Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Geo KT Atmosfäär - sarnased materjalid

paraskliima, mussoonid, kliimav, rgema, htus, kloni, kasvuhooneefekt, tagaj, front, husaaste, htused, aerosool, laseb, huga, osoon, huringlus, stus, inversioon, hendid, hjustavad, hingamiselundid, maapind, pindalade, sinikoksiid, vulkaaniline, vahemereline, suremine, heitgaasid, inimtegevused, pinnamood, hjused, ookeanist, ikesekiirguse, mmastiku, itaja
thumbnail
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

Tervikuna on maailma kiirgusbilanss tasakaalus. 8) Efektiivne kiirgus - maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. 9) Osooniaugud - on katkend osoonikihis ehk päikeselaigud. Kui esinevad osooniaugud on maakera avatud märgatavalt kõrgenenud UV- kiirguse tasemele. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. 10) Kasvuhooneefekt - üldiselt normaalne klimaatiline protsess mille juures osa maapinnalt peegeldunud päikesekiirgust ei pääse enam atmosfäärist välja. Seoses CO2 konsentratsiooni suurenemisega atmosfääris tekib olukord kus järjest rohkem päikesekiirgust peegeldub maale tagasi ning seega tõuseb ka temperatuur. Selle tulemusena hakkab sulama jää poolustel ja veetase tõuseb, samuti mõjuvad klimaatilised muutused elusloodusele. Kasvuhoonegaasid on CO2, CH4, N2O, O3 jne, samuti aerosool (kokku üle 40)

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Atmosfäär.

Tähtsus TAGAB ELU VÕIMALIKKUSE MAAL ­ HINGAMINE, PÕLEMINE ­ HAPNIK, FOTOSÜNTEES ON ELUKESKKOND ­ LINNUD, PUTUKAD, EOSED TOIMUVAD KLIIMAPROTSESSID JA KUJUNEB ILM ­ TUULED JA SOOJUSVAHETUS, VEERINGE JA SADEMED TAGAB KESKMISE TEMPERATUURI ­ LOODUSLIK KASVUHOONEEFEKT VÄHENDAB ÖÖPÄEVASEID TEMPERATUURIKÕIKUMISI ­ SÜSIHAPPEGAAS KAITSEB MAAD: 1) KOSMILISTE TAEVAKEHADE EEST 2) UV-KIIRGUSE EEST LÄMMASTIKUVARU ­ VAJALIK TAIMEKASVUKS VÕIMALIKUD KEEMILISED REAKTSIOONID ­ OKSÜDEERUMINE Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine:

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Geograafia töö: ATMOSFÄÄR

madalrõhuala. Tõusev õhuvool kerkib kuni tropopausini ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas. 30ndates laiuskraadides laskuvad õhuvoolud (kuiv piirkond) passaadid, 60ndal laiuskraadil tõusvad õhuvoolud (niiske piirkond) lääne ja edelatuul. Passaadid muudavad oma liikumissuunas Coriolise jõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. 38. Mis on MUSSOONID? need on püsivad tuuled. tuul liigub kõrgemalt õhutõhult madalamale. maismaa ja ookeani vahel. suund muutub sessoonselt. talvel maismaa mussoon, suvel vihmaperiood. mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 39. Mis põhjustab mussoone? ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. 40. Kuidas tekivad TÕUSVAD ÕHUVOOLUD? osa 30

Ühiskonnageograafia
73 allalaadimist
thumbnail
12
doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Atmosfäär

lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi ­ talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Kõrgrõhuala e. antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige

Geograafia
138 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

ATMOSFÄÄR

Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfääris leiavad

Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

4. Ekvatoriaalne õhumass ­ on kuum ja niiske. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem, kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua. Atmosfäärifondid Fondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Sõltuvalt fondi liikumises on võimalik eristada järgmisi frondi tüüpe: * Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. * Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. * Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale peale. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Alguses ilmuvad taevasse kiudpilved. Järkjärgult pilved tihenevad ja laskuvad madalamale, moodustades paksu lauspilvkatte

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

Tsükloni mõju kliimale: Kõrgrõhkkond: ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naaberaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad laskuvad õhuvoolid. >Ilm on selge tuulevaikne kuiv. . Antitsükloni mõju kliimale: Madalrõhkkond ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mile keskel esinevad tõusvad õhuvoolid. >Ilm on pilvine, tuuline, sajune. Soe front: taevas pilviseks, lausvihm , tuul. põhjust jäidet. Fülm front: võimsad sünksajupilved, paduvihm äike, temp langeb järsult, Troposfäär: atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna masiist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikubnähtused. Kiirgusbilanss:maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Albeedo: tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinale langenud kiirgussesse.

