Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bakter, pseudomonas, pärm, mikroorganismid, staphylococcus, aeroob, gram, bakterit, anaeroob, temperatuuridel, fenool, optimum, aeroobid, bakterid, agar, sööde, malt, pseudomonase, fenooli, taluvad, uurimine, kontsentratsiooniga, biotehnoloogia, laboratoorse, keedusool, söötmed, preparaadid, kusjuures, sarcina, kepikesed, roosa, jälgidesMikroskopeerimine Valmistasime uuritavatest mikroorganismidest preparaadid (vastavalt juhendi lisades 4.2 ja 4.3 toodud õpetusele), kusjuures kuumfikseeritud preparaadi bakterist jaoks ja märgpreparaadi pärmi uurimise jaoks. Värvisime Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces Üksikud cerevisiae piklikud rakud Pseudomonas sp Gram 105 positiivsed, ümara kujuga Bacillus sp Ps 42 Gram- positiivsed, kepikujulised Echerihia coli Gram negatiivsed kepikesed Sarcina sp. Gram positiivsed kooslusi moodustavad
teise orgaanilise lahustiga Värvide kinnitumise soodustamiseks kasutatakse peitse - Lugoli lahust või pikriinhapet. Graamnegatiivsetel mikroobidel on rakukest keerulisema ehitusega ja kõrgema lipiidsete komponentide sisaldusega ning värvub seetõttu suhteliselt nõrgemini kui graampositiivsetel mikroorganismidel. Graamnegatiivsed rakud muutuvad orgaanilise lahusti toimel värvusetuks ja täiendaval fuksiiniga värvimisel punaseks. Graampositiivsed mikroorganismid värvuvad sinakasvioletseks, kuna adsorbeerivad rohke magneesiumribonukleaadi (RNA Mg-soola) sisalduse ja happeliste omaduste tõttu aluselise reaktsiooniga trifenüülmetaanirea värve suuremal hulgal. Värv kinnitub tugevamini ning ei tule lühiajalisel (10 - 30 sekundit) etanooli või atsetooniga pesemisel ära. Graamreaktiivsus annab tunnistust mitmetest iseloomulikest füsioloogilistest ja biokeemilistest omadustest ja on rakendatav olulise baktereid iseloomustava süstemaatilise tunnusena
Osad tüved, nagu Penicillium roquefort`i, leiavad kasutamist juustu valmistamisel (näiteks Roquefort´i juust), kus nad osalevad piimarasva hüdrolüüsil. 5. Lihtvärvimine ja Grami järgi värvimine ning nende erinevus Sõltuvalt rakuseina ehituselt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele hollandi teadlane H. C. J. Gram (1880 a.). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid lillaks (violetseks). Gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. Lihtvärvimise puhul värvitakse ainult ühekordselt( tavaliselt metüülsinisega), aga grami järgi värvides värvitakse esimesena kristall violetiga ja see kinnistatakse lugoli lahusega, pärast loputamist piiritusega järelvärvitakse safraniinpunasega ja loputatakse taas, seekord destileeritud veega. 6
Mulla sanitaarne hindamine- kriteeriumiks Colide arv ja saprofüütsete arv, Clostridium perfringes, eneterkokid. 10. Looma naha mikrofloora: Nahk ja karvad- peaaegu kõiki mikroobe, viiruseid. Satuvad pinnasest, õhust, väljaheitest jne. Nahal domineerivad-kokid ja kepikujulised bakterid. 11. Looma elundite mikrofloora Hingamisteed- kõige rohkem ülemistes hingmisteedes(mikro, streptokokid).kõiki mikroobe mis õhus. Udara- mastiiti tekitavad- streptococcus agalactiae,uberis, Staphylococcus areus,esherichia coli jne. Seedekanali-fakultatiivne-liigiline koostis muutub, obligaatne-püsiv(Lactococcus lactis, Bacillus acidophilus ja Coli.)Suu ja suus limaskest-üks rikkalikumaid.üle 100.Alalised -kokid ja aeroobsed, anaeroobsed tselluloosi lagundajad, spiroheedid, mikroskoopilised seened. Magu-kesine(happelisus) eelkõige spoore moodustyavad liigid-Bacillus cereus.Happeresistentsed mükobakterid.(M.bovis, avinum).mäletseja eesmaos- palju mikroobe(söötade lõhustamis protsessid)
