Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeenühendid 11kl (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks kasutatakse halogeen ühendeid?
  • Miks tetraklorometaan ei põle?
  • Millised on tuntud lahustid holgeeniühenditest?
  • Mis on freoonid kus ja miks neid kasutatakse?
  • Mis lõhub freooni molekuli?
  • Milleks kasutatakse pestitsiide?
  • Mis on DDT Miks teda vaja on?
  • Milline on DDT kahjulik toime inimesele?
Keemia
Halogeenühendid- org.ühendeid, kus süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega.
Omadused:
  • Hüdrofoobsed- ei reag. H2O
  • Tahked ja vedelad(üksikud gaasid nt. CH3Cl )

Nimetamine: 1) kasutan holgeenidele vastavaid eesliiteid.
  • Floro- (F)
  • Kloror- (Cl)
  • Bromo - (Br)
  • Jodo- (I)

2) Nende ette lisatakse arvsõnaga halogeenide arv(di,tri, tetra jne)
3) Kõige ette kirjutatakse halogeeni aatomi või aatomite koha nr-d.
Näited: CH3-CH2-CHBr-CH2-CHCl2 1,1-dikloro-3-bromopentaan
CH3-CH-CH2-Cl 1-kloro-2metüülpropaan
CH3
Sellist nomeklatuuri nim. asendus nomeklatuuriks.
Lihtsamate hol.ühendite puhul võib kasutada ka funksionaal nomeklatuuri.
Nt: CH3-CH2-Br bromoetaan või 2-dietüülbromiid.
Elektrofiilid- C ja halogeenide vahel on polaarne kovalentne side. C-l on positiivne osalaeng ja holgeenil negatiivne (osalaengut tähistatakse deltaga).
Inooniline dissotsastsioon toimuvad lahustes.
CH3 CH2+ : Cl-
CH3 : Cl  CH3+Cl
Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja pos. laenguga osake.
Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng.
Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel )
H H
H :C: H  H :C + H
H H
Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron.
CH3CH2 + H CH3CH3
JÄTA MEELDE
  • Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi.
  • Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga.
  • Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi.
  • Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi.
    Elekrofiilif on H+ ja metalli katiioonid.
    Nuklefiilid on OH- , halogeenid ja happe anioonid .
    NUKLEFIINE asendussüsteem
    :OH+CH3CH2Br  CH3CH2OH + :Br
    CH3CH2Br OH:
    • Ründav osake on nuklefiid
    • Reaktsiooni tsentriks on elektrofiilsustsenter
    • Tugevam nuklefiid tõrjub nõrgema välja
    • Lahkuv rühm eraldub nuklefiinina

    Tugevamad nuklefiinid on :
    • :OH Alusiinioonid
    • :OR Alkoksiinioonid
    • :CN Tsüniidioonid
    • :NH2 Amiinid

    Nõrgemad nuklefiinid on:
    • COO2 Karboksüülhape anioonid
    • Cl Halogeenioonid
    • H2O Vesi
    • Alkoholid
    • Tugevate haoete anioonid

    Sarnaselt toimub ka elekrofiilne asendusreaktsioon . Kõik vastupidi, ainult et elektrofiil ühineb selle süsiniku aatomiga millel on rohkem vesiniku aatomeid.
    Kuidas analüüsida reaktsiooni võrrandeid:
    • Selgita välja elektrofiilsus või nukelfiidsus tsenter
    • Leia ründav osake
    • Leia lahkunud rühm

    HALOGEENÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS
  • Milleks kasutatakse halogeen ühendeid?
    Vastus: Erinevate ainete valmistamisel, kasutades neid lahustina rasvõlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalidel.
  • Miks tetraklorometaan ei põle?
  • Millised on tuntud lahustid( holgeeniühenditest)?
    Vastus: diklorometaan (CH2Cl2) triklorometaan ( CHCl3 ), tetraklorometaan(CCl4), dikloroetaan(ClCH2CH2Cl), treikloroetaan(CCl2=CHCl).
  • Mis on freoonid , kus ja miks neid kasutatakse?
    Vastus: Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani floro-klororderivaadid. Neid kasutatakse külmutusmasinates, sest nad neelavad väga palju soojust rõhu alanemisel. Vahtpolümeeride valmistamisel, sest neil on madal keemistemperatuur . Aerosoolibaloonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustava vahendina ka sellepärast et neil on madal keemistemperatuur.
  • Mis lõhub freooni molekuli?
    Vastus: Ultraviolettkiirgus.
  • Kas freoon on loodusele kasulik või kahjulik?
    Vastus: Kahjulik, UV-kiirguse tõttu lagunenud freooni radikaalid, eriti klooriradikaal,on osooni lagunemise katalüsaatoriks.
  • Milleks kasutatakse pestitsiide?
    Vastus: Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide , ka haigustekitajate hävitamiseks.
  • Mis on DDT? Miks teda vaja on?
    Vastus: DDT on diklorodifenüültrikloroetaan. Kasutatkse putukatõrjena.
  • Milline on DDT kahjulik toime inimesele?
    Vastus: Jah, nad kahjustavad selgroogsete kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. On ilmenud ka DDT mutageenne ( päriliku struktuuri muutusi esile kutsuv) ja kantsereogeenne(vähkitekitav) toime.
    Alkaanid: CH4- Metaan
    C2H6- Etaan
    C3H8- Propaan
    C4H10- Butaan
    C5H12- Pentaan
    C6H14- Heksaan
    C7H16- Heptaan
    C8H18- Oktaan
    C9H20- Nonaan
    C10H22- Dekaan
  • Halogeenühendid 11kl #1 Halogeenühendid 11kl #2 Halogeenühendid 11kl #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 112 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pilluriinu Õppematerjali autor
    Halogeenühendite konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Halogeeniühendid
    6
    doc

    Halogeeniühendid

    Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid ­ erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid ­ erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · . Füüsikalised omadu

    Keemia



    Kommentaarid (1)

    sander3690 profiilipilt
    sander3690: tänks
    17:51 08-11-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun