aastal. Esialgu arvati, et see on Jimi Hendrixi saateansambel, kuid peagi kujunes sellest Creami eeskujul power trio. The Jimi Hendrix Experience kujunes üheks mõjukaimaks ansambliks rokkmuusika ajaloos. Jimi Hendrix saatis ansambli laiali 1969. aasta juunis eelkõige halvenenud suhete tõttu basskitarrist Noel Reddingiga. Hendrix asutas uue ansambli Band of Gypsys, kuhu ta kutsus Billy Coxi ja Buddy Milesi. Hiljem oli ka tal bänd nimega ,,Band of Gypsys" kellega nad esinesid Woodstocki muusikafestivalil. Jimi mood ja elu. Hendrix on väga hästi tuntud oma soengu ja riidestiili poolest. Riided olid tal väga värvilised ja funky'd ning soeng oli lokkis ja üles pööratud ehk afro-soeng. Hendrix oli tuntud ka kui LSD tarvitaja , kuigi ta seda ise eitas. Ta olevat suitsetanud ka kanepit ja tarvitanud amfetamiini. Alkoholijoobes olevat Hendrix olnud agressiivne. 3. mail 1969 arreteeriti Hendrix Canadas lennujaamas , kuna tal oli väike kogus heroiini ja
RONDELLUS Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. ·MARIA STAAK (laul) ·ROBERT STAAK (lauto, löökpillid) ·MUUSIKUD Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. Rondelluse repertuaar koosneb nii vaimulikust kui ilmalikust muusikast, ulatudes gregooriuse koraalist armastus- ja joogilaulude ning tantsumuusikan...
Minu elu esimene festival Suvel käisin ma ühel kolmepäevasel muusikafestivalil nimega Intsikurmu. See toimus 4.-6. augustil Põlvas Intsikurmu metsapargis. Pargiala oli piiratud aedadega ja sisse sai beezika käepaelaga, mis asendas piletit. Väljaspool seda ala oli suur telkimisala, kus me ka ööbisime ehk muusikat sai kuulda hommikust õhtuni, isegi, kui magasid. Telkla kõrval olid ka vetsud, hommikusöögiala ja dussid. Sellesk, et nälga ei jääks, oli metsapargi läheduses ka Konsum, kust enamus festivalikülastajaid süüa ostsid
muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid rahvaluuleainelised ,,Isuri eepos" (1975) ja ,,Ingerimaa õhtud" (1979). Need kuuluvad soome-ugri folkloorsesse teosteseeriasse ,,Unustatud rahvad". Helilooja üheks ulatuslikumaks kooriteoseks
kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua Europae" Bydgoszczis, monofoonilise muusika festivalil Plockis, Soproni vanamuusikafestivalil, keskaja ja renessansi festivalil Anagnis, festivalil "Recontres Internationales de Musique medievale" Thoronet's, keskaja teatri ja muusikafestivalil Elches jne. Muusikud Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ka ansambli tuumiku, valides repertuaari, valmistades ette kavu ja kaasates vastavalt vajadusele teisi muusikuid. Nemad hoolitsevad ka ansambli juhtimise, reklaami ja suhtekorralduse eest. MARIA STAAK (laul) Pärast õpinguid Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris otsustas ta hoopis muusika ja laulmise kasuks. Ta lõpetas Tallinna Muusikakooli klassikalise ja dzhässlaulu erialal. Hiljem pühendus vanamuusikale
esinemispaikades. Hiina pianist Wu Qian alustas muusikaõpinguid Shanghai konservatooriumis ja jätkas 11- aastaselt Yehudi Menuhini koolis Inglismaal,kus tema õpetajaks oli Irina Zaritskaja.Olles vaid 15-aastane , esitas ta Londoni Qeen Elistabeth Hallis ja hiljem Menuhinifestvalil Dstaadis Klaverikontserdi Es-duur. 2000.aastal võitis ta noorte artistide konkursi.2003.aastal leidis aset debüüdikontsert Wigmore Hallis ja esinemine rahvusvahelisel muusikafestivalil Koblenzis. Praegusel ajal omandab Wi Qian magistrikraadi Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni käe all.2007.a osales Wu Qian International Holland Music Sessionsi suveakadeemias ning sai sellelt organisatsioonilt kutse esinedasarjas"New Masters Tour" hooajal 2008/2009.Sel hooajal astub ta uuesti sama sarja raames üles,sedapuhku Sitkovetsky Trio liikmena. Kontserdil tulid esitlusel Alfred Schnittke,Johannes Brahmsi,Cesar Francki ja Pablo de Sarasate teosed
ta toimetamistele raskepärase küpsuse. Kuni elu lôpuni ei unusta ta seda naiivses vormis kirjapandud kreedot. Vôib-olla selles kirglikus, metsikus vajaduses inimhinge pôhjani süüvida peitubki Nietzsche saladus, tema ônn, valu ja suurus. 18. aastaselt hülgab ta vanemate usu. 21. aastaselt loeb ta Schopenhaueri raamatut "Die Welt als Wille und Vorstellung" ja see haarab teda väga. 23. aastaselt kukub ta hobuselt ja see muudab ta eluks ajaks sôjaväeteenistusele kôlbmatuks. Ühel muusikafestivalil Kölnis saab ta süüfilise. Seda oma nooruse väärsammu kannab ta terve elu progresseeruva paralüüsina kaasas. 24. aastaselt saab tast erakorraline ja 25 aastaselt korraline professor Baselis. Erialalt oli ta filoloog, kuid maailm tunneb teda filosoofi ja poeedina. 26. aastaselt kirjutab ta oma raamatu "Tragöödia sünd muusika vaimust." Selles ta näitab, et kreeka draama saladus seisneb pessimismi dionüüsoslikus vôitmises kunsti läbi. See on traagiline optimism. Ta leiab, et koos I
traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik "Arturi Juures" koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas, keskpäeval, õhtul, hilistel öötundidel ja koidu ajal. Kui esimesel muusikafestivalil kõlas vaid Artur Kapi, Villem Kapi, Eugen Kapi ja Mart Saare muusika, siis aastatega on lisandunud teosed paljudelt eesti heliloojatelt, maailma muusikaklassikast, aga ka kaasaegsemast loomingust. Traditsioonilistele kontserditele on lisandunud meeleolukad Strauss-oskestri ajaloolistes kostüümides tantsudega kontserdid ja lõunamuusikatunnid "Arturi Juures", kus interpreedid ja heliloojad mängivad ning räägivad muusikast. Festivalipäevil toimuvad kunsti- ja fotonäitused.
Chas Chandlerist sai Jimi Hendrixi mänedzher. Chandler oli ka see isik, kes soovitas Hendrixil oma nimi Jimiks muuta. Trummar Mitch Mitchell ja bassist Noel Redding ei pidanud ilmselt kahetsema, et ühinesid äsjamoodustatud ansambliga The Jimi Hendrix Experience. Tollest ansamblist sai 1966.aasta sügiseks Londoni üks kuumimaid kõneaineid. Hendrixi tähelennu tipuks jäi ilmselt kahetunnine esinemine 18.augustil 1969. aastal legendaarsel Woodstocki muusikafestivalil umbes 180 000 inimese ees "Gypsy Sun and Rainbowsiga", kulmineerudes USA-hümni "The Star-Spangled Banner" sürrealistlik- psühhedeelse töötlusega, sooloimprovisatsiooniga, mida praeguseks peetakse üheks 60ndate hipiajastu ja kontrakultuuri sümboliks. 4 Jimi Hendrix suri 27-aastasena Londonis 18. septembril 1970 segastel asjaoludel, ametliku versiooni kohaselt lämbudes oma oksesse pärast eelmisel õhtul toimunud raju pidutsemist ning
klaverile jpm. Mihkel Keremi loomingut on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Olulu Sinfonia (Soome) ja kammerorkester Camerata Nordica (Rootsi), samuti on tema teosed kõlanud Chilingiriani Keelpillikvarteti (Inglismaa), Kerem Kvareti ning mitmete tunnustatud interpreetide esituses, sh Mikk Murdvee, Sten Lassmann ja Silver Ainomäe. Mihkel Kerem on olnud resideeruv helilooja Schleswig Holsteini Muusikafestivalil Saksamaal (2001) ning Aurora Kammermuusika Festivalil Rootsis (2009). 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Mihkel_Kerem 11 Mihkel Kerem on lõpetanud 1999. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Mirjam Keremi viiuli- ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklassis. Õpingud jätkusid mõlemal erialal Eesti Muusikaakadeemias, mille Kerem lõpetas 2003. aastal Mirjam Keremi ja professor Jaan
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja o...
MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA RAHVUSVAHELINE OLUKORD PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU. KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
