ersne spersne Gaas Gaas - - Gaasisegu Vedelik vihm, udu aerosool - tahke tolm, suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunu Vedelik Emulsioon kolloidlahus d tahke suspensioon kolloidlahus gaas Lahus (vedelike segud) Lahus
Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja vähendavad pindpinevust. Kui adsorptsiooniprotsess kandub üle faasi sisemusse,(näiteks
Emulsioonide tüübid: vesi õlis (v/õ) ja õli vees tekivad Hartley mitsellid, kontsentratsiooni tõustes aga keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. käigus võib muutuda lahuse pH (kui vahetusse läheb H ja OH-ioon). (õ/v). Emulgaatorid on emulsioone stabiliseerivad ained. plaadikujulised McBaini mitsellid ja seejärel moodustub geel. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks Esineb kõikjal. Ioonvahetus muldades: pinnase vahetusmahtuvus Emulgaatori omadused määravad tekkiva emulsiooni tüübi. Mitselli teke toimub väga kitsas kontsentratsiooni piirkonnas. Seda aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. määrab selle kvaliteedi, mustmullas Ca ja Mg, mis vahetuvad K ja Emulgaatorid on pindaktiivsed ained
4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite)
ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis kolloiddispersne ei sadestu näeb vajab ultrafiltreerimist, ultamikrosk. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis ei sadestu ei näe mikrosk. läbib kõiki filtreid, molekulaardispersne dialüüsub, difundeerub Klassifiktatsioon faaside järgi Dispersioonikeskkon Disp. Jämedispersne Kolloiddispersne Molekulaardispersne d aine Gaas Gaas - - gaaside segu Vedel udu, vihm aerosool - Tahke tolm,suits aerosool - Vedelik Gaas Vaht Vaht Adsorbeerunud gaas (lahus)
Kohesioonitöö vaakumis: Wk=2B. Adhesioon: on töö faasidevahelise pinna katkestamiseks. Seda tööd tarvitatakse kahe uue pinna moodustamiseks. Piirpind kaob. Adhesiooni mõõduks on pindade lahtirebimiseks kuluv töö pinnaühiku kohta (Wa). Seda mõõdetakse samades ühikutes kui pindpinevust ( J/m2). Viies (t) ja (v) kokku, tekib faasidevaheline pindpinevus tv. Faasidevaheline pindpinevus muutub võrdseks nulliga, kui kaob faasidevaheline piirpind. See toimub siis, kui faasid lahustuvad teineteises täielikult. Eristatakse adhesiooni kahe vedeliku, vedeliku ja tahke aine ning kahe tahke aine vahel. 11. Mida nimetatakse märgumiseks? Näidake seos adhesiooni ja vedeliku märgamisvõime vahel tahkel pinnal? Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3
9.3.1 Ensüümkatalüüs Ensüümid ehk fermendid on spetsiifilised valgud, mis toimivad katalüsaatoritena elusorganismides. Nende eripäraks võrreldes tavaliste katalüsaatoritega on väga kõrge aktiivsus ja selektiivsus. Fermentide katalüüsiv toime seisneb selles, et nende makromolekulid sisaldavad teatud tsentreid, mis toimivad katalüsaatoritena. Selliste tsentrite koosseisus on sageli metallide ioonid. Peale katalüütiliste tsentrite on fermentide koosseisus ka adsorptsioonitsentrid polaarsete või mittepolaarsete rühmadena. Siin toimub katalüüsi protsess tänu füüsikalistele mõjudele. Katalüütilised- ja adsorptsioonitsentrid võivad seega mõlemad kuuluda aktiivsete tsentrite koosseisu, mis toimivad katalüsaatoritena. Michaelis-Menteni mehhanism: k1 E + S ==== ES (9.19) k2
Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. Katalüüs Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone. Katalüsaator toimib reeglina reaktsioonimehhanismi muutmise kaudu Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis) Heterogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal) Homogeenne ja heterogeenne katalüüs Homogeenne katalüüs 2SO2 + O2 + (NOx ) -> 2SO3 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2 = 2NO2 Heterogeenne katalüüs C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 Katalüsaatorid ja inhibiitorid Katalüsaator vähendab aktiveerimisenergiat, reaktsiooni kiirus kasvab. Eksotermiline protsess. Inhibiitor aeglustab reaktsiooni kulgu, tõstab aktiveerimisenergiat EA . Kiirus ja tasakaal
Molekuli energialiiga nimetatakse aktiveerimisenergiaks. Katalüüs Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. Negatiivne katalüsaator on inhibiitor. Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone. Katalüsaator toimib reeglina reaktsioonimehhanismi muutmise kaudu Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis) Heterogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal) Homogeenne ja heterogeenne katalüüs Homogeenne katalüüs 2SO2 + O2 + (NOx ) -> 2SO3 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2 = 2NO2 Heterogeenne katalüüs C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 Katalüsaatorid ja inhibiitorid Katalüsaator vähendab aktiveerimisenergiat, reaktsiooni kiirus kasvab. Eksotermiline protsess. Inhibiitor aeglustab reaktsiooni kulgu, tõstab aktiveerimisenergiat E A . Kiirus ja tasakaal
Aktiivne transport - transmembraansed valgud kannavad üle ioone vastu nende kontsentratsioonigradienti. Aktiivse transpordi toimumiseks on vajalik: 1) transmembraanse valgu olemasolu 2) täiendav energia (see saadakse ATP hüdrolüüsil). Donnani membraantasakaal Olgu ühel pool membrane elektrolüüt RCl ja teisel pool membraani NaCl, kuusjuures R+ on makrokatioon, mis ei difundeeru läbi membraani, samas kui teised ioonid (Na+ ja Cl-) läbivad membraani. Esialgu on järgmine süsteem: [R+]1 = c1 | [Na+]2 = c2 [Cl-]1 = c1 | [Cl-]2 = c2 Membraan Sellises süsteemis algab Na+ ja Cl- difusioon läbi membraani, mille tagajärjel püstitub membraantasakaal: [R+]1 = c1 | [Na+]2 = c2 - x [Cl-]1 = c1 + x | [Cl-]2 = c2 - x [Na+]1 = x |
temperatuuril. Sulamine on endotermiline protsess, tahkumine eksotermiline protsess. Aine sulatamiseks kulub energiat (soojust); sulamise käigus soojus neeldub, kuid aine temperatuur ei muutu. Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. 5. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. (Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.) Gibbsi faaside reegel • Kui meil on k komponenti (ainet) ja p faasi, siis vabadusastmete (süsteemi kirjeldamiseks vajalike muutujate) arv f avaldub: f = k – p + 2 • Ühekomponentses süsteemis seega f = 3 – p • Ühekomponentses süsteemis ei saa tasakaalus olla korraga rohkem kui 3 faasi.
kontsentratsiooni), mida me võime teatud piirides meelevaldselt muuta, ilma et seejuures faaside arv muutuks. Faaside tasakaalu korral on sama keemiline potentsiaal kooseksisteerivatel faasidel ning segu puhul ka segu eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemilised potentsiaalid kumbaski faasis võrdsed. Keemiline aine võib esineda erinevates vormides: – gaasiline faas; – vedel faas; – tahke faas. Nende faaside vahel on võimalik kolm tasakaali: Tahke - vedel Tahke - gaas Vedel - gaas Paljude ainete korral eksisteerib rida erinevaid tahkeid faase (teemant ja grafiit, erinevad jää vormid). Tasakaalus olevate faaside vahel toimub pöörduv ainevahetus, kus ajavahemikus ühest faasist teise (vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks.
Väheneb temp tõustes, kaob aine kriitilisel temperatuuril. Sulamissoojus – näitab aine sulamiseks vajatava energia hulka. 28. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedel => gaasiline Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus Külmumine – vedel => tahke Sulamine – tahke => vedel Sublimeerumine – tahke => gaasiline 29. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. Heterogeensed süsteemid koosenvad vähemat kahest faasist. Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31. Kriitilised omadused: keemistenperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt,
dissotsiatsiooniks. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustunud aine ja polaarse lahusti vastastiktoime tulemus. Dissotsiatsioonimäär - Elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustav dissotsiatsiooniaste ehk ioonideks lagunenud molekulide arvu suhe lahuses olevate molekulide üldarvusse. Dissotsiatsioonikonstant (tähis Kd või K) on suurus, mis näitab elektrolüüdi tugevust. Nõrgad elektrolüüdid dissotsieeruvad pöörduvalt ning nende lahustes on ioonid tasakaalus ioniseerumata molekulidega. Kuna lahuses on ioone vähe, siis on ka nende lahuste elektrijuhtivus väiksem. Dissotsiatsiooniaste sõltub lahuse kontsentratsioonist ja temperatuurist. Dissotsiatsioonikonstant sõltub elektrolüüdi iseloomust, temperatuurist. 71. Hüdrolüüs Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Üldjuhul on hüdrolüüsi näol tegemist aine lagunemisega. 72
Kompleksimoodustajat nimetatakse tihti ka tsentraalaatomiks (ka siis kui ta tegelikult on ioon). Kompleksimoodustaja võib olla nii ioon kui ka neutraalne aatom (tavaliselt siiski ioon, enamikel juhtudel metalliioon), mis on eriti ergutatud looma sidemeid ka orbitaalide abil. Kui sisesfäär (kompleksioon) oma negatiivset laengut, kogunevad omakorda tema ümber positiivsed ioonid ja kui sisesfäär on positiivse laenguga, kogunevad tema ümber anioonid. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on üks tervik ja moodustavad kompleksi sisesfääri. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega
vordne: 8*3=3*6+2+4; 24=24 11. Mis on elektrolüüt ja elektrolüütiline dissotsiatsioon? · Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb taielikult voi osaliselt ioonideks. Elektroluudid on polaarsed ained, mis koosnevad ioonidest voi tugevasti polaarsetest molekulidest. · Elektorluudid on alused, happed ja soolad. · Elektroluutide lahustumisel vees katkevad nendes esinevad keemilised sidemed ja lahuses moodustuvad vastava aine ioonid. Seda protsessi nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 12. Mis on pH ja kuidas seda määratakse? · Vesinikeksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH naitab lahuse happelisust. · pH vaartused jaavad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ulihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne (N: pH=0 on vaga tugevalt happeline lahus)
44. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata Negatiivne katalüsaator on inhibiitor Inimorganismis ensüümid: katalüüsivad kindlaid reaktsioone Katalüsaator toimib reeglina reaktsioonimehhanismi muutmise kaudu Homogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis) Heterogeenne katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal) Homogeenne katalüüs 2 SO 2 + O 2 + ( NO x ) - > 2 SO 3 2SO 2 + 2NO 2 = 2SO 3 + 2NO 2NO + O 2 = 2NO 2 Heterogeenne katalüüs C 2 H 4 + H 2 + (Ni) = C 2 H 6 45. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Reaktsiooni kulgedes väheneb pidevalt ka lähteainete kontsentratsioon. Seega väheneb ka reaktsiooni kiirus. 46. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele?
FT = U - TS on võrdne süsteemi poolt isotermilises pöörduvas protsessis sooritatud maksimaalse tööga: - FT = wmax (4.3) Seevastu funktsiooni G vähenemine võrdub pöörduva isobaarilise-isotermilise protsessi maksimaalse kasuliku tööga. See on kogu töö, millest on lahutatud töö välisrõhu vastu. Gibbsi energia G annab tasakaalu kriteeriumid konstantse rõhu ja temperatuuri juures, Helmholtzi energia F aga konstantsel mahul ja temperatuuril. 3. Tasakaal faaside üleminekul (Clapeyroni-Clausiuse võrrand). Tasakaal kahe faasi vahel on võimalik, kui sama ainehulga vabaenergiad kokkupuutuvates faasides on võrdsed. Püsival rõhul ja temperatuuril on faaside tasakaalu tingimuseks mõlema faasi Gibbsi vabaenergia võrdsus. Aine spontaanne üleminek saab toimuda kui faaside vabaenergiad on erinevad. Üleminek toimub alati vabaenergia vähenemise suunas.
Vee kareduse määramine - vee karedus on tingitud kaltsium ja magneesiumsoolade sisaldusest, mis põhjustavad vhelahustuvate ühendite teket. Vesinikkarbonaatide esinemine vees põhjutab karbonaatse e mööduva kareduse, mille määramiseks tiitritakse vett soolhappe lahusega. Ca(HCO3)2+2HCl = CaCl2+2vesi+2CO2 Vee püsiv karedus on tingitud peamiselt sulfaat ja kloriiioonide sisalduset. Vee mööduv ja püsiv karedus mood üldkareduse. Üldkareduse määramiseks sadestatakse Ca ja Mg ioonid naatriumkarbonaadi ja NaOH lahusega ning tiitritakse lahusesse jäänud leelise liig soolhappega. Ca2+ + CO3 2- = CaCO3 2Mg2+ + 2OH- + CO3 2- = Mg2(OH)2CO3 Kareduse mõõtühikuks on Ca ja Mg ioonide summaarne kontsentratsioon vees. Redoksreaktsioonid- toimub elektronide ülekanne ühelt ainelt teisele. Ce4+ + Fe2+ = Ce3+ + Fe3+ · Oksüdeerija Ce4+ -võtab elektroni · Redutseerija Fe2+ - annab elektroni. · Poolreaktsioonid · Ce4+ + e- = Ce3+ · Fe2+ - e- = Fe3+ Elektrokeemiline ahel
k on reaktsiooni kiiruskonstant, A on konstant, E on temperatuuritegur. aktiveerimisenergia ja R – gaasi universaalkonstant. 45. Homogeense ja heterogeense katalüüsi näiteid. Homogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator on samas faasis. Heterogeenne katalüüs -reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal. 46. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Kuna reaktsioonid toimuvad siis, kui molekulid lagunevad või reagentide molekulid kohtuvad, siis järelikult, kui reagendi kontsentratsioon väheneb, laguneb antud ajavahemikus vähem molekule ning molekulid kohtuvad harvem. Selle tulemusena reaktsiooni kiirus väheneb. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele?
üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit. Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed. Makrostruktuur kihiline - so. halb omadus, sest materjal võib hakata lagunema ja korrodeeruma kihtide vahel. 9
- Püstises asendis, vältida ümberkukkumist; - Tühjad ja täis balloonid tuleb ladustada eraldi. - Balloonid tuleks sorteerida vastavalt gaasi omadustele (põlev, inertne, oksüdeeriv jne). - Keelatud on ladustada põlevgaase koos teiste gaasidega. - Ladustamiskoht tuleb märgistada nõuetele vastavate ohumärgistega. 41. Faasidiagrammid (selgitus, joonis- vee oleku diagrammi näitel). Seovad kõikide faaside (tahke, vedel, gaas) püsivuspiirid. Võimaldavad määrata aine agregaatolekut einevatel temperatuuridel ja rõhkudel, samuti keemis ja sulamistemperatuuri erinevatel rõhkudel. Olekudiagrammid on kolmemõõtmelised teljestikus P-V-T, sagedamini P-T diagramm. Pinnad diagrammil kujutavad ühe faasi eksisteerimistingimusi (rõhk ja temperatuur). Kõverad kujutavad neid T ja P tingimusi, mille juures kaks erinevat faasi on omavahel tasakaalus. 42
koosneb ainult ühe aine osakestest, põhiainet on 99,9999% (lisandeid on 0,0001%). Homogeenses segus on segu keemiline koostis ja struktuur segu mistahes osas ühesugune (nt lahus, õhk). Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist), segu, mille koostis ja omadused on segu piires erinevad (nt suspensioon, mille osakesed on erinevad). Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. 4. Ainete valemite mõiste, keemilise reaktsiooni võrrand ja nende seletused (sisu). Mis on keemiline reaktsioon, tooge vähemalt viis üheselt arusaadavat näidet. Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks. Keemilise reaktsiooni võrrand (mõiste), selle koostamine ja kasutamine praktikas. Näited.
vahekorras. Puudub kindel keemiline koostis! Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 8. Materjalide struktuur (mikro-, makro). Puhaste ainete materjalide omadused sõltuvad elementkoostisest ja mikro- ning makrostruktuurist. Mikrostruktuur on aatomite tasandil struktuur. Makrostruktuur tähendab mismoodi on seotud suuremad osakesed.
sõltuvalt sademe iseloomust. Puhaste sademete saamise meetodid: Sademeid hoitakse vanandamise eesmärgil emalahuses ja pestakse filtreerimisel. Kaassadestamine: 4 tüüpi : 1. pindadsorptsioon seda saab vähendada pesemisel. 2. segakristallide moodustumine 3. oklusioon 4. mehhaaniline vahelejäämnine Segakristallide moodustumine: Võimalik kui kristallvõres otsitava aine mõõtmed on väga sarnased lahuses olevatega. Oklusioon: Kui kristall kasvab kiiresti, siis mõned vastasioonid ei saa aega pinnalt eemalduda jäävad võre sisse. Kaasasadenemine, mille käigus on raske vabaneda lisanditest, mis kristallumise käigus jäävad kristallvõre defektidesse. Sadestamine homogeensetest lahustest(tekkiva reaktiivi meetod): Sadestusreaktiiv moodustub lahuses,suhteline üleküllastuvus on suhteliselt väike,jaotunud ühtlaselt kogu lahuses.Saame suureteralise sademe. Sademete pesemine:
Polüamiidid on näiteks nailon. Polüamiidid: ... valgud. Valgud koosnevad aminohapetest. R-CH(-NH2)-COOH. Looduses on polü-ained näiteks sahhariidid ehk siis polüsahhariidid. Ntx. Tselluloos, kitiin. Kolloidkeemia. Kolloidsüsteem ehk dispersne süsteem koosneb vähemalt kahest kompolnendist, millest üks on väikeste osadena jaotatuna teises. Dispersioonikeskkond ehk difuusne gaas Dispersiooni aste D=1/d kolloidosakeste diameetri pöördväärtus. S0=S/V Molekulide ioonid väiksem kui 10-9m Kolloidosakesed 10-7 ... 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla. Biofoobsed süsteemid dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk. Kolloidosakeste omavahelised mõjud: 1. vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub süsteemi struktuur
keemiliselt üksteisega seotud ja võivad seetõttu esineda segus mistahes vahekorras Puudub kindel keemiline koostis Koostisosad on eraldatavad üksteisest füüsikaliste meetodite abil (magnetväli, aurutamine, difusioon). Homogeenne segu- segu, mille koostis on igas ruumipunktis identne - gaasiline, vedel või tahke lahus (näiteks õhk) • Heterogeenne segu-segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid (näiteks graniit) • Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. Keemilised ühendid: moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on moleku Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2 , CO2 , H2O). Aatomid molekulis on seotud keemilise sidemega. 11. Mis meetodiga saab segud lahutada?
Materjal- aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Homogeenses segus on süsteemi (segu) keemiline koostis ja struktuur süsteemi mistahes osas ühesugune. Heterogeenne segu või süsteem koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Faas on heterogeense süsteemi üks homog. osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku (tahke, vedel, gaas), keemilise koostise või struktuuri poolest, s.t. faaside vahel on piirpinnad. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süsteem) või mitte (avatud süsteem). Keemilise reaktsiooni kiirus ajaühikus ruumalaühiku kohta tekkinud reageerinud aine hulk. Mõõdetakse reageerivate ainete kontsentrasiooni muutusega ajaühikus.
järgneb saadud segu keemistemperatuuri tõus (muutus), mis sõltub lisatava aine massist ehk kontsentratsioonist. ke-ebuilloskoopiline konstant, tk-keemistemperatuur Aktiivsus: Komponendi käitumise kõrvalekaldumist tema käitumisest ideaalses lahuses iseloomustatakse aktiivsuskoefitsiendiga i. Osmootne rõhk: arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse enda alla võetud ruumala. FAASID Gibbsi faaside reegel: heterogeenses süsteemis on tasakaalu korral termodünaamiliste vabadusastmete arv (variantsus), mida saab muut ilma et muutuks faaside arv, on 1) sõltumatute muutujate n+f(k-1) ja 2) tasakaale kirjeldavate seosevõrrandite k(f-1) vahe: v = n+f(k-1)-k(f-1) = k-f+n ja kui n=2 (tavaliselt), siis v = k f + 2 Vee olekudiagramm: Jahtumiskõverad lihtsamal olekudiagrammil Kangi reegel : Valime süsteemi, milles komponendi A kontsentratsioon on XA, B kontsentratsioon vastavalt 1 - XA = XB
toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A
esinemisest nii loodus- kui tehiskeskkonnas ning mõjust insenerirajatistele ja ehitistele. Pihustatud aine olek GAAS VEDELIK TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär Pihus- VEDELIK Vaht Emulsioon Kolloidne suspensioon tus- vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint kesk- seebivaht kond TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid vahtpolüstürool või, juust, tarrendid rubiinklaas Süsteemides, kus on tegemist suurte õhukogustega, võivad aerosoolsed osakesed tekitada häireid.
4) odav; - gaasiline, vedel või tahke lahus; näiteks õhk. 5) optiliselt läbipaistev; Heterogeenne segu- segu, mille koostis igas ruumipunktis pole ühesugune, 6) toodetav erinevates värvitoonides. koosneb mitmest eristatavast faasist: emulsioonid, kivimid, pulbrid; näiteks Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester). graniit Segud on paljud toiduained, ravimid, taimekaitsepreparaadid, ehitusmaterjalid. 16. Komposiitide mõiste, näited. n Koosnevad 2 või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid)
CO jt. Iga kompleksi moodustaja seob teatud arvu liigandeid, mis vastab kordinatsiooni arvule ja kordinatsiooniarv on vahemikus 2-10ni, enam levinud on 4 või 6. liigandid moodustavad kordinatsiooni sfääri. Liiganditega koos moodustab kompleksi moodustaja sisesfääri, mis kirjutatakse nurksulgudesse. Kui sisesfäär kannab +laengut on ta kompleks KATIOON, kui + laengut, siis ANIOON. Ta võib olla ka neutraalne. Kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad välisfääri. NT: Nende suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsioon. Neid jaogatakse näit. Kordinaatori arvu järgi, liigandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi jne. 4. Aine agregaatolekud Gaasid ja vedelikud: Aatomid, molekulid ja ioonid esinevad tegelikkuses suurearvuliste kollektiividena ja omavad osakeste vastastikuse mõjujõu tõttu teatud sisemist organisatsiooni, mis avaldub nende AGREGAATOLEKUTENA (gaas, vedel, tahke)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
