Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel
tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip. Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas. Hapniku kasutamise võimalused sõltuvad eelkõige hapniku kontsentratsioonist keskkonnas organismi vahetus läheduses. 11. Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem füsioloogilised muutused
Laboratoorne töö Korduva hingamispeetuse proov Eesmärk: hinnata organismi kohanemisvõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes Töö vahendid: stopper Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: Katsealune istub vabalt, hingab sügavalt sisse ja välja. Järgneva sügava sissehingamise järel peatab katsealune hingamise suutlikkuse piirini. Töö teostaja registreerib hingamispeetuse aja. Sellele järgneb 45 sekundit normaalset hingamist. Katset korratakse uuesti 2 korda. Tulemused kantakse tabelisse. Korduva apnoe proov iseloomustab kardiopulmonaarse süsteemi funktsionaalset
kehasse,veri liigub südamesse,very liigub südame kokkutõmmete lihaste kokkutõmbel survel Hulk 2 korda vähem, kui 2 korda rohkem veene Sarnasus:soone sein mitmekihiline Kapillaarid-ühendavad arterid veenidega Suure vereringe tähtsus: Viia O2 ja toitained kehasse,tuua CO2 ja jääkained kehast välja. Tagab gaasivahetuse keharakkudega. Väikse vereringe tähtsus:Viia CO2 kopsudesse,tuua 02 kopsudest. Tagab gaasivahetuse kopsudes. Süda on lihaseline elund, mis paneb soontes vereliikuma,seda kaitseb rinnakorv,ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun.
ELUNDKONNAD Koostas: Kristel Mäekask ELUNDID Ühiseid ülesandeid täitvad koed moodustavad elundi. Nahk Luud Lihased Kopsud Magu Neerud ELUNDKONNAD Ühiste ülesannetega elundid moodustavad elundkonna. seedeelundkond hingamiselundkond tugi- ja liikumiselundkond erituselundkond vereringeelundkond sigimiselundkond närvisüsteem sisenõrenäärmed SEEDEELUNDKOND Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. HINGAMISELUNDKOND Tagab gaasivahetuse. TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND Toetab keha ja kaitseb organeid. ERITUSELUNDKOND Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. VERERINGEELUNDKOND Tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrvaldamise. SIGIMISELUNDKOND Tagab sugurakkudetootmise ning järglaste arengu. NÄRVISÜSTEEM Juhib ja kontrollib elundite tööd. SISENÕRENÄÄRMED Toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd. Kasutatud materjal:
Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, kus toitained imenduvad verre,pärasool,pärak Hingamiselundkond Ninaava,neel ja kõri Tagab gaasivahetuse Ringeelundkond Süda,veresooned,veri Ainete transpor:*hingamisgaasid*toitai ned*jääkained*hormoonid osaleb dermoregulatsioonis,osaleb kaitses haigustekitajate vastu.
N: ämblikud Suguline ja mittesuguline paljunemine – vanemorganismi kehaosa/viljastumine N: ninasarvikpõrnikas / hüdrad Kehasisene ja -väline viljastumine – emaslooma kehas/väljaspool looma keha vees N: ämblikud / meritäht Liitsuguline organism – muna- ja seemnerakud arenevad samas organismis Täismoonde ja vaegmoodne etapid muna – vastne (röövik) – nukk – valmik N: Liblikas Muna – vastne – vastne -- valmik N: Ritsikas Selgrootute hingamine Gaasivahetuse valem – Glükoos + hapnik = Süsihappegaas + vesi + energia Kes milega hingab Kehapind – vihmauss Kopsud – skorpion Trahheed – putukad Lõpused - vähk Selgrootute toitumine (lk 46-47) Seedeelundkonna areng Ühe avaga – toit lõhustatakse rakkudes, siseneb ja väljub samast avast N: Ainuõõssed Kahe avaga – suu – neel – söögitoru - (pugu) – magu – toitainete imendumine sooles – väljub pärakust
(osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule.
