Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
Evolutsiooni mehhanismid *Individuaalne pärilik muutlikkus ja olelusvõitlus => looduslik valik => kohastumuste teke Populatsioon * väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm *rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas Miks üksikisik ei saa evolutsioneeruda? 1.Eluiga liiga lühike(Evol.nõuab miljoneid aastaid) 2.Üksikisik ei saa sugulisel teel paljuneda ja anda järglasi Populatsiooni isendid on fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonide isendid. Popoulatsiooni genofond: *Populatsiooni isendite geenide, nende alleelide kogum *Genofondis võib olla ühel geenil üks, kaks või mitu alleeli (NT:silma värvust määrav alleel) *Geenide alleelide sagedus populatsioonis erinev : ühed tavalised, teised haruldased *Eri alleelide ja genotüüpide suhe antud geeni suhtes (populatsiooni geneetiline struktuur) ON MUUTUV! Populatsiooni geneetilist struktuuri muudavad : 1.Mutatsioonid 2.Kombin...
.tRNAde struktuur ja funktsioon. tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. Struktuur tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nimetust "aktseptor- õlg", selle 3' otsa paardumata nukleotiididele liidetakse estersidemega aminohape. Aktseptor-õlg on 7 aluspaari pikk. T-õlg (ka TC õlg) on saanud oma nime tänu modifitseerunud nukleotiididele, mis asuvad T-lingus. Need nukleotidid on ribosüültümidiin T ja pseudouridiin . T-õla pikkus on 5 aluspaari, T-lingu pikkus varieerub harilikult 7-9 nukleotiidi ulatuses. D-õlg on saanud nime temas leiduva modifitseeritu...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
Adaptsioon - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise muutumine) sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisidega. Asutajaefekt - ehk rajajaefekt, mis on geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uue populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogiline isolatsioon - (ristumisbärjäär), mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elaate isendite vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke - (allopaatiline ehk geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises evulutsioonis. Geenivool - geneetilise materjali vahetus populatsioonide ja populatsioonide allosade vahel, isendite migratsiooni ja ristamise teel. Geneetiline triiv - alleelide- ja genotööbisageduse suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades: tingitud statistilisest valmiveast alleelide üleka...
Pärilikkus GENEETIKA-teadusharu,mis uurib org. pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. GENOOM- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal (inimese genoom koosneb 24kromooomist) GENOTÜÜP-ühele isendile omane geenide ja selle erivormide kogum (nt.minu ainult) FENOTÜÜP- isendi vaadeldavate tunnuste kogum,mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Molekulaargeneetika VALGUD- ENSÜÜMID- bikatalüsaatorid, TRANSPORTVALGUD-(membraanis, hemoglobiin), RETSEPTORVALGUD-(membraanis), HORMOONID-(nt.insuliin), ANTIKEHAD-(antigeenide v võõrmolekulide vastu), LIIKUMISVALGUD- (lihastel), EHITUSLIKUD VALGUD-(karvad..), (ENERGIA TOOTMISEKS) Molekulaargeneetika põhiprotsessid REPLIKATSIOON-DNA SÜNTEES(DNA matriitsi järgi) TRANSKRIPTSIOON-RNA SÜNTEES (DNA matriitsi järgi) TRANSLATSIOON-VALGUSÜNTEES (mRNA matriitsi järgi) GEEN- DNA lõik, mis määrab ühe RNA(promootor, RNA sünteesipiirkond, terminaator) mRNA seost...
õp lk 48 - 75 (kuni Kohastumise peatükini) ja vastavad osad töövihikust. MUUHULGAS pöörata erilist tähelepanu: 1. Füüsikaline ja keemiline evolutsioon. "Elu hällid" (3). Füüsikaline evolutsioon (suur pauk elementaarosakesed aatomite teke). 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. Keemiline evolutsioon (aatomid makromolekulid mikrokerad). 4miljardit aastat tagasi Maal (H2, N2, CH4, NH3, H2S, CO, CO2). Lihtsate orgaaniliste monomeeride teke (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid jne), hiljem bioloogiliste polümeeride teke, polümeeride liitumine polümeeride kogumikeks ehk organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks (mikrokerad) Bioloogiline evolutsioon (elu teke prokarüoodid, eukarüoodid ja lõpuks hulkraksed). Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine (eluvormi sobitamine elukeskkonna tingimustega); liigistumine (liigilise mitmekesisuse teke); organiseeriutse mu...
Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Füüsikaline evolutsioon – ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid on kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine. Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna areng, ehk kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Elu hällid - Soe lomp(Darwin) – elu aluseks olevad molekulid tekkisid väiksemates rannavööndi veekogudes – org. Molekulide kontsentratsioon Kuum katlake(Wächtershäuser) – anorg. CO2 sidumine org. Ühenditeks püriidi pinnal(kõrge temp) Jääkamber(MillerLe...
1. Selgita mõisted: Populatsiooni genofond- ühte liiki kuuluvate isendite kogum, kellel on olemas sarnased geenid ja alleelid. Mikroevolutsioon- muutub geneetiline materjal geenides, kromosoomide arv ja struktuur ning muutuvad alleelide ja genotüüpide sagedus. Kombinatiivne muutlikkus- geenide omavaheline kombineerumine. Geenivool- populatsioonis olemasolevate alleelide sageduste muutumine immigrantidega ristumisel. Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus. Mutageen- mutatsioone tekitav organismiväline tegur. Pudelikaelaefekt- looduskatastroofid ja küttimine võivad viia populatsiooni arvukuse madalale. ...
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munav...
LIIGITEKE Liik on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Geograafiline ehk allopatriline liigiteke Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv). Geograafiline isolatsioon § Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel. § Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud. Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimuste...
Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkaliku...
PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin. Geen DNA lõik, mis määrab 1. RNA mol-i sünteesi. Koosneb 2-st ahelast. PÄRILIKKUSE TEGUR Geneetiline kood m-rna nukleotiidide t...
Evolutsioon II Evolutsioon toimub ainult organismirühmades, üksikindiviid ei evolutsuioneeru. Väiksem evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon( ühte liiki kuuluvad organismid ühel maa-alal) Geenil võib olla üks, kaks või mitu alleeli. Võimalike genotüüpde arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geenialleelide arvust. Tavaliselt on osad alleelid tavalised, teised mitte. Seega on osad genotüüpid sagedasemad kui teised. Geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikuse allikad: - Mutatsioonid - Kombinatiivne muutus - Geenivool=Geenisiire-ühe populatsiooni geenid satuvad teise - Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - ...
Tõene või väär? Paranda vead! Liigi isendid on geneetiliselt ühesugused. Tõene. Kohastumused tekivad populatsioonides. Tõene. Mikroevolutsiooni põhjustavad neutraalsed Väär. Katkeva tasakaalu põhjustavad mutatsioonid. neutraalsed mutatsioonid. Liikide iseseisvuse tagavad Tõene. ristumisbarjäärid. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes Tõene. populatsioonides. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. Väär. Liikide kohastumused pole alati täiuslikud. Stabiliseeriv valik kõrvaldab populatsioonist Väär. Lõhestav valik kõrvaldab geneetilise muutlikkuse. populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Liigiteke algab tavaliselt populatsioonide Tõene. geograafilisest eraldumisest. Lõpeta laused sobiva vastusevariandiga! Populatsiooni geneetiline struktuur on... ...genotüüpides si...
Adaptsioon- organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine , sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Asutajaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava isendirühma väikesest arvukusest. Bioloogoline isolatsioon- (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused , mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseelseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Erimaine liigiteke- (allopatriline e. Geograafiline liigiteke) liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisestn geograafilise isolatsioonis. Geenivool- (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekand...
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
MÕISTED : Bioloogiline evolutsioon - Elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon - (Igavik), geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus, neid on kokku 3 : Ürgeoon, Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest. Mandunud elund- Evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänuk...
Evolutsiooni mehhanismid Kuidas toimub bioevolutsioon? Mikroevolutsioon- populatsiooni geneetilise struktuuri püsivasuunalised muutused (ühe liigi sees toimuv) Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke, areng ja väljasuremine Takson- süstemaatika üksus, liigitamine sarnasuste järgi: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik, domeen Domeen- bakterid, arhed, eukarüoodid, kõige suurem üksus Mis evolutsioneerub? Populatsioon Üksikindiviid ei evolutsioneeru Väikseim evolutsioneerumisvõimeline organismide rühm on populatsioon. Mis on populatsioon? Näiteks Harilik võilill Põltsamaa linnas Populatsiooni moodustavad ühe liigi esindajad teatud territooriumil Populatsiooni iseloomustavad: · Leviala · Arvukus · Genofond = geenifond- populatsiooni kõik geenid ja alleelid Geenid- pärilikkuse kandjad DNA-s. DNA lõik, mis määrab ära ühe ühe RNA molekuli sünteesi. Alleelid- ühe geeni eri...
Evolutsioon (68-85) 1. Populatsioon ühist territooriumit (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsioon genofond popultsiooni kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 2. Nimeta ja iseloomusta geneetiline muutlikkuse allikaid · Mutagenees tekitab uusi alleele ja vahel ka uusi geene. Kromosoomimutastioonid tekitavad muutusi geenide paiknemises ja kordsused. See võib ühtalsi muuta geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket. Genoomimutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide geeni ja teiste alleelide omavaheline kombineerumine. · Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja...
*Adaptsioon organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. *Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. *Erimaine liigiteke (allopatriline e. Geograafiline liigiteke)liigitekke protsess, mis saab alguse populatsioonide eristumisest geograafilises isolatsioonis. *Geenivool (geenisiire) geneetilise materjali vahetus populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. *Geneetiline triiv (geenitriiv) alleeli-ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statilistes valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. *Geograafiline isolatsioon eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumili...
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria) keskne mõiste. populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsi...
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
I Selgita mõiste ja lisa näide! 1. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. (nt inimese areng ahvist. Inimese ja ahvi DNA on hinnanguliselt 99% sarnased.) 2. mikroevolutsioon haarab liigi ja populatsioonisiseseid muutusi. (nt. metskitse tekkimine) 3. populatsiooni geneetiline struktuur - alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. 4. looduslik valik ebavõrdne ellujäämine, paljunemine. (nt. stabiliseeriv valik, suunav valik) 5. geenitriiv alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. (näiteks looduskatastroofi puhul. põleng/üleujutus, mille elab üle väike arv isendeid. geneetiline struktuur muutub. nn. pudelikaelaefekt) 6. mutatsiooniline muutlikkus muutused raku geneetilises materialis. (nt. geenmutatsioon, ...
PÄRILIKKUS 1.Mõisted genotüüp ja fenotüüp, seosed nende vahe. Genotüüp-isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp-isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 2.Matriitssünteesid (Nende toimumise koht ja aeg rakus, mis on aluseks info ülekandel) Matriirssünteesid-sünteesid, mis toimuvad olemasolevate molekulide põhjal. Replikatsioon-DNA süntees tuumas enne raku jagunemist A=T; G=C; C=G; T=A Transkriptsioon-Rna süntees, mis toimub tuumas enne valgu sünteesi T=A; C=G; G=C; A=U Translatsioon-valgu süntees tsütoplasmas , ribosoomides 3.Geenide mõiste. Geeni struktuur Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 4.Geenide avaldumine (Millest sõltub ja kuidas kontrollitakse geenide avaldumist) Geenide avaldumine toimub kui geenil toimub transkriptsioon. Geenid avalduvad erinevalt: 1) geenid, mis avalduvad kõigis rakkudes ...
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. - liigikaaslased(konkurents) Võrdlusmeetodid: -teiste liikide isendid(-||- , toitumine) Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid ..mida sarnasemad organismid seda lähemal ajas on nende ühised >>Olelusvõitlus esivanemad. ...
