Eesti roomajad A Eesti Ladina Arusisalik Lacerta vivipara K Eesti Ladina Kivisisalik Lacerta agilis N Eesti Ladina Nastik Natrix natrix R Eesti Ladina Rästik Vipera berus V Eesti Ladina Vaskuss Anguis fragilis
Kalade, kahepaiksete ja roomajate äratundmine Eesti tähtsamad liigid Kirjutada juurde määramistunnused Perca fluviatilis Carassius carassius Rutilus rutilus Abramis brama Salmo salar Esox lucidus Sander lusioperca Platichtys flesus Sprattus sprattus balticus Clupea harengus membras Lota lota Gadus morhua callaris Anguilla anguilla Lampetra fluviatilis Gasterosteus aculeatus Rana temoraria Rana esculenta Bufo bufo Lissotriton vulgaris Natrix natrix Anguis fragilis Vipera berus Zootoca vivipara
Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit · Jämesoole perforatsioon letaalsus
10.spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdi on seotud humoraalse immuunsusega-jh 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid- staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes indigeene e. Residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. mikrobise toksigeensus- võime produtseerida toksiine segainfektsioon-aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1
JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris 2 Berberis thunbergii
JALAKALISED ULMACEAE 72 Künnapuu Ulmus laevis 73 Harilik jalakas Ulmus glabra PAJULISED SALICACEAE 74 Harilik haab Populus tremula 75 Ameerika haab Populus tremuloides 76 Hõbepappel Populus alba 77 Palsamipappel Populus balsamifera 78 Kanada pappel Populus x canadensis 79 Berliini pappel Populus x berolinensis 80 Raudremmelgas Salix pentandra 81 Rabe remmelgas Salix fragilis 82 Hõberemmelgas Salix alba 83 Vesipaju Salix triandra 84 Kahevärvine paju Salix phylicifolia 85 Raagremmelgas Salix caprea 86 Tuhkurpaju Salix cinerea 87 Hundipaju Salix rosmarinifolia 88 Vitspaju Salix viminalis 89 Halapaju Salix acutifolia Nr. Eesti keeles Ladina keeles BERBERIDACEAE 1 Berberis vulgaris VÄÄR
Harivesilik Triturus cristatus Harilik kärnkonn Bufo Bufo Kõre e juttselg-kärnkonn Bufo/Epidalea calamita Rohe-kärnkonn Bufo/Epidalea viridis Mudakonn Pelobates fuscus Pruunid konnad: Rohukonn Rana temporaria Rabakonn Rana arvalis Rohelised konnad: Tiigikonn Rana lessonae Veekonn Rana esculenta Järvekonn Rana ridibunda ROOMAJAD: Arusisalik Lacerta vivipara Kivisisalik Lacerta agilis Vaskuss Anguis fragilis Nastik Natrix natrix Rästik Vipera berus 2. Liigitundmine pildi järgi > kärnkonnad kõiki tunda, mudakonn, rohelised ja pruunid konnad grupiti, õigete proportsioonidega pildil osata vahet teha (roheliste ja pruunide) grupi sees kes on suurem, kes väiksem; Kärnkonnad Harilik kärnkonn Bufo bufo Kuni 15 cm Rohe-kärnkonn Bufo viridis Kuni 10 cm Juttselg-kärnkonn e kõre Bufo calamita Kuni 10 cm Mudakonn Pelobates fuscus Kuni 8 cm
Tema kogu kollektsioon koosnes: 14000 taime, 3198 putukat, 1564 kesti, umbes 3000 kirja ja 1600 raamatut Mõned tema poolt kirjeldatud roomajad Acontias meleagris -- suur- Crotalus durissus -- õud-lõgismadu liivaskink Crotalus horridus -- vöödiline Agama agama -- harilik agaam lõgismadu Agkistrodon contortrix -- vaskpea- Natrix maura -- rästiknastik kilplõugmadu Natrix natrix -- harilik nastik Anguis fragilis -- vaskuss Ptyas mucosa -- suursilmmadu Calotes calotes -- harilik iluagaam Python molurus -- tiigerpüüton Caretta caretta -- merikilpkonn Vipera ammodytes -- nokisrästik Cerastes cerastes -- harilik Vipera aspis -- aspisrästik sarvikrästik Vipera berus -- harilik rästik Chelonia mydas -- rohekilpkonn Video http://www.youtube.com/watch?v=Gb_IO-SzLgk