(osmoos ja difusioon-vesi ja selles lahustunud gaasid läbivad kesta) Vana taimerakk: veesisaldus langeb, kest pakseneb, poorid ahanevad. (ainetele raskemini läbitavad)- organellid ja tsütoplasma hävineb) Rakukesta tähtsus: Tugifunktsioon: raku ja kogu taime toestamine. (Juhtkimpude ehituses tugikoerakud, mis moodustavad puidu-ja niinekiudusid) Juhtkimbud terve taime ulatuses- toestavad kogu taime. Kaitsefunktsioon- korkkude-tihedad läbimatud poorid-sp gaasivahetuse säilimiseks spets. avad ehk lõved. Teine kaitsekiht korp (surnud rakud). Transportfunktsioon: tugikoerakkudega moodustunud juhtkimpude võrgustik ühendab kõik taimeorganid ja soodustab ainete liikumist. Juhtkude: selle osadeks trahheed ja trahheiidid moodustunud rakukestadest. Plastiidid- ovaalsed organellid- annavad taime eri osadele oma värvused: Rohelised kloroplastid- pigment klorofüll- lehtedes- fotosüntees.Sisaldab RNA, DNA ja valgu molekule.
Elund ja nahk Ühiseid ül. täitvad koed moodustavad elundi. Seedeelundkond toitainete lõhustamine ja imendumine. Jääkainest vabanemine. Hingamiselundkond tagab gaasivahetuse. Tugi ja liikumiselundkond toetab keha ja kaitseb organeid. Erituselundkond tagab jääkainete kõrvaldamist organismist. Vereringeelundkond tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ning jääkainete kõrval damise. Sigimiselundkond tagab sugurakkude tootmise ning järglaste arengu. Närvisüsteem juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmed toodab hormoone, mis kuhivad eludnkondade tööd. Nahk on inimese suurim elund. Naha ül: kaitseb(vigastuste jms eest)
Haiguse olemus Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse. Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a). Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine. Tekkepõhjused Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos). Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututakse kokku peamiselt ehitustöödel. Soodustavad tegurid
Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee. koos varustavad energiaga keha. Erituselundk. elundid eemaldavad kehast gaasilised, Vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundk. varustab rakke, organeid ja kudesid Ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse. Sigimiselundk. toodab sugurakke ja kindlustab uue org. arengu. Närvisüst. ja sisenõrenäärmed. tegelevad elundk. juhtumise ja kooskõlastamisega
Hingetoru Kopsutorud juhtida õhk hingetorust kopsudesse Kopsud hingamine Kopsutorud 2. Kirjelda, kuidas toimus kopsus gaasi vahetus! Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. a) Miks on vajalik? b) Mis tagab alveoolides kiire gaasi vahetuse? c) Millisest protsessist pärineb CO2 ? 3. Kuidas toimub rakuhingamine? a) Milleks on see vajalik? Kuna inimorganism vajab elutegevuseks energiat b) Nimeta kaks lähteainet! Hapnik ja glükoos c) Saadus? Vabaneb energia, hapnik , süsihappegaas
Tööleht.hingamiseludkond. 1.tagab gaasivahetuse oranismi ja välsikeskonna vahel. 2.koosneb:1)hingamisteed(ninaõõs,nina kõrvalurked.neel,kõri hingetoruja bronhid 2)kopsud 3.1minuti jooksul käib kopsutest läbi 5-8 l õhku 4.kehalise pingutuse ajal võib hingatava õhu hulk tõusta 25- 100 l minutis 5.Sisse peab hingama nina kaudu,sest läbi ninaõõne liikudes muutub õhk puhtamaks,soojemaks ja niiskemaks. 6. Hingamine on vajalik sest hapniku abil lõhustatakse rakkudest toitaineid ning saadakse seeläbi eluks vajalik energiat. 7. kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest mis lõppevat alveoolitest. 8.alveoolides imentub hapnik(o2)verre ja organismis moodustunud süsihappegaas(co2)liigub verest alveoolitesseja hingatakse välja. Nina kõrvalurked-sisaldavad õhku,ninaõõs on nende kaudu koljuluuga ühendatud;urgete seinad on limaskestaga vooderdatud Alveoolid on tillukesed kotikujuli...