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid Kontrolltöö nr 1 1. Märkige joonisele noolega DNA, geen, kromatiid, kromosoom. 2. Märkige joonise täppide kohale noolega, millised ained saadakse joonisel kujutatud protsesside tulemusena. Mille poolest sarnanevad replikatsioon ja transkriptsioon? 1) ..Neil on ühine eesmärk, valgusüntees, et pärilik info avalduks. .................................................................................................................................................... 1 2) ..mõlemad toimuvad komplementaarsuseprintsiibi alusel 3. Joonisel on kujutatud lõik DNA-molekulist koos sellelt sünteesitava mRNA-ga. Millised lämmastikalused on joonisel tähistatud numbritega 1 ja 2? Vastuseks kirjutage nende tähised. Nu...
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 2: 1. Sõnasta Mendeli esimene seadus. Joonista skeem ristamise kohta ja esita genotüübiline lahknemine sümboolika abil? Monohübriidsel ristamisel annavad homosügootsed vanemad vaid heterosügootseid järglasi, kes on genotüübilt identsed ja fenotüübilt ühesugused. 2. Sõnasta Mendeli teine seadus. Joonista skeem (Punnetti ruudustik) alleelide lahknemise kohta ja esita geno- ning fenotüübilise lahknemise suhted domineerimise korral sümboolika abil? Heterosügootide (F1 järglaste) järglaskonnas toimub geneetiline lahknemine nii, et kindlates sagedussuhetes tekivad nii homosügootsed kui ka heterosügootsed isendid. Geenide avaldumine: ¼ AA + 2/4 Aa + ¼ aa g 1:2:1 f 3:1 3. Sõnasta Mendeli kolmas seadus. Joonista skeem (Punnetti võrgustik) tunnuste lahknemise kohta dihübriidsel ristamisel ja esita geno- ning fenotüübiline lahknemine sümbo...
• Kui suur osa on pärilikkusel ja kui suur osa on keskkonnateguritel organismi tunnuste kujunemisel? Pärilikkus: 40%, keskkond: 50% • Millal on keskkonna mõjul toimunud geneetilised muutused pärilikud? Kui muutused toimuvad sugurakkudes • Mis rolli mängivad geenid, RNA ja valgud tunnuste avaldumises? Dna-rna-valk- paljude valkude koostoime-pärilikud tunnused.geen määrab rna ja rna valgud. • DNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus,ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, DNA replikatsioon • RNA: struktuur, ehitus ja asukoht rakus, ülesanded rakus ja seos tunnuste avaldumisega, RNA transkriptsioon • Valgud: Geneetilise koodi tähtsus valgusünteesis, Valgusünteesi kulg, Valgu küpsemine rakus • Milline on DNA ehitus? Kus asub DNA rakus? väga pikk kaksikahel, koosneb nukleotiididest, asub rakutuumas...
AB0 ja Rh-süsteemid Inimese veri, mis on pealiskaudsel vaatlemisel ühesugune, jagatakse umbes 30 eri rühma. Vererühmad on päritavad. Nõnda jagunevad inimesed pärilike vereomaduste poolest erinevatesse vererühmadesse. Iga vererühmasüsteem on määratud erinevate geenide poolt kromosoomis. Õnneks ei põhjusta enamik erinevusi vererühmades tugevaid antigeenseid reaktsioone ehk vere sobimatust. Selles osas tuleb silmas pidada vaid AB0 ja reesussüsteemi, millel on väga aktiivsed antigeenid, tõrjumaks teist laadi verd. Nende vastu moodustab organism antikehi, mille toimel kleepuvad võõra vere rakud kokku ja peened veresooned ummistuvad. Sellepärast on paljudes riikides tavaks määrata kõigil elanikel AB0-rühm ja reesusrühm ning need andmed passi kanda. AB0-süsteem Paljudest erinevatest süsteemidest on enim kasutusel AB0 süsteem. AB0 vererühmad avastati kõige esimesena. Just seda vererühmasüsteemi uurides selgus, et in...
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel...
