Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geograafia: asustus, linnastumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnastumine, tasandik, tehnoloogia, slummid, koole, linnaelanike, sektorid, vööde, lähedus, pinnamood, kaubateed, kuurort, viljakad, mullad, linnastumisega, elamispind, looduslikus, parasvööde, lähistroopiline, siiditee, pärsivad, jeeriko, tigrise, jaapanis, 8000, põhjariigid, lõunariigid, metsandus, kalandus, alevid, alevikud, aegviidu, vasulaAsustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid 1. Too kolm näidet asulate paiknemist mõjutavate a) looduslike tegurite kohta Kliima (parasvööde, lähistroopika), Veekogu lähedus (Niiluse delta), Tasandikuline pinnamood (Mesopotaamia madalik). b) majanduslike tegurite kohta transport-meretransport (hansa linnad- tartu, pärnu), põllundus( Suur-Hiina tasandik), maavarade leiukoht-kaevandused( Jõhvi, Sillamäe) 2. Missugused majanduslikud tegurid: a) pärsivad asulate arengut b) soodustavad asulate arengut? Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine.
14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? 2+2p. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? 2+ 1p. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19. linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, linnastu, megalopolis, slumm, linna sisestruktuur
Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõjad, looduskatastroofid jms, koloniseerimise tagajärel pidi linnu mujale rajama. 3. Linnad ja maa asulad arenenud ja arengumaades. Maa- ja linnarahvastikku seostatakse majanduse arenguga, st industrialiseerimisega, kõrgelt arenenud riikides, kus põllumajandus pole nii oluline elatakse rohkem linnades. Kogu maailmas tõmbavad linnad inimesi ligi, arvatakse, et eriti kiirelt kasvab vähemarenenud
LINNASTUMINE · Linnastumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga 2 Asulate areng Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ......
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine
2.6.ASULA TÜÜBID JA NENDE ARENG Jagunevad tegevusvaldkonade järgi.Tulenevad tegevus valdkondadest. Linnalised Maa-asulad *inimesed tegelevad tööstuse ja teenindusega. *inimesed tegelevad primaarsetes harudes. *asustus tihedus suur *asustustihedus hõredalt või hajutatuld. *linn, alev Kõige tavalisem asula: küla, alevik, (mõis), (farm), talu, (auulid). Linnalised asulad: linn, alev. Linnastumine e.urbanisatsioon on protsess, mille käigus linnarahavastiku osatähtsus kasvab.Tänapäeval linnastumise keskmine tase on 47-48%.Arenenud riikides, Euroopa ja P-Am on linnastumine üle 70%.Lad-Am on majandusega võrreldes väga kõrge linnastumine.Ülelinnastumine on toimunud, mis põhjustab kõrget tööpuudust ja marginaalse rahvastiku teket. Marginaalne elanikkond on inimesed, kes elavad äärelinnades, getodes e. Slummides, pilpakülades ning kes ei oma ühiskonnas mingit tähtsust
teistsugused kui Lõuna riikides . Erinevused on olulisel määral seotud inimeste haridustasemega. Põhja riikides on kirjaoskajate tase palju suurem kui Lõunas . ASULASTIK Asula on kompaktsete perede paigutusega asustatud koht; asulad Eesti territooriumil on linn,alev,alevik,või küla . Asulate teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid : · Pakub kaitset vaenlase rünnaku puhul · Toidu tegemiseks ja hoonete kütmisels vajaliku kütuse olemasolu. · Joogivee lähedus · Põllumajandusliklt kasutatava maa lähedus · Eluaseme ehitamiseks vajalikke materjalide lähedus · Pakub kaitset halbade ilmatikolude vastu · Juurdepääs teistele piirkondadele (soodne trantspordigeograafiline asend) Asulad: · Linnalised · Maa asulad Eestis on maa-asulateks külad kui mujal maailmas nagu auul,kislakk,staniitsa vms. Asulaid on võimalik jagada nende põhilise majandusharu järgu näiteks
kuritegevusele, Enam arenenud riikides on loomulik iive väike ning maaelanike arv kahaneb, mis tuleneb sellest, et põllumajanduse osatähtsus majanduses väheneb. Paremaid tulemusi linnastumisega kaasnevate probleemide lahendamisel saavutavad enam arenenud riigid, vähem arenenud riikides kasvavad linnad nii kiiresti, et probleemid pigem süvenevad. 4.Nimeta ja iseloomusta linnastumise etappe. 1.etapp - 18. sajandi lõpus, 19. sajandil- Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas, paljud külad kasvasid linnadeks ning linnu hakati ehitama varem asustamata kohtadele. Hakkasid kujunema esimesed linnastud. 2.etapp: 20. sajandi esimesel poolel- eelmise ajajärguga võrreldes linnade arv nii kiiresti ei kasvanud, kuigi Eestis said paljud asulad 1920.-1930. aastatel linna staatuse. Maakera linnade võrgustik oli selleks ajaks enam-vähem väljakujunenud ning päris uusi linnu tekkis vähe. Olemasolevad linnad kasvasid kiiresti, nii maalt
