Geneetiliselt muudetud organismid Mark Peskov 9A GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid on elusolendit, kelle DNA on muudetud sellisel viisil nagu see looduses ise võimalik ei ole. Näiteks on võetud ühe taime DNA ja viidud see teise taime DNAsse, samuti võib DNA pärineda ka mõnelt loomalt, bakterilt või viiruselt.Esimesed avastused sellel alal tehti 1944.aastal, kui leiti, et DNA kannab edasi osa pärilikku informatsiooni. Esimene geneetiliselt muundatud bakter loodi 1971.aastal Californias ning 12 aastat hiljem loodi Missouris ja Belgias esimesed GM taimed.1993. aastal tuli turule esimene massitarbimisele suunatud muundkultuur: Flavr Savr tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema.Maailmas on kokku 25 riiki, mis tegelevad GMO kasvatusega, neist 5 asuvad Euroopas. Suuremad kasvatajad on Brasiilia,
Tundmaks ära, millised rakud on sisestatatud võõra DNA vastu võtnud, lisatakse sisestatavale geenile nt ka antibiootikumiresistentne markergeen (märgistusgeen). Selleks, et sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja - DNA osake promootor. 2. GM PÕLLUKULTUURID 2.1. Esimene transgeenne kultuur Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA. 1983.aastal loodi esimene transgeenne taim tubakas, järgnes kauase säilivusega tomat, mille nimeks sai Flavr Savr (1994). Selle GM tomati viljad talusid hästi transportimist ning olid suhteliselt kõrge kuivainesisaldusega. Ning mis peamine viljad valmisid täisküpsuseni taimedel ning ei kippunud mädanema. Kuna turul oli hulgaliselt maitsvamaid tomatisorte, lõpetati Flavr Savr'i turustamine värskete viljadena 1997. aastal, kuid tema tugeva viljaliha tõttu kasutati sorti hiljem konservtomatina. 2.2. GM põllukultuuride levik ja kasvupinnad
kohas. Uue päriliku info lisandumisega mõjutatakse geenide vahel juba varem väljakujunenud vastastikuseid toimeid, mistõttu muundkultuurid on sageli osutunud nt ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saadakse tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kus gmo-d kasvatatakse? Ajaloost Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. GMO-de loomine on kallis protsess, mis on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. GM kultuuride loomisel on esirinnas olnud sellised rahvusvahelised suurfirmad, nagu Monsanto, Syngenta, Bayer,
11. KLASS GMO KAS TARBIDA VÕI MITTE? Uurimistöö SISSEJUHATUS Ühiskonnas on üha enam populaarsus koguma hakanud teema ,,GMO kas tarbida või mitte?". Selle peamisteks negatiivseteks argumentideks peetakse seda, et tegelikult ei teata, milline mõju on tarbijale. Geneetiliselt muundatud organismide üheks peamiseks loomise põhjuseks oli näljahäda leevendamine. Kuna Eesti meedias on viimastel aastatel räägitud palju geneetiliselt muundatud organismidest, siis on töö autoril tekkinud küsimused - Mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid? Millised ohud nendega kaasnevad ohud? Milliste seadustega piiratakse nende kasutamist? Kui palju mõjutavad GMO-d keskkonda?
