Marco Polo Marco Polo oli itaalia maadeuurija. Ta sündis 15. semptembril 1254 aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas Marco Polo paljusid Hiina piirkondi. Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Marco Polo koos enda onu ja isaga läksid otse Akkasse. Nad palusid legaadilt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui juhtus, et paavstitoolile valiti Gregorius X. Ja mõne aja pärast saabus ka paavs...
Christoph Kolumbus - maadeavastaja Valisin tutvustamiseks ja endale uurimiseks maadeavastaja Cristoph Kolumbus puht juhuslikult, kuna avastasin raamatukogust John Man raamatu ,,Maade avastused", milles oli mitmete avastajate kohta kirjutatud, aga minu jaoks kõige tuntum oli just tema. Alguses käis mõte hoopis kosmoses, nimelt oli ka mõte uurida esimese kosmonaudi Jüri Gagarini elu, aga see jääb edaspidiseks. Christoph Kolumbuse täpset sünniaega ei teata, aga arvatavasti sündis ta 1451 aastal Itaalias,Genova linnas. Juba varakult neljateiskümne aastasena astus ta mereväkke. Laevad, kus ta oli teeninud, käisid Aafrikas, seilasid Vahemeres ja purjetasid Iiri ja Inglismaa jahedate randadeni.Sel ajal, kui ta oli maal, mitte merel, koostas ta kaarte. Tema meelest oli see kõige meeldivam töö. Mered, mille läbimiseks kulub mitmeid kuid, läbid paberil ühe hetkega. /1,lk 294/ Kolumbus kavandas leida meretee Indiasse lä...
Kordamisküsimused kontrolltööks Teemal RISTISÕJAD 1. Ristisõdade põhjused - ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee para...
Viljandi Ühendatudkutsekool ehitusviimistleja Ivo Hovunova Christoph Kolumbus referaat Juhendaja: Olev Teder 19.09.2015 Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avast...
Miks võib maadeavastusi lugeda keskaja lõpuks? Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid Euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. Teiseks tarbis ülikkond üha rohkem idamaiseid kaupu, eriti vürtse, siidi ja lõhnaaineid, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade valjavedu ei suutnud sissevedu tarvilikul maaral katta. Kulla ja hõbedavajaduse rahuldamiseks ei olnud Euroopas tol ajal aga enam võimalusi ning see sundis eriti mereriikide valitsejaid pöörama pilgud Euroopast kaugemale. Olemasolevad vähesed tõesed ja rohked legenditaolised teated India, IndoHiina, Indoneesia, Hiina ja Aafrika rikkuste kohta õhutasid meresõitjaid otsima neisse maadesse "Indiatesse", nagu neid kokku nimetati võimalikult lühemaid ja turvalisemaid mereteid. Siin mängis oma osa Vahemere suurte kaubalinnade Genova ja Veneetsia rivaalitsemine. Eriti pakiliseks muutus ...
Andree-Vilmar Reinvelt Christoph Kolumbus Maadeavastaja. Referaat 26.01.2014 Sisukord 1.Kolumbuse elulugu. 2.Kolumbuse pärand. 3.Kolumbuse retked. 4. kasutatud allikad ja leheküljed. Christoph Kolumbus teadmata päritolu Hispaania meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492 aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi- ookeani ja jõudis Ameerikasse., Ameerika taasavastaja (Genova-murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón portugali keeles Cristóvão Colombo sündis arvatavasti 1415 Genova, Itaalia ja suri 20. mai 1506 VAlladolid, Hispaanias On teada, et tal oli kolm venda Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri
SAKSAMAA 1) selgita mõisted reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prants...
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mitte...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj. jooksul kadusid traditsioonilised kaubateed · Euroopa kaubandusbilanss Idamaadega oli negatiivne · Üksluine toit tingis vajaduse vürtside järele Keskaja lõpul hakati Euroopas tundma üha enam vajadust väärismetallide järele, aga kuna kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda ot...
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk v...
Crecy lahing 26. august 1346 Liisa Tamm 100 aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa Inglismaa kuulutas Prantsusmaale sõja 1337. aatsal Tegelik sõjategevus algas 1346. aastal Crecy lahinguga Põhjus, ajend Põhjused: -Inglismaa püüe taasvallutada Prantsusmaalt alasid Ajend: -Inglise kuninga Edward III trooninõudlus Crecy lahing 26. august 1346 Prantsusmaal Saja aastase sõja tähtsaim lahing Murrang sõjapidamises (tulirelvade kasutuselevõtt) Inglastest vibukütid Prantsusmaal raskerelvastusega rüütlid Prantsusmaa sai lüüa Lahingu käik Edward III taandus Pariisi juurest La Manche’i ranniku poole Prantslased jõudsid neile järele Inglased asusid heale positsioonile Prantslased ründasid plaanita Genova ammukütid põgenesid Inglise rüütlid ründavad prantslasi Prantsusmaa kaotus
http://www.abiks.pri.ee Nimed F.D.Roosevelt -USA president 30. Aastatel A.Hitler -Saksamaa peaminister, diktaator B.Mussolini -Itaalia diktaator J.Stalin -NSVL diktaator W.Churchill -Suurbritannia peaminister O.Strandmann -Eesti riigivanem K.Päts -Eesti esimene president V.Lenin (Uljanov) -NSVL rajaja I riigijuht F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmav...
IV ristisõda mis õnnestus, mis ebaõnnestus? Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270. Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku ,,püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjus oli ikkagi see, et Püha Maa olid vallutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike Jeruusalemma. Türklased aga seda ei lubanud ja see ajendaski ristisõdu alustama. Lisaks olid Itaalia rikkad kaubalinnad Veneetsia ja Genova, kelle kolooniad olid piki Väike-Aasia ja Palestiina rannikut, oma valduste pärast tõsiselt mures.( türklaste oht!) Paavst Urbanus II kutsus Euroopa ristisõdadesse, et vabastada Kristuse haud. Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linn...
WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne vastupanu Prantsumaale. Tulemuseks ...
Türreeni meri Türreeni meri on Vahemere osa Itaalia mandriosast lääne pool. Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga. Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria Korsikal: Bastia, Sardiinias: Ca...
Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel Rahvasteliit Rahvasteliit loodi Pariisi rahukonverentsil 1919 a. jaanuaris, RL põhikiri kinnitati 28. apr. 1919. Selle loomisele kirjutas alla 44 riiki, kõrvale jäi aga USA, kes ei ratifitseerinud Versailles rahulepingut samuti Saksamaa ja tema liitlased ning Nõukogude Liit. Rahvasteliit alustas tegevust 1920.a. jaanuaris Genfis. Rahvasteliidu juhtorganiteks olid Täiskogu ning Nõukogu. 1920.a. novembris toimus Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muu...
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, te...
Koigi Kool ITAALIA Referaat Õpilane: Kert Piirimäe Juhendaja: Anne-Mai Jüriso Koigi 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus............................................................................................................. 3 2. Lühiandmed............................................................................................................4 3. Itaaliast ültse.................
Usundiõpetus "ECCE HOMO!" Mis on tõde? Pontius Pilatus ja Jeesus kahekõne P.P sümpaatia ja poolehoid Kreeka keel Johannes; "Pilatus ütles nüüd talle: "Sina oled siis ikkagi kuningas?" Jeesus vastas: "Need on sinu sõnad, et mina olen kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe sees, kuuleb minu häält." Hukkamõistmine Saabuv paasapüha Valik: kas vabastada Barabas või Jeesus Rahvas nõuab Barabase vabastamist Pontius Pilatus; "Sellest süüst pesen ma oma käed puhtaks." "Ecce homo!" Johannes; "Ja sõdurid punusid kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid tema juurde ja ütlesid: "Tervist, juutide kuningas!" ja andsid talle kõrvakiile. Ja Pilatus läks taas välja ja ütles neile: "Vaata, ma toon ta teile välja, et te saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd." Siis tuli Jeesus välja, kandes kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja P...
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellel...
Keskaja linn Linnade tekke eelduseks oli käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurimaks linnaks Pariis umbes 100 000 elanikuga. (Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogu...
Itaalia rahvastik ja majandus Maila Meldre 9a Jõhvi Gümnaasium Itaalia rahvastik Andmeid Itaalia rahvastikust Itaalias elab 59 546 696 elanikku Rahvatihedus on 194,5 inimest/km². Linnades elab 67% rahvastikust Umbes 20 mln. Itaalia päritoluga inimest elab välismaal Peaaegu viiendik Itaalia elanikest on üle 65 aasta vanad Rahvulik koosseis 94,5% itaallased 2,5% sardid 1% retoromaanid (Alpi rahvad friuulid ja ladiinid) 0,5% tiroollased 0,3% frankoprovanssaalid Suurema elanikkonaga linnad: Rooma 2 541 000 elanikku Milano 1 247 000 elanikku Napoli 1 008 000 elanikku Torino 862 000 elanikku Palermo 683 000 elanikku Genova 605 000 elanikku Rahvastiku tihedus Click to edit Master text styles Tänu mägisele Second level pinnamoele paikneb Third level ...
