I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega.
Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Ekvaator on suurring, mille tasapind on täpselt risti Maa pöörlemisteljega. Paralleelid on paralleelsed ekvaatori tasapinnaga, ning ühtlasi risti Maa pöörlemisteljega. 3. Geograafilised koordinaadid Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius . Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu
jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Neid kasutatakse ..... Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Loodjoon maapinnaga risti olev joon Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga θ abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8
pikkus ja geograafiline laius. Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu geograafilist koordinaati. See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt välja arvutada. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Mis on meridiaan; paralleel? Meridiaan on antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon. Meridiaani, mis läbib Greenwichi observatooriumi, nimetatakse algmeridiaaniks või nullmeridiaaniks (pikkus=0°). Erinevalt paralleelidest on kõik meridiaanid suurringjooned ega ole omavahel paralleelsed, nad lõikuvad põhja- ja lõunapoolusel. Ekvaatoriga paralleelsed ringjooned on paralleelid ehk laiusjooned ja poolusi läbivad ringjooned on meridiaanid ehk pikkusjooned. Paralleeliks on ekvatoriaaltasandiga paralleelne, ellipsoidiga lõikuv joon. Paralleelid on väikeringid, välja arvatud ekvaator,
pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk
pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk
geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. 1 4. Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius
mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus 4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole
Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks ja vastupidi. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastikupunkti asukohta tasapinnalises projektsioonis saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x- teljeks on 24° meridiaan või sellega paralleelne suund ja y-teljeks ekvaatorikujutis või sellega paralleelne suund
B ja L geograafilised koordinaadid Punkti A läbiva maakera normaali R ehk vertikaalsirge ja ekvaatoritasandi vaheline nurk on geograafiline laius B (mõõdetakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas 0°-90°). Punkti A geograafiline pikkus L on nullmeridiaani ja punkti A meridiaani tasandite vaheline kahetahuline nurk (mõõdetakse ekvaatori- või paralleeltasandil nullmeridiaanist ida või lääne suunas). 4. Geotsentrilised koordinaadid Geotsentriliste koordinaatide alguspunkt ja teljed on seotud Maa raskuskeskme, pooluste, nullmeridiaani ja ekvaatoritasandiga. Eristatakse punktide (1)geotsentrilisi ruumilisi ristkoordinaate ja (2)geodeetilsi koordinaate. 1
1. Mis on geodeesia? Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3
maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel.
maismaa alla - nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega. 8) Nivelleerimiskäigud võivad olla kahe reeperi vahelised, et reeperite A ja C vahel leitakse punkt B. Lisaks võivad käigud olla kinnised, et käik reeperist A punkti B kõrguse leidmiseks nivelleeritakse edasi- tagasi. 9) Plaan – maapinna väiksemate osade vähendatud kujutis horisontaalprojektsioonis. Plaani mõõtkava on 1:5000 ning väiksem ning kogu plaani ulatuse constantne. Kaart – maapinna suuremate osade vähendatud kujutis mingis kartograafilises projektsioonis. Kaardi mõõtkava on õige vaid ellipsoidi puutejoonel, lõikejoonel või puutepunktis. Profiil on maapinna vertikaallõike vähendatud kujutis. 10) Tasand: Väikesed ringikujulised alad. Paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudub maakera põhjapoolusel.
Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel.
Teiseks: valida projektsiooni abipind Kolmandaks: kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid 8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring). Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Telgmeridiaan L=24° 00' Mõõtkavategur =0.9996 Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00° 00', L0=24° 00' lähtepunkti ristkoordinaadid: X0=0 m, Y0=500km 10/12. LAMBERT ESTONIA Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20 11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks
Pindala saan arvutada ka ristkoordinaatide järgi Gaussi valemitest. Analüütilise pindala määramise täpsus sõltub looduses tehtud mõõtmiste täpsusest: on 2 korda väiksem joone mõõtmise täpsusest ja 3 korda väiksem nurkade mõõtmise täpsusest. Koordinaatide järgi saadud pindala täpsus on S*S2, kus S on maatükiga pindvõrdse ruudu küljepikkus ja S on maatüki piirpunktide koordinaatide keskmine viga. 3. Pindala graafiline määramine toimub plaanil: maa-ala jagatakse lihtsamateks geomeetrilisteks kujunditeks ja plaanilt mõõdetakse iga kujundi küljepikkused või kõrgused ning arvutatakse kujundi pindala. Maa-ala pindala saadakse kujundite pindalade summana. Kasutatakse juhul, kui on olemas maa-ala kohta plaan, aga puuduvad looduses mõõdistamise andmed. Täpsus sõltub plaanil mõõdetud joonte pikkusest, plaani mõõtkavast ja ka kujundist. Täpsemad tulemused saadakse suuremõõtkavalistel plaanidel
ellipsoidiga− paralleelid. Üks sellistest tasanditest läbib Maa tsentri ja moodustab lõikude ellipsoidiga ekvaatori (ATK′). Paralleelid on ringi-, meridiaanid poolringikujulised, kui silmas pidada, et Maa on kerakujuline. Laiuse määramisel on koordinaatide alguseks ekvaatori tasapind, sest see omab muutumatut asendit Maa pinnal. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja ekvaatori tasapinna vahel. Laius võib omada kõiki väärtusi 0o-st ekvaatoril kuni 90o-ni nii põhja kui lõuna suunas ja seda nimetatakse vastavalt kas põhja- või lõunalaiuseks. Laius B on joonisel 2.1 tähistatud B-ga, see on kaarele KK′ vastav nurk meridiaani tasapinnal. Geograafiline laius määrab ära antud punkti paralleeli arvulise väärtuse. Eesti asub paralleelide 57°,5 ja 59°,7 vahel.
kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist Plaan suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan pole raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. MAA KUJU JA SUURUS, GEOID, ELLIPSOID 17
Põhjus, punktide kaugus liiga suur või takistus või reljeef. Kõrguskasv hAB võrdub käigu üksikute kõrguskasvudesummaga ehk tagasivaate lugemite summa miinus edasivaate lugemite summa. Bunkti B kõrgus=HA+hAB. Kui punktide kõrgused saadakse teada nivoopinnast, siis nim need absoluutseteks kõrgusteks ekh altituudideks. 12. Nivelliiride tüübid konstruktsiooni erinevusest lähtuvalt. Silindrilise vesiloodiga e. Elevatsioonikruviga - põhidetailid on pikksilm, silindriline vesilood, kolme tõstekruviga alus. Tööpõhimõtte: kui viseerimiskiir on paraleelne silindrilise vesiloodi teljega , siis silindrilise vesiloodi mulli viimisega keskasendisse seatakse viseerimiskiir horisontalseks. Nt.täpsed niveliirid- kasutatakse III klaasi niveleerimisel ja geodeetilisetl töödel ehitusel. Kompensaatoriga niveliirid-Laialdaselt kasutusel. Omavad spets seadet mille abil
kasutuselevõttu soodustas GPS, globaalne punkti asukoha määramise süsteem satelliitide abil, 1980 aastate alguses. Ellipsoidi iseloomustatakse pikema ja lühema poolteljega (vastavalt a ja b) ning lapikusega f. Pikem on ekvatoriaalpooltelg, lühem on polaarpooltelg. Referentsellipsoid * Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. * Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Geoid, ellipsoid, referentsellipsoid Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit.
1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised. Kui pindalad arvutatakse maaüksuse plaanil tehtud mõõtmiste põhjal, sõltub pindala määramise täpsus suures osas plaani mõõtkavast, graafiliste mõõtmiste täpsusest ja plaani koostamise algandmete täpsusest, aga ka pindalade määramise viisist.
kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnurk, vertikaalnurk Horisontaalnurk on maastikunurga horisotaalprojektsioon horisontaaltasandil. Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline nurk. 5. Teodoliit Mõõdetakse horisontaal- ja vertikaalnurki ning niitkaugusmõõturiga kaugusi. Teodoliidid jaotatakse täpsuse järgi. Eristatakse klaas- või metall-limbiga teodoliite ja digitaalteodoliite. Lihtteodoliidil on võimalik limbi pöörata limbi asendi muutmisel spetsiaalse kruvi abil. Kordusteodoliidil on nn kahekordne telgede süsteem, mis võimaldab pöörata alidaadi limbi suhtes ja pöörata limbi teodoliidi aluse suhtes. Samuti on kordusteodoliidil limbi kinnitus ja peenliigituskruvi. 6. Elektrontahhümeeter Kaasaaegne elektrontahhümeeter koosneb elektroonilisest nurgamõõturist, kaugusmõõturist, arvutist ja salvestist. Veel kuuluvad mõõdistamiskomplekti
Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist. Plaan - suuremõõtkavaline kaart mingi väiksema maa-ala kohta. Plaan on ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et pole arvestatud maakera kumerust. Plaanil on näidatud ainult tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik, plaan ei pruugi olla raamiga ümbritsetud. Plaani mõõtkava on kogu plaani ulatuses ühesugune. Kaardi matemaatiline alus kirjeldab, kuidas kaart esitab reaalse ruumi suhteid. Selleks tuleb määrata:
¿ s 1,2= √¿ 2. Mõõtkavade teisendused, ühikute (mm; cm, dm) teisendused. (Laboratoosed tööd nr 1 ja 3) Horisontaalprojektsiooni mõõtmine kaardilt ja teisendamine loodusesse. Mõõdame kahe punkti vahelise kauguse kaardil ja teisendame selle looduses olevaks vahemaaks - Nt kui kahe kauguse vahe kaardil on 5,1cm ja kaardi mõõtkava on 1:20000, siis 5,1cm kaardil = 102 000 cm =1 020 000mm= 1020m = 1,02km looduses. 3. Horisontaalide järgi punktide kõrguste määramine. Joone kalde arvutamine (kraadides kuuekümnendsüsteemis, protsentides ja promillides). Joone pikiprofiili koostamine kui ette on antud kõrguste ja kauguste mõõtkava. (Laboratoorne töö nr 3) Igal horisontaalil on oma kõrgus ja see asetseb tema joone peal, kui meie punkt
v= -90° kuni +90° Elektrontahhüm ei mõõda horisontaalnurka vaid mõõdab horisontallsuunalugemeid. Nurk arvutatakse. Horisontaalnurk = Edasivaate horisont. suunalugem - tagasivaate horisont. suunalugem(EV- TV) Mõõtühikud 1) Radiaansüsteem 1 rad= 180°/pii *3600= 206265" 2) Kuuekümnendsüsteem 3) Sajandsüstem (goonid) 1g=0,9°, täisnurk =100g, täisring 400g Kaart ja plaan Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta. Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure. Topograafiline - koos reljeefiga Koordinaatsüsteemid (geodeetilised-, tasapinnalised-, polaarkoordinaadid) 1. Geodeetilised koordinaadid (geograafilised) Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele Laiuskraadi B ja pikkuskraadi L
2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m) Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus Eesti riiklik koordinaatide süsteem ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul
Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes.
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon)
4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas - Tsentreerimine seda tehakse täpsusega 1-2cm ripploodi abil, täpsemate instrumentide puhul nõutakse tavaliselt ka täpsemat tsentreerimist, paljudel mudelitel on olemas optiline tsenriir - Instrumendi loodimine - Horisontaalringi orienteerimine alidaadi pööramisega seatakse horisontaalringi lugemiks 0, seejärel alidaad kinnitatakse, vabastatakse limb ning limbi pööramisega viseeritakse käigu naaberpunktile, kui onteada lähtesuuna direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada.
suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaardivõrgu võimalus.
sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle mõõta, siis korratakse kogu seisupunkti programmi,ainult kahe suuna puhul horisondi sulgemist ei tehta...Viseerimismärgid peavad vastama järgmistele tingimustele:märgi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti pööramisteljega, aga ümarvesiloe telg peab olema sellega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