Noorena on kest küllalt suure veesisaldusega, õhuke ja elastne (võimaldab kasvada), seda läbivad arvukad poorid. Vananedes kest pakseneb ja poorid muutuvad tihkemaks. Ülesanneteks on raku ja kogu taime toestamine (sõnajalg-, paljasseemne- ning katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid), kaitsmine (puitunud varre pinnale moodustunud korkkoel, milles on gaasivahetuse säilimiseks lõved) ning ainete transport (juhtukude on moodustunud rakukestadest ning on taimede ,,vereringeks"). Rohtsete varte püstise asendi säilitamises on oluline osa rakkude siserõhul (turgoril). Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub.
kasutab saagi püüdmiseks. Selja projektsioonid avalduvad londil Saba Seest õõnes Respiratoorne organ Kemoretseptor Söömine ja seedimine Predaator Toitub bakteritest ja pehmekehalistest selgrootutest. Mõni liik sööb hõljumit. Suus on kutiikulast moodustunud hambad. Täielik seedetrakt- suu, neel, lühike ja sirge magu ning aanus sabaosas. Vere- ja õhuringe Puudub Gaasivahetuse jaoks organeid ei ole. Kuid kehaseinas olevate lihaste kokkutõmme paneb kehas olevad vedelikud ringlema. Tsöloomi vedelik hõlmab endas hapnikku ühendavaid rakke ja fagotsüüte. Närvisüsteem Lihtne närvisüsteem Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest närviketist. Neelu ümbritseb närvirõngas. Närvilõpmed suu ümber, et tunda, kui miski suud puudutab. Spetsialiseerunud sensoorsed organid
- Roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad –> rinnakorv väheneb mõõtmetelt ja kopsud lähevad õhust tühjaks 8. Mis tähtsust omab hingamisel piklik aju? Kui lähed ruumi nt kus on vähe õhku, siis CO2↑ –> impulss piklikusse ajusse –> hingamislihastesse –> toimub sissehingamine 9. Alveooli iseloomustus, ülesanne. Kopsualveoolid on ühekihilise epiteeliga õhumullid. Tagavad efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatust õhust liigub verre hapnik. 10. Joonis Ninaõõs – puhastab õhku (ripsepiteel ja limaepiteel). Palju veresooni õhu soojendamiseks. Neel – Suunab õhu kopsutorusse ehk trahheasse Kõri – koosneb kõhredest, sealt liigub läbi ainult õhk. Kõris on häälekurrud, mis pannakse võnkuma väljahingatava õhuga. Hingetoru ehk trahhea – õhu puhastamiseks ripsepiteel, 10-15 cm pikk/ 1,5 – 2,5 cm läbimõõdus
C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku ning limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe, limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Neel-suunab õhu kõrisse. Kõri Kõri- koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil
võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed · Kattekude kaitseb taime väljast · Tugikude toestab taime · Juhtkude ainete transport taimes · Põhikude moodustab taimekeha põhimassi · Erituskude ainete eritamine Kattekoed välimised kattekoed - katavad taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees (vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta
ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi oluline eluegevuseks vajalike liikumisel. rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. Erituselundkond · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi · Eemaldab kehast mittevajalikke oksüdeerimisel tekkivad aineid. süsihappegaasi kehast eemaldamine
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud.
