Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele.
Instrument viiakse esimese poolvõtte asendisse. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse mõõtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra või numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2). Nurk (2) - (1)=(3). = lugem C lugem A. See on esimene poolvõte. Teiseks poolvõtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele.
esinevad normaalsest suuremad vead. Seda saab eemaldada justeerides. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud nurk. Kaldenurga saamiseks kahe punkti tuleb esimesel punktil asuva teodoliiidiga viseerida teodoliidi kõrgusele latil, mis asub teisel punktil. Teine võimalus on kasutada punktide kõrgust ja nende vahelist kaugust ja arvutada kaldenurk.(lk 162 I osa) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes V ertikaalringi nulliase on lugem, kui viseerimiskiir on horisontaalne. Mõõtmist alustades tuleb vaadata, milline vertikaalringi lugemi väärtus vastab viseerimiskiire rõhtsale asendile. Nulliasend tuleb horisontaaltasandi suhtest mõõdetud nurgast maha lahutada, et saada täpne nurk. 34. Kinnise mõõdistuskäigu arvutamine, täpsushinnang 1. Arvutatakse lähte ja lõpudirektsiooni nurgad 2. Tasandatatakse horisontaalnurgad 3. Arvutatakse direktsiooninurgad 4. Arvutatakse koordinaatide juurdekasvud
punktile.Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180 o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis.Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga:c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c vôi
polaarkaugused 0,05...0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad i mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0°-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga . Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on
täpsusega ning polaarkaugused 0,05…0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad βi mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0˚-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga α. Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil
piirid ja nimetused. Soovitatav on ka ära näidata põhja-lõuna suund, Abrissi võib koostada, kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. Ristjoone meetod on küllaltki töömahukas. 2. Polaarmeetod- Selle meetodi puhul seatakse ühte külje otspunkti üles teodoliit ja tema horisontaalringi lugem seatakse nulliks ning viseeritakse piki käigu külge. Kui seejärel viseerida mõõdistatavale punktile, saame horisontaalringil suunanurga. Kaugus mõõdetakse kas niitkaugusmõõturiga või valguskaugusmõõturiga (kaasajal viimasega). Niitkaugusmõõturi täpsus on madal ~1/300 d. Tänapäeval on polaarmeetod tänu elektroninstrumentidele muutunud valdavaks. 3. Lõiked e bipolaarmeetod- Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti
referentsellipsoidi parameetritest lähtudes selle pinnale (tähistus B laius; L pikkus). 6.Iseloomusta tasapinnalisi ristkoordinaate Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Eestis on x teljeks 24o meridiaan või sellega paralleelne suund. 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart - Kaart on maapinna (või üldisemas tähenduses ka mõne muu taevakeha pinna) üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem krokii
varraste vahel oleks ligikaudu täisnurk. Nüüd veetakse mõõtetäppi ligikaudu mööda kontuuri piiri ja vaadatakse varrastevahelise nurga muutumist. Vaata ka, mis asendis planimeeter on, kas poolus paremal (pp) või poolus vasakul (pv). Kontuuri pindala määramiseks asetatakse nüüd mõõtetäpp ühte valitud punkti, nn alguspunkti. Enne ümbervedamist võetakse planimeetri mõõtemehhanismilt lugem, tähistame selle u1. Nüüd veame mõõtetäppi mööda kontuuri ühe tiiru ja peatume samas punktis, kus alustasimegi. Vedamise ajal peab mõõtemehhanism liikuma vabalt, hoida kinni ainult luubi käepidemest, liikuda ühtlase kiirusega võimalikult täpselt mööda kontuuri. Joonlauda kasutada ei tohi! Pärast ümbervedamist võtame lugemi tähistame selle u2. Kahe lugemi vahe annabki meile planimeetri mõõteratta veeremisteekonna, mis on proportsionaalne ümberveetud kontuuri pindalaga
tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 2 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega.
Mõõtetäpi liikudes veereb mõõtevardaga risti olev mõõteratas paberil, järgides niimoodi mõõtetäpi liikumist mööda kontuuri. Mõõteratta veeremis teekonda hinnatakse pööretelugeja mõõteratta enda jaotiste ja nooniuse abil. Vastava keermestiku abil on mõõteratas ühendatud pööretelugejaga, kus mõõteratta kümnele täispöördele vastab ketta üks täispööre. Mõõteratta jaotise kümnendikosi hinnatakse nooniuse abil. Pindala määramiseks tehtav planimeetri lugem koosneb neljast numbrist: tuhanded loetakse kettalt indeksi järgi, sajad ja kümned mõõterattalt noonius nullindeksi järgi ning ühelised nooniuselt. Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5
· Otsesed mõõtmised väärtus vahetu mõõtmise tulemusel · Kaudsed mõõtmised väärtus arvutuslikult Geodeesias kasutatavad mõõtühikud : · Nurgamõõduühik (Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400 täispöördest 90o = 100.000 g). · Joonemõõduühikuks on meeter. 11. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga, jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga. Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega. Süstemaatilised vead Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas. Näiteks joone pikkuse mõõtmisel nominaalpikkusest pikema lindiga saame kompareerimisparandit arvestamata tegelikkusest lühema mõõtmistulemuse. Juhuslik viga- tekib ka
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos
vaatluste põhjal veemõõdulati või mareograafi näitude alusel. Absoluutne kõrgus on seega nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. 6. Milliseid kõrgusmärke kasutatakse nivelleerimisel? Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke. Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel. Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast, mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m sügavusel maapinnast. Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist, roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse. 7
Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon)
Kõrgused: Geodeetiline kõrgus - on vertikaalne kaugus ellipsoidi pinnalt kuni maapinnani mööda punkti läbivat normaali. Absoluutne kõrgus on vertikaalne kaugus geoidi pinnalt maapinna punktini, mööda seda punkti läbivat loodjoont. Suhteline kõrgus on mingi tasapinna ja punkti vaheline kõrgus. PLAAN JA KAART. Plaan maastiku vähendatud ja moonutusteta kujutis horisontaaltasapinnal. Kaart suurema maa-ala vähendatud ja moonutatud kujutis horisontaaltasapinnal. Profiil maastiku vertikaallõike vähendatud kujutist mingisuguse joone ulatuses. Kaardijagu nim paljulehelise kaardi väiksem lehtedeks jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks
Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused Geodeetiline kõrgus h on punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. Geodeetilised kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel referentsellipsoid GRS-80, mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega. Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne sentimeetri täpsusega
15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid
15") ja tehnilised nivelliirid (ν ≤ 45"). Konstruktsiooni järgi jaotatakse nad kompensaatoriga, elevatsioonikruviga ning diginivelliirideks. 7) Mere või ookeani keskmine veepinna tase, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid
soovitud objekte. 2. Millised geodeetilised tööd tuleb teostada trassi piketeerimiseks. Kuidas toimub kõverate mahamärkimine ja kuidas saab kanda sirgel olevad piketid kõverale? Trassi piketeerimiseks tuleb selle elemendid eelnevalt leida arvutuste teel (tangenslõigud, mõõteliiad, bisektorid) vastavalt kavandatava tee klassile ja projektkiirusele. Arvutuste tegemiseks valitakse sobilik pöörderaadius. Trass jaotatakse plaanil ühesuguse pikkusega lõikudeks- enamasti on selleks 100 m. Piketeerimist aslutatakse trassi algusest, mis on nö null-pikett. Piketid paigutatakse mööda sirget kuni trassi esimese nurgapunktini (N), mis tähistatakse plusspiketina. Järgnevalt oleks tarvilik määrata kõvera alguspunkt KA. Et kaare alguse piketi väärtus on juba eelnevalt arvutustest teada, siis saame selle tegelikult juba enne nurgapunkti maha märkida.
Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetiliseks tihendusvõrguks
Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused. 5. Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused. Polaarplanimeeter- aparaat, millega määrasime tunnis saare pindala. - Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese Analüütiline pindala määramine- määratakse kordinaatide abil. - Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala
piiredesse, kuna 1/250 < 1/100. Horisontaal- ja vertikaalnurk Horisontaalnurk on kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontaaltasapinnal. (vahemik)=0° kuni 360° Vertikaalnurk on mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse. Horisontaalnurk = Edasivaate horisont. suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid) 1g=0,9°, täisnurk =100g, täisring 400g Kaart ja plaan Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta. Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure.