eraldamiseks. Pistekülv- külvinõelaga. Pindkülv- agarplaadile kasut külviaasa või pipetti. Süviskülv- inokulum jaot kogu söötmesse, kolooniad kasvavad nii pinnale kui sisse. Külv vedelsöötmesse aasa või pipetiga. 8. Bakteriraku ehitus (sh G+ ja G- bakterite erinevus) Rakuseina ehitusest sõltuvalt jagatakse bakterid grampositiivseteks (G+) ja gramnegatiivseteks (G+). Värvimismeetodi võttis kasutusele teadlane H. C. J. Gram (1884. a). Selle meetodi puhul värvuvad grampositiivsed bakterid violetseteks, gramnegatiivsed bakterid annavad järelvärvimisel punase värvuse. 9. Bakterite morfoloogia (sh mikro-, strepto-, ja stafülokokid) Protoplastid - moodustuvad grampositiivsete mikro¬organismide rakuseina lahustumisel lüsosüümiga. Rakuseina puudumise tõttu bakteriofaage nendele ei fikseeru. Sferoplastid - on kerajad protoplastidele sarnased, võivad absorbeerida bakteriofaage
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng. Mikrobioloogia (micros — väike; bios — elu; logos — teadus) — teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Jaguneb bakterioloogiaks – uurib baktereid, mükoloogiaks – pärm ja hallitusseened ,viroloogiaks – virused ja bakteriofaagid ja algoloogiaks – lihtsamad vetikad ja loomad. Robert Hooke (1635—1703) – tegi mikrsoskoobi, uuris seeni mikroskoobi all. Antony van Leeuwenhoeck (1632—1723) – avastas bakterid, vere ja spermarakud, ümarussid ja keraloomad, avaldas raamatu Looduse saladused. Louis Pasteur (1822—1895) – avastas aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. R. Koch (1843—1910) tõi välja
Rakud kleepuvad alusklaasile paremini ja värv difundeerub paremini rakku. 14. Mis eelis on rakkude keemilisel fikseerimisel? Muudab vähem rakkude morfoloogiat kui nt kuumfikseerimine 15. Mis on peptidoglükaan. Polümeerne molekul rakukestas, polüsahhariidse ahela moodustavad NAM (N- atsetüülmuraamhape) ja NAG (N-atsetüülglükosamiin), mis on ühenduses 1,4-β-glükosiidsidemega. 16. Millel põhineb gramreaktiivsus? Gram(+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel. 17. Mis funktsioon on etanooli lahusel Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks. 18. Millised on Grami järgi värvimise põhietapid ja kuidas värvuvad neil etappidel GN ja GP bakterid? 1. kuumfikseeritud preparaadile kantakse peale kristallviolett 2. Lugoli lahusega töödeltakse preparaati, jood kinnitab värvi 3. etanooliga pestakse preparaati 4
toitaineid. Seda tuleb arvestada bakterite kasvatamisel laboris, sest sööde, milles baktereid kasvatatakse, peab sisaldama kõiki olulisi komponente. Eukarüootide rakusiseseid sümbiontseid ja parasiitseid baktereid on laboris kõige keerulisem kasvatada, sest täpseid söötmekomponente on raske kindlaks teha. 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid Escherichia coli koostist uurides võib välja tuua olulisemad keemilised elemendid, millest bakter koosneb: C, H, O, N, S, P, K, Mg, Fe, Ca ja Mn. Väga väikestes kogustes on leitud Zn, Co, Cu ja Mo, neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Bakteri koostises olevaid elemente on leitud veena, ioonidena või elutegevuseks vajalike makromolekulide koostises. Tabel 1 E. coli koostisest leitud keemilised elemendid ning nende funktsioonid rakus % Element kuivain allikas funktsioon est Orgaanilised ained ja
organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani- smidele mõne spetsiaalse värvimismeetodi järgi (metüleensinine, akridiinoranž, Gram, Ziehl-Neelsen, Giemsa, tušimeetod jt.) ja uuritakse mikroskoobiga (valgus-, faaskontrast-, pimeväli-, fluorestsentsmikroskoopia). Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit. Gram (+) või Gram (–), nende kuju, kihnu, eoste, inklusioonide olemasolu, suurus, asetus omavahel ja organismi rakkude suhtes. Hinnatakse rakulise reaktsiooni iseloomu (koe- rakud, granulo-, lümfo- ja monotsüüdid), põletiku esinemist. 2. Haigustekitaja isoleerimine ja identifitseerimine
1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt. Ebasoovitavad lisaproduktid tekivad tänu saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2. Andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta) 3. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist 4. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel) 5. Märkis aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust (aeroobne lagunemine annab rohekm energiat kui aeroobne). Arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Haavanakkuste vältimiseks kuumutada operatsioonivahendeid
Füüsikalised 1) Temperatuur: Keskkonna temperatuur on üks põhilistest teguritest, mis määrab oluliselt mikroorganismide arengu võimalusi ja aktiivsust. Iga mikroob võib areneda ainult teatud kindlates temperatuuri vahemikes. Kõrged temperatuurid. Keskkonna temperatuuri tõus üle optimumi on tunduvalt ebasoodsam mikroobide arengule kui selle alanemine. Mikroorganismide käitumist temperatuuridel, mis ületavad nende kasvu maksimumi, iseloomustatakse termoresistentsusega. Temperatuurid, mis mõnevõrra ületavad kasvu maksimumi, kutsuvad esile termosoki ja pärast selle lühiajalist mõju võivad rakud uuesti aktiveeruda. Pikemaajalisel mõjutusel nad hukkuvad. Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min
avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV )
avdarcsis, avastas tuberkuloosi tekitaja, koolera tekitaja, zelatiini võidakse kasutada erinevates söötmetes. Agaragarit kasutatakse nüüd peamisena söötmetes Joosep Listern ( 1827-1912 ) tuntud inglise arst, kirurg. Tegi kindlaks, et veremürgistuse tekitavad teatud bakterid, mis satuvad haava ja hakkavad seal mädanema. S.N. Vinogratski ( 1856.1953 ) uuris nitrifitseerivaid baktereid. Taandamisprotsessist võtavad osa mikroorganismid. M. W. Beijverinck (1852-1931 ) isoleeris ja avastas mügarbakterid. Moodustuvad peamiselt liblikõieliste taimede peal. Aitavad siduda õhu lämmastikku. Avastas, et tubaka mosaiikhaiguse puhul on tegu "elava organismiga" ( viirus ). Aleksander Fleming ( 1881-1955 ) avastas lüsosüümi, valguline element, mida leidub inimese pisaras, süljes. Avastas penitsiliini ( antibiootikumi) Montagniari ja Gallo identifitseerisid inimesel immuunpuudulikkuse põhjustava viiruse ( HIV )
bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E
GOGAT rada kasutatakse juhul, kui ammooniumi kontsentratsioon on keskkonnas madal. Mikroorganismide osa lmmastiku-ringes Mikroorganismide funktsionaalsed rhmad, mis vtavad osa N-ringest. - 1) nitrifitseerivad bakterid (NH3 .. NO2 .. NO3-) 2) denitrifitseerivad bakterid (NO3-, NO2-, N2O .. N2) 3) lmmastikku fikseerivad bakterid (N2 .. NH3) 4) nitritit ja nitraati ammonifitseerivad bakterid 5) ammoniaaki assimileerivad (s.o NH3 orgaanilisse ainesse siduvad) mikroobid - kik mikroorganismid 6) deamineerivad mikroorganismid (NH3 eemaldamine aminohapetest, peptiididest ja valkudest) - bakterid ja osa vetikaid Nitrifikatsioon toimub obligaatsete kemolitoautotroofide vahendusel, protsess on aeroobne, selle kigus assimileeritakse CO2 ja ammoniaak oksdeeritakse nitritiks (Nitrosolobus, Nitrosomonas, Nitrosovibrio, Nitrosococcus, ensm ammoniaagi monooksgenaas) nitrifikatsiooni esimene etapp ning nitrit nitraadiks (Nitrobakter, Nitrococcus, Nitrospira) nitrifikatsiooni teine etapp.
sega. Näiteks joodi puudumine või vähesus joogivees võib põhjustada kilpnäärme haigestumist ja isegi füüsilist ning vaimset kängujäämist. Tabel 1.1. Vitamiinide klassifikatsioon Tähis Keemiline põhinimetus Olulisemad allikad Rasvlahustuvad vitamiinid A retinoidid kala- ja loomamaks, või D kaltsiferoolid kalarasv, munakollane, või, pärm E tokoferoolid porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib K naftokinoonid kalasaadused, spinat, kapsas, herned Q ubikinoonid taimsed produktid
intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA bakterite evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16s RNA kuulub prokarüootse ribosoomi väiksemasse alaühikusse. Selle alusel loodud fülogen. Süst. On sarnane täisgenoomide alusel tedtud süst.dega. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Prooviti tõestada polümeeride abiootilise sünteesi teooriat
* Ruumid, milles tehakse mikrobioloogilisi töid, peavad olema sisustatud ja ehitatud nii, et need ei mõjutaks tehtud tööde usaldatavust ega koguks tolmu. * analüüsitaval proovil ,,tagasiteed ei ole" printsiip väldib ristsaaste ohutu * õhk peab olema puhas * Töötajal peab olema piisavalt ruumi 2. Miks ,,kergesti puhastamise nõue" on tähtis mikrobioloogia laboratooriumis? Kõik pinnad peavad olema kergesti puhastatavad, kuna nendele koguneb tolm ning sinna hakkavad tekkima teised mikroorganismid. Aga mikroorganismidega saastamise oht peab olema laboris minimaalne! 3. Milline peab olema mikrobioloogia laboratoorimi ventilatsoonisüsteem ja mis on selle ülesanne? Ventilatsioonisüsteem peab olema efektiivne. Kasutatakse õhufiltrite süsteemi, mida regulaarselt hooldatakse ja vajadusel vahetatakse filtreid. Uksed ning aknad peavad olema samuti suletavad hermeetiliselt, et vältida tuuletõmmet tööde läbiviimise ajal
Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne tuntud mikrobioloogi auks: nt perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Tatumella (Tatum), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria (Lister), Erwinia (Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse
Hävivad küll nõrgemad, kuid tugevamad koguvad ja muudavad end. Et veel pidurdada seda valitsevat "moevoolu" (bakterite täielikku hävitamist) peaks inimesed teadma, kes on nende vastasteks ja selleks avaneb neil hea võimalus lugedes järgnevat uurimustööd. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d
· Hügieeninõuete mittetundmine; · Mitteküllaldane tähelepanu pööramine NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret, et on haigestunud ja sooviksid ennast kodus ravida, kuid tööandja kahjuks ei mõistnud nende haiguse tõsidust ja käskis neil tööle ilmuda. Kui haiged kokad valmistasid klientidele toitu, sattusid mikroorganismid toidusse, kus nad paljunesid, kui toitu säilitati ohtlikus tsoonis ja tänu sellele haigestusid juba ka kliendid ning ettevõttesse tulid toidu ja veterinaarameti spetsialistid. Selles ettevõttes leiti veelgi rikkumisi ning selle Toidu ja Veterinaarameti ametnike külastuskäigu järel suleti see restoran senikauaks kuni rikkumised likvideeriti. Kes enam sellesse ettevõttesse sööma julgeb minna see on kahjuks antireklaam. Mis on tulu heast toiduhügieenist?: tarbijate rahulolu,
teisi (normaalseid) elupaiku. Arvatakse, et prokarüoodid on esimesed planeedil Maa tekkinud elusolenditest. Kuigi esmalt leitud äärmuslikes keskkondades, nagu kuumaveeallikad (termofiilsed arhed), elavad arhed ka tavalistes tingimustes, näiteks ookeanis või metanogeenid soolestikus. Lisaks on arhedele omane halofiilsus ja väävli metaboliseerimine. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum -meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. 16SrRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana
Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel bakteritel on probleeme sellega, et nende eripind väheneb liialt. Selle probleemi lahendamiseks
genoomi suurus operonide esinemine mRNA intronite puudumine 70s ribosoomid metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid Rakuskelett DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA geenid prokarüootide evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale. Eukarüootse raku tekke hüpotees sümbioosi teel.
ladina- ja kreekakeelseid nimetusi ) · · Näiteks: · Bacillus- pulgake ( ladina keeles ) · Bacterium- pulgake ( kreeka keeles ) · (Bacterium coli- soolekepike) · · Soovitatavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne. kohta. · · · · · · · · · · · · · · · · Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. · Suur eripind võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. · Kerakujulistel bakteritel on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. · · · · · Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: · Morfoloogilised (ehituslikud) · Füsioloogilised ja metaboolsed ( ainevahetuslikud ) · Biokeemilised
alkoholi äädikhappeks. Kalja säilitamise aeg väheneb. ,,Haige ,,kalja pinna peal võib ilmuda õhuke kile. Bakterid sattuvad kalja halvasti pestud voolikutest, torudest ning aparaatidest. Äädikhappe bakterid on aeroobid, vajavad hapniku oma elutegevuseks, sellepärast, eelistatav kasutada hermeetiliselt kinni pandvaid aparaate. (kinnise tüüpi aparaate · Roisubakterid Optimaalne temperatuur roisubakteri elutegevuseks on 30-37°C, kuid nad hästi kasvavad ka madalatel temperatuuridel, ning hävivad ainult 90°C juures. Kalja bakterid sattuvad teraviljadest ja jahust. Kalja virre ja kali, mis on saastatud bakteritega, saavutavad roisulõhna, virre hapneb enne juuretise sisse kandmist. Seadmete, torustiku ja ruumide desinfitseerimine on meetmed, mis aitavad vältida kalja riknemist roisubakteritega. Samuti tuleb panna pärmid virdesse kohe pärast virde valmistamist, kuna pärmid nõrgendavad roisubakterite elujõulisust · Metsikud pärmid
Valmistavad raskusi steriliseerimisel, sest väga resistentsed kemikaalidele, temperatuurile. § Eosed ei ole mitte paljunemiseks, vaid aitavad säi-luda ebasoodsates keskkonnatingimustes. Haigustekitajatest esinevad Bacillus spp. ja Clostridium spp. § Eosed ei sisalda peaaegu üldse vett, metaboolne aktiivsus puudub, sisaldavad Ca++ ja dipikoliinhapet. § Muutumine vegetatiivseteks vormideks toimub minutite jooksul. Bakterite kasv § Bakterite paljunemine üks bakter jaguneb kaheks. § Bakterite arv populatsioonis suureneb geomeetrilises progressioonis Nt=N0 × 2n § Generatsiooniaeg () on aeg, mis kulub bakterite arvu kahekordistumiseks. § Optimaalsetes tingimustes 20-60 minutit § Organismis enamusel patogeenidel 5- 10 tundi Temperatuuri toime bakterite kasvule Kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi reaktsioone - kiiruse kasv ca 2 korda 10°C kohta. Liiga kõrge tem- peratuur denatureerib valgud, metabolism häirub, kasv peatub, bakterid hukkuvad
Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure koguse suhkrut, et tekiks palju süsihappegaasi ja taigna maht suureneks. 2. Säilima ühekvaliteetsena. Pärm peab kogu realiseerimisaja jooksul säilitama oma omadused, see tähendab, et ta kergitusvõime peab olema ühesugune nii tootmispäeval, kui ka realiseerimisaja viimasel päeval. 3. Aroomimoodustumisvõime. Taigna käärimise ja küpsetamise käigus peab kaduma pärmile
Ta kääritab suhkru süsihappegaasiks ja alkoholiks. PÄRM C6H1206 2CO2 + 2C2H5OH Presspärmi värvus on helehall või valkjashall, konsistents tihe ja hästi murtav. Ei tohi venida. Niiskusesisaldus kuni 75%. Lõhn iseloomulik pärmiseentele. Kuivpärm saadakse kõrgekvaliteedilisest presspärmist, see purustatakse graanuliteks ja seejärel kuivatatakse vaakumis. 11 Hea pärmi näitajad: 1. Kergitusvõime. Pärm peab optimaalsetel tingimustel (s.o. 36°C juures) kääritama võimalikult suure koguse suhkrut, et tekiks palju süsihappegaasi ja taigna maht suureneks. 2. Säilima ühekvaliteetsena. Pärm peab kogu realiseerimisaja jooksul säilitama oma omadused, see tähendab, et ta kergitusvõime peab olema ühesugune nii tootmispäeval, kui ka realiseerimisaja viimasel päeval. 3. Aroomimoodustumisvõime. Taigna käärimise ja küpsetamise käigus peab kaduma pärmile
Struktuurilt on see polüsahhariid sarnane eukarüootide sidekoe kondroitiinile. Selline kest stabiliseerib ka agregaate. · Valguline kest on näiteks Halobacteriumil, kes elab väga soolases vees (kuni 35% soola). Tema kesta glükosüülitud valgus on palju happelisi aminohappeid, aspartaati ja glutamaati, mis seovad Na ioone. Selline Na-ga seostumine on oluline kesta stabiilsuseks: kui alandada Na kontsentratsiooni, siis rakukest laguneb ja bakter lüüsub. · Valgulise kestaga arhed värvuvad gramnegatiivselt. · Arhede hulgas on ka kestata bakterid - perekond Thermoplasma, kellel on membraanis tugevduseks lipopolüsahhariidid ja glükosüülitud valgud. Viburid · on paljudel arhedel olemas, kuid nad on ilmselt bakterite viburitest palju erinevad. · Bakteritel kinnitub vibur rakule valgulistest ketastest koosneva basaalkehaga.
albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Bordetella (Bordet), shigella (Shiga), Beiherickia (Beijerinck), Listeria (Lister). Hansschlegelia Schlegeli auks. Plantiphila = taimi armastav Bacillus pasteurii (pasteur) Methanospirillum hungatii (Hungate) Methanobacterium omelianskii (Omeljanski) Clostridium pasteurianum (Pasteur)
Piima säilitamine *Piima säilitamiseks kasutatakse vertikaalseid ja horisontaalseid sise- ning välistanke, mis võivad olla mahutavusega 25000- 150000 l. *Piimahoiutankide sise- ja väliskest on valmistatud roostevabast terasplekist, nende vahel paikneb enamasti vahtplastist termoisolatsioonikiht. Põhjas paiknevad sisse- ja väljavoolutorude otsakud. *Silotankid võivad paikneda nii väljas kui ka siseruumides. Säilitamise mõju separeerimisele Piima pikaajaline säilitamine madalatel temperatuuridel separeerimist viib piima happesuse, tiheduse ning viskoossuse tõusule, millega väheneb separeerimise efektiivsus. Piima koososade muutus mehhaanilisel töötlemisel Piima puhastamine: *Mikrofiltratsioon- mikroorganismide erladamine *Baktofuugimine- mikroorgamismide eraldamine *Separeerimine- mehaaniliste lisandite eraldamine. Lisandid moodustavad 0,01-0,3% esialgsest piima massist. Pumpamine ja segamine
Sünteesi rakus stimuleeritakse immunomodulaatorite abil nagu arvidine, mida kasutatakse suu- ja sõrataudi vastu. Imiquimod-ga saab samuti stimuleerida interferooni teket. Loeng 12 Bakteriraku iseärasused Selektiivsus on tagatav bakteri raku oluliste struktuursete ja biosünteetiliste erinevuste poolest. Bakteril on lisaks membraanile ka rakusein, mida imetajarakkudel pole. Samuti on see sein oluline bakteriraku ellujäämises, kusjuures ilma selleta bakter lüüsub. Bakterirakus pole tuuma, ning DNA on rõngas. Bakteril pole selliseid erinevaid organelle, nagu imetajatel. Bakter peab kõike ise sünteesima, kuid imetajad saavad neid asju toiduga, mistõttu on ka puudu osad ensüümid, mis bakteritel on. Kuhu toimivad antibakteriaalsed ained Antimetaboliitidest sulfoonamiidid (Prontosil, 1935) toimivad vaid bakterite metabolismile, seda inhibeerides. Tsütoplasmas.
annaabi.ee 