energiat Suured veresooned kannavad selle energia võimalikult väikeste kadudega edasi · Seedesüsteem ja ainevahetus tarnivad toitaineid · Puhversüsteem neutraliseerib piimhappe · Gaasivahetus tarnib hapnikku ja eemaldab süsihappegaasi London Sõltuvus O2 tarbimisvõimest Maratonijooksjate tulemus ja nende VO2max Millest sõltub hapniku tarbimise võime? · Hingamine Kopsude gaasivahetuse efektiivsus (gaasivahetuse pindala) Hingamislihaste suutlikkus (ventilatsioon) · Transport Vere punaste vereliblede arv ja neis asuva Hgb hulk Veresoonte arvukus (s.h. üldine ainevahetuslik pindala) Südame pumba funktsioon annab energia verevoolule · Ainevahetus Raku suutlikus kasutada O2 (s.t. mitokondrite arv) Ensüümide (pärilikkus) koostöö Südamelihase eripära · Müokardis on väga palju kapillaare (2000 tk/mm3)
Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond seedeelundkond Suu , neel , söögitoru, Tahke toidu töötlemine ja jääkainete soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. erituselundkond Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti Eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained vereringeelundkon Süda , artrid,veenid,kapillaarid Kindlustab keha kõikide rakkude ,
· Kopsud Hingamisteede kaitsemehhanismid: · Ninaõõs Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku; Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe Limaskesta ripsekesed suunavad need ninast välja. · Kõri Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · Hingetoru Sisepind kaetud karvakestega, ülesandeks püüda kinni tolmu ja mikroobe · Kopsualveoolid Suurendavad gaasivahetuse pinda ja kiirendavad hapnikuvahetust · Parem poolne kops on suurem kui vasakpoolne. Parem jaguneb kolmeks vasak kaheks kopsusagaraks · Pleuraõõs ehk kopsukelme Ümbritseb kopse ja kaitseb neid hõõrdumise eest Õhuke ja libe sidekoeline Hingamine: · Sissehingamisel rinnakorvimaht suureneb, väljahingamisel väheneb · Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab
aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Inimese erinevad elundkonnad? (9) 1) Katteelundkond- võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. 2) Tugielundkond- lihased koos toesega, võimaldab liikuda. 3) Seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit. 4) Hingamiselundkond- tagab gaasivahetuse. 5) Ringeelundkond- transpordib kehas aineid; süda, vere ja lümfisooned. 6) Erituselundkond- eritab kehast mitte vajalikke aineid. 7) Närvisüsteem- vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust. 8) Sisenõresüsteem- toodab hormoone ja reguleerib nende abil organismi eluavaldusi. 9) Sigimiselundkond- elundkond, mille abil saadakse järglasi. Inimese sisenõrenäärmed?
· lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti · transpordib kudedest ära tekkinud jääkained · ühtlustab kehatemperatuuri hingamiselundkond · kindlustab organismi ja väliskeskkonna vaelise gaasivahetuse · rakuhingamine e dissimilatsiooni käigus sünt. Eluprotsessideks vajalik energia ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-kopsutoru-bronhioolid-alveoolid seedeelundkond · toimub toidu mehhaaniline purustamine ja toitainete keemiline lagundamine · peensooles toimub lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi · jämesooles vee imendumine, käärimine ja roiskumine bakterite toimel sisenõrenäärmed
nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha. 2) Hingamiselundkond. See kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest, inimkeha varustamine energiaga. 3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga. 4) Erituselundkond. Sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. 5) Vereringeelundkond
ANATOOMIA 17 LOENG 17.10.11 Hingamine Gaasidevahetus ja gaasitransport Gaasivahetuse all mõeldakse alveoolides hapniku minekut alveoolidest verre ja CO2 difusiooni verest alveoolidesse ning kudedes toimuvad gaasivahetust, kus hapnik läheb verest rakkudesse ja CO2 tuleb rakkudest verre. Nii kopsudes kui kudedes toimub gaasivahetus läbi kapillaaride seinte, sest kapillaarid õn kõge õhemate seintega veresoontes. Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu
1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude , mille osad trahheed ja trahheiidid on moodustunud rakukestadest. otsmised kestad on lagunenud ja tekkinud pikad torujad moodustised , mis ühendavad taime kõiki organeid. Plastiidide ehitus ja ülesanded. Plastiidid on kahemembraabsed ovaalsed organellid , mis annavad taimeosadele erineva värvuse.Plastiide on kolm rühma. 1. Kloroplastid - sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli
12. Kuidas on veekaotus seotud südame tööga? isegi kui ei higista silmnähtavalt. Langeb hapniku osarõhk 3. Mis vahet on nakkuse esmasel ja sekundaarsel Veekaotuse korral väheneb veremaht ja suureneb ning langeb gaasivahetuse efektiivsus. ·Et langenud reaktsioonil? vereviskoossus. hapniku osarõhu tõttu on hapniku transport häiritud, siis Esmases reaktsioonis mängib olulist rolli just a) viskoosse vedeliku voolamine on aeglasem, eriti tunda toodetakse kompensatoorselt rohkem erütrotsüüte (seega
(tuulerõuged, läkaköha ja mumps) vastu tekib inimesel omandatud immuunsus ja ta ei põe neid enam kunagi uuesti. Omandatud immuunsus ei ole pärilik 19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. 21.Milline gaas liigub alveoolist verre, milline gaas liigub verest alveooli? Alveoolist liigub verre hapnik ja verest alveooli liigub süsihappegaas.
Glükogeen polüsahhariidist varuaine, mille lagundamisel tekib glükoos. Glükoos suhkur, mille lagundamine annab organismile energiat GMO vt 3 mõistet tagasi Gonadotroopsed hormoonid rühm sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleerivaid valkhormoone. Sünteesitakse hüpofüüsis, aga ka platsentas. Gonadotropiin vt eelmist mõistet Herbitsiid taimemürk, mida kasutatakse umbrohu hävitamisel. Mõjub kindlat tüüpi taimedele Hingamiselundkond elundkond, mis tagasi gaasivahetuse Hingamiskeskus piklikajus asuv keskus, mis reguleerib hingamisliigutusi.
on nahk(epiteel- + sidekude + närvirakud). Nahk kaitseb alumisi kudesi vigastuste, võõrkehade sissetundi ja veekao eest. 2)Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased + tugistruktuur tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3)Seedeelundkond lagundab toitu; toitu sööme ellujäämiseks. Söödud toit tuleb lagundada molekulideks, mida keharakud omastavad protsess seedimine. 4)Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. 5)Ringeelundkond transpordib kehas aineid. Vere liikumine tagada ainete kiire transports kehaosade vahel (kauguse tõttu ebapiisav v aeglane). 6)Närvisüsteem koos meeleelunditega vahenab ja töötleb informatsiooni; seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade tööd, reguleerib organismi talitlust vastavalt keskkonnale
Tugi-liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. Vereringeelundkond kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse. Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha.
Skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Seedeelundkond lagundab toitu. Moodustub- seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. (suuõõn,söögitoru,magu,12sõrmik, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre) Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata osakesed kogutakse jämesoolde ja sealt eemaldatakse päraku kaudu. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise. Kuuluvad hingamisteed ja kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel) Hingamisega kaasneb veekadu. Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gaasilises olekus. Ringeelundkond transpordib kehas aineid. ( veri, veresooned, süda) Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Elundkond osaleb:
Igal elundil on inimkehas kindlad ülesanded. *ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. *Erinevate elundkondade talitust juhivad ja kontrollivad närvisüsteem ja hormoonid. *HINGAMISELUNDKOND kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. *SEEDEELUNDKONNAS toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine. *ERITUSELUNDKONDA kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained. *VERERINGEELUNDKOND kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse.
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi
KK Hingamiselundkond KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all?
liigesed · Tagab kindla asendi säilitamise Suuava, söögitoru, magu, · Toidu lagundamine Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine Hingetoru, ninaava, kurk, kõri, Hingamiselukond · Tagab gaasivahetuse organismis kopsutorud, kopsud · Osaleb hingamisgaaside transpordis · ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis
Seedeelundkond suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab: 1)süsihappegaasi sisaldusest veres aluseline pH-tase 2) Piimhappe sisaldus-happeline pH-tase 3) adrenaliin eritub verre vastuseks stressile, erutusele,emotsioonidele. On hormoon, mis valmistab og ette tegevuseks Organismi ei mõjuta hapniku sisaldus organismis. On vähemtundlik sellesuhtes.
U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus (süsihappegaasi ja piimhappe sis. suurenemine) · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse
kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest) Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon
alalõualüü. 15. Vöötlihased- ehk skeletilihased, talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning väga kiired. 16. Südamelihased- talitlus ei alla meie tahtele ning need töötavad automaatselt. 17. Silelihased- tõmbuvad kokku aeglaselt ja meie tahtest sõltumata. 5. Tugi- ja liikumiselundkond- kaitseb inimese keha ja võimaldab liikuda. Hingamiselundkond- kindlustab gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda jääkainetest. Seedeelundkond- toidu lõhestamine väiksemateks osadeks ja jääkainete eemaldamine. Erituselundkond- eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. Vereringeelundkond- tagab keha varustamise vajalike ainetega. Sigimiselundkond- sugurakkude tootmine ning uue organism arengu kindlustamine. Närvisüsteem- juhib elundkondade tööd ja kooskõlastab seda. Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone. 6
Et muuta süda vastupidavaks negatiivsetele mõjutustele, on vajalik paraja koormusega kehaline tegevus kogu elu jooksul. Eriti oluline on see noorukieas. Spordimeditsiinis käibel olev termin atleedi süda on süda, mille õõnte maht ja seinte paksus ületavad samaealiste inimeste südame keskmisi näitajaid. Sellise südame omanik võib edu saavutada kõikidel spordialadel. Kehalise koormuse puhul täiustub inimese hingamine. See tagab gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamislihased tugevnevad, rindkere liikuvus suureneb, paraneb kopsude mahutavus. Treenitud inimesed suudavad hinge kinni hoida üle poole minuti kauem kui treenimata inimesed, samas aitab hingamispeetuse proov ehk apnoe proov määrata õige kehalise koormuse hulka. ORGANISM JA KEHALINE TREENING Organismis toimuvad treeningu käigus mitmed muutused, need võib tinglikult jagada kaheks:
Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. · Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda
võib saabuda ka ninaõõne,hingamisteede limaskesta rakkudelt - kui on tegemist mingite ärritavate ainetega Aevastamine! Ninaõõne limaskestalt ( näiteks pipra ninna sattumisel)erutus piklikule ajule, sealt omakorda impulss hingamislihastele,mis vastuseks akiliselt kiiresti kokku tõmbuvad ning lõpuks mitmekordsele kiirele sissehingamisele järgneb äkiline väljahingamine, mis ongi aevastus Hingamiselunkonna 2 põhiülesannet : 1. Kindlustab organismi ja keskkonna vahelise gaasivahetuse, varustab organism oksüdeerumisprotseesideks vajaliku hapnikuga. 2. Rakuhingamise käigus sünteesitakse kehale vajalik energia ATP molekulide näol VERERINGEELUNDKOND Vereringeelundkonna mood: 1. Süda-4 osaline-2 koda+2 vatsakest,hõlmased ja poolkuuklapid 2. Arterid ehk tuiksooned - viivad verd südamest, suurim on aort, kõige elastsemate ja venivamate seintega veresooned 3. Veenid ehk tõmbsooned toovad verd südamesse, pisut õhemad kui
Klorenhüümi rakud on vakuoolide- ja kloroplastiderohked. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud. Kattekoed. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda(kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kattekude kaitseb: ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Kutiikula - struktuuritu värvitu vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht - osal taimedel, annab hallika välimuse. Epidermist võivad välja ulatuda väga mitmesuguse kuju ja suurusega, ühe- või mitmerakulised karvad ehk trihhoomid
Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Hingamise mehhanism Sissehingamise (inspiirium) mehhanism: Sissehingamine on aktiivne protsess, mis toimub hingamislihaste osavõtul.
*Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab. Selle tagajärjel toimub kõhnumine. Positiivne energiabilanss on siis kui inimene saab energiat rohkem kui kulub. Sellise pikaajalise energiabilansi hoidmine põhjustab rasvumist. 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid
· Katteelundkond: juuksed, nahk, küüned (moodustavad inimsese kehakaalust 15- 25%). Kaitseb keskkonna mõjude eest · Tugielundkond: kõõlused, liigesed, luud, lihased. Võimaldab liikuda, säilitab keha proportsioonid. · Seedeelundkond: suu, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, (maks, kõhunääre) · Hingamiselundkond: nina, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsud. Tagab gaasivahetuse. NB! Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gasilises olekus vaid üksnes vees lahustunult! · Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud) · Sisenõresüsteem e
annaabi.ee 