Majanduslik arengutase- arenenud riikides kõrge majanduslik tase. Miks nendes kohtades on rahvastiku tihedus väga väike või vastupidi- hästi suur? Kesk- Aafrika- väga hõredalt või peaaegu inimtühi, paikneb kõrb, väga kuiv, troopiline kliima, mullad puuduvad. Kagu- Aasia- väga tihedalt asustatud, soodne kliima, viljakad mullad. Põhja- Ameerika põhjaosa- väga hõredalt asustatud, külm kliima, mullastik puudub. Põhja-Ameerika kaguosas- tihedalt asustatud, ookeanide ja jõgede lähedus, tähtsamate maavarade asukoht, tasased ja viljakad põllumaad. Mida on võimalik välja lugeda rahvastikupüramiidilt? Vanuselist koosseisu ja sugulist koosseisu. Sündimus taset ja surmade taset. Kuidas mõjutavad nimetatud tegurid sündimust arenenud ja arengumaades? Naiste seisund ühiskonnas- arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab võrdselt meestega, pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi
osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas
Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad) Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades.
RAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10
Belgias, Islandil, Maltal, Israelis(90%). Millised tegurid olid tookord(1000.a) asulakoha valikul kõige olulisemad? Kaitse võõrrahvaste eest; sobiv pinnas põldude rajamiseks, kalapüügivõimalus, inimeste liikumisele sobiv pinnas, meretee. Nimeta piirkonnad, kus tekkisid maailma esimesed linnad. Vanimates põllumajanduspiirkondades, mesopotaamia, egiptus, india, hiina Miks tekivad linnas erineva välisilme ja ülesannetega linnaosad e. sektorid? Sest need kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Miks on maa hind kesklinnas kõrgem kui äärelinnas? Sest seal on parim ärila. Mis on linna laienemise peamiseks põhjuseks: londonis? Eeslinnade arvelt; Mexico Citys? Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut
RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA ASUSTUS (Õ lk 48-70, töölehed, konspekt) 1. Nimeta rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid läbi aegade. · Joogivee lähedus · Ligipääs merele · Vajaliku kütuse (puit) olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 1. Võrdle linnu ja maa-asulaid arenenud ja arengumaades. Põhja- riigid Näitaja Lõuna-riigid Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
*väheneb ettevõtlike inimeste osakaal *sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja *lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised tavadega, kasvab kultuurikonflikitide oht disproportsioonid *suurem surve sotsiaalsfäärile *laotatakse haridusinvesteeringud Linnastumise võrdlus Arenenud maa (jaapan) Arengumaa (India) Kiire linnastumine 20. sajand 20.sajandi II pool algas Linnarahvastiku Üle 75 % 25,00% osatähtsus Miks linnarahvastik Üksikud suurlinnad, suundutakse ka Koondutakse linnadesse, linnade kokku
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas.
9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3.Linnastumise kulg maailmas. 4.Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. 5.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. 6. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.(chinatown) linna sisestruktuur- 1)ringlinn- ringjad linnaosad ümber keskuse 2)sektorlinn- linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore 3)mitme keskusega
........………………………………………………… 2) .........………………………………………………… 4) .........………………………………………………… Toetudes joonisel olevale infole, selgita nelja teguri mõju rahvastiku paiknemisele ja tihedusele 53. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Linnad kasvavad Osatähtsus veel keskmine või madal, linnad osatähtsus, kasvutempo aeglasemalt ja tasakaalustatumalt. kasvavad kiiremini ja ebaühtlaselt. kasvutegurid Linnarahvastik kasvab sisemigratsiooni ja Linnarahvastik kasvab kõrge sündimuse ja ka riiki sisserändajate arvelt
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioon 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, 5.Kaotatakse haridusinvesteeringud. mis tekitab palju probleeme. 11. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud ja arengumaades; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või osatähtsus, aeglane madal, kuid kasvutempo kiire kasvutempo Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv väiksematest linnadest suurlinnadesse, loomuliku iibe arvel, elanike
jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega jaava saar, samuti jaapani rannikualad. Lääne- euroopas kulgeb tihedama asustusega vöönd kagu-inglismaalt põhja-itaaliani. Ameerika ja austraalia maailmajagudes on tihedamini asustatud rannikualad ja mitmed saared. 3.Rahvastiku tihedus= rahvaarv/pindala- in/km². Rahvastiku tihedus Eestis 20 in/km2 Maailmas 42 in/km2 Tegurid, mis mõjutavad rahvastiku paiknemist:1)looduslikud nt. kliima, sademed, pinnamood 2)majanduslikud- riigi maj. areng, teedevõrk, sidevahendite areng 3)ajalooline- traditsioonid, kunstiväärtused 4.Sündimust mõjutavad tegurid. 1)viljakas eas naiste arv. 2)religioon (mõjutab suhtumist pereellu ja pereplaneerimisse) (usklikud peredpalju lapsi). 3)naiste seisund ühiskonnas 4)traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja perellu) 5)väärtused (mida hinnatakse) 6)naiste vanus sünnitamisel
6 Rahvastiku paiknemine ja asustus. Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Inimeste arv/pindala(km2) 90% rahvastikust elab vaid 10% l ma territooriumist. 70% rahvastikust elab kuni 200 km rannikust Lk 50 joonis 3.3 Rahvastikutihedust kujutatakse kaartidel erinevatel viisidel (õp. lk 53-53) Horopleetkaart Punktkaart Ruutkaart Rahvastiku paiknemist mõjutavad erinevad tegurid Looduslikud tegurid - pinnamood - kliima - taimestik - mullad - loodusvarad ühiskondlikud tegurid - ajaloolised - majanduslikud - sotsiaalsed - poliitilised 7. Linnastumine ehk urbaniseerimine On linnade arvu ja suuruse kasv. Asula Maa-asula Linn -küla -linnastu e. aglomeratsioon (lähestikku kasvanud -alevik linnad)
2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas
riigis või isegi kümnetes riikides . Mõned neist (Coca-Cola , Pepsi jne ) omavad tootmisettevõtteid pea igas riigis . Peakorter ühes riigis Tootmine ja teises (mitmes ) riigis Turustamine . Globaliseerumine ehk üleilmastumine . Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . GLOBALISEERUMISE +ja - : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on : Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel : mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu , mõned on endiselt vaesed .Rikkus jaguneb ebaühtlaselt . Tuuakse sisse ebaseaduslike asju , narkootikume , salarelvi jne . Regionaliseerumine (Piirkond ) on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide
Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus. Jäätmeye ladestamise probleemid. 5. Miks tekkisid linnastud? Too näiteid Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr. 6. Võrdle linnastumist arenenud ja arenguriikides.
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
See on kõige vanem etapp, esineb riikides, kus on elatusmajandus, perekonnas sünnib tavaliselt 10-12 last, kellest täiskasvanuks saab vais kolm-neli, tänapäeval esineb seda Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - Kõrge sündimus - Kõrge suremus - Madal iive - Keskmine eluiga 40-45 eluaastat - Vanureid on vähe · Demograafiline plahvatus Selle toovad kaasa eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine, millest on tingitud elatustingimuste parandamine. Euroopas oli see XVIII saj, Põja-Ameerikas sajand hiljem ja majandulikult vähemarenenud riikides XX sajandi keskpaigas. Praegu toimub see Nigeerias, Bangladeshis ja Egiptuses. - Suremus väheneb - Kõrge sündimus säilib - Väga kõrge iive (20-30 promilli) - Keskmine eluiga tõuseb - Eakate roll suureneb · Üleminekuetapp
riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks, majanduse areng seetõttu aeglane. d) Globaliseerumine e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side- ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas: Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad jne) Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes, Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. POSITIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut Tehnoloogia kiire areng- rahvusvaheliste firmade suure kapitali toel
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus
Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk Eestis
sisserändajad kehva mainega piirkondadesse üleminekuvöönids, äirkeskuse ja eeslinna vahel ja lükkavad teised elanikud üleminekuvöönidst kaugemale eeslinna. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel. Ametnikke huvitasid tüüpilised linnaosad, kus laenude risk on suurem. Uuringus selgus, et rentide suurus muutus linnades sektoraalselt. Linnad jaotuvad sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja linna keskel asuvast ärikeskusest. Linna kasvades ulatusid sektorid kaugemale linnakeskusest. Kõige kõrgemad rendid olid linnasüdames. Keskmise sissetulekuga inimesed elasid tavalislt kõrge staatusega inimeste poolt asustatud piirkondade läheduses. Kõige madalamad rendid olid rikaste piirkonna vastas teisel pool linna. Aja jooksul arenesid kõrgema rendi piirkonnad mööda transpordikoridore, mis paiknesid tavaliselt linna kõrgemates kohtades, kus uputuse oht oli väiksem. Hoyt moodustas linnamaa hindade uurimise tulemustest suhtelise maakasutuse mudeli
annaabi.ee 