materjali töötlemisega, ent geneetiline siirdamise abil kombineeritakse väga kaugete liikide ning eluvormide geene. On võimalik kogunisti sisestada bakterilt pärit geene taimedele või siirdada organismi tehisgeene, mida seal varem ei esinenud. Looduses iseeneslikult sellised protsessid ei ole võimalikud. [7] 1.2. GMO ajalugu Esimene geneetiliselt muundatud taim oli tubakas, mis teostati 1983.aastal. See sai võimalikuks tänu bakterile- agrobakterium. See bakter oli võimeline nakatama edukalt taimi, saates neisse väikesed DNA- aasad (Ti- plasmiidi), mis omakorda sokutavad end taimerakkude kromosoomidesse. Tuleb vaid plasmiididele lisada vajalikud geenid, see ollus taimelehele määrida ja uus taim kasvatada. Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Teraviljade muundamiseks tuli oodata, kuna nad on agrobakteritele immuunsed. Selleks
• on vastupidavamad, • Taimed võivad kahjustada nii • paranenud on nende maitse ja keskkonda kui ka teisi organisme. kvaliteet, • Taimede loomine on üsna kulukas • valmivad lühema aja jooksul, protsess ja vaid vähesed • taluvad külma ja väga kuiva, rahvusvahelised • suudavad haigustele ja muudele suurfirmad suudavad sellega tegeleda. kahjuritele paremini vastu panna. • Ei teata nende ohtlikkusest inimorganismidele – võivad põhjustada mõnedel inimestel allergiaid. • Looduslike liikide segunemine GMO’ga. • Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
sisestatud uus pärilikkusmaterjal rakus tööle lülituks, lisatakse ka nn. käivitaja, DNA osake promootor. Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kasutamine ja levik Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA, see väga kallis protsess on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM- kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas.
ebastabiilsemateks kui tavakultuurid (nt. põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. GMO-de kasutamine ja levik.. Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA, see väga kallis protsess on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Valdavat osa muundkultuuridest kasvatatakse USA-s, Argentiinas ja Kanadas. Üksnes 0,01% kogu
GMO Riskianalüüs skk on d ja ergo n oo mika Tööke MIS ON GMO? • Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. GMO AJALUGU • Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. Aastal. • Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. • Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994) • Neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. • Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. ESIMESED GM- KODULOOMAD LEVINUMAD GM TAIMED • Soja (53%) • Tomat • Mais (30%) • Kartul • Puuvill (12%) • Teravili • Raps (5%) • Riis GM LOOMAD • Hiir • Kala
Looduses iseeneslikult sellised protsessid ei ole võimalikud. Geenmuundamise puhul on põllumajanduslikesse kultuuridesse sisestatud mingit kindlat tunnust kandev võõrgeen, mis sisaldab endas lisaks vajalikule omadusele ka antibiootikumile resistentset märgistusgeeni ja geeni talitlust reguleerivat DNA promootorit. Esimene geneetiliselt muundatud taim oli tubakas, mis teostati 1983.aastal. See sai võimalikuks tänu bakterile- agrobakterium. See bakter oli võimeline nakatama edukalt taimi, saates neisse väikesed DNA- aasad (Ti- plasmiidi), mis omakorda sokutavad end taimerakkude kromosoomidesse. Tuleb vaid plasmiididele lisada vajalikud geenid, see ollus taimelehele määrida ja uus taim kasvatada. Nii aretati ka maavitsaline petuunia ja ka puuvill. Turule jõudis tubakas 1994. aastal. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik
tavakultuurid (nt põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kasutamine: Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA, see väga kallis protsess on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM- kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad sordid.
nn mittekodeerivad regioonid, mis osas liikides moodustavad 99% kogu organismi genoomist. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Väga palju toodab GMO'sid ja on esirinnas USA, sest muundamine on kallis protsess ja seda saavad endale lubada agrotööstuskorporatsioonid. Esimene GM bakter loodi aastakümneid tagasi (täpsemalt 1971. aastal) Kalifornias, esimesed taimed aga tehti 80'tel Missouris ja Belgias. Nendel aegadel kasvatati peamiselt mitmeid soja-, maisi-, puuvilla- ja rapsisorte ning tänapäevaks pole mitte midagi muutunud. Tänapäevaks on kasutusele tulnud peamiselt umbrohutõrjet taluvad sordid, millesse on sisse viidud tõrjele immuunsust tekitavad geenid. Need sordid moodustavad 72% GM-kultuuridest. Samuti on ka kasutusel
kaubanduses geneetiliselt muundatud organisme sisaldavad tooteid. Kõige sagedamini loetakse pakenditelt lihatoodete, maiustuste ja kastmete koostist. Üle 50% küsitletud õpilastest valib geneetiliselt muundatud organismide märgistuse esinemise korral analoogse toote ilma märgistuseta. 1. GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID 1.1. Mis on geneetiliselt muundatud organismid? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (näiteks bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. (Ehrlich, et 4 al., 2006, lk 5) Geneetiliselt muundatud organismide tekitamisega tegeleb geenitehnoloogia. Geenitehnoloogia (ehk insenerigeneetika, tehnogeneetika) seisneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri - kromosoomi, plasmiidi või viirusesse
..................................... 13 8. Kirjandusallikate loend.................................................................................................. 14 2 SISSEJUHATUS Mis või kes on geneetiliselt muundatud organism ehk GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogia võtteid kasutades on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA lõigu ehk lihtsamalt öeldes organismid, kelle pärilikust on muundatud viisil, mida looduses ei esine, vastavalt inimese soovidele. Oluline on see, et DNA peab olema stabiilne see tähendab seda, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Kui seda ei juhtu, siis tegemist ei ole GMO-ga. (Keskkonnaministeerium, 2004.)
