Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika köögis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojus, rasv, kaan, metall, tiku, difusioon, purgi, moosi, kulp, pindpinevus, tikk, soojusenergia, soojusvahetus, õhuga, keeta, pehmeks, kiirkeetja, soojusjuht, varrega, plastik, korratus, nõusid, nõudepesuvahend, kraan, niisiis, füüsikaseadus, gaasipliit, gaasipliidi, leek, tõmbamisel, tikutoosi, hõõrdumine, siseenergia, keedetakse, akendeSoojusnähtused köögis Xxx xxx 9B Füüsika kehtib alati ja igal pool, niisiis oleks rumal väita, et mõni füüsikaseadus näiteks köögis ei kehtiks. Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata.Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus.
Suurem pindala soodustab soojusülekannet. Keemistemperatuuri tõstmiseks võib lisada ka vette soola. Kui vedelikus on lisandeid, mis ei auru, siis on auru rõhk väiksem, sest aurustuvas pinnakihis on vähem vedeliku molekule kui puhtas vedelikus. Rasv vajub sellepärast kuumal pannil laiali, et soojaga muutub aine olek vedelamaks. Mõned metallist potisangad kõrvetavad. Enamus kulpe on plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Metall on soojusjuht. Mikrolaineahi töötab mikroainete abil. Selles on elektromagnetained, mille lainepikkus on umbes 1 mm kuni 1 dm. Need lained neelduvad toidus, kus on vee molekule. Need on polaarsed ja hakkavad laine elektrivälja taktis võnkuma. See võnkeenergia muutub soojuseks ja kuumutab toitu. Ahi ise ei kuumene, vaid töötab elektri abil. Vanemate gaasipliitide süütamiseks tuleb appi võtta tikk. Kui tikk süüdata, siis tiku ja
saavad. Kartulid on toorena kõvad. Kui nad aga ära keeta, muutuvad nad pehmeks. See on tingitud sellest, et vee temperatuuri tõustes suureneb molekulide energia, seega ka kiirus. Kiiremini liikuvad vee molekulid põrkuvad suurema jõuga vastu kartuleid ja "taovad" nad sel viisil pehmeks. Kui soovitakse toidu kiiremat valmimist, kasutatakse tihti kiirkeetjat. Kiirkeetja tööpõhimõte on järgmine: sellele käib kaan peale niivõrd kõvasti, et keemisel tekkiv aur seda kergitada ei saa. Et gaasi ruumala ei saa suureneda, hakkab suurenema selle rõhk. Rõhu suurenemisel suureneb ka keemistemperatuur. Kõrgemal temperatuuril toimub keemine kiiremini kui madalamal. Kuidas ma sellega praktikal kokku puutusin oli see, et kästi keeta peeti ja seda oli nii kiiresti vaja kui võimalik, ja ma nägin kiirkeedu potti ja lihtsalt paningi sinna sisse keema.
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat
jää sulavad. Tahke olek muutub vedelaks: sulab, veeldub ja soojeneb. Külmikus toimub vastupidine protsess: vedel vesi muutub jääks: tahkub, jäätub ja jahtub. Vee seismisel tekib õhku veeauru. Seda silmaga ei ole näha. Kui vett keeta tekivad näiteks potikaanele veepiisad, palju inimesed peavad neid veepiisku veeauruks. See ei tähenda, et ainult veel on need kolm olekut. Samuti on ka elavhõbedal. Tavalisel toatemperatuuril on elavhõbe vedel metall. Väga suure külmaga umbes -35ºC kuni -40ºC, muutub ka elavhõbe tahkeks. Mõlemates olekutes 5 elavhõbedad auravad, ning õhku satub mürgist elavhõbedaauru. Sellepärast, räägitaksegi et kui elavhõbetermomeeter puruneb tuleks väga hoolikalt kõik tilgad kokku koguda. 1.6 Katsevahendid ja ohutusnõuded Koolis on kõige tähtsamaks keemia töövahendiks katseklaas. (1)
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit..............................................................4 1.3 Wat
SOOJUSMASINA D Referaat Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SOOJUSMASINAD .......................................................................................................3 AURUMASIN.................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.......................................................................
soojuskiirgust halvasti läbi; atmosfääris olev süsihappegaas ja veeaur toimivad sarnaselt kasvuhoone klaasile. · Miks selged ööd on külmad? · Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev? Vihje: õhus olev veeaur kondenseerub külmal pinnal. · Miks talvel on tuulise ilmaga külmem kui vaikse ilmaga, aga kõrbes tuul hoopis kõrvetab, aga ei jahuta? Vihjed: sooja või külma aisting on seotud õhu temperatuuriga naha kohal; soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Kuidas tekivad briisid, st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi? Vihjed: maapind soojeneb ja jahtub kiiremini kui vesi, sest vee erisoojus on suurem kui teistel ainetel; sooja õhu tihedus on väiksem kui külmal õhul; väiksema tihedusega aine tõuseb kõrgemale; õhk liigub sinna, kus rõhk on väiksem. · Miks enne vihma pääsukesed madalal lendavad? Vihje: niiske õhu tihedus on väiksem kui kuival õhul
lagunemiseks. Rasva lagunemise tagajärjel tekivad glütseriin ning vabad rasvhapped, mis seebistudes annavad puljongile ebameeldiva lõhna ja maitse. Rasva emulgeerumise intensiivsus sõltub keetmise temperatuurist. Mida kõrgemal temperatuuril, mida intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuril tõustes üle 180C kraadi ja rasva pikaajalisel kuumutamisel. Toiduõli sobib praadimiseks. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel "parim enne" ja "kõlblik kuni"?
värvidemängu pakkuvad virmalised on atmosfääri ülakihtide hõredas õhus tekkiv valgus.Ebapäikesed:tekivad nagu halodki valguskiirte peegeldumisel ja murdumisel pilvede jääkristallides. 5.Soojusbilantsi võrrand:Kuigi atmosfäär neelab ultravioletset ja infrapunast kiirgust,soojeneb õhk siiski vahetult päikesekiirguse mõjul vähe.Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb eelkõige aluspind-maa-ja veepind.Siit levib soojus edasi õhku ja maa ning vee sügavamatesse kihtidesse.Niisiis,päikesekiirgus neeldub aluspinnas ja muutub soojuseks.B=T+P+EL (B- 1 aluspinna kiirgusbilanss,T-soojusvoog õhku,P-soojusvoog pinnasesse või pinnasest,LE- soojus,mis kulub aurumisele.Temperatuuri skaala: Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk
omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli). Kohesiooni jõud jõud osakeste
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks pe
süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia. • Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, kuna puudub soojusülekanne 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi. Energia- keha või jõu võime teha tööd, džaul Töö on liikumine mõjuva jõu vastu. Soojus on energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele. Kõrgemalt madalamale. Termodünaamika I seadus: isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w
f. Kapillaarsus on nähtus, mida põhjustab molekulaarjõudude mõju tasakaalus oleva või liikuva vedeliku vabale pinnale, mittesegunevate vedelike lahutuspinnale või tahke ja vedela aine piirpinnale. Märgav vedelik tõuseb mõõda kapillaare ja pragusid üles. Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. g. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Selle käigus läheb aine väiksema kontsentratsiooniga lahusest suurema kontsentratsiooniga lahusesse. Selle tõttu saab kasutada nt. betoonist hoidlaid magevee hoidmiseks merevees. 12. Vedelate lahuste (gaas vedelikus, vedelik vedelikus ja tahke aine vedelikus) mõiste, iseloomustamine (kontsentratsioonid, küllastamata, küllastatud ja üleküllastatud lahused) ja käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu
Seda saab ära kasutada ka reaktiivmootorina. Turbiinist suurel kiirusel väljapaiskuvad gaasid tekitavad reaktiivveojõu, mis paneb peamiselt liikuma lennukid. 7 1.5. Soojusmasina kasutegur Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. "Kahjulik" soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%.Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K
.................................................20 3.1. Ülekandenähtused...................................................................................................................20 3.1.1. Viskoossus.......................................................................................................................20 3.1.2. Soojusjuhtivus.................................................................................................................21 3.1.3. Difusioon gaasides..........................................................................................................21 3.1.4. Molekulide keskmine vaba tee pikkus gaasides.............................................................21 3.2. Gaaside kõrvalekaldumine ideaalsusest. Van der Waalsi võrrand..........................................21 3.3. Gaaside veeldamine. Joule'i-Thomsoni efekt.........................................................................24 3.4
muutmisel. Kinnises süsteemis: tahke aine osakesed jäävad vedelikku, auruvad lahusti molekulid. Avatud süsteemis: lahustunud ainete osakesed jäävad alles, muu aurustub. Vedelik vedelikus: sarnased vedelikud (vesi, etanool) lahustuvad teineteises igas vahekorras. Temp tõusuga suureneb vedelike vastastikune lahustumine. Kinnises süsteemis: auruvad mõlema vedeliku molekulid. Avatud süsteemis: kõik aurustub, kuid erineva kiirusega: esmalt, millede Pküll kõige suurem, difusioon kõige suurem jne. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited.
14. Kirjelda heleda/pruuni/ põhikastme valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Puljong Kondid raiutakse või saetakse väiksemateks tükkideks (5-6 cm), liha pestakse. Pruuni lihapuljongi puhul konte röstitakse pannil või ahjus. Tooraine pannakse külma vette keema ning aetakse kiiresti keema, peale kogunev vaht riisutakse. Puljong keedetakse nõrgal kuumusel nii, et vedelik vaevu väreleb. Keetmisel riisutakse vajadusel ka vaht kui seda tekib ning ka peale tekkiv rasv mis võib anda õhuhapnikuga reageerides halva maitse. Puljongi rasv kasutatakse ära teiste toitude valmistamisel. Umbes tund enne valmimist pannakse puljongise röstitud maitseköögiviljad (sibul, porgand, seller, pastinaak, porrusibul) ning maitsestatakse. Valmis puljongist võetakse välja kondid ning see kurnatakse. Kalapuljongite puhul eemaldatakse kalapeadel lõpused ning silmad. Kontsentreeritud puljongid keedetakse 8 10 tundi, maitseköögiviljad lisatakse 3 tundi
Fahrenheiti termomeetrit kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja see oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. (Eestiski kasutati neid termomeetreid enne1940. aastat). 10 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus. 2.1 Jahutamise üldpõhimõte Sõiduki kliimaseadme külmutusseadises *jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk.
Fahrenheiti termomeetrit kasutatakse Ameerika Ühendriikides ja see oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuurimõõteriist. (Eestiski kasutati neid termomeetreid enne1940. aastat). 2. Kliimaseadme tööpõhimõte ja ehitus. 2.1 Jahutamise üldpõhimõte Sõiduki kliimaseadme külmutusseadises *jahutatakse sisenevat või siseruumis ringlevat õhku *siiratakse liigne soojus siseõhust külmutusaine kaudu välisõhku *kasutatava külmutusaine keemistemperatuur on väga madal (atmosfäärirõhul u --30 °C) 2.2 Kondenseerumine Kompressoris surutakse külmutusaineaur kõrge rõhu all kokku, mistõttu aine kuumeneb. Kuum külmutusaineaur juhitakse kondensaatorisse, mida läbiv välisõhk jahutab auru sedavõrd, et külmutusaine veeldub. Veeldumisel-kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbiv välisõhk.
Ilma uurivad ja kirjeldavad teadused: Doppleri radar, mis asub Harku kasutada kohaliku ilma prognoosimiseks.. kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks: hajunud mõjutamisel P�
pöördvõrdeline kapillaari raadiusega h = 2/gr) ning ei märga pinda (vedelikuosakeste omavahelilsed jõud on tugevamad, kui vedeliku ja tahke aine vahelised jõud). · 90, siis surub vedelik end kapillaaridest välja ja valgub laiali täielik märgamine. Osmoos lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina. Looduses on osmoosseks anumaks rakk. Ehituses nt betoonist mahuti lahuses. Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes Gaasitorud isoleeritakse ümbruskonnast polüetüleenlindiga, mis hermeetiliselt mähitakse ümber toru. Kõik polümeerid sisaldavad vähemal või suuremal hulgal poore, millest võib alata korrosiooniprotsess. Osmootiliste jõudude mõjul hakkab vesi lükkama katet pinnalt lahti. (eeskätt gaasitorudel, mis maa sees).
Advektsioon on õhu horisontaalne ümberpaigutumine atmosfääris. Absoluutselt must keha on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaj. Kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused
VI peatükk 6. Konteinerveod Konteiner ei ole mingi uus leiutis. Jutt on teatud tüüpi kauba veol kasutatavast kastist. Võrreldes hariliku kastiga on konteiner varustatud lisaseadmetega, mis võimaldavad konteinerit kasutada ajutise laona. Konteinerite ajalugu sai alguse II maailmasõja ajal kui ameeriklased hakkasid teatud mõõtmetega kaste kasutama varustuse toimetamisel sõjatandrile. Hiljem hakati konteinerite mõõtmeid standardiseerima. Esialgu tegeles sellega ASA (American Standardisation Association), hiljem ISO (International Standardisation Organization). Konteinerite liigitus ja mtmed ISO liigitab rahvusvahelistes vedudes kasutatavad konteinerid 1. seeriasse, mida vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m) 1D 10 jalga (3,05 m) 1B 30 jalga (9,14 m) 1E 6 2/3 jalga (2,03 m) 1C 20 jalga (6,10 m) 1F 5 jalga (1,52 m) Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes
44. Vedelike üldomadused. - omandavad anuma kuju; - ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt; - ei pruugi seguneda omavahel; - on väga vähe kokkusurutavad. 45. Viskoossus. Vedelike takistus voolamisel (mida suurem on viskoossus, seda aeglasemalt voolab). See väheneb temperatuuri tõusuga. Erijuht: vedelikus võib toimuda reaktsioon (polümeriseerumine). 46. Pindpinevus. Energiahulk, mis on vaja vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks 1 pinnaühiku kohta. See on jõud, mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse, st vedelikupiisk võtab kera kuju. (mullitajaga mullide puhumine). 47. Vedelike tõus kapillaarides ja pragudes. Fadh>Fkoh - Märgav vedelik, Fkoh>Fadh - mittemärgav näiteks Hg. Märgav
Radiatsioonilise puhul asi raskem, sel juhul oleneb palju mikroklimaatilistest iseärasustest. Öökülma mõjutavad: Pilvitus maapinna ja taimkatte öösise jahtumise ulatuse ning temperatuuri languse määrab suurel määral pilvituse hulk ja selle liigid. Eriti tugevasti kaitsevad maapinda ja taimi soojuse kaotuse eest madalad, paksud pilved. Õhuniiskus niiske õhk vähendab maa efektiivset kiirgust. Oluline on ka kaste tekkimisel vabanev soojus, mis tõstab temperatuuri pindadel, kus ta tekib ja vähendab öökülma ohtu. Reljeef nagu teada, on külm õhk tihedam ja seega soojast õhust raskem. Maapinnalähedase õhukihi jahtumisel hakkab ebatasase pinnavormi korral külm õhk voolama kõrgemast kohast madalamasse. Veekogud kevadel soojenevad nad aeglaselt ja seetõttu on veekogude ümbruses päeval temperatuur madalam. Sügisel on olukord vastupidine.
Keemiliselt inertsed, keskkonnamõjudele vastupidavad Lagunevad ja pehmenevad kõrgematel temperatuuridel Madal elektrijuhtivus Mittemagnetilised 15. Nõuded karastusjookide taara materjalidele. 1) Peab hoidma CO2, mis on rõhu all 2) Olema mitte-toksiline ja mitte reageerima joogiga, soovitatavalt taaskasutatav 3) Suhteliselt tugev 4) Odav 5) Optiliselt läbipaistev 6) Toodetav erinevates värvitoonides Metall (Al), keraamika (klaas), polümeer (polüester) 16. Komposiitide mõiste, näited. Koonsevad kahest või enamast materjalist (metall, keraamika, polümeerid) Eesmärk omaduste kombineerimine, et saada parim. Looduslikud – puit, luud Sünteetilised – fiiberklaas (klaaskiud on ümbritsetud polümeerse materjaliga) 17. Kõrgtehnoloogilised materjalid. Elektroonika seadmed, arvutid, fiiberoptilised süsteemid, raketid, lennukid jne
13. Valentselektronid ja nende osa keemilise sideme moodustamisel. Neid elektrone, mis osalevad keemilise sideme moodustamisel, nimetatakse valentselektronideks. Keemiline side moodustub aatomite vahel sel teel, et reageerivad aatomid loovutavad või liidavad elektrone 14. Elementide perioodiline süsteem. Selle ülesehituse põhimõtteid. 15. Metallid ja mittemetallid nende paigutus elementide perioodilises süsteemis. Perioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall. Esimeses ja teises peaalarühma metallid on tüüpilised metallid. Kõrvalalarühma metallidel rühma suurenedes ei suurene mitte väliselektronkihi elektronide arv, vaid eelviimase kihi
muutmata. 6. Aktivatsioonienergia ehk aktiviseerimisenergia on energia, mida süsteemi osakesed (molekulid) peavad saavutama, muutumaks reaktsioonivõimelisteks. Mida väiksem on aktivatsioonienergia, seda kiiremini toimub reaktsioon. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele kuni temperatuuride ühtlustumiseni. 7. Mitsellid on pindaktiivsete monomeeride agregaadid, mis hakkavad moodustuma siis, kui vees lahustunud PAA kontsentratsioon ületab mitsellide moodustumise kriitilise kontsentratsiooni.[2] Eesti keeles kasutatakse selle kohta väljendeid mitsellide moodustumise kriitiline kontsentratsioon (MMKK) või kriitiline mitselleerumise kontsentratsioon (KMK)
Kui aga projektis jäetakse mõni süsteemi kuuluv nähtus kas üldse käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jms. Millegi rajamisel tuleb arvestada materjalide sobivust: ükski roostevaba teras pole vastupidav kloriidioonide toimele; tsingitud terasest torudel peab kuuma vee temp olema kas alla 55 o või üle 100o; kui süsinik on kontaktis teiste metallidega, siis teine metall alati hävib, ka kuld ja plaatina; õhk sisaldab alati veeosakesi aerosoolidena (Cl-ioonid). NÄIDE: AS Paide Vesi: Roostevaba teraste keevitamine on äärmiselt probleemne, arvestamata jäeti ka roostevabaterase korrosioonispetsiifika keevisõmbluste piirkond jäeti puhastamata keevitamisel tekkinud korrosiooniproduktidest, mistõttu roostetas keevisõblus nii õhukeseks, et võis iga hetk survele järele anda. Ning seetõttu oldi sunnitud ka kogu torustiku välja vahetama.
Frondid. Soojusreziim pinnas koosneb 2 soojuslikust komponendist: 1)liivpinnased, 2)savipinnased. Erinevus on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. Soojuslikus mõttes koosneb pinnas 3'est komponendist : pinnas ise, õhk temas ja vesi. Liivpinnased seovad halvasti vett, seega k liivpinnas väikese ruumerisoojusega ja halvad soojusjuhid, savipinnased seovad hästi vett ja seega on nad head soojusjuhid. Niiskuse kasvades kasvab ka ruumeri soojus ja soojusjuhtivus. Niiskus mõjutab väga suures osas pinnast. Sõltub ka savi ja liiva kogusest. Savi suurendab soojusjuhtivust ja ruumerisoojust, liiv aga vähendab. Liivpinnased soojenevad kiiresti ja jahtuvad kiiresti, savipinnased vastupidi. Liival pealmised kihid soojad, alumised külmad. Kevadel kõige varem harimisvalmis liivased, hiljem savipinnased. Taimede seisukohalt ohtlikud öökülmade puhul on liivapinnased, savi on vähemohtlik. Samuti on ohtlikud kuivad pinnased, niisked
Otsekiirgus – see on kiirgus, mis levib Osoon neelab päikeselt tuleva UV-kiirguse. Tahked osakesed satuvad õhku tuule toimel (õietolm, eosed). Vedelatest osakestest hõljub õhus päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb ainult siis kui paistab päike. Hajukiirgus – esineb kogu päeva jooksul ja isegi väikesi veepiisku, millest koosnevad pilved, udu. Õhuvahetus – kiirguse neeldumine tagajärjel soojeneb maa ja veepind. Siit levib soojus nii enne päikesetõusu või pärast päikese loojumist koidu- ja ehavalgusena. Selle kiirgusega on tihedalt seotud ka valgustus. Kui puuduks üles õhku kui ka maa ja vee sügavamatesse kihtidesse. Aluspinnalt kandub sooja õhku järgmiste protsesside teel : 1) molekulaarne päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainule need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus
isoprotsessiga) P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid V=konts isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad protsessid T=konts isotermilised protsessid Adiabaatilised protsessid ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi Eksotermiline protsess soojus eraldub Endotermiline protsess soojus neeldub Adiabaatiline protsess puudub soojusvahetus Olekufunktsioonid Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte tähtedega (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, Gibbsi energia G) Protsessifunktsioon süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, mis sõltub protsessi läbiviimise viisist (nt. töö w, soojushulk q) Töö (w)
annaabi.ee 
