Corpus Humanum inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons ...
I käändkond Esimesse käändkonda kuuluvad (peamiselt) a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on -ae. * Käändelõpud liituvad I käändkonnas sõna nominatiivi tüvele, mis saadakse nominatiivi lõpu -a eraldamisel: puell-a. II käändkond * II käändkonda kuuluvad: a) us- ja er-lõpulised meessoost sõnad ja b) um-lõpulised kesksoost sõnad. * II käändkonna ainsuse genitiivi lõpp on –ī * Erandlikult on us-lõpulised II käändkonna maade, saarte, linnade ja puude nimed naissoost. Nt Aegyptus, ī f – Egiptus Parus, ī f – Paros (saar) pōmus, ī f – viljapuu / õunapuu * Erandlikult on kesksoost II käändkonna us-lõpulised sõnad: vulgus, ī n – lihtrahvas pelagus, ī n – meri vīrus, ī n – mürk III käändkonna nimisõnad * III käändkonda kuuluvad kõigist kolmest soost (mees-, nais- ja kesksugu) nimisõnad.
3) Silp on pikk, kui selle vokaal on enne kaashäälikute ühendit. 4) B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks. 5) Kui vokaal on enne vokaali, siis see on lühike silp 6) Al-, -ar-, -at-, -in-, -os- on alati rõhulised või pikad. 7) Ol-, ul- on alati rõhuta ja lühikesed. 1)Nimisõna põhivorm koosneb nomitatiivist, genitiivist ja soost. 2) Mitu deklinatsiooni on ladina keeles? Viis 3) Kuidas määrata deklinatsiooni? Ainsuse genitiivi lõpu järgi. 4) Nimetage 1.-5.dekl. tunnused. 1. ae 2. i 3. is 4.us 6. ei 5) Kuidas määrata sugu? Nominatiivi järgi 6) Mis soost on kõik a-lõpulised nimisõnad? naissoost 7) Mis soost on -um, -on-lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen.lõpp? Tooge näide. Kesksoost, skeleton. 8) Mis soost on enamik us-lõp.nimisõnu?Meessoost. 9) Mis lõpud võivad olla us-lõp.nimisõnadel genitiivis? I, us, is 10) Nimetage us-lõp.nimisõnad, mis on kesksoost
• NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna • carmen, minis n – laul, luuletus - Gen lõpp – is = III käändkond - N (neutrum – kesksoost sõna Abiverb ESSE ´olema´ olevik • MINA OLEN --- SUM • SINA OLED --- ES • TEMA ON --- EST • MEIE OLEME --- SUMUS
Küüs : küüne: küünt Lik-lõpulised käänduvad nagu sõna tikk Maastik: maastiku: maastikku/ maastikke: maastikest e maastikkudest VII kk Tainas : taina : tainast (enam ei ole taigen!) Pale: palge : palet palged (mõte-tüüp) Pale: pale: palet paled (kõne-tüüp) Kohus: kohtu: kohut Pisut: pisku: pisut ---------------- mitm puudub Mis on švaa ja miks sõna sõber omab nimetavas käändes e tähte Vanasti oli sõna järgmine Sõpra : sõbran; sõprada (genitiivi n teeb klusiili nõrgaks p-b) Siis toimus lõpukadu Sõpr : sõbra: sõpra Hääldust parandab švaa SÕBeR, algul see puhas e veel ei olnud, vaid hästi nõrk vokaal. Seda hääldust soodustavat häälikut kutsutaksegi --- švaa Ülesanne Pane kirja kõik, mis meelde jäi Loe uuesti kõik üle ja märgi üles, mis puudu jää!
a, um Fallax (petlik) fallacis fallacior , ius fallacissimus, a, um Alacer, is, e (reibas) alacris alacrior, ius alacerrimus, a, um Celer, is, e (kiire) celeris celerior, ius alacerimus, a, um Audax (julge) audacis audacior, ius audacissimus, a, um Erandlikult moodustatavad võrdlusastmed • Järgmistel võrdlusastmetel moodustatakse ülivõrde vormid genitiivi tüvest lõppudega – limus, -lima, -limum Algvõrre Ülivõrre Difficilis, e (raske, keer.) dificillimus, a, um Dissimilis, e (erinev) dissimillimus, a, um Facilis , e (kerge, lihtne) facillimus, a, um Gracilis, e (peen, õrn) gracillimus, a, um Humilis, e (madal) humillimus, a, um Similis, e (sarnane) simillimus, a, um !! Kui us-, a-, um-lõpuliste omadussõnade lõpule eelneb vokaal, moodustatakse
dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse genitiivist ainult lõpp koos muutunud tüveosaga. Praktiliselt saab käändkondi üksteisest eristada ainsuse genitiivi lõpu järgi. Käändkondi ehk deklinatsioone on viis. Käändkond Gen. Sing. Gen. Pl. Gen. Pl. I -ae -a-rum a-tüvelised II -i -o-rum o-tüvelised III -is -um, konsonant- ja
Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome- ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde. Arvatakse, et juba uurali algkeeles oleks saanud eristada nominatiivi, genitiivi, akusatiivi, latiivi, lokatiivi ja separatiivi. Eesti keele vanimad käändelõpud on arenenud ilmselt derivatsioonisufiksitest. Hiljem sündisid käändelõppudest liitkäändelõpud. Nii saadi sise- ja väliskohakäänete lõpud. Läänemeresoome vanemate käänete jäljed eesti keeles Nominatiiv on säilinud, ikka lõputa. Lokatiivi tunnus kadus (lõpukadu!), v.a kirderannikumurdest (eR), 19. sajandil toodi eR-st essiivi na-tunnuse kujul tagasi
7. Mis soost on –um, -on- lõpulised nimisõnad? Mis on nende Gen. Sing. lõpp? Tooge näiteid. Kesksoost. Nende Gen. Sing lõpp on –i. Nt. Collum. 8. Mis soost on enamik –us-lõpulisi nimisõnu? Meessoost. 9. Mis lõpud võivad olla –us- lõpulistel nimisõnadel genitiivis? –i, -us, -ris, -dis. 10. Nimetage –us-lõpulisi kesksoost nimisõni. corpus, morbus, pectus 11. Mis soost on –u-lõpulised nimisõnad? Mis on nende genetiivi lõpp? Kesksoost ja genitiivi lõpp on us 12. Rõhk langeb kui kaks esimesele kui rohkem siis eelviimasele 13. Kui eelviimasel silbil diftong siis pikk silp 14. silp on pikk, kui selle vokaal on enne 15. B, c, d, g, p, t + l, r ei tee silpi pikaks 16. Kui vokaal on enne vokaali, on see lühike 17. –alis, -aris, -atus, -inus, -osus on alati pikad lõpus 18. –icus, -ulus, -ula, -ulum on alati lühikesed 19. Millest koosneb omadussõna põhivorm? Kõikide sugude nom ainsuse vormidest 20
16.saj kirjasõna on vähe säilinud sõdade ja 2 kristliku suuna vastanduse tõttu. Kullamaa käsikiri (1524-32) - põhjaeestikeelne kirjasõna, kus alamsaksa- ja ladinakeelse teksti seas on Eesti üld- ja kohanimed, üksikud eesti sõnad. Käsikirja lõpus on 2 eestikeelset palvet. Käsikirja on koostanud Lelow (Saareste seab kahtluse alla) ja Gulerth. Iseloomulikud jooned: ai pole veel ae-ks muutunud. Nõrga klusiili hääldus sõna keskel ja lõpus tugevam. Lõpu- ja sisekadu on toimunud. Genitiivi lõpp osaliselt säilinud. Kaasaütlev tekkimas. Imperatiiv juba t-lõputa. Eitussõna esineb kirdemurde kujul. On olemas ma-liitelised tegevusnimed. 1525 I eestikeelne mittesäilinud raamat pole säilinud, aga selle kohta on hävitamise märge Lübecki toomdekaani raamatus. Schleswigi arhiivi andmeil arestis Lübecki raad 1525 vaadi, sisaldades luterlikke raamatuid ja eesti, läti, liivi k missatekste (Lutheri kristliku jumalateenistuse läbiviimise juhised?), mida taheti Riiga saata