1. evolutsiooni kulg ja globaalsed katastroofid, nende mõju- Dateerimine süsinikumeetod, mis vanade fossiilidega ei tööta (kasut. teisi isotoope ja nt magnet) 3,5 mlrd a.t. üsna kindlad mikrofossiilid, hiliseim elu algus (areng protobiontidest). Tsüanobakterid (2,5) asusid fotosünteesima, hapnik kulus algul raua oksüdeerumiseks. 1,8 mlrd a.t eukarüoodid, sest genoom oli suurenenud ja rõngaskromosoom ei olnud otstarbekas. Endosümbioos. 1,2 mlrd a.t mingisuguse hulkraksuse teke. Kambriumi alguses toimus ,,Kambriumi plahvatus", milles kujunesid välja peaaegu kõik tänapäevased hulkraksete rühmad. Asustati maismaa. Devoni ajastul ilmusid kahepaiksed, neile järgnesid roomajad ja putukad. Keskaegkonnas said valitsevaks rühmaks just roomajad, kes suutsid saada domineerivaks kõikides nissides, mistõttu imetajate areng mõneks ajaks aeglustus ja nad jäid tahaplaanile....
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isaduse, kurjategijate tuvastamine: VNTR- Variable Number of Tandem Repeats, Meditsiinis: * geenmutatsioonid * geeniteraapia * molekulaarne diagnostika * Vähialased uuringud 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Spordi- ja tõuaretus, GMO. Transgeensed taimed: Suurenenud vastupanuvõime kahjuritele, Viljade säilivusaja pikenemine (tomat), "kuldne riis" toodab -karoteeni. Transgeensed mikroorganismid: Inimese kasvuhormooni ja insuliini tööstuslik tootmine 3. Geneetika väärkasutused. Eugeenika. ebasoovitavate isikute steriliseerimine, migratsioonipoliitika, juutide hävitamine natsistliku Saksamaa poolt. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Eukarüoodil on prokarüoodist mitukümmend korda suurem genoom, DNA on kaheaheline ja lineaarne, kromosoome on mitu ja need on valkude abil tihedalt k...
0. Sissejuhatus Uurimuse eesmärgiks oli koostada võimalikult sobiv valim kõikidest maailma keeltest, et tuua nende kohta universaalseid järeldusi. (slaid)On selge, et üldine grammatiline teooria peab looma raami kõikidele keeltele, mitte ainult näiteks hollandi ja inglise keelele. Need on ainult kaks suvalist keelt, mistõttu ei saa arvata, et nende keelte uurimisel saab tuua paralleele lingvistiliste fenomenidega ka kõigis teistes keeltes. Teine põhjus on see, et universaalseid järeldusi saab tuua ainult põhjaliku keeltevahelise uurimustöö tulemusena. Lingvistika peab leidma ja arvesse võtma erinevate keeleliste omaduste leviku ja nendevahelise korrelatsiooni, kui seda esineb. Lingvistika peab põhjendama keeleliste faktide esinemise ja selle mittejuhuslikkuse, ning seda ei saa teha, kui võetakse aluseks ainult kaks keelt. Keeltevaheline uurimus on üks põhilisi viise keeleliste faktide leidmise...
Biuka KT 15.01.2009 Evolutsioon. Väikseim evolutsioonivõimeline rühm on populatsioon. Populatsiooni evolutsioonivõimeline muutumine (mikrorevolutsioon) seisneb tema genofondi ja geneetilise struktuuri kindlasuunalises muutumises, millega kaasnevad tunnuste muutused. Populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine algab isendite geneetilisest muutumisest mutatsioonidest, sugulise paljunemisega kaasnevast genotüüpide kombineerumisest ning populatsioonidevahelisest geenivoolust. Väikestest populatsioonidest võib geneetiline triiv põhjustada ulatuslikke, kuid juhusliku suunaga geneetilise struktuuri muutusi. Kindlasuunalisi, kk-tingimustega kooskõlalisi muutusi populatsioonis(ja kogu liigis) pühjustab looduslik valik. Looduslik valik seisneb isendite ebavõrdses paljunemises sõltuvalt nende individuaalsetest iseärasustest ja elutingimustest olelusvõitlusest. Põlvkonnast põlvkonda toimiv kindlasuunaline looduslik valik kinnistab geneetil...
Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Evolutsiooni teooria kohaselt on liigid ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad alamrühmadeks ja surevad välja. Liigiteke on ka üleminek mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile. Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel. See on nn. bioloogiline liigimääratlus, mille esitas USA evolutsionist E. Mayr. Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest. Geograafiline evolutsioon - liikide levialad on ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega(mäestik, kõrb). Liigi bioloogilisi iseärasusi(ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat r...
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT Sotsiaalteaduste teaduskond MILLISED TUNNUSED RÄÄGIVAD,ET ISELOOMUL ON BIOLOOGILINE PÕHI? TALLINN 2009 On esitatud küsimus ,,Millised tunnused räägivad, et iseloomul on bioloogiline põhi?" see küsimus ajab segadusse ning tõstatab paljusid teooriad esile. Seda tööd tehes lähtun arengu mõistest ja geneetikast ning keskkonnast. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikk...
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus geno...
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejään...
Mikroevolutsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Mikroevolutsioon - liigi sisene evolutsioon, populatsioonide muutumine ja kohastumine. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Populatsiooni iseloomustab: - Genofond - Geneetiline struktuur - Liigi levila ehk areaal Evolutsiooni tegurid: 1. Mutagenees (mutatsioonid) 2. Kombinatiivne muutlikus 3. Geenivool (geenisiire) rändamine 4. Geenitriiv juhuslik kõikumine 5. Looduslik valik 1. Geenmutatsioonid tekitavad uusi allele ja mõnikord ka uusi gene. Äädikkärbsetel geenmutatsioonid avalduvad mõnedes tunnustes: tiivad, kehavärvus, silmavärvus, peakuju .Kromosoommutatsioonid põhjustavad muutusi...
Evolutsiooni geneetilised alused* Populatsioon Väikseim evolutsioonivõimeline organismide rühm Populatsiooni moodustavad ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Populatsiooni iseloomustab 1. Oma genofond (geenide ja alleelide kogum) 2. Populatsiooni isendite sarnasus võrreldes teiste sama liiki populatsioonidega. 3. Oma geneetiline struktuur – põlvkondade jooksul püsiv geenide ja alleelide esinemissagedus. Individuaalse muutlikkuse tekkepõhjused 1. Mutatsiooniline muutlikkus 2. Kombinatiivne muutlikkus Mutatsiooniline muutlikkus* On põhjustatud mutatsioonidest. Mutatsioonid on pärilukkusekandja (DNA, RNA) püsivad edasikanduvad muutused. Mutatsioonid võivad põhjustada teatud geenide avaldumist ja põhjustada ka uute geenide teket. Võib toimuda geenide kordsus ja see põhjustab kaasasündinud haruldasi haiguseid. Kombinatiivne muutlikkus* ...
Evolutsioon on Maa elusa looduse poordumatu ajalooline areng. Evolutsiooni valtel torjuvad uhed organismid teisi valja,osa sureb valja kliima jm.keskkonnamuutuste tagajarjel,asemele tekib uusi organisme (taksoneid). Organismide taandumist mojutavad valik ja msg.juhuslikud protsessid ,uute ilmumist mutatsioonid ,geneetilise ainese rekombineerumine,kandumine uhelt polvkonnalt teisele ning sumbiontsete organismide (nt eukaruootide)moodustumine.Organismide (nende elundite ja elundkondade )arengut otseste jarglaste reas nimetatakse fulogeneesiks.Liigisiseste uksuste evolutsiooni nimetatakse mikroevolutsiooniks,liigist korgemate uksuste (perekondade, sugukondade, seltside,hoimkondade)evolutsiooni makroevolutsiooniks. Laiemas tahenduses kasitatakse evolutsioonina koosluste ja okosusteemide tuupide poordumatut vahetumist pika aja jooksul. ...
Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleoti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