docstxt/.txt
Tallinna 32. Keskkool Raamatu retsensioon ,,Paganini needus" 2004 ,,...Kaasaegsete silmis oli Paganini deemonlik kuju, mõrtsukas ja galeeriori, koguni saatana poeg- ,,kuradi viiuldaja". Werner Fuld näitab originaaldokumentidele tuginedes, kuidas niisugune legend kujunes. Paganini oli muusikaajaloo esimene superstaar. Ringreisidel läbi Euroopa viis ta publiku hullumiseni. Edu haripunktil oli ta oma aja kõige kõrgemini tasustatud esineja. Keegi ei tundnud meest, kes kunagi ei naernud. See mehhanism toimib tänini- mida vähem ühest staarist teatakse, seda elavamalt sünnitab publiku ja ajakirjanike fantaasia kuuldusi ja legende. Tema allakäik algas siis, kui ajakirjandus häälestus tema vastu. Ta oli pidevalt vaheldust nõudva uusaja staarikultuse esimene produkt ja ohver..." ELUKÄIK Paganinid el...
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetaja...
Suured maadeavastused Suurte maadeavastuste põhjused Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping...
ROMANTISM • on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes Romantism kirjanduses • Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Roma...
Paremad põllumaad asuvad aga põhjaosas. 5.2 Tööstus Tööstus on Põhja-Itaalias esikohal, sest seal paiknevad ka suuremad linnad. Riigi kasinate toorainevarude tõttu iseloomustavad Itaalia tööstust häid oskustöölisi vajavad tööstusharud (auto-, kummi-, aparaaditööstus, peenmehaanika ja tekstiilitööstus). Sadamalinnades on imporditava nafta baasil rajatud suured keemiaettevõtted ning koksibaasid. Suure osa tööstustoodangust annab Milano-Genova-Torino piirkond. Olulised on ka käsitööharud, mille toodang on unikaalne. 5.3 Import Liha ja kala Masinaid Kütust Energiaseadmeid 5.4 Eksport Masinaid Veondusseadmeid Rõivaid ja jalatseid Veini Elavhõbedat Marmorit 6. Iseärelik Itaaliale Turism Itaalia kuulsaim ja vaadatuim vaatamisväärsus on Venezia. Seda külastab aastas üle 7,7 miljoni inimese. Itaalia populaarsemas puhkepaigas on 118 saart, 77 kanalit ja 400 silda.
PEREKOND AMATI Amati, Stradivari ja Guarneri, kelle nimed on saanud peagu sünonüümseks sõnaga viiul, elasid ja töötasid Gremona Itaalias 16, 17 ja 18. sajandil. Nende tööd esindasid kõrgemaid kultuuri saavutusi ja kuntsliku pärandit. Nende teadmiste kogumit on edasi kandnud generatsioon kuntsnike, meistreid, teadlased, matemaatikud ja muusika intstrumentide tegijad renesansi aegsest Itaaliast. 16. sajandi kestel olid Itaalia põhilisteks keelpillide tootjateks Põhja-Itaalia linnad Gremona, Venezia, Bresika. Genova omas suurt mõju algsel viiuli arengul. Andrea Amati (sündinud enne 1511, suri 24. detsembril, 1577 aastal) Gremona linna elanik oli ilmselt viiuli ja selle perekonna algataja. Siiani vanim Andrea Amati poolt valmistatud keelpill pärineb aastast 1564, see oli osa ehitud pillidest ( üli detailne, kullatud ning sümbolitega) valmistatud Prantsuse kuningale Charles IX. Sellest komplektist on alles, vaid kaheksa. Ülejäänud hävines...
Johann Köler' ist Johann Köler sündis 8. märtil aastal 1826 Vastsemõisas. Köler suri aastal 1899 22. aprillil Peterburis. Tema aluse eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 1857...
1930-rahvasteliit ei suutnud taltsutada sõjakaid suurriike. mussoliini tahtis et vahemeri muutuks itaalia sisemereks. saksa laienemine 1933-1939. 1930 lõpus-sõjakad suurriigid hakkasid innukalt oma vallutuskavasid teoks tegema. hitleri eesmärgiks oli suur saksamaa loomine. 1938-hitler hakkas oma ideid ellu viima. esmalt okupeeris saksamaa austria.(anlussiks hakati seda nimetama siis).hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ja teda toetas mussoliini. müncheni kokkulepe-1938 (nad on meid maha müünud) 1938 sügis-hitler nõudis tehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. suurbritanni peaminister-neville chamberlain. 1938 29. sept-suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, itaalia sõlmisid müncheni kokkuleppe. 1939 kevad-sakslased vallutasid kogu tehhoslovakkia, sest see riik oli väidetavalt lagunemas. tehhis moodustati saksamaast sõltuv vasallriik. hitler esines rahu kaitsjana. 1939 kevad-saksamaa nõudis, et poola...
diplomaatilise missioonide eest ja sooritas ulatuslikke reise Birmasse, Tonkingi ja Annamisse. Tagasitee merd ja maad mööda viis ta Khanbalikist läbi (Põhja-Hiina) Zaituni sadamasse (nüüd Chafu). Lühikest aega viibis ta Jaave saarel. Reisides Hormuzest läbi Calicuti (Malabari rannik) ja Somnati (Gudzerat, Cambay laht) jõudis Marco Polo maad mööda Trapezunti Mustal merel. Peaaegu veerand sajandit hiljem naases ta 1295. aastal Veneetsiasse. Genova-Veneetsia sõja käigus sattus Marco Polo Vanglasse. Ta kasutas seda aega (1298-99) oma reisiaruande dikteerimiseks kaasvang Rusticusele, kes selle kirja pani. Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule ja Pauthier) on tõestanud, et paljudel Polo juttudel on tõepõhi all. Veneetslaste reisijutte loeti palju ja vaieldi nende üle 14.-16 sajandini
Referaat Geograafia Pärnu Ühisgümnaasium 7b klass Kristi Tiido 2009 / 2010 õ/a Christoph Kolumbus (itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat mö...
Tartu Descartes'i lütseum Frederik Pelska 8.A klass KIIVI JA SIDRUN Sidrun Sidrun on hariliku sidrunipuu vili. Sidrun on tähtis toidulisand, maitsestaja, samuti limonaadi koostisosa. Sidruni päritolu Päritolu sidrunist on mõistatus, kuigi arvatakse, et sidruneid esimesena kasvas Lõuna-Indias, Põhja-Birmas ja Hiinas. Nad sisenesid Euroopa lähedal Lõuna-Itaalias hiljemalt 1. sajandil , Vana Rooma ajal. Kuid nad ei olnud laialdaselt kasvatatud. Sidruni esmakordselt registreeritud kirjandust 10. sajandi araabia traktaat põllumajandusele ja kasutati ka ilutaimedes, alguses islami aedates. Esimene oluline sidruni kasvatamine Euroopas algas Genova keskel 15. sajandil. sidruni hiljem kasutusele Ameerikas aastal 1493, mil Christopher Columbus tõi sidruni seemned Hispaanias oma reisilt. Sidruni...
Itaalia toidukultuur Inimeseõpetuse referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Pitsa..........................................................................................................................................4 2.Pasta.........................................................................................................................................6 3.Juust.........................................................................................................................................8 Kasutatud allikad...............................................................................................................
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Christoph Kolumbus Referaat Koostaja: Karina Jätsa 10E1 klass Harjumaa 2020 1 SISUKORD: Sisukord................................................................................................................... ........................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................. ...................................................... 3 Kolumbuse lapsepõlv.................................................................................................................. .............................. 4 Kolumbuse esimene avastusretk Ameerikasse..................................................................................
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
ESITLUS - ITAALIA Majandus · Riik ostab elektrit Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Naftat ja gaasi põhiliselt Venemaalt ja LähisIdast · Loodusvarade poolest vaene ning enamus ressursse imporditakse. · SKT arvutuste poolest on Itaalia majanduse poolest suuruselt 7mes maailmas, Euroopas neljas. · Tööstust esineb rohkem põhjaosas, põllumajandust lõunas. · Enamik vajalikust toormaterjalist tööstusharudes on imporditud. · Suureks ekspordiks on mootorsõidukid (Fiat Group, Aprilia, Ducati), keemiatööstus, naftakeemiasaadused, elekter, kodutehnika. · Suurt rolli mängib turism. Üle 43 miljoni inimese aastas, kuulsaim vaatamisväärsus Veneetsia. KAUBANDUS · Peamised kaubanduspartnerid Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. · Import ületab ekspordi tänu energia ja loodusr...
Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale maale langes ristisõdijate kätte edessa ja antiookia ning 1099 juulis pärast kuuajalist piiramist ka jeruusalemm. Eduka sõja järel moodustati pühal maal ...
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis...
