62. E.Tulving (1970) 3 Mälusüsteemi eristamine (Mälu) 63. Herman Ebbinghaus- Unustamise kõver(psüh. On lühike ajalugu.....) 64. Jaak Panksepp (psühhobioloogia,emotsioonid) 65. Jüri Allik (Taju ja isiksusepsüh.) 66. P.Tulviste (kultuuriti võrdlev psüh.) 67. Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879-Leipzigis 1-ne eksperementaalpsüh. lab. 68. E.Kraepelin(1856-1926) kaasaegse vaimuhaiguste käsitluse looja. 69. Platon (427-347ekr) keha ja vaim on teineteisest eraldiseisvad 70. Aristotel(384-322ekr) hing ei saa olla kehast sõltumatu. 71. Hippokrates(460-370ekr) arstiteaduse isa,kehamahlade teooria 72. Galenos (129-199) 73. Galileo Galilei (1564-1642) 74. Rene Descartes(1596-1650) 75. I.Kant (1724-1804) ÄJ-1-P-E-Tar 76. Paul Ekman-põhiemotsioonid, mille näoväljendused on ühesugused ja maailma eri paikades hästi äratuntavad: hirm,kurbus,rõõm,viha,vastikus ja üllatus. 77
inkvisitsioonikohtus, kus teda sunniti oma teooriatest avalikult lahti ütlema, pärast lahtiütlemist hüüdnud: " Aga ta pöörleb siiski!" . Galileo Galilei juhtum, mida enamikus käsitlustes on esitatud kui kirikliku dogmaatika jõupositsioonilt saavutatud formaalset võitu teadusliku mõtteviisi üle, kus Galilei pomisetud ,,Ta pöörleb siiski!" jäi siiski kõlama läbi sajandite. Ideedeajalugu laseb kirjeldatud juhtumit vaadelda pigem kui võitlust kirikus normatiivseks saanud aristotel- liku ja Galilei esindatud eksperimentaalse, matemaatilise ja atomistliku lähenemise vahel, mis oli mehhanistliku maailmapildi kujunemise eeldus. Galilei järeldused katoliikliku armulaua kohta oleksid võinud tema elu tõeliselt ohtu seada. Seepärast otsustati valida suurt teadlast säästev tee, kohtumõistmine korraldati Galilei astronoomilise maailmapildi üle. Galilei kosmoloogiliste vaadete hukkamõistmine, mis eriti kedagi ei huvitanud,
KÜR printseslik äb ära, älikuühend NIMED Oma Keel nr 1/ 2007: 52-53 Tuletised, mis on saasud NIMEDEST, kirjutatakse väikse algustähega. Eestimaa eestimaine Kuperjanov kuperjanovlane Mitsubishi mitsubishilik Madrid madridlane München münchenlik Stockholm stockholmlane Euroopa euroopastuma Aristotel/es aristotellus Treffner treffnerist "Vanemuine" vanemuislane Säilitatakse nime algupärane kuju Newton newtonlus Hollywood hollywoodlik Nicaragua nicaragualane Kreutzwald kreutzwaldlik Wales waleslane Kaashäälikuühend kirjutatakse reegli kohaselt tallinn tallinlane Marss marslane NB!! E3
text with critical introduction, translation and commentary by I. Bywater" (Oxford, 1909). Peale selle on tõlkijal kasutada olnud S.H. Butcheri (New York, 1951, 4. tr.) ja R. Kasseli (Oxford, 1968, 2. tr.) väljaanded ning tõlgetest: R. Kleis, katkendid "Kreeka kirjanduse antoloogias", Tallinn, 1964, lk. 459-468; H. Stich, Leipzig, 1887; E.G. Schmidt, Leipzig, 1972; V. Appelrot, Moskva, 1957, 1. tr. 1893; N. Novosadski, Leningrad, 1927; M. Gasparov, Moskva, 1978 (raamatus "Aristotel' i antichnaja literatura", lk. 111-163). Juhtudele, kus tõlkija on kõrvale kaldunud Bywateri poolt aktsepteeritud tekstist, eelistades erinevat käsikirjalist lugemit, erinevat konjektuuri või tõlgendust, on osutatud vaid siis, kui teine lugem või tõlgendus annab olulise erinevuse. Tõlkes tõlkija poolt lisatud sõnad on paigutatud noolsulgudesse. Tekstikriitilises mõttes tähistavad noolsulud konjektuurilist teksti täiendamist,
sega, mille põhjal ühte saab teisest tuletada. Nende protseduur seisneb formaalloogika propositsioonide esitamises deduktiivse süsteemina, mis põhineb viiel primitiivsel propositsioonil, mis seejärel ühele taandatakse. Seega läheb loogiliste tõdede ja tule- tusprintsiipide vaheline eristus, mida nõuti aristotellikus loogikas, põhjalikult kaotsi. Iga tuletusprintsiip esitatakse loogilise tõena ning iga loogiline tõde võib täita tuletusprintsiibi osa. Aristotel- ese kolm "mõtlemisseadust", samasusseadus, välistatud kolman- 10 Alfred J. Ayer da seadus ja vasturääkivusseadus on lülitatud sellesse süsteemi, kuid neid ei peeta tähtsamaks kui teisi analüütilisi propositsioone. Neid ei arvestata süsteemi eelduste hulka. Ning Russelli ja Whi- teheadi süsteem ise on arvatavasti ainult üks paljude võimalike
.. Teised kommentaarid Rumeeni andis lossi Habsburgidele kui otsestele pärijatele tagasi möödunud aasta mais ja selle võttis vastu praegune sugukonnapea, New Yorgis elav 68-aastane Dominic von Habsburg, kirjutab Ilta-Sanomat. «Läbirääkimised lossi tagasiostmise küsimuses Habsburgide suguvõsaga toimuvad Austria pealinnas Viinis,» ütles Rumeenia valitsuse esindaja Aristotel Cancescu. Kinnitama andmetel soovivad Habsburgid Brani lossi eest saada 60 miljonit eurot (934 miljonit krooni). 14. sajandil ehitatud Brani loss kingiti Dominic von Habsburgi vanaemale, Rumeenia kuninganna Mariele 1920. aastal. Loss konfiskeeriti Rumeenias võimule tulnud kommunistliku valitsuse poolt 1948. aastal ning jäeti lagunema. Restaureerimistöödega alustati 1980. aastatel ja lõpetati osaliselt 1993. aastaks.
annaabi.ee 
