallurgia sai alguse sepatööst, kus metalli saamine ja sellest esemeta valmistamine oli ühendatud. 18 sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. Selle aluseks oli tehnoloogiline pööre – üleminek hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine ja globaliseerumine. Sõltuvus söest vähenes, paranev tehnoloogia võimaldas metalle sulada elektri ja hiljem ka gaasi abil.
*Tehnoloogia kiire areng saab võimalikuks rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel *Investeerida on võimalik ükskõik millisesse maailma nurka. *Rikkad muutuvad veel rikkamaks ( u. 20 % Maa elanikest) *Riigid vähendavad väliskaubandusbarjääre, piire ületab nii kapital kui ka tööjõud *Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma nö." väiksemaks" Negatiivsed *Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda. *Uusim tehnoloogia on väga kallis, vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia *Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb *Vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) *Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel. * Arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine. 7.Kuidas mõjutab globaliseerumine vähemarenenud riike? Miks nende riikide valitsused ei suuda oma riigis olukorda parandada
annaabi.ee 