põua- või niiskustundlikumaiks). Mõlema eeltoodud meetodi puhul tuleb pärast uue kompleksi rakku viimist sellest üksikust rakust kasvatada terve uus taim, sest ainult sellisel juhul saame tõelise GMO. Seda tehakse koekultuuri meetodil. Kasutamine ja levik Muundkultuuride loomisel on esirinnas olnud USA, see väga kallis protsess on jõukohane vaid suurtele agrotööstuskorporatsioonidele. Esimene GM bakter loodi Kalifornias 1971. aastal. Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. aastal. Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994), neile järgnes kauase säilivusega tomat 1993. Seejärel tulid aja möödudes turule ka mitmed soja-, maisi- puuvilla- ja rapsisordid. Müügiks kasvatati GM-kultuure esmakordselt USAs 1995.a. Praegu on levinumateks muundkultuurideks soja, mais, puuvill ja raps. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt
Seda tehakse koekultuuri meetodil. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=35&Itemid=46] (8.03.2008) Levinumad GMO tüübid Laialdasse kasutusse on jõudnud keemilist umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup) või (harvem) ka glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM- kultuuridest). Neid taimi nimetatakse HR-taimedeks (sõnast "herbitsiidiresistentsed"). Taimedesse viidud geen muudab nad tundetuks vastavatele umbrohutõrjevahenditele. Nii võib taimi töödelda igas kasvufaasis. Herbitsiidiresistentsete GM-kultuuride kasvatamine võib oluliselt suurendada antud herbitsiidi (peamiselt glüfiosaadi) osakaalu meie keskkonnas ja toidus. Glüfosaatidega on kaasnevad ka mitmed probleemid. Teise kommertskasutuses oleva rühma moodustavad kahjuriresistentsed (Bt) sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sünteesides
parandatud vitamiinide- ja mineraalidesisaldusega ja füsioloogiliste omadustega põllukultuure. Kui suurem osa tööst toimub veel teaduslike uurinute tasandil, siis mõned nn ,,farm-taimedest" on jõudnud juba põllukatsete staadiumi. 1.2 Geneetiliselt muundatud põllukultuuride ajalugu ja levik Esimene geneetiliselt muundatud taim, transgeenne tubakas, loodi 1983 ning alles üksteist aastat hiljem 1994.aastal loodi transgeenne tomat. Laialdasem muundkultuuride levik algas pärast esimeste muundmaisi ja soja turustamisega 1996.aastal USA-s. 1999.aastal loodi Hiinas GM nisu ning juba 2001.aastaks ületas GM põllukultuuride 1 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid. Tartu (Eestimaa Looduse Fond), lk 5 2 Ehrlich, Ü., Lepik K., Luik A., Pertsjonok A., Ränkel L., Vaarmari K., (2006) Geneetiliselt muundatud
hinnang, millist riski see GMO võib kujutada inimestele või keskkonnale ja millised tagajärjed sellel võivad olla 5. GMO-de kasutamise poolt- ja vastuargumendid 5.1. Huvitav vastuargument ja vastuargumendid 5.2. Pooltargumendid 6. Huvitav argument 1.Mis imeasi see GMO on? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on organism, kuhu geenitehnoloogilisi võtteid kasutades (nn rekombinantse DNA tehnoloogia abil) on stabiilselt genoomi viidud mingid võõrad, selle organismi geenikogumis muidu mitteesinevad geenid, geenifragmendid või muud DNA-lõigud. Oluline on see, et võõr-DNA peab olema stabiilne see tähendab, et ta peab loodud GMO kõigis rakkudes püsima stabiilselt vähemalt mitme põlvkonna vältel. Vastasel juhul pole tegu GMO-ga. 2.Kuidas GMO-sid saadakse? Kui palju nad teistest samaliiki organismidest erinevad ja kus neid kasutatakse? GMO-sid luuakse geenitehnoloogia abil. Võõrastest liikidest
tema järglasteennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta. Transgeensete organismide loomine. Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa. Paljude bakterite, taimede ja loomade pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste organismide geene. Organisme, kellele on viidud võõraid geene, nim. transgeenseteks. Esimene transgeenne bakter tehti 1973.a. Geenitehnoloogia abil on juba praeguseks konstrueeritud suur hulk uute omadustega baktereid, taimi ja loomi, kes toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid: mitmesuguseid raviühendeid, nagu näiteks kasvufaktoreid, verehüübimisfaktoreid, peptiidseid ravimeid, antikehi jms. Praegu püütakse konstrueerida loomi, kes kannaksid inimese koesobivusantigeene
soja-, siguri-, maisliinid ja mitmed geneetiliselt muundatud lillesordid. Ka mujal maailmas (peamiselt USAs, Kanadas, Jaapanis, Austraalias jm) on kasutusel veel mõned muud GMOd, näiteks puuvill, melon, papaia, kartul, suhkrupeet jm. Kasutusse on tulnud peamiselt nende kultuuride umbrohutõrjet taluvad glüfosaatidele (nt Roundup)või glüfosinaatidele (nt Basta) resistentsed sordid (72% GM-kultuuridest). Neisse viidud geen muudab nad tundetuks neil ühendeil põhinevatele umbrohutõrjevahenditele, mistõttu saab umbrohumürgiga töödelda ükskõik millises kasvufaasis kartmata kultuure kahjustada. Samuti on turul ka kahjuriresistentsed sordid (20% GM-kultuuridest), mis tapavad liblikaliste röövikuid kogu kasvuperioodil, sest nad sünteesivad mullabakterist neile sisestatud geeni abil aktiivset mürki. 8% GM- kultuuridest kannavad mõlemat eelpooltoodud tunnust GMO-ga kaasnevad riskid
pipetid regulaarselt kalibreerimisel; jne. Oma arendusosakond peab in house laborites juures olema, et kontrollida ja arendada. Viimasele on alternatiivid robotite ja kitide kasutamine või kommertsiaalsete kitide kasutamine. Kvaliteedikontrollile alternatiive pole. 1. Valideerimise üks osa on laboritevahelised võrdluskatsed, mida viib läbi organisatsioon QCMD. 10. Millised ja millal tehtud avastused olid eelduseks molekulaardiagnostika meetodite väljaarendamisele ? (Nimetage mõned teie arvates olulisemad) 1869 DNA avastamine 1953 kaksikheeliks 1969/70 ensüümid restriktaasid PCR 1989 Taq polümeraas kaksikheeliksite de- ja renaturatsioon nukleotiidide komplementaarsus 11. Milliseid molekulaardiagnostika meetodeid kasutatakse Eestis nakkushaiguste diagnoosimisel? Hübriidimine (sh FISH) PCR
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taksonoomiliste üksust
kus kristallsuhkru konsistents võib taina rikkuda. Siirupis leiduv puuviljasuhkur annab kookidele pruuni välimuse. 1.3 Suhkruasendajad Suhkruasendajaid kasutatakse sageli light-toodetes, sest need annavad vähe energiat. Teatud suhkruasendajate kasutajate rühma moodustavad ka diabeetikud, kes peavad piirama süsivesikute, sealhulgas suhkru tarbimist. Kuigi suhkruasendajate kasutusloa andmisele eelnevad arvukad katsed, on paljud neist läbi viidud katseloomadega, samuti tõlgendatakse katseandmeid erinevates maades erinevalt. Seetõttu tuleks laste, lapseootel naiste ning rinnaga toitvate emade puhul piirata tehislikke magusaineid sisaldava toidu söömist või sellest täielikult loobuda. Ettevaatlikud peaksid kunstlike magusainete tarbimisega olema aga kõik inimesed. Suhkruasendajad jagunevad energiat andvateks magusamaitselisteks lisaaineteks ehk polüalkoholideks ja mitte polüalkoholideks ehk muudeks suhkruasendajateks.
a. lõpul. Mendeli saavutused: · Analüütilise hübridoloogilise meetodi loomine. · Täheliste sümbolite ja arvsuhete kasutuselevõtt. · Diskreetsete ja püsivate (segunematute, mitteliituvate) pärilikkusetegurite avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). · Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). · Need avastused said hiljem formuleeritud korpuskulaarse pärilikkuseteooria e geeniteooria tuumaks. Mendeli töö jäi aga aastani 1900 praktiliselt tundmata . Klassikaline geneetika: 1900--1939Geeniteooria (G. Mendel, H. de Vries, C. Correns, E. v. Tschermak, W. Bateson, W.L. Johannsen, H. Nilsson-Ehle): organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide -- geenide -- poolt. Geenidel esinevad alternatiivsed variandid -- alleelid
CH3CH2CH2COOH võihape Süsivesikute allikana kasutavad nad suhkrut, tärklist ja manniiti. Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides. 9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel.
CH3CH2CH2COOH võihape Süsivesikute allikana kasutavad nad suhkrut, tärklist ja manniiti. Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides. 9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel.
20. saj. keskpaigas algas teadus-tehniline revolutsioon, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Teadus-tehniline revolutsioon sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul töö kompleksne automatiseerimine, uute energialiikide avastamine ja kasutamine, uute materjalide loomine jne. raadio, televiisor, arvutid, laser, aatomienergia. Need avastused tehti kõik 20. sajandi alguses või esimesel poolel. Hiljem on asju ainult täiustatud. Viimastel aastakümnetel (50) ei ole avastatud midagi sellist, mis oluliselt muudaks inimeste elujärge. Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja
inimesele suurt kahju. Kahjurputukatele on põld suurepärane toitumispaik ja seepärast hakkavad nad seal massiliselt paljunema. Nad vähendavad saagikust ja rikuvad saagi kvaliteeti. Igal aastal hävitavad kahjurid ligi 25 % maailma toidutaimedest. Putukaid tõrjutakse mürkidega ja muul viisil. Tänapäeval on teadlased loonud mitmesuguseid taimesorte, mida putukad ei sööja seetõttu pole nende taimede põllul enam putukamürke vaja kasutada. Näiteks on viidud kartulitaimedesse mullabakterite geene (pärilikkusainet), mistõttu hakkavad taimed tootma aineid, mis on kartulimardikale mürgised. Selline mürk on ohtlik vaid kindlale putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad?
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel võimaldas kasutusele võtta rekombinantse DNA tehnoloogia, täiustusid meetodid, mis võimaldavad määrata nukleiinhapete primaarstruktuuri. 1985-nal aastal Kary Mullise poolt väljatöötatud PCR (polymerase chain reaction) meetod võimaldab lühikese ajaga paljundada spetsiifilisi DNA lõike in
informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuuri. Need avastused ja geneetilise koodi deshifreerimine said aluseks molekulaargeneetika sünnile. Uute molekulaarsete meetodite väljatöötamine 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel võimaldas kasutusele võtta rekombinantse DNA tehnoloogia, täiustusid meetodid, mis võimaldavad määrata nukleiinhapete primaarstruktuuri. 1985-nal aastal Kary Mullise poolt väljatöötatud PCR (polümerase chain reaction) meetod võimaldab lühikese ajaga paljundada spetsiifilisi DNA lõike in
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