Selle otsale tavaliselt tõmmatakse rist, et leida punkti kese. Selleks, et looduses antud punkt üles leida lüüakse maa sisse punkti kõrvale teine vai, nimetatakse seda numbrivaiks, mida on selgelt näha ja mille peale märgitakse mingi number või kokkuleppeline märgistus. Teine tähtis töö on kõrgusmärgi leidmine ja mahamärkimine. Selleks paigaldatakse ajutine kuid samas püsiv, see tähendab, et ehitse lõpuni püsiv, reeper. Näiteks majareeper, (vt Joonis 1) kui ehituse kõrval asub mõni maja. Võib ka markeriga märgitsada reeperi kõnnitee servale. Või ka näiteks mõnele valgustuspostile. (vt Joonis 3) Märgitakse üldjuhul absoluutne 0 merepinnast. Millest siis lähtutakse ehitamisel. Kuid see pole reegel võib märkida ka muu kõrguse ja sealt liita lahutada. (vt Joonis 2) Joonis 1. Seinareeper Allikas: Erakogu 4 Joonis 2. Markeriga tehtud reeper
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega. Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega. Polügonomeetrivõrgu punktid on kindlustatud looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostide ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsaga ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem. Puudus: mõnevõrra l�
ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: 1. Võrkude rajamisel. 2. Maakoore liikumiste uurimisel. 3. Trasside, ehitiste rajamisel. Nivelliirid 1. Elevatsioonikruviga nivelliir 2. Kompensaatoriga nivelliir 3. Elektronnivelliir Ajutised reeperid- selleks võib olla trepi nurk, kivi, äärekivi. Seinareeperid- asuvad vundamendi sees, silla sees, umbes 200 m vahemaa, peab olema paigaldatud vähemalt nädal aega enne nivelleerimist. Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel, kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal. Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla aluspõhja sees on vähemalt 6 m ( 1 tk) sügavusel, madalal asuvas
Siia kuuluvad kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud, teede, sildade ja hoonete karakteristikud, puuliikide kõrgust näitavad andmed ja muud nimetused. Eriline koht on kirjašriftil. Nt veekogude info on tavaliselt väljendatud kursiivkirjas. Plaanide koostamisel kasutatakse erinevaid värve. Musta värviga on joonestatud enamik maastiku objekte ja kontuure, sinisega kujutatakse hüdrograafiavõrk, punasega geodeetilised punktid ja administratiivpiirid, pruuniga reljeefielemendid ja horisontaalid. Ka pindobjektide puhul kasutatakse erinevaid värve. Veekogud on sinised, metsad rohelised, haritav maa kollane jne. Konkreetsel plaanil/kaardil kasutatud leppemärkide seletus ehk kaardi legend paigutatakse kaardi vabale osale, et lihtsustada kaardi lugemist. Reljeefi kujutamine Reljeefi kujutamiseks topograafilistel kaartidel kasutatakse põhiliselt kahte viisi: kõrgusarve horisontaale Kõrgusarvud kantakse plaanile selliselt, et need kajastaksid reljeefile iseloomulikke punkte
a süsteemis geomeetrilise nivelleerimisega saadud kõrguskasvudest. Lähtereeperitena kasutati kaheksat (8) II klassi reeperit ja kaheksat (8) III klassi reeperit. 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamiseks geodeetiliste märkide ehitustööd teostasid AS K&H geodeesiabüroo ja AS PLANSERK töögrupid ajavahemikul november...detsember 2005 ja remonditööd ajavahemikul aprill...mai 2006. Polügonomeetria mõõtmised ja geomeetrilise nivelleerimise teostasid AS K&H geodeesiabüroo, AS PLANSERK ja OÜ GeoMetria töögrupid ajavahemikul jaanuar...aprill 2006. Mõõtmisandmete matemaatilise töötluse, tasandusarvutused ja transformeerimise teostas AS PLANSERK ajavahemikul märts...aprill 2006. Geomeerilisel nivelleerimisel kasutati digitaalnivelliiri TRIMBLE DiNi 12. Kohaliku põhivõrgu 2. järgu polügonomeetria mõõtmistel kasutati elektrontahhümeetreid NIKON DTM-750, NIKON DTM-850, LEICA TC 1800 ja TRIMBLE 5601 DR. 2
1.Geodeesia e ''maa jagamine'', teadus Maa kui planeedi ja selle pinna osade suuruse ja kuju määramisest seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna osade kujutamisest tasapinnal kaartide ja profiilidena. Peamised tegevusvaldkonnad: Kõrgem geodeesia- ül Maa kuju ja suuruse määramine kõrge täpsusega geodeetiliste, astronoomiliste, gravimeetriliste, kosmilise geodeesia jm meetoditega. Kaasa arvatud geodeetiliste põhivõrkude rajamine ja maakoore liikumiste uurimine kõrgtäpsete kordusmõõtmiste andmete põhjal. Insenerigeodeesia- siia kuuluvad geodeetilised tööd, mis tehakse mitmesuguste rajatiste projekteerimiseks vajalike lähteandmete ja alusplaanide saamiseks, nende rajariste ehitamisel ja ehitusjärgsel deformatsiooni uurimisel. Lisaks erinevate planeerimisobjektide koostamiseks tehtavad topo-geodeetilised uuringud ja projekteeritud märkimistööd maastikul, mis nõuavad sageli täiendavat
keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu
Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