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral 11.Iseloomusta passaatide teket, st. Õhuringlust ekvaatori ja 30.laiuskraadide vahel 12.Selgita mussoonide teket Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad mussoonid Lõuna-Aasias.Suvisel aastaajal, kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Siis on põuaperiood. 13.Iseloomusta õhuringluse mõju Eesti kliimale Euroopa kliima kujunemises on oluline tema asend mandri lääneosas otse vastu Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvat niiske õhu voolu.Sellest tulenevalt on sademeid

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ATMOSFÄÄR

(Tänapäeva kliima soojenemise põhjusteks on ka kiirgusvoo juurdevool ja nõrgenemine). 9. Miks osoonikiht hõreneb, selle tagajärjed? Ultraviolettkiirgus pääseb maale ning kahjustab taimi ja loomi, inimestel põhjustab nahavähki, muudab DNA struktuuri, vähendab põllusaaki Osooni lagundavad freoonid - külmikutest, aerosoolidest, tulekustutitest; klooriühendid, heitgaasid, lämmastikühendid. Osooniaugud tekivad osoonikihi õhenemisel (stratosfääris). 10. Milles seiseb kasvuhooneefekt, mis põhjustab? Kasvuhooneefekt - Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud, neeldub õhus ja atmosfäär soojeneb, Põhjustavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikese valguse maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuse:  CO2 (süsihappegaas) - fossiilsete (maagaas, põlevkivi) kütuste põlemisel, vulkaanide pursked ja raie

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

pasaattuulte vööndis. Seal asetsevad laskuvad õhuvoolud, seega pilvi ei teka ja sademeid pole. Troopiline kontinentaalne õhk - palav ja äärmiselt kuiv. Kõrbed. Evatoriaalne õhk ­ kuum ja niiske. Seal kujunevad tõusvad õhuvoolud. Antarktiline õhk ­ iseärinis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbki kohal. 13. Frondid, üleminekualad Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. Soojemat ja külmemat õhumassi eraldav front kujutab endast läbilõikes pigeb frontaalpinda, kus ülevalpool on soojem ja allpool külmem õhk. · Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. · Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. · Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe

Geograafia
132 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ATMOSFÄÄR

suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi - talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. Millised toodud väited iseloomustavad tsüklonit? A. Tsüklonid liiguvad üldises

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

Õhu saastumine Saasteained: SO2, CO2, N2O, CH4, freoonid Inimtegevus: fossiilsete kütuste põletamine soojuselektrijaamades, metallurgia tööstuses ja nafta tööstuses, autotranspordis, reaktiivlennukite düüsides, tolm maavarade kaevandamisel, põlluharimine, teede ehitus, aerosoolide kasutamine Looduslikud tegurid: vulkaanide tegevus, äike, tugev tuul, pinnase erosioon, metsatulekahjud põuaajal Tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, kasvuhooneefekt, happevihmad, kiireneb keemiline murenemine, sagenevad hingamisteede haigused Happesademete teke ja mõju Fossiilsete kütuste põlemine, metalli sulatamine, metsatulekahjud. Hävitab okaspuude okkaid katvad vahakihi, samblikuliigid vähenevad, veekogudes kalad hukuvad, vaesub liigiline koosseis.

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Atmosfäär

ATOMOSFÄÄR Maa sfäär, Maad übritsev õhukiht. 16.Atomosfääri koostis: Gaaside segu. Koosneb lämmastikust 78%, hapnikust 21% , argoonist 0,93%, süsihappegaasist 0,03% ja mitmesugustest teistest gaasidest 0,04%. Atmosfääri ehitus: 0-12 km TROPOSFÄÄR-80% õhumassist, 1 km temp. langeb 6', kujuneb ilm,kliima, sademed, pilved. 8-9 km tropopaus-temperatuur ei muutu. 12-50 km STRATOSFÄÄR- temp. kõrguse suurenedes suureneb, O3 neelab UV-kiirgust ja soojeneb, pooluste kohal on osoonikiht hõre. 50-83 km MESOSFÄÄR- temp. kõrgusega langeb 85-480 km TERMOSFÄÄR-õhk väga hõre, molekulid liiguvad kiiresti, nende kineetiline energia põhjustab temp. tõusu. 17.Maa kiirgusbilanss: Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne-maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne-annab maapind rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab. 18.Üldine õhuringlus: Tähendab suuremõõtmeliste

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Troopiline kont. Palav, väga kuiv, laskuvate õhuvoolude tõttu on taevas pilvitu. Kujuneb kõrbete kohal (N: Sahara). Ekvatoriaalne Kuum, niiske. Esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud, iga päev sajab paduvihma. Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Kasvuhooneefekt on looduslikprotsesss, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise ­ tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevustest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atmosfäär

· Troopiline õhumass ­ kuiv ja palav. · Ekvatoriaalne õhumass ­ niiske ja palav. Õhuringluse skeem paberil! Õhuringlust mõjutab: · Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule. · Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled · PASSAADID ­ püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat. · MUSSOONID ­ sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest · LÄÄNETUULED ­ parasvöötme 40 kraadi ­ 60 kraadi laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30 kraadi tulev soe õhk. Tsüklonid ja antitsüklonid · Kujutavad endast õhukeeriseid · Kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena · Teket ja liikumist mõjutavad maakeral püsivad ning suured madala ja kõrge rõhuga alad.

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

Kujunenud ekvaatori lähedases madalrõhuvööndis ookeanide ja mandrite kohal. Eestis ei esine Antarktiline Külm, kuiv. Kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Eestis ei esine 5. Frondid Soe front Soe õhk liigub külmale peale, soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Alguses kiudpilved, mis hiljem moodustavad lauspilvkatte. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund,

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GEOGRAAFIA - atmosfäär

Troopiline kontinentaalne õhk- palav ja väga kuiv, taevas pilvitu, kujuneb troopiliste kõrbete kohal. Ekvatoriaalne õhk- kuum ja niiske, iga päev sajab paduvihma, maapind püsivalt niiske, kujuneb ekvaatori lähedases madalarõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Antarktiline õhk- külm ja kuiv, kujuneb mandrit katva jääkilbi kohal. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel: 1)statsionaarne e püsiv front esineb kui front mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda, 2)soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale, 3)külm front siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Lõunatsüklon- sellised tsüklonid, mis tekivad Vahemere või Musta mere piirkonnas ja liiguvad lõunast põhja poole.

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Atmosfäär

Pööripäevad Polaaröö Polaarpäev Otsekiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Albeedo Atmosfääri Üldtsirkulatsioon ehk õhuringlus, kohalikud tuuled Atmosfääri üldtsirkulatsioon kujutab endast püsivat, kogu maakera hõlmavatõhu liikumist, mis toimub päikesekiirguse ebaühtlase jaotumise tõttu. Maa pöörlemisel ümber oma telje tekib Coriolise jõud, mille mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

ATMOSFÄÄR

ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sa

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

Päikesevalguse tee läbi atmosfääri. Valguse hajumine kolloidosakestel. Valguse neeldumine atmosfääris, erinevate ainete osa valguse neeldumises. Osooni roll atmosfääris, osooniaugud. Kas inimene on põhjustanud osooniaukude tekke? Maapinna kiirgus. Maapinna öine jahtumine. Radiatsiooniline öökülm. Kasvuhooneefekt. Atmosfääri soojuslik mudel -- kasvuhoone. Soojus- ja kiirgusprotsessid klaaskasvuhoones. Soojuslik tasakaal kasvuhoones päeval ja öösel. Kasvuhooneefekt kui atmosfääri soojuslik mudel. Soojuslik tasakaal atmosfääris. Seos atmosfääri koostise ja soojusliku tasakaalu vahel. Inimeste tegevus ja atmosfääri koostise muutumine. Loodushoid. Milliste tegurite ablil sõltub maapinnale jõudvate päikesekiirguste hulk? Osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Osooniaukude tekepõhjused ja tagajärg. Osooniaukude tekkeks on vajalik kõigi eelpooltoodud 4 protsessi toimimine: intensiiivse

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfäär

 Samatemperatuurijoon e. isoterm – joon, mis ühendab kliimakaardil sama temperatuuriga punkte  Troposfäär – Maapinnale kõige lähem atmosfääri kiht, kus temperatuur langeb kõrgusega 6 kraadi km kohta. Kõrguse tõustes õhk hõreneb ja õhurõhk langeb. Selles atmosfääri kihis on 80 % õhust ja seal kujunevad ilma ja kliima nähtused.  Üldine õhuringlus – alaliste tuulte süsteem, mille moodustavad passaadid, läänetuuled, idatuuled, mussoonid.  Tsüklon – Madalrõhuala, kus õhk pöörleb põhjapoolkeral vastu kellaosuti liikumise suunda, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega pilvisus ja sademed. Õhk liigub äärtelt keskele.  Antitsüklon – Kõrgrõhkkond, kus õhk liigub keskelt äärtele. Pöörleb põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral vastupidi. Alati kaasneb sellega selge ilm, talvel väga külm, suvel kuum.  Front – õhumasside piir

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atmosfäär

Antarktiline An Mandit katva jääkilbi kohal Külm ja kuiv Maakera külmim piirkond Soe ja külm front S o e f r o n t K ü l m f r o n t

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Atmosfäär

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ­ kliima soojenemine. CH4 (metaan) ­ tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus ­ valgus. 36% infrapun

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. *Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb, osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. *Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. *Ilm-ajutine, on antud hetkel, antud kohas. Ilmaelemendid: temperatuur, tuul, õhurõhk, õhuniiskus jne. *Külm front - külm õhk liigub sooja õhu peale. pilved frondi taga. ( äikesepilved, paduvihmad) õhutemperatuur langeb , õhurühk tõuseb. tuule suund muutub. *Soe front - sõe õhk kõlma õhu poole. pilved frondi ees. (kihtpilved- tuleb lausvihma) pilve mass väga suur. peale frondi üleminekut : ilm soojeneb. õhurõhk langeb. tuule suund muutub. *Klimatoloogia-teadus kliimast, uurib kliima muutusi, tingimusi, tüüpe ja iseärasusi. *Mida madalam on õhutemperatuur, seda kõrgem on õhurõhk

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

läbipaistva katte (klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalset soojenemist ja kliimamuutust. Atmosfääri jaotatakse sfäärideks temperatuuri vertikaalsuunalise muutuse järgi. Front on kahe õhumassi kokkupuutepiirkond. Kui t0 tõuseb, siis tihedus hõreneb ja õhurõhk läheb väiksemaks ja kui t0 langeb, tihedus kasvab, õhk tõuseb ülesse ja hakkab liikuma madalama rõhuga alale, tuule abiga. Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on ümbritsevast atmosfäärist madalama õhurõhuga ala.Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär ­ õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa tiirle

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kontrolltöö ATMOSFÄÄR

Mussoon on püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Need tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Tüüpilisel kujul esinevad Lõuna-Aasias. Suvisel aastaajal puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. 14.Atmosfäärifront on kitsas eraldusvöönd 2 erineva õhumassi vahel. LIIGITUS : 1)Soe front: Soe õhk tungib külmale õhule peale, liigub aeglasemalt, külm õhk taandub aeglaselt. 2)Külm front: Külm õhk tungib soojale õhule alla, liigub soojast õhust kiiremini, külm õhk sunnib sooja õhu tõusma. 3)statsionaarne front: Seisab pikemat aega paigal, liikumissuund ei ole määratlev. 15.Sooja frondi üleminekuga kaasnevad sademed ja pilvede moodustumine, sajab frondi ees, külm õhk asendub sooja õhuga, ilm soojeneb. Külma frondi

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär 6. Valitsevad õhumaasid Õhutsirkulatsioon e. ülemaailmne õhuringlus C oriolisi jõud × Maa pöörlemise mõjul kalduvad sirgjooneliselt liikuvad tuuled trajektoorilt kõrvale. × Lõunas kalduvad tuuled vasakule × Põhjas kalduvad tuuled paremale Kohalikud tuuled 1. Mussoonid × Tekivad mere ja maismaa erinevast soojenemisest ja jahtumisest × Maismaa soojeneb suvel kiiremini ja talvel jahtub kiiremini × Tekkimine võtab aega × Mussoon võtab enda alla sadu kilomeetreid 2. Briis × Lühikese ulatusega × Tekib ööpäeva jooksul 3. Mäe ja meretuuled

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Pedosfäär

6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Polaaraladel jahtub õhk kiiresti ning seetõttu on seal laskuvad õhuvoolud ning kõrgrõhuala. Tuul puhub seal enamasti itta- põhjapool enam kirdest ja lõunas kagust. 6 Asja muudavad keerulisemaks mussoonid. Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja vee erinevast soojenemisest ja jahtumisest. ( Lõuna Aasias ntx puhub tuul suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood. Tsüklonid: Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös).

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia kotrolltöö - Atmosfäär

) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) ­ tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O. Liigne osoon troposfääri alumistes kihtides kahjulik. Tekivad limaskestade ärritused, kahjustab taimi ja loomi. Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades. 15. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. 16. Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed. 17. Vaata üle ka TV ül.-d.

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Atmosfäär

ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 ­ 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) ­ tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Meta

Geograafia
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun