Füüsika eksami kordamisküsimused (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis tingimusel vedelik keeb?

Lõik failist

Füüsika kordamisküsimused eksamiks.

Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul.

Ühtlane sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.

Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra.

Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik .

Kiirus – nihke ja selleks kulunud aja suhe.

Kiirendus – kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe.
Ühik – m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra.

Jõud – suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja .
Ühik – N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s².

Elastsusjõud – jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju.

Raskusjõud – jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses olevaid kehi.

Hõõrdejõud -
Seisuhõõrdejõud – tekib, kui kehale mõjub liikumapanev jõud, aga keha liikuma ei hakka – seda takistab seisuhõõrdejõud.
Liugehõõrdejõud – tekib ühe keha libisemisel mööda pinda ja takistab seda liikumast.

Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab tuge.
Tähis: P , Ühik: N

Mehaaniline energia – füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha.
Tähis: E , Ühik: J

Kineetiline energia – liikuva keha energia ( liikumisenergia ).

Potentsiaalne energia – energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad:
1) maapinnal ülestõstetud kehad
2) deformeeritud kehad

Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.

Võimsus – näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus.
Ühik – W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J.

Reaktiivliikumine – keha selline liikumine, mille põhjustab kehast teatud kiirusega eemalduv keha osa.

Mehaaniline võnkumine – liikumine, mis kordusb võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi.

Vabavõnkumine – võnkumine, mis toimub süsteemisiseste jõudude mõjul pärast keha tasakaaluasendist välja viimist .
Nt: Võib võnkuda niidi otsa riputatud kivi, kui miski talle tõuke annab.

Sundvõnkumine – võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul.
Näited: õmblusmasina nõel võngub üles-alla ; pliiatsi liigutamine edasi-tagasi.

Harmooniline võnkumine – füüsikalise suuruse muutumine aja jooksul cos või sin funktsiooni järgi.

Hälve – võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.
Tähis: x , Ühik: m

Amplituud – suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.

Võnkeperiood – ühe täisvõnke kestvus.
Tähis: T , Ühik: s

Võnkesagedus – ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv.
Tähis: f , Ühik: Hz

Resonants – nähtus, kus keha võnkeamplituud järsku suureneb, kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega.
Näide: Viiuli kõlakast võimendab keelte helisemist resonantsi tõttu. ; Bussis sõites hakkab vahel miski hirmsasti plärisema. Siis ongi tegemist resonantsiga – mõne lahtise plekiotsa võnkesagedus langeb juhuslikult kokku mootori sagedusega.
Nähtusega tuleb arvestada näiteks suurte ehitiste ja sildade projekteerimisel. Tuleb arvestada võimalikke perioodilisi välismõjusid.

Mehaanilised lained – võnkumiste edasikandumised keskkonnas.
Tekkimise põhjused: Laine tekkimiseks tuleb üks keskkonna punkt panna võnkuma. See tõmbab kaasa ka järgmise osakese, sest osakeste vahel mõjub tõmbejõud. Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem inertsi tõttu.

Pikilained – lained, kus võnkumine toimub piki levimissihti.
Näide: heli levimine.

Ristilained – lained, kus võnkumine toimub levimissihiga risti.
Näide: merelained.

Lainepikkus – teepikkus , mille laine läbib ühe võnkeperioodi jooksul.
Ühik: m

Lainete interferents – tekib, kui keskkonnas levib korraga mitu lainet. Interferents on nähtus, kus lainete liitumise tulemusena keskkonna mõne punkti võnkeamplituud suureneb, teisel aga väheneb. Keskkonna erinevad punktid hakkavad võnkuma erineva amplituudiga. Interferentsi tekkimiseks peavad olema lained koherentsed – sama sageduse ja lainepikkusega ning samas faasis, või faaside erinevus ei tohi muutuda.

Lainete difraktsioon – nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib tingimusel, kui tõkke mõõtmed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega võrreldavad.

Keha siseenergia – kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad:
1) kineetilist energiat , liikumise tõttu.
2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu.
Tähis: U , Ühik: J

Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale ülekantavat siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub.
Tähis: Q , Ühik: J

Molekulaarkineetiline teooria – selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest.
Teooria põhiseisukohad:
1) aine koosneb molekulidest
2) need molekulid liiguvad kaootiliselt
3) molekulid mõjutavad üksteist. Molekulide vahel mõjuvad tõmbe-ja tõukejõud.

Ideaalne gaas – lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Ideaalse gaasi mudel:
a) molekulid on punktmassid
b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed
c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe-ega tõukejõude)

Isotermiline protsess – gaasi oleku muutus, mille korral temperatuur on jääv.

Isobaariline protsess – gaasi oleku muutus, mille korral rõhk on jääv.

Isokooriline protsess – gaasi oleku muutus, mille korral ruumala on jääv.

Adiabaatiline protsess – protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses.

Soojusmasin – masin, mis muundab soojust tööks.
Soojusmasina põhiosad:
1) töötav keha – gaas või aur
2) soojendi – sellelt saab töötav keha soojushulga Q1
3) jahuti – sellele annab töötav keha soojushulga Q2

Soojusmasina kasutegur – näitab mitu % soojendilt saadud soojushulgast muutub kasulikuks tööks.

Termodünaamika I printsiip - Gaasile antud soojushulga arvel suureneb gaasi siseenergia ja gaas võib teha mehaanilist tööd.

Termodünaamika II printsiip – Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale.

Entroopia – energia kvaliteedi kirjeldamiseks kasutatav suurus. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia.

Gaaside üldised omadused:
1) puudub kindel kuju ja ruumala, sest molekulid on üksteisest kaugel
2) kergesti kokkusurutavad, sest tõmbe-ja tõukejõud on väikesed.
3) paisuvad piiramatult, sest molekulid liiguvad kaootiliselt.

Vedelike üldised omadused:
1) ei oma kindlat kuju, aga on kindel ruumala, sest
2) on raskesti kokkusurutavad, sest molekulide vahel on tõmbejõud.
3) on voolavad , sest

Tahkised – ained, mille molekulid paiknevad kindla korra järgi (kristallstruktuur).
Omadused:
1) kristallstruktuur
2) molekulid paiknevad kindla korra järgi
3) kindel sulamistemperatuur
Nt: jää, metallid, teemantid

Amorfsed kehad – tahked ained, millel puudub kristallstruktuur.
Omadused:
1) puudub kristallstruktuur
2) on voolavad
3) sulamistemperatuuri puudumine
4) isotroopsed

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pelmeen96 Õppematerjali autor

soojus gaas laine võnkumine difusioon siseenergia elastsusjõud

Sarnased õppematerjalid

doc

10. klassi mõistete definitsioonid

Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud jõud,

Füüsika

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, m?

Füüsika

doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajekt

Füüsika

doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui ke

Füüsika

docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

tasakaalu nõrgenemine. Siseelundid resoneeruvad IH (omavõnkesagedus 3-12 Hz). Raskesti avastatav, kuna ei neeldu – mikrofonid ei kuule. IH kaasneb akustilise piirkonna müra. Infraheli positiivsed küljed: Maavärisemise eelne hoiatus – seismograaf Teatrietendused (R. Wood), kontserdid (Tištšenko 4. sümfoonia, IH 11 Hz, infrageen) Killustiku pesemine savist, liivast jm. Soojusfüüsika Soojusfüüsika on füüsika osa, mis käsitleb nähtusi, mis on seletatavad aine osakeste liikumisega. 2 peamist osa: Termodünaamika – soojustnähtuste iseloomustamine läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala. Molekulaarfüüsika (statistiline füüsika) – soojusnähtuste iseloomustamine läbi molekulide omaduste – kiirus, impulss, mass jm molekule iseloomustavate suuruste. Mikroskoopiline lähenemine

Keskkonafüüsika

docx

Füüsika mõisted ja valemid

Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine Punktmass Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirg

Füüsika

docx

Füüsika mehaanika kursuse mõisted (10. klass)

FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju puudumisel või

Füüsika

doc

Füüsika kordamine 10.klass

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ 10. klass 2007/2008 TRAJEKTOORIKS Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepik

Füüsika

Rohkem sarnaseid