NT: Sina, nina, tragi, kala, tumeroheline 2. ja 3. välde esinevad pikkades rõhulistes silpides. NT: kallas ja kallas. ÜHESILBILISED SÕNAD ON ALATI 3. VÄLTE. Vormiõpetus. Maja+ de+ ni eba+maja+nd+us+lik aglutinatsioon-vormi moodustud, kus süna tüvele lisatakse tunnuseid, liiteid ja lõppe. Süsi söe süt+t asi asja süda sõdame südan+t oda oda osa flekstioon-muutub sõna tüvi VV-välte vahetus (2.pauna, 3.pauna) LV-laadi vahetus GV-genitiivi vahetus (kurgi kurki) vokaali vahetus esineb mitmuse osastavas käändes ja võrdlusastmetes. Kass-kassi-kasse i-e kuuske-kuuski e-i tuleb tige peni ja uriseb u-e i-e e-i a-u-i-e A-tüve sõnade puhul tuleb vaadata sõna esisilbivokaali. Kujuvaheldus-juhtum kus sõnatõvel on kaks kuju. Vokaal ja konsonant kuju. AV-liigid VV-vältevaheldus Sõna üks tüvi on teises vältes ja teine kolmandas välted. 2v 3v Nt: paun pauna pauna latt lati latti
see hakkas võrdlemisi varakult kaduma. Järgnevalt on esitatud ajaloolised arvutunnused koos lühikommentaaridega. Singular • Ø Duaal • -n • -j Pluural • -i (selge mitmuse tunnus varases läänemeresoome (lms) algkeeles, juured ulatuvad Uurali algkeeleni) • -a (seda on peetud i-mitmuse teisendiks, palju seletusi) • -t (nominatiivis kindlasti lms-volga algkeeles; levik genitiivi (-ten/-δen-tunnus) lms algkeeles; muudesse käänetesse järk-järgult II aastatuhandel) 8 • -e (nt sõnavormis silme; see on t-mitmuse variant) • -k(?) (see tunnus on olnud vähemalt mitmuse 1. ja 2. isiku pronoomenite lõpul: *mek, *tek > me, te; võimalik, et ka mujal) • -se (esineb Mulgi murdes, nt kanase ‘kanad’; ilmselt analoogiavorm ne-sõnade alusel)
ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Ares on vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliks on raisakotkas, oda kiiver ja kilp. Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Algselt kasutati sõna nominatiivis ainult jumala tähenduses ja genitiivi vorm haidou märkis jumal Hadese elupaika. Hiljem võeti ka nominatiiv kasutusele allilma tähenduses. Kerberos oli Hadese kolmepealine koer. Sümbolid: küpress, nartsiss, Kerberos, (Nähtamatuse kiiver) Hephaistos on vanakreeka mütoloogias tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal
Ich fahre damit. Ma sõidan sellega (selle autoga, bussiga) Sie denkt daran. Ta mõtleb sellele. Wofür interessierst du dich? Millest sa oled huvitatud? NB! Kui küsitakse konkreetselt isiku järele, siis kasutatakse eessõna ja käände küsisõna. An wen denkt sie? Kellele ta mõtleb? Mit wem fährt sie nach Paris? Kellega ta Pariisi sõidab? KÄÄNDED Genitiivi, datiivi ja akusatiivi küsimused on küll tõlgitud siin eesti keelde, kuid need on ainult esmased, eestlasele sissejuhatavalt antud küsimuste tõlked. Saksa keeles ei ole need küsimused nii ühemõttelised, kui siin mustvalgel näib. Vt. edasi. Saksa keeles on neli käänet: SINGULAR PLURAL Nominativ wer?/was? der die das die kes?/mis?
V käändkond DefinÄtio V -ei [r]E' eI' f - riik, varandus, riie, asi! [di]E's, E'I' m!(f) päev Cas]us, m Üs juhtum, juhus IV Causus juhtum Causus juhtumi Casui juhtumile Casum juhtumit Casu juhtumiga Susperfici]E's , E'I' f kinnisvara, ehitis, hoone V III käändkond Declinatio III -is (gen) Iudex, dicis m kohtunik lE'x, lE'gis f- seadus nÖmen, minis n nimi Kolmandas käänkonnas nominatiivi lõpp puudub. Tüvi leitakse genitiivi lõpu IS eraldamisel. Ees olev osa näitab muutust sõna tüves. actiÖ, actiÖnis, f hagi actiÖnI' haigile actiÖnem hagi actie hagiga iÜs, iÜris n - õigus iÜrI Iüs iÜre IÜS Sõnajärg: Ladina keeles paikneb põhisõna alati enne täiendit. Peremehe maja. Maja põhisõna. Nom. Täiend peremehe. Kelle mille. Gen. Maja peremehe. Domus domini. Sõjaõigus. Ius belli. TEKS IV 19. Poolte vahel. 20. Leiba ja tsirkust. 21
Substantiivide sugu(genus): Meessugu-genus masculium(lüh m.) Naissugu- genus femininum(lüh f.) Kesksugu-genus neutrum (llühend n.) ÕISIS KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL Käändkonnad ehk deklinatsioonid Genitiivide lõpud: I ae II i III is IV us V ei Käänamisreeglid tabeli jaoks: 1) Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond. 2) Leida sõna tüvi a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel. 3) Liita tüvele käändelõpud. Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus
Akusatiiv väljendab olendit või eset, kellele või millele tegevus või tähelepanu on otseselt suunatud. Akusatiiv vastab sihitavale käändele. Eesti keeles sihitav kääne puudub, selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada kolme erineva käände abil: Kauf den Bleistift! Osta pliiats! Nimetav. Er kauft einen Bleistift! Ta ostab pliiatsit! Omastav. Sie hat keinen Bleistift! Tal pole pliiatsit! Osastav. Eessõnade rektsioon: Genitiivi nõuavad: anstatt, auBerhalb, diesseits, halber, hinsichtlich, infolge, inmitten, innerhalb, jenseits, kraft, mittels, oberhalb, statt, um ... willen, ungeachtet, unterhalb, unweit, vermöge, zeit. Daativit nõuavad: aus, auBer, bei, entgegen, gegenüber, gemäB, mit, nach, nächst, nebst, samt, seit, von, zu, zuwider. 15 H. Andresson, M. Paivel Saksa keele õpik algajaile, Tallinn, 1990, lk 35.
a terminatiivis, essiivis, abessiivis ja komitatiivis (suure_ koeraGA), kus ühildub ainult arv ja adjektiiv püsib genitiivis. Loendavate sõnade ehitus sarnaneb slaavi keeltega. Eesti arvsõnadel on kaks käitumisviisi: 1) kaks, mitu, hulk, 2) üks, kõik, kumbki, iga, mõni. Komparatiivi märgitakse partikliga ,,kui" või elatiiviga. Eesti keeles on nii ees- (PIKI jõge) kui järelsõnalised fraasid (jõulude AJAL). Eessõnad võtavad genitiivi, järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA). Enamik ees- ja järelsõnu käivad koos adverbiga (maja ümber ümber tegema). Täiendiga laused moodustatakse et'iga (ma tean, et ta lahkub), ka küsilausetes (ma ei tea, kas ta lahkub), partitsiiplausetes, da-infinitiivi (ta tahtis lahkuda) ja nominalisatsiooni (tema lahkumine tekitas viha) sisaldavates lausetes
1. Genitiiviga esineb enamik postpositsioone, nt all, pool, vältel, peal, äärde, ümber, tõttu, kaupa, viisi ning mõned prepositsioonid, nt üle, ümber, läbi. 2. Partitiiviga esineb enamik prepositsioone, nt enne, keset, vastu õhtut, mööda teed, piki randa. 10 Partitiiviga esineb ka nii pre- kui postpositsioonina talitlev mööda ja postpositsioon pidi. 3. Genitiivi ja partitiiviga, nt alla, kaudu, ligi, pärast, vastu, nt alla (postp) + genitiiv = kohasuhted: metsa alla, rehe alla alla (prepos) + partitiiv = suunasuhe: alla mäge, alla voolu pärast = põhjus asja pärast (postpos), aeg: pärast loengut (prepos) 4. Genitiivi ja nominatiiviga, nt postpos läbi (väljendab nii aega kui ka põhjust ja vahendit), otsa, nt talv läbi, päev otsa; genitiiviga läbi väljendab põhjust: minu käe läbi, genitiiviga otsa väljendab kohta: mäe otsa. 5
• Ine -snA (*silmäsnä) kanssa) • El -stA (*silmästä) • Instr -(i)n (*silmin) • All -llen (*silmällen) • Eksts -ntA (*kotonta) • Ad -llA (*silmällä) • Prolat -tsek, -tsen • Abl -ltA (*silmältä) (*silmitsen) Arvukategooria kujunemine Singular Pluural • Ø • -i (selge varases lms, juured Uuralini) • -t (nominatiivis kindlasti lms-volga; levik genitiivi (-ten/-δen) lms-s; muudesse käänetesse järk- järgult II aastatuhandel) • -k (q) (*mek, *tek > me, te) Sisekohakäänded + -e (sidevokaal) + -n (latiivi lõpp) > -sen/-zen > -hen s + -nA (lokatiivi lõpp) > -snA + -tA (separatiivi lõpp) > -stA lms-volga latiivilõpp Väliskohakäänded + -e (sidevokaal) + -n (latiivi lõpp) > -len
· Ortograafiareformi ei esita (diplomaatiliselt), vaid kasutab. · 5 käänet (N, G, Acc, D, Abl). Käänamisreeglid vastavuses tegeliku keelekasutusega. G praegusel kujul, Acc= partitiiv Salomo Heinrich Vestring 1710-1720 sõnaraamat · Esimene sõnaraamat, kus eesti keel on esimesel kohal · Käsikiri, eesti-saksa sõnastik, esimene eestis. 8000-9000 sõna. Järgmiste sõnastike aluseks. · Esitab põhivormi (N), genitiivi lõppsilbi või vormi, näitab tüvevokaali · Kasutusnäiteid, selgitusi, paralleelvorme, liitsõnu. Anton Thor Helle 1732 · Käsiraamat: grammatika, eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend) · Sõnaraamatus tüüpsõnade numbrid, tüüpsõnade muutmine antud.
Rõhk · Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves. Idex(kohtunik) dicis m iudic/is
kk. (fructus, us > fructus, i); 5. kk. sõnad → 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised → meessugu –us (templum > templus); mitmus (-a) → naissugu (labra mitm. sõnast labrum “huul”, vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare
? prepositsionaal Millest? ? Kus? 7 w Nominatiiv Nominatiivis olev nimisõna esineb lauses tavaliselt alusena: Meie kontor asub Luise tänaval. . . Klient kirjutas lepingule alla. w Genitiiv Genitiivi kasutatakse: 1) kuuluvuse tähistamisel: direktori arvuti firma aadress 2) eituse tähistamisel: . Meil ei ole raha. . Klient ei ole veel lepingut näinud. 3) arvsõnadega (v.a arvsõnaga üks) ja ebamäärast hulka väljendavate sõnadega , , : kaks direktorit
Leksikoloogia põhimõisted: sõna Sõna on üks mitmetähenduslikumaid keeletermineid, sellega tegeldakse erinevates -loogiates. Sõna tunnuseid: 1) permutatsiooni vabadus (sõna asukohta lauses võib muuta); 2) sõnasse ei saa vabalt paigutada teisi elemente, ilma et üksus sellest muutuks; 3) omaette hääldatav üksus. Sõnas on ühendatud tänapäevale ja kaugele minevikule omane. Mineviku jäljed nt. • possessiivsufiksi rudimendid, genitiivi -n • mõni varasem laia tähendusega sõna nüüdseks kitsenenud jne. • Sõnades kajastub kogu meid ümbritsev reaalne maailm, sõnad on mõtlemise vahendid. • Sõna koosneb tähenduspoolest (väljendab mõistet) ja häälikulisest poolest (tähistus/vorm). • Sõnavaras vastab ühele tähistatavale sageli mitu tähistajat. Sõnaga seotud tasandeid (1) • kõlaline, häälduslik külg = sõna hääldus ja selle variandid • kirjapilt = sõna õigekiri e. ortograafia
a) 4. ja 5. käändkonna kadumine: 4. kk. sõnad 2. kk. (fructus, us > fructus, i); 5. kk. sõnad 1. kk. järgi (materies > materia). Ebareeglipärasuste kadumine 3. kk.-s b) Kesksoo kadumine: -um lõpulised meessugu us (templum > templus); mitmus (-a) naissugu (labra mitm. sõnast labrum "huul", vrd. pr. une lèvre) c) väheneb käändevormide arv: nominatiiv läheneb akusatiivile. d) tendents analüütilisuse suunas, osade käänete asendumine eessõnaliste konstruktsioonidega: genitiivi asemel de + abl. v. acc. (gladius militis asemel gladius de milite) või ad + acc. (gladius ad militem); daativi asemel konstruktsioon ad + acc. (utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik
·Pika vokaali või diftongiga lõppevad Eesti kohanimed. VORMISTIKUST: · Ains part: -d aloed, jääd, duod, taid, triod · Au ja nõu, ainsuse part lõputa. Kaitseb mehe au. Uut eelnõu. · Ains illat: -sse · de-mitmuse tunnus de · Mitm part: -sid · i-mitmus puudub II KÄÄNDKOND Astmevahelduseta: · 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (genitiivi lõpul võib e olla) · 4- või 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavad konsonandiga · Olenevalt hääldamisest 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend · tar- ja elu-liitelised sõnad · Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z PÕHITÜÜP PESA
leksikaalselt, nt Ta on niisama pikk kui ema. Ta on emapikkune. Tema ja ema on ühepikkused. Algvõrre e positiiv on tunnuseta, nt valge, hele, küps. Keskvõrre väljendab seda, et kirjeldatavat objekti või tegevust iseloomustab vastav omadus suuremal määral kui üht või mitut teist võrreldavat objekti või tegevust. Tunnuseks on -m/ -ma, mis liitub genitiivi tüvele. Komparatiivne konstruktsioon moodustub komparatiivi vormis adjektiivist ja võrdlusalust väljendavast sõnast või fraasist, mida nimetatakse komparaatoriks. Superlatiiv on spetsiaalne vorm võrdluse klassisisesuse näitamiseks. Superlatiiv väljendab seda, et kirjeldatavat objekti iseloomustab vastav omadus rohkem kui ühtki teist objekti mingis kindlalt piiritletud klassis
3.) vahekeelest eesti keelde: edasised häälikumuutused, rõhulise silbi pikenemine; 4.) omadussõnad erinevate valdkondade puhul; 5.) analoogiliselt on a.) kadunud sugu näitav lõpp, b.) alles konsonandiga lõppev tüvi, c.) rõhk on liikunud viimasele allesjäänud silbile; 6.) mitmekeelsed kombinatsioonid: kreeka tüvi säilib, muutelõpud eesti keelest; 7.) nimisõnade ja partitsiipide puhul: käändelõpu kadu, alles jääb mitte nominatiivi, vaid genitiivi tüvest moodustatud vorm; nimede puhul kaob sageli nominatiivi lõpp; 8.) vokaalides nn iitatsism; 9.) eesliited (a: asotsiaalne, anti: antibiootikum, düs: düsleksia, eu: eutanaasia). 56. Millised on uusajal levinuimad müüdid kreeka keele ja kultuuripärandi kohta? 1.) keskajal ei osatud (tegelikult oskus tuli bütsantsi põgenikega pärast 1453. Aastat) 2.) kopisti märkus käsikirjal: Graecumest, nonlegitur (tegelikult Johannes Argyropulose
tõlgitud luterlik katekismus. Allikas: Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Kordamine · Morfeemianalüüs = segmentimine ja glossimine (morfoliigilise info lisamine) · Morfeem, morf, allomorf (millest oleneb allmorfi kuju?) · Vaba ja seotud morfeem (kui seotud morfeem on seotud nõrgalt, siis nimetatakse kliitik, nt ee k g/ki-liide, ms kO küsimus, ingl k genitiivi s) · Grammatiliste kategooriate omadused (ühes keeles üsna stabiilne hulj, fikseeritud positsioon, üldine tähendus, kohustlikkus, kuuluvus sõna juurde/külge) · Afiksid (pre-, in- ja sufiks + tsirkumfiks, vrd sks k ge+mach+t) · Tagalogi k hiraman 'laenama'; h-in-iraman 'laenas' · Markeeritus ja markeerimatus (nt arv: ainsus-mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik-muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav
Sõnaraamat ja sõna raamat tähistavad eri asju (vastavalt ’teatud liiki raamat’ ja ’teatud kuuluvusega raamat’) ja nende esinemissagedused on väga erinevad, aga mõlemad on igati võimalikud terminid, mille väliskuju järgi ei ole mingit alust otsustada nende ortograafilisuse üle. Peamine sõnade liitmise juures ettetulevate lahkarvamuste allikas on täiendosa kääne. Praegu populaarses dominantkeeles sõnade liitmi- sel genitiivi ei kasutata, mis vähendab selle populaarsust meilgi. Keelte arengu pikas perspektiivis käänded küll kaovad ja tekivad taas üsna loomulikult, aga palju lühema mõjuga terminivalikute juures tasuks vähemalt kaaluda eesti keele senise traditsiooni järgimist. Nimetavaline liitumine Nimetavalise liitumise korral on liitsõna täiendosa nimetavas käändes, näiteks plast+aken, ketas+lõikur, kuul+laager, detektor+vastuvõtja, tu- letis+väärtpaber
annaabi.ee 
