Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Füüsika lahendused 45-86 - sarnased materjalid

vektor, kosmoselaev, tehtav, elektron, liikumishulga, otsime, diivani, püss, hõõrdejõud, erisoojus, 2700, taustsüsteem, püssi, haamer, kogutöö, mahtuvus, magnetväli, magnetilise, vasar, kcal, 5700, 3500, vaatleme, kõigepealt, liikumishulk, horisontaalselt, valemist, kergitamiseks, soojushulk, geoloog, plaatkondensaatori, kusjuures, elektrilist
thumbnail
38
pdf

Füüsika ülesannete lahendused 1-44

Vektorkorrutise leiame kasutades valemit in = 6 * 4 * in = 24 * 0,5 = = 12 Vastus1: Nende kahe vektori vektorkorrutis on 12⃗ vastavalt paremakäelisuse reeglile. Lahendus2: Kirjutame välja nende vektorite komponendid =6 =0 =0 = 4* o = 2√ = 4* in = 4 * 0,5 = 2 =0 Nende väärtuste kaudu saame välja arvutada vektor komponendid, kasutades järgmist valemit = (0)(0)–(0)(2)=0 = (0)2√ -(6)(0)=0 = (6)(2)-(0)(2√ =12 Vastus2: Nende kahe vektori vektorkorrutis on 12⃗ 2. Sirgliikumine. 9. Mootorrattur möödub linna piiri tähisest ja liigub edasi kiirendusega 4.0 ⁄ Hetkel, milleks loeme t = 0, on ta 5.0 m kaugusel tähisest ja liigub kiirusega 15 ⁄ . a) Leida ratturi asukoht ja kiirus hetkel t = 2

Füüsika
60 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Füüsika ülesanded lahendustega

p2 2t . p 120'000kg m/s v2 ? v 60 m m 2'000kg s 2. Pesapall massiga 0.145 kg veereb y-telje positiivses suunas kiirusega 1.30 m/s ja tennispall massiga 0.0570 kg y-telje negatiivses suunas kiirusega 7.80 m/s. Milline on süsteemi summaarse liikumishulga suurus ja suund? v2 7,80m/s p1 m1 v1 0,1885kg m/s m2 0.0570kg p2 m2 v2 0,4446kg m/s m 0,0145kg suund y - telje negatiivses suunas v1 1,30m/s JÕUIMPULSS 3. 200-grammine pall põrkub vastu seina nii, et nurk , mille palli trajektoor moodustab seina normaaliga, on pärast põrget samasugune. Palli

Füüsika
518 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Füüsika tähistused

az ­ võnkuva punkti kiirendus ­ lainepikkus u ­ laine levimise kiirus x ­ koordinaat laine levimise sihis k ­ lainearv ­ faas Soojusliikumine NA ­ Avogadro arv v ­ osakese kiiruse suurus T ­ absoluutne temperatuur k ­ Boltzmanni konstant N ­ osakeste arv mingis ruumiosas v ­ osakeste kiiruste keskväärtus II v ­ osakeste ruutkeskmine kiirus m ­ osakese mass Jõud Newtoni seadused F ­ jõuvektor m ­ mass a ­ kiirendusvektor P ­ kaal g ­ raskuskiirenduse vektor Fundamentaaljõud Fgr ­ gravitatsioonijõu suurus m1 ja m2 ­ kaks massi r ­ massidevaheline kaugus ­ gravitatsioonikonstant M ­ Maa mass R ­ Maa raadius Fel ­ elektrilise jõu suurus 0 ­ elektrostaatiline konstant q1 ja q2 ­ kaks laengut ­ keskkonna dielektriline läbitavus Elektrivälja tugevus q ­ välja tekitav laeng r ­ teise laengu kohavektor välja tekitava laengu suhtes Q ­ proovilaeng E ­ elektrivälja tugevuse vektor ­ laengu pindtihedus

Füüsika
45 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Füüsika seadused

Kusjuures sellega kaasneb suure energia kiirgamine. 58.Radioaktiivse lagundamise seadus: iga rad.akt.aine elemendi jaoks on olemas kindel ajavahemik, mille jooksul tema aktiivsus väheneb 2korda, st radioakt.aine.aatomite arv väheneb 2x N=No2(- t/T) 59.Alfa lagunemise reegel: alfa lag.väheneb tuuma laeng 2võrra ja mass väheneb 4 aatommassi ühikuvõrra. Tulemusena nihkub element perioodilises süsteemis 2koha võrra ettepoole 60.Beetalag.:beetalag.paisatakse välja elektron, mille tulemusel tuumalaeng suureneb 1võrra ja mass jääb muutumatuks. Seega saame perioodilises süsteemis järgmise elemendi.

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika Arvestuse Spikker

Max kasuteguriks loetakse ka elektrivälja asetatud juhis. Nt elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks isoleeritud süsteemis, kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: jaotada, siis mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt = ja j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka hõõrdejõud, soojuskaod jne. märgilt vastupidised. kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli/staatiline elektriväli ja elastsusj Soojusmasinas olev aine: (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema t Magnetinduktsioon e B-vektor: näitab j, mis mõjub ühikulise vooluga ja reservuaarist, teeb kasulikku tööd annab algolekusse minnes soojust.

Füüsika
120 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

p1V1 pV = 2 2 = const p ­ gaasi rõhk, V ­ gaasi ruumala, T ­ gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T ­ absoluutne temperatuur (1K), t ­ Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c ­ aine erisoojus, t ­ temperatuuri muut Q = qm q ­ kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q ­ süsteemile antud soojushulk, U ­ siseenergia muut, A ­ sisejõudude töö Ringprotsess: U = 0 A =Q A > 0 sisemised jõud

Füüsika
151 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Füüsika Eksam II-1

elektrolüütideks. Nende hulka kuuluvad soolade, hapete või leeliste vesilahused või lahused mõne teise vedelikuga. Voolkandjateks on elektrolüüdis ioonid, milleks lahuses lagunevad lahustava aine molekulid. Vedelikest suurima -ga on vesi (=81) Elektrolüüs - Kui asetada elektrolüüti tahkest juhist plaadid (elektroodid) ja rakendada neile pinge hakkavad ioonid suunatult liikuma tekitades elektrivoolu. katood- neg electron anood- pos elektron Katodile liikuvaid positiivseid ioone nim katioonideks. Anoodile liikuvaid negatiivseid ioone nim anioonideks. Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel. Seda nähtust nim elektrolüüsiks. Faraday seadused - 1 seadus - Elektroodileraldunud aine hulk on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. m=kq m-aine mass k-elektrokeemiline ekvivalent 2

Füüsika ii
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Füüsika spikerdus

Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega. ( v1 v2 ) = v1· v2 = v1 v2 cos , kusjuures v1· v2 = v2· v1 4. Vektorite vektoriaalne korrutamine. Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud parema käe kruvi reegliga . [v1 v2]= v1 × v2 = v1 v2 sin , kusjuures [v1v2= ­[v2v1] 2.Ühtlane sirgjooneline liikumine Liikumine on keha asukoha (koordinaatide) muutumine ajas. Lihtsaim on ühtlane sirgjooneline liikumine: konstantsed on kiiruse absoluutväärtus ja suund. v = S /t = const 3

Füüsika
414 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

N - võimsus - kasutegur Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur Q ­ soojushulk Soojushulk c ­ erisoojus m ­ mass - algtemperatuur - lõpptemperatuur l - sulamissoojus Erisoojus L - aurustumissoojus Sulamissoojus Aurustumissoojus I ­ voolutugevus q ­ elektrilaengu suurus t ­ aeg U ­ pinge R ­ juhi takistus r - eritakistus

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Füüsika 2009 kursuse töö ülesanded

Kalamees märkab, et ta paat kõigub üles-alla, liikudes 2.5 s jooksul kõrgeimast punktist madalaimasse, kusjuures kõrguste vahe on 0.62 m. Laineharjade vahe on 6.0 m. (a) Kui kiiresti lained levivad? (b) Kui suur on laine amplituud? JÕUD 31. Baaridaam annab ketsupipudelile, mille mass on 0.45 kg, müksu, nii et see libiseb piki letti hamburgerisööja ette. Pudeli kiirus vabanemise hetkel on 2.8 m/s. Pudel peatub 1.0 m kaugusel baaridaami käest. Kui suur on hõõrdejõud, mis sunnib pudeli peatuma? 32. Hokilitter massiga 0.160 kg on paigal horisontaalsel hõõrdevabal pinnal. Hetkel t = 0.00 s rakendatakse talle jõud 0.250 N ja tehakse seda 2.00 s jooksul. Kui suur on litri kiirus ja milline on tema asukoht hetkel t = 2.00 s? Hetkel t = 5.00 s rakendatakse veel 2.00 s jooksul sama jõudu. Milline on litri kiirus ja asukoht hetkel t = 7.00 s? 33. Üle liikumatu ploki on nöör, mille otstes raskused massidega 3.0 kg ja 5.0 kg.

Füüsika
146 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5

Füüsika
177 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. Newton polnud esimene, kes matemaatika abil liikumist uuris. Seda tegid ka vana-aja mehaanikud Heron, Archimedes jt. Liikumise ja selle põhjuste üle murdsid pead Leonardo da 19

Füüsika
282 allalaadimist
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Seda kiirendust nimetatakse raskuskiirenduseks g. Seega raskuskiirendus näitabki gravitatsioonivälja tugevust. Raskuskiirenduse väärtuse saab välja arvutada: g = Gm. M /mR2 = GM/R2. Kui arvutus läbi teha, saame, et g = 9,81 m/s2. 1 Punktmassiks loeme keha, mille mõõtmed on palju väiksemad kehadevahelisest kaugusest. 3 Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti läbib üks jõujoon, sest ühes punktis on väljal üks kindla suunaga väärtus. Milline on gravitatsioonivälja jõujoonte pilt? Seda ei õnnestu paraku katseliselt deomonstreerida, sest pole võimalik tekitada staatilist gravitatsioonivälja. Seda võib aga ette kujutada analoogia põhjla kahe erinimelise elektrilaengu väljaga, sest ka need tõmbuvad nagu massi omavad kehad. Ja väli nõrgeneb allikast kaugenedes pöördvõrdeliselt kauguse ruuduga. 3.2

Füüsikaline maailmapilt
72 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest, mis deduktiivkäsitlustest lähtudes on aksioomid. Tähtsaimad nendest on: reaalsuse

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Nt. valem v = s/t tähendab, et kiiruse (velocitas) leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemites on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses on otstarbekas esitada loodusteaduslikke teadmisi? Senises füüsikaõppes on järjestus eelkõige ajalooline:

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

leidmiseks tuleb keha poolt läbitud teepikkus (spatium) jagada kulunud ajaga (tempus). Järgnevas on kõik füüsikaliste suuruste tähised esitatud kaldkirjas (italic), ühikute tähised aga püstkirjas. Valemi- tes on püütud maksimaalselt vältida suunda omavate suuruste esitamist vektorina (vektorsuuruse 3 tähis esitab vaid vastava vektori pikkust). Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses esitatuna on loodusteaduslikud teadmised kõige paremini omandatavad? Senises füüsikaõppes on järjestus eel-

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

· - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus ­ (nm) Lainearv ­ vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand ­ Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga.

Füüsika
140 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

· - induktiivtakistus, · - reaktiivtakistus, · - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus ­ (nm) Lainearv ­ vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand ­ Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga.

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Füüsika eksam.

Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. Pöördenurga vektoriks nim pöördliikumise korral niisugust vektorit, mille moodul võrdub läbitud pöördenurgaga ja mis on suunatud piki pöörlemistelge, määratakse kruvi reegli abil- kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. Pöörleva keha liikumisel piki pöörlemistelge- vastupäeva e pos. suunas pöörlemisel on pöördenurga vektor suunatud vaatlejast eemale, päripäeva e neg. suunas pöörlemisel vaatleja poole. Nurkkiiruse vektoriks nim niisugust vektorit, mille moodul võrdub nurkkiirusega kui pöördenurga tuletisega aja järgi, suund ühtib pöördenurga vektoriga. Vektorid v,r on omavahel risti, moodulid on seotud: v=r. Pöörleva keha punkti kiirenduse valem: Nurkkiirenduse vektoriks tuletis vektor st)nimetatakse nurkkiiruse vektori ajalist tuletist

Füüsika
844 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus ­ meeter massiühik ­ kilogramm ajaühik ­ sekund elektrivoolu tugevus ­ amper termodünaamiline temperatuur ­ kelvin ainehulk ­ mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada sageduse ühik põhiühikute kaudu. 1 Hz = 1 / 1s 11. Kirjutada liikumishulga ühik põhiühikute kaudu. kg m s 12. Kirjutada tiheduse ühik põhiühikute kaudu. kg/m3 13. Kirjutada liikumishulga momendi ühik põhiühikute kaudu. kg m 2 s 14. Mis on jõu ühik SI-süsteemis? m kg njuuton (tähis N), avaldub valemis F = ma s2 15. Mis on töö ühik SI-süsteemis? m 2 kg

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

ühtlaselt.ja sirjooneliselt, kannab Galilei relatiivsusprinsiibi nimetust. Näit. Astudes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, ilma tõugeteta liikuva rongi vagunis, ei saa me kindlaks teha, kas vagun liigub või mitte, kui me ei vaata aknast välja. Vaba langemine, visatud kehade liikumine ja kõik teised mehaanika nähtused, toimuvad samuti nagu seisvas vagunis. 6.Jõud: Gravitatsioonijõud, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik kehad maapinna poole ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt märgitakse tähega g. See tähendab, et maaga seotud taustsüsteemis mõjub igale kehale massiga m jõud P = mg mida nimetatakse raskusjõuks. Kui keha on Maa suhtes paigal (jõud P on tasakaalustatud toe- või riputusvahendiga), siis jõudu millega keha mõjub riputusvahendile või toele nim. keha kaaluks.

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava

Mõõtemääramatus. Juhuslik jaotus, standardhälve. Mudelid füüsikas. Mudelite kasutamine reaalsuses. Mehaanika kui füüsikaliste mudelite alus. (koos sissejuhatusega 75h) Üldmõisted: keha, punktmass, liikumine. Kehade vastastikmõju. Vastastikmõju liigid. Aine ja väli. Ruumi mõõtmelisus. Taustsüsteem. Liikumisvormid füüsikas: kulgliikumine, pöördliikumine, võnkumine, laine. Mehaanika põhiülesanne. Liikumist kirjeldavad suurused: teepikkus, nihe, kiirus, aeg. Vektor ja vektoriaalsed suurused. Vektorite liitmine. Vektori lahutamine komponentideks. Liikumise suhtelisus. Kulgliikumise lihtsaim mudel ­ ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiiruse, teepikkuse ja liikumisaja leidmine. Teepikkuse ja liikumisaja võrdelisus. Ühtlase liikumise graafiline kujutamine (st- ja vt-teljestikud). Liikumisvõrrand. Teepikkuse graafiline tõlgendus. Kulgliikumise keerukam mudel ­ mitteühtlane sirgjooneline liikumine. Keskmine kiirus. Hetkkiirus

Füüsika
40 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja keskmise kiirusega. kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Trajektoori mõistel on mõtet ainult Nihe on vektor, mis ühendab klassikalises füüsikas. masspunkti poolt Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ajavahemiku ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht jooksul läbitud alg- taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib ja lõpp-punkte. Sirgliikumisel s =l Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis

Füüsika
405 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Magneetuvusvool ­ aine magneetuvusega seotud makroskoopilised voolud. Need voolud kulgevad aine pinna peal. I B Magneetuvusvoolu tsirkulatsiooniteoreem J dl = I´ 2.2. Magnetvälja tugevuse vektor H B B d l = µ0 ( I + I ) µ0 - J dl = I 7 B H = µ0 -J H dl = I J = H ­ magnetiline vastuvõtlikkus B B

Füüsika
635 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

oleks täidetud. 6. Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse seadus. Energia on mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav kvantitatiivne mõõde, mida mõõdetakse dzaulides. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 7. Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab? 1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks elektron oma energia ära kiirgama tuumale kukkuma, tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron ei liigu mööda kindlat orbiiti. Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel seda ei eelda. Elektron võiks tiirelda igasugustel kaugustel tuumast. Seega peaks ka igasuguse suurusega aatomeid olemas olema. 8. Mis ühendab tööd ja soojust, mis eristab?

Bioloogiline füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
42
docx

TTÜ Eesti Mereakadeemia FÜÜSIKA EKSAM

Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). 3.Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ja impulss ei

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed

Füüsika II
231 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Füüsika põhivara

keemistemperatuuril, mis sôltub ka välisrôhust. Aurumiseks kulub soojushulk: Q = L . m , kus m - mass (kg) L - aurustumis- ehk kondenseerumissoojus (J/kg). See (L) näitab energiahulka, mis kulub 1kg antud vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril (tavaliselt keemistemperatuuril). Kondenseerumisel jälle sama energia vabaneb: Q = _L . m Soojenemisel ja jahtumisel: Q = c . m . (t2_ t1) t1 - algtemperatuur (oC) t2- lôpptemperatuur (oC) m - keha mass (kg) c - erisoojus, mis sôltub ainest ja selle soojenemise protsessist. Erisoojus näitab,kui suur energiahulk kulub 1kg antud aine soojendamiseks 1oC vôrra. [J/(kg.K)], [J/(kg.C)] Adiabaatiliseks nim. protsessi, kus puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga, kuid see vôib säilida süsteemi erinevate osade vahel. See on soojusliku tasakaalu vôrrand : Q1+ Q2+ Q3+ ... = 0 Siin on näha, et kôikide süsteemisiseste

Füüsika
535 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

10^40 Tugev ­ gluuon ( meson), 10^38 Elektromagnetiline ­ footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline ­ graviton. 1 137 3.Mis on vektori projektsioon teljel ja milleks seda on vaja? Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame arvutada vektori tõelise pikkuse koosinusfunktsiooni kaudu. Ühikvektor saadakse, kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor, mille moodul on võrdne ühega. Ühikvektori konstrueerimine on tihti vajalik tegevus, et valmistada hetkel vaja mineva suunaga vektorit. 4. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. On kommutatiivne Näiteks : A=F*s*cos, =F*v*cos 5. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. A A BAsin=|[BA]| [AB] ABsin=|[AB]| [BA] B B

Füüsika
705 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

konstant ja f valguslaine sagedus. Mida suurem sagedus, seda suurem energia. Raadiolainete sagedus on kõige väiksem, st energia kõige väiksem, -kiirguse sagedus kõige suurem, st energia kõige suurem, elusorganismidele kõige kahjulikum (purustavam). Fotoefekt ­ on elektronide vabanemine ainest valguse footonite toimel. Väljumistöö ­ Elektronil endal ei ole metallis energiat piisavalt, et väljuda metallist, sest väljumiskohal tekib ju kohe laengu ülejääk, millega tõmmatakse elektron tagasi. Kui aga elektron saab metalli pinnal energiat sinna langevalt footonilt, siis ta võib sealt lahkuda. Footon teebki sel juhul väljumistöö A. Einsteini valem fotoefekti kohta ­ footoni energia võrdub elektroni väljumistöö ja kin energia summaga. m v2 h f = A+ 2 Fotoefekti punapiir ­ piirsagedus või lainepikkus, mille puhul footoni energia on võrdne elektroni väljumistööga. Kvandi energia ­ J

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks

pikkuseks võetakse vektoritele ja ehitatud rööpküliku jargmised suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Aja ja ruumi homogeensus tagab teadmiste kogumise. pindala

Füüsika
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun