Õli tungib pragudesse ja põhimõtteliselt silendab pindasid, mille tulemusena kõrgemad punktid muutuvad madalamateks ja kehad saavad üksteise suhtes lihtsamalt liikuda. Lisaks on ka olukordi, kus me tahame, et hõõrdumine oleks võimalikult suur. Näiteks mägironijad kasutavad kriidi pulbrit, et suurendada hõõrdumist. Kriidi pulber muutab käe pinnad krobelistemaks ja imab higi ning niiskuse käte pealt. Hõõrdumisel eristatakse kahte liiki: seisuhõõre ja liugehõõre. Kui räägitakse hõõrdest, siis mõeldakse selle all hõõrdejõudu. Seisuhõõre seisneb selles, et kui palju jõudu on meil vaja rakendada, et keha liikuma panna. Kui keha juba liigub, siis ei ole vaja enam niipalju jõudu rakendada, et keha liikumas hoida. Liikuva keha liikuma hoidmiseks tuleb ületada liugehõõre. Seega on seisuhõõre suurem kui liugehõõre. Hõõrdejõu saame leida valemist
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2
F = m m /r2 , kus on gravitatsiooni konstant. = 6,670 10-11 ( m3/kgs2) Raskusjõud: P = mg Elastsusjõud: Keha deformeerimisel s.o. tema kuju ja ruumala muutmisel tekivad kehas elementaarsete pindade vahel jõud,millised tasakaalustavad välisjõud. Neid jõude nimetatakse elastsusjõududeks. Deformatsiooni liigid: tõmme , surve , nihe , vääne , paine ja mitmesugused liitdeformatsioonid. vt.lk. Hõõrdejõud: seisuhõõre , liugehõõre , veerehõõre. vt.lk. 18 20 Seisuhõõre. µ0 F = H = µ0N Liugehõõre. H = F = µ0N H = mgsin = µ0mgcos µ0 = tan
HÕÕRDEJÕUD Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud Fh hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdejõu suuruseks on paigalseisuhõõrdejõu suurim väärtus. Katsed näitavad, et Fh=yN ; y=Fh/N ; M=mg
kus m on tehiskaaslase mass. Kui tehiskaaslane liiguks maapinna kõrgusel (h = 0), siis G mM vI = RM ja vI = 7,9 10 m/s. Seda kiirust nimetatakse esimeseks kosmiliseks kiiruseks. 3 Hõõrdumine Hõõrdumine nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Liugehõõre teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Hõõrdejõud ( h ) hõõrdumisel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, F kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust (rõhumisjõust) ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu; liugehõõrdel liikumisele vastupidises suunas (liugehõõrdejõud), paigalseisuhõõrdel - liikumapaneva jõuga vastupidises suunas (paigalseisuhõõrdejõud).
Gravitatsioonikonstant- selle arvväärtus võrdub jõuga, millega kaks ühikulise massiga ainepunkti mõjutavad teineteist ühikulisel kaugusel. Hõõrdumine- nähtus, mis esineb kokkupuutuvate kehade vahel ja takistab nende omavahelist liikumist. Paigalseisuhõõre- teineteise suhtes paigalseisvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Paigalseisuhõõrdejõud liikumapaneva jõuga võrdne ja on suunatud liikumapanevale jõule vastupidiselt. Liugehõõre- teineteise suhtes liikuvate kehade vahel esinev hõõrdumine. Toereaktsioonijõud - alusega risti olev jõud. Liugehõõrdejõud - liugehõõrdel esinev jõud, mis sõltub kokkupuutuvate pindade siledusest, kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning
Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. ahenema (moodustub ,,kael"). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= Fn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud vastu pidada tõmbele
Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha. Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*δ/r, kus r on silindri raadius. 17. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades. Amontos-Coulumbi seaduse järgi Fhmax <= μFn, kus Fh on hõõrdejõud ja Fn normaaljõud kehade kokkupuute pinnal ning μ on hõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F h. 18. Millest oleneb liugehõõrdeteguri väärtus? Liugehõõrdetegur oleneb liugepindade materialidest, nende karedusest, pindadevahel olevast määrdeainest ning kehade liikumise kiiruste erinevusest ja temperatuurist. 19
Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist.Seisuhõõre F=H=μ0·N μ0-seisuhõõrde tegur (kõige suurem) (mol) F – jõud(J) N – võimsus(W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r VÕNKUMISED Harmooniline vônkumine - nimetatakse protsessi, kus punktmass liigub mööda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat(x) muutub ajas siinus (või koosinus) funkst. järgi. Harmooniliselt võngub näiteks ühtlaselt nurkkiirusega ( ωt+ φ0 ω ) mööda ringjoont liikuva punkti (m) projektsioon (p).
Lainepikkuste vahemik Δλ = λmax - λmin iseloomustab laine aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. Seisuhõõre F=H=μ0·N μ0-seisuhõõrde monokromaatilisust. Ideaalsel juhul Δλ = 0 . Suure Δλ puhul on laine vähe monokromaatiline ehk tegur (kõige suurem) (mol) F - jõud(J) N - võimsus (W) Liugehõõre – F=mg·sinα α-hõõrdenurk polükromaatiline. (s.o. mitmevärviline) Veerehõõre – F=Hv=μ´·N/r Valguse dispersioon - nim. Aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest 10
Elastne deformatsioon- def ,mille puhul keha teatud aja jooksul peale deformeerumist taastub esialgsele kujule (vedru).Sisepinged materjalis def pinged kehas on võrdelised suhtelise kehadeformatsiooniga.Kui tõmbel ületatakse elastsusjõud ,siis keha ei suuda enam oma kuju taastada.Seda nim voolavuspunktiks. 14. Höördejõud.Inertsjõud - Seisuhõõre F=H=0·N 0-seisuhõõrde tegur (kõige suurem) (mol) F jõud(J) N võimsus(W) Liugehõõre F=mg·sin -hõõrdenurk Veerehõõre F=Hv=´·N/r Inertsjõud(fiktiivne)-tekib teatud tingimustel ja on ainult sõltuvad taustsüsteemist. Fin=m2R tsentrifugaaljõud -nurkkiirus a-a´=ain inertsiaalkiirendus. 15.Harmooniline võnkumine Võnkumiseks nim protsesse,milledel on iseloomulik teatud korduvus .Siinuseliselt v koosinuseliselt toimuvaid füüsikalisi suurusemuutusi ajas nim harm võnk.H v amplituudiks nim keha max hälvet tasakaaluasendist
Newtoni I seadus. Inertsus ja mass. Jõud ja kiirendus. Resultantjõud. Newtoni II seadus. Kehade vastastikmõju. Newtoni III seadus. Mitteinertsiaalne taustsüsteem. Inertsijõud. Tsentrifugaal-inertsijõud. Coriolis'i jõud. Jõud looduses. Deformatsioonid. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Jäikustegur. Toereaktsioon. Dünamomeeter. Gravitatsioon. Gravitatsioonijõud. Gravitatsiooniseadus. Gravitatsiooniväli. Gravitatsioonivälja tugevus g. Raskusjõud. Keha kaal. Hõõrdumine: seisuhõõre, liugehõõre, veerehõõre. Hõõrdejõud. Liugehõõrdetegur. Takistusjõud kehade liikumisel gaasides ja vedelikes. Liikumine jõudude mõjul. Jõudude lahutamine komponentideks. Kehade liikumine kaldpinnal. Pidurdusteekond, selle sõltuvus hõõrdetegurist ja kiirusest. Kehade vaba langemine, vaba langemise kiirendus. Vertikaalselt ülesvisatud keha liikumine. Horisondiga kaldu ja horisontaalselt visatud keha liikumine. Kehade liikumine kurvis. Kiirendusega liikuva keha kaal. Ülekoormus, kaalutus.
Seisuhõõrdejõu mõjul haaratakse keel poognaga kaasa. Keele elastsusjõud püüab keelt tagasi viia tasakaaluasendisse. Mida kaugemale keel tasakaalu asendist viiakse, seda suuremaks läheb elastsusjõud (Hooke' i seadus F = k x ). Kui elastsusjõud saab suuremaks seisuhõõrdest, rebib 28 keel ennast poogna küljest lahti ja hakkab liikuma poognale vastassuunas (liugehõõre on väiksem ). Mingil hetkel saab aga elastsusjõud võrdseks liugehõõrdejõuga ja keel peatub. Hakkab mõjuma seisuhõõrdejõud ja kõik kordub. Keel hakkab edasi tagasi liikuma, võnkuma. · Miks viiuli kõlakasti ei tehta risttahuka kujulist? · Miks keelpille ei mängita keele keskelt, vaid roobi lähedalt? · Helihark õhus helisemas ja siis otsga vastu lauda. Ergastamiseks tehakse ühepalju tööd, aga tulemused on erinevad?! 9.3. Probleeme
1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodus...
3.4. Keha tasakaal, kui esineb hõõre HÕÕRE SEISUHÕÕRE LIIKUMISHÕÕRE LIUGEHÕÕRE VEEREHÕÕRE 33 VEEREHÕÕRE LIBISEMISEGA 3.4.1. Liugehõõre Liugehõõrdeks nimetatakse kehade suhtelise liikumise takistust, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades Hõõrdejõuks nimetatakse kahe keha suhtelist liikumist takistavat jõudu Keha tasakaalus hõõrdejõud muutub nullist maksimaalse väärtuseni ning alati võrdub jõuga F 0 Fh Fh max Hõõrdejõud saavutab oma maksimaalse suuruse kehade suhtelise liikumise algushetkel ning on alati suunatud liikumisele vastassuunas Liugehõõrdumise põhiseadused 1
annaabi.ee 
