Halogeenühendid 11kl (1)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks kasutatakse halogeen ühendeid?
Miks tetraklorometaan ei põle?
Millised on tuntud lahustid holgeeniühenditest?
Mis on freoonid kus ja miks neid kasutatakse?
Mis lõhub freooni molekuli?
Milleks kasutatakse pestitsiide?
Mis on DDT Miks teda vaja on?
Milline on DDT kahjulik toime inimesele?

Lõik failist

Keemia
Halogeenühendid- org.ühendeid, kus süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomi või aatomitega.
Omadused:

Hüdrofoobsed- ei reag. H2O
Tahked ja vedelad(üksikud gaasid nt. CH3Cl )

Nimetamine: 1) kasutan holgeenidele vastavaid eesliiteid.

Floro- (F)
Kloror- (Cl)
Bromo - (Br)
Jodo- (I)

2) Nende ette lisatakse arvsõnaga halogeenide arv(di,tri, tetra jne)
3) Kõige ette kirjutatakse halogeeni aatomi või aatomite koha nr-d.
Näited: CH3-CH2-CHBr-CH2-CHCl2 1,1-dikloro-3-bromopentaan
CH3-CH-CH2-Cl 1-kloro-2metüülpropaan
CH3
Sellist nomeklatuuri nim. asendus nomeklatuuriks.
Lihtsamate hol.ühendite puhul võib kasutada ka funksionaal nomeklatuuri.
Nt: CH3-CH2-Br bromoetaan või 2-dietüülbromiid.

Elektrofiilid- C ja halogeenide vahel on polaarne kovalentne side. C-l on positiivne osalaeng ja holgeenil negatiivne (osalaengut tähistatakse deltaga).
Inooniline dissotsastsioon toimuvad lahustes.
CH3 CH2+ : Cl-
CH3 : Cl  CH3+Cl
Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja pos. laenguga osake.
Nukleofiid on vaba el. paariga osake, millel on neg. osalaeng.
Radikaalne dissotsatsioon (tavaliselt gaasidel )
H H
H :C: H  H :C + H
H H
Radikaal on suure energiaga osake, mis püüab leida teise osakese, millel on üksik elektron.
CH3CH2 + H CH3CH3
JÄTA MEELDE

Nuklefiid ühineb elektrofiiliga ja vastupidi.

Elekrtofiil ei ühine elektrofiiliga, nukleofiid nuklefiiliga.

Elektrofiilsus tsentri tunneme ära pos. laengu või pos. osalaengu järgi.

Nukleofiilsus tsentri tunneme ära neg. laengu või neg. osalengu järgi.
Elekrofiilif on H+ ja metalli katiioonid.
Nuklefiilid on OH- , halogeenid ja happe anioonid .
NUKLEFIINE asendussüsteem
:OH+CH3CH2Br 

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

112 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Pilluriinu Õppematerjali autor

Halogeenühendite konspekt

halogeenühendid keemia 11 kl

Sarnased õppematerjalid

doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur · . Füüsikalised omadu

Keemia