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
Maadeavastajad Christopher Kolumbus ja Ferdinand von Wrangell kool klass nimi 2008 Christhoph Kolumbus Christoph Kolumbus (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu allAtlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transpo...
Üldine Ajastu Üldistus Zanrid Heliloojad maailm Kestis 5. saj.-14.saj. *Psalmoodia Esimesed *Linnade kujunemine Kõige tähtsamaks *Hümn nimepidi *Feodaalne killustatus Keskaeg peetakse *Antifoon tuntud *Rahamajanduse jumalat,asendatakse *Reponseerimine heliloojad on arenemine koolisüsteem . Kunst on Leoninus ja *Kapitalistliku anonüümne(eeskuju Nt.Leoninus Perotinus. majanduse tekkimine antiik-Kreeka "Viderunt omnes" *Maadeavastused skulpt.)Tähtsamad on ...
1. Millised on kolmanda maailma ühised iseloomujooned ? 2. Milline on 3 maailma roll külma sõja ajal ? 3. Kuidas jaotaksid maailma sina, põhjenda. 4. Millal toimus valge revolutsioon ja mis see oli ? 5. Millal toimus islamirevolutsioon ja mis see oli ? 6. Milline on olnud Iraak Saddam Husseini ajal ? 7. Kuidas loodi Iisrael ? 8. Loetle sõdu, milles osales Iisreal. 9. Mis on Intifada ? 10. Millised arengusuunad ilmnesid Ladina Ameerikas 20.saj jooksul ? 11. Kes on sandinistid ? 12. Miks on tänapäeva Ladina Ameerika olulisemate probleemide lahendamine keeruline ? 1. Raske majanduslik olukord- arengumaade majandus sõltub emamaadest ja arengumaade ülesandeks on toota emamaale tooraineid. Peale iseseisvumist pidid noored arengumaad end ise ära majandama ja see tähendas sõltuvust suurriikidest. Suurriigid tahtsid majandusliku abi vastutasuks ligipääsu maavaradele, kuid arenguriigid jäid tihtipeale võ...
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka k...
KAUBANDUS KESKAJAL Tallinn, vana nimega Reval, kujunes 14. sajandiks üheks olulisemaks vahesadamaks Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel. Hansalinn Tallinna õitsenguaeg oli 15. sajand, mil linn ehitati tänu kaubandusest saadud tulule suurel määral ümber. 15. sajandist pärinevad ka enamik tänaseni säilinud ehitusmälestisi: keskaegsed kaupmehemajad, kirikud, gildihooned ning raekoda. Tallinna vanalinn on kauneim monument kunagise hansalinna võimule ja vaimule. Nii nagu soodustas kaubanduse areng linnade teket, soodustasid ka linnad kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad peagi jõukaks. Pärast ristisõdasid elavnes kaubavahetus Vahemerel. Juba enne olid Aasia kaubad jõudnud läbi araablaste vahenduse Euroopasse, kuid muidugi tunduvalt kallimana. Vahemerel haarasid endale juhtpositsiooni Veneetsia ja Genova linnriik, vallutades endale ka ümbritsevaid valdusi. Enamus kaubateede...
Linnaühiskond 1. Linnaelu areng a) Linnade tekke ja arengu tähtsus kõrgkeskajal: lõppes naturaalmajanduse arengujärk alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis muutus ühiskonna üldilme senises agraarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 1...
Kas ja kuidas Saksamaa astus samme Teise Maailmasõja poole? Pärast Esimest Maailmasõda oli inimesed hirmunud ja lootsid, et mitte midagi sellist kunagi enam ei juhtuks. Esimene Maailmasõda lõppes Versailles' rahulepinguga, millega määrati sõja kaotajale, Saksamaale, karmid tingimused. Tingimuste kohaselt pidi Saksamaa loovutama umbes kaheksandiku oma territooriumist. Peale selle pidi Saksamaa vähendama oma sõjaväge, keelati lennuväe ja allveelaevade omamine, samuti piirati laevastikku. Lisaks kõigele sellele pidi Saksamaa maksma reparatsioone võitjariikidele. Saksamaa jaoks oli olukord täiesti lootusetu ning samm haaval viidi Saksamaa uue sõjani, selleks, et päästa riik Versailles' rahulepingu tingimustest. Esimene Saksamaa samm Teise Maailmasõtta toimus 16. aprillil 1922. aastal, Itaalias Genova eeslinnas Rapollos, kus Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariik sõlmisid Versaille's süsteemi vastase koostöölepingu. Sellega alustas ...
Tõrva Gümnaasium Linda Talts 10 a klass ITAALIA Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on...
annaabi.ee 