Isastel on välised kõlapõied. Koevad hilisemal ajal (mai lõpp-juuni), häälitsevad valjult. Värvus varieerub – rohekad, pruunikad, võivad esineda triibud, laigud ja täpid. Tiigikonna isastel esineb pulmarüü, nad muutuvad laimiroheliseks. Roheliste konnade kudu on klombikujuline, kullestel on silmade ümbruses heledad laigud - ´ prillid´. Eesti roomajate liiginimekiri: Arusisalik (Lacerta/Zootoca vivipara) Kivisisalik (Lacerta agilis) Vaskuss (Anguis fragilis) Nastik (Natrix natrix) Rästik (Vipera berus) Sisalikud Eestis leidub kolme liiki sisalikke. Nendest vaskuss on jalutu ning ülejäänud kaks liiki jalgadega sisalikud. Sisalike sigimine võib ka välimuselt sarnastel liikidel olla erinev ning mõjutada elupaigavalikut. Arusisalik: Pruunikat värvi väga tavaline sisalik, kes asustab rabaservasid, raiesmikke, niiskeid heinamaid, kuid võib elada ka inimeste läheduses. Arusisalik on ovovivipaarne (elussünnitaja)
Vaskuss (Anguis fragilis) on vaskuslaste sugukonda kuuluv roomaja.Vaskuss on levinud peaaegu kogu Euroopa mandriosas (välja arvatud Pürenee poolsaare lõunaosa, enamik Vahemeremaadest ja põhjaalad).Täiskasvanud isendid võivad olla maksimaalselt 50 cm pikkused. Vaskusside soomused on siledad ja ümber keskkeha on 2430 soomust. Isendite ülapool võib olla pruunikas, hallikas, punakas või vasekarva. Emasloomadele on iseäralik seljatriip, isastega võrreldes tumedamad küljed ja tume kõht. Idapoolsematel aladel elavatel isastel on täheldatud siniseid täppe. Millal võib Eestis kohata. Ärkavad talveunest märtsis-aprillis. Talveunne jäävad uuesti oktoobris. Välimus. Vaskussidel on sile ja kahvatu helgiga vaskse tooniga keha. Sealt tuleb ka tema nimi. Vahel harvem on keha hall või helepruun. Isase vaskussi kõhualune on hele, emasel tume. Emane on üldiselt ka isasest vaskussist tumedam. Osadel populatsioonidel on kehal sinakad laigud, need esinevad ...
1) atlandi tuur Acipenser sturio; 2) harjus Thymallus thymallus; 3) hink Cobitis taenia; 4) võldas Cottus gobio; 5) vingerjas Misgurnus fossilis; 6) tähnikvesilik Triturus vulgaris; 7) harilik kärnkonn Bufo bufo; 8) rohukonn Rana temporaria; 9) rabakonn Rana arvalis; 10) veekonn Rana esculenta; 11) tiigikonn Rana lessonae; 12) järvekonn Rana ridibunda; 13) arusisalik Lacerta vivipara; 14) vaskuss Anguis fragilis; 15) nastik Natrix natrix; 16) rästik Vipera berus; 17) punakurk-kaur Gavia stellata; 18) väikepütt Tachybaptus ruficollis; 19) hallpõsk-pütt Podiceps grisegena; 20) valge-toonekurg Ciconia ciconia; 21) valgepõsk-lagle Branta leucopsis; 22) punakael-lagle Branta ruficollis; 23) ristpart Tadorna tadorna; 24) tõmmuvaeras Melanitta fusca; 25) herilaseviu Pernis apivorus; 26) must-harksaba Milvus migrans; 27) roo-loorkull Circus aeroginosus;
Eelistatud on segametsad, raiesmikud, metsaservad, sood. Nad on eriti aktiivsed videvikus, kuid ka päeval väljuvad nad oma elupaigast. Toiduks on hiired, rabakonnad, ussid jne. Ta magab talveund. Rästikud paarituvad kuni kuu aega pärast talveunest ärkamist. Rästik ei mune, vaid sünnitab. Ta sünnitab 8-12 poega. Rästiku eluiga ulatub 15 aastani. Tema vaenlasteks on rebased, mägrad, tuhkrud ja mõned linnud. Rästikut kaitstakse Eestis. Vaskuss: Vaskussi ladinakeelne nimetus on Anguis fragilis. Ta võib kasvada kuni 60 cm pikkuseks, aga sellest poole moodustab saba. Ta on levinud kogu Euroopas. Mõningates paikades kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on ta levinud Saaremaal ja Taevaskojas. Ta elab nii niisketel kui ka kuivadel aladel, enamasti segametsades. Talvel on ta talveunes. Tema saagiks on aeglaselt liikuvad loomad, näiteks vihmaussid. Vaskuss on aeglane ja seega ka kaitsetu loom. Sellepärast on ta kerge saak vaenlastele, kuid tal on kaitseks kergesti äratulev saba
puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja oma kindlal territooriumil. Toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad võivad suua ka oma nooremaid liigikaaslasi või emaste poolt munetud mune. Nad on aktiivsed ainult päevasel ajal, kuid isegi ilusa ilmaga veedavad nad palju aega maa all. Vaenlased on tal samad, mis arusisalikul. Kui teda puudutada, võib ta isegi hammustada. Vaskuss (Anguis fragilis) Kuigi vasussil pole jalgu, ei saa teda siiski madude alla arvestada. Tegelikult on tal need selgroos algeliselt olemas. Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid, erinevates metsades, põldudel, aasadel ning aedades. Vaskuss on aktiivne videvikul ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.
täidavad?" . Eesti roomajad Eesti roomajad on Eesti Vabariigi territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Eestis on 5 liiki roomajaid, kes kõik kuuluvad looduskaitse alla. Minevikus u 5000 8000 aastat tagasi on Eesti alal elanud ka sookilpkonn.Eesti roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised Squamata; alamselts- sisalikulised Lacetilia, sugukond- sisaliklased Lacertilia: kivisisalik (Lacerta agilis), arusisalik (Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis) Alamselts-maolised Ophidia ; sugukond- nastiklased Colubridae: nastik (Natrix natrix); sugukond-rästiklased (Viperidae): rästik (Vipera berus). [5] Soome roomajad Soome roomajad on Soome territooriumil looduses elavad ja sigivad roomajad. Soomes on 4 liiki roomajaid. Kõik 4 liiki roomajat on looduskaitse all. Soome roomajate süstemaatiline nimestik: Selts-soomuselised: arusisalik ( Zootoca vivipara), vaskuss (Anguis fragilis)
Kasepilvik Russula aeruginea Pehme pilvik Russula nauseosa Mage pilvik Russula vesca Soopilvik Russula paludosa Veinpunane pilvik Russula vinosa Tuhmuv pilvik Russula decolorans Vahapilvik Russula puellaris Habras pilvik Russula fragilis Ere pilvik Russula xerampelina Lõhnav pilvik Russula grata Russula betularum Russula sp. Sgk Stereum Lehviknahkis Stereum subtomentosum Karvane nahkis Stereum hirsutum Selts Theleporales Sgk Bankeraceae Kuld-kübarnarmik Hydnellum aurantiacum
suutnud seni kindlaks teha või kes siin praegu puuduvad: silenastik (Coronella austriaca) ja euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). Euroopa sookilpkonn Silenastik Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik Selts: SOOMUSELISED, SQUAMATA I Alamselts sisalikulised 1. sugukond: Sisallased, Lacertidae 1. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) 2. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss Anguis fragilis L. II Alamselts maolised 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik Natrix natrix (L.) 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik Vipera berus L. · Roomajatest on Eestis kõige arvukamad arusisalik ja harilik rästik. · Lääne-Eestis ja läänesaartel, aga ka Soome lahe rannikul, võib väga arvukas olla nastik. · Haruldased ei ole Eestis ka kivisisalik ning vaskuss. · Saartel on sagedamini kui mujal leitud melanootilisi roomajaid. Näiteks võib tuua
antibiootikumid kipuvad pigem inhibeerima kui tapma. Bakteritsiidsuseks vaja aminoglükosiidi+penitsilliini. Bifidobacterium. Leidub tavaliselt orofaarünksis, jämesooles, tupes. Väga madala virulentsuspotentsiaaliga, on materjalis tavaliselt kontaminandid. Põhjus siis, kui isoleeritakse korduvalt, teisi patogeene pole. Bakterid mõmm :) 05/06 Bacteroides fragilis, Prevotella, Porphyromonas ja Fusobacterium Üldist. Tähtsamad G- anaeroobsed bakterid, kes koloniseerivad ülemisi hingamisteid, GI, kusesugutrakti on pulgad perekondadest Bacteroides, Fusobacterium, Porphyromonas, Prevotella, kokid perekonnast Veillonella. Anaeroobid on peamised bakterid kõigis neis kohtades, neid on 10-1000 korda rohkem kui aeroobe. Liike on ka palju. Vaatamata sellele
Roots lapik laba juures. 78) Populus x berolinensis berliini pappel Lehed piklikmunajad. Alus ümardunud/kiiljas. Serv näärmekalt täkiline. Paljas. Alt hallikasrohelised, metalselt läikivad. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). 79) Salix pentandra raudremmelgas Lehed elliptilised/süstjad/munajaselliptilised. Paljas. Lühikese ja harva terava tipuga. Näärmeliselt peensaagjas serv. Leherootsul 3-5 paari näärmeid. 80) Salix fragilis raberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Paljas. Laiem koht lehelaba alaosas. Serv näärmeliselt saagjas. Pealt rohelised, alt hallikad. Lehelaba alusel üksikud näärmed. Haprad lehed. 81) Salix alba hõberemmelgas Lehed süstjad. Pika terava tipuga. Serv peensaagjas. Siidkarvased. Alusel rootsu läheduses 2 musta nääret. 82) Salix triandra vesipaju Lehed piklik-elliptilised/süstjad. Paljas. Lühidalt teritunud tipuga
4 Tähnikvesilik Vesilik Salamanderlased Sabakonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Tiigikonn Konn Konlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Roomajad Vaskuss Vaskuss Vaskuslased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Anguis fragilis Anguis Anguidae Squamata Reptilia Chordata Animalia Nastik Nastik Nastiklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Kivisisalik Lacerta Sisaliklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad Rästik Rästik Rästiklased Soomuselised Roomajad Keelikloomad Loomad
spetsiifiline immuunglobuliin on valmistatud- haiguse läbipõdenud inimese või looma seerumist. 11.kas B- lümfotsüüdid on seotud humoraalse immuunsusega-jah 12.nimeta primaarses imuuns. Süsteemi organid: tüümus, luuüdi 13.nimeta G+ kokid: staphylococcus aureus, streptococcus pyogenes 14. Indigeene e. residentne mikrofloora- mikroobid mis on omased antud biotoobile. 15. Mikroobide toksigeensus- võime produtseerida toksiine 16. Segainfektsioon: aeroobid+anaeroobid, E. coli+Bacteroides fragilis 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine, alkoh. käärimine, teised happed: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunst. immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik. 4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin. 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum 1
Pealt läikivad Alt kahvaturohelised, leherootsul 3-5 paari näärmeid Lehe pikkus 5-12 cm ja laius 2,5-5 cm Paljad · Raudremmelgas · Salix pentandra Lehed süstjad Pika terava tipuga Laiem koht lehelaba alaosas Näärmeliselt saagja servaga Pealt rohelised Alt hallikad Lehelaba alusel 1-2 nääret 7...15 cm pikad 1...3 cm laiad · Rabe remmelgas · Salix fragilis Lehed süstjad Pika terava tipuga Peensaagjad Abilehed süstjad Näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased Varisevad varakult 5...12 cm pikad 1...3 cm laiad · Hõberemmelgas · Salix alba Piklik-elliptilised Lühidalt teritunud tipuga Tömpjate näärmeliste hammastega Alt sinakashallid Pearood peal väga kollane, Külgroodusid rohkesti
ja balti sõrmkäpp (Daactylorhiza baltica). Loometsade omapäraks on hästi rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe, laiguti leidub soostunud rohumaid, mis enamasti on võsastunud. Samuti on Paldiski - Pakri, Leetse ja Põllküla pank huvitava ja liigirikka sammal - taimestikuga. 1994. aastal leti Pakri poolsaarelt 89 liiki samblaid. Võttes arvesse varasesemaid leide, on Pakri poolsaarelt tänaseks teada 107 liiki, millest 9 on Eestis haruldased. Näiteks lubi – niithammas (Didymodon tophaceus)
- kiilja või terava alusega - näärmelise saagja servaga - näärmed rootsu lähedal (väga lai, suure persega, mõlemat poolt suht sama tuhmi tooni, võivad esineda pruunid täpikesed) * Populus x berolinensis - berliini pappel - lehed piklik munajad - ümardunud või kiilja alusega - pealt tumeroheline, alt hallikas omapäraselt metalselt läikiv - leht servast sageli voltis (pikk roots, tuhm, munajas, tipust terav, külg tõmbub pruuniks (täpid, laik) * Salix fragilis - rabe remmelgas - lehed süstjad, pika terava tipuga - näärmeliselt saagja servaga - pealt roheline, alt hall - leht paljas * Salix pentandra raudremmelgas - elliptiline süstjas, munajas elliptiline - terava tipuga - tumeroheline pealt, leht paljas, nahkne - näärmeliselt peensaagja servaga * Salix alba hõberemmelgas - siidkarvane - süstjas, peensaagja servaga - pealt terva tipu osaga (hõbedane) * Salix triandra vesipaju - piklik elliptiline või süstjas
Riik: Loomad Hõimkond: Käsnad Klass: Päriskäsnad Selts: Haplosclerida Sugukond: Järvekäsnlased Perekond: Järvekäsn Liik: Harilik järvekäsn Perekond: Jõekäsn Liik: Harilik jõekäsn Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Eesti magevetest on leitud neli liiki käsni: järvekäsn (Spongilla lacustris), tavaline jõekäsn (Ephydatia fluviatilis), Mülleri jõekäsn (Ephydatia mülleri) ja mageveekäsn Eunapius fragilis. Harilik järvekäsn (Spongilla lacustris) on mageveekäsn järvekäsnlaste sugukonnast. Ta kasvab vees, kinnitununa taimevartele või muule, tavaliselt püstiste sõrmjate kollaste või roheliste harudena. Järvekäsn on Eestis tavaline. Harilik jõekäsn (Ephydatia fluviatilis) on järvekäsnlaste sugukonda kuuluv mageveekäsn. Harilik jõekäsn on üks levinumaid mageveekäsnasid, teda leidub ka Eestis.
näärmeliselt täkilise servaga, pealt on lohelised ja alt on hallikasroheline metalselt läikiv) Pajudel Vaatan kas leht on paljas või karvane , kas lehe rootsul on näärmeid ja kui palju , lehelaba kuju Salix pentandra raudremmelgas(leht on paljas, leherootsul on rohkesti näärmeid 3-5, lehed on elliptilised või ka süstjad, pealt tumerohelised ja hästi läikivad, alt kollakasrohelised Salix fragilis rabe remmelgas(Lehed süstjad, näärmeliselt saagja servaga , pealt rohelised alt hallid, leherootsul näärmeid pole kuid lehe alusel on 1-2 nääret) Salix alba hõberemmelgas(valgete siidjate karvadega kaetud leht, peeensaagja servaga, lehe alusel kaks pisiksest või 1 tume nääre, näärmeliselt saagja servaga) Salic triandra vesipaju(lehed elliptilised, servast tugevalt narmelise servaga, keskroog on
Leht on 6...12 cm pikk ja 5...7 cm lai. Leheroots on 2...5 cm pikk ning paljas. Pikkvõrsete lehtedel on serv kortsus (voldiline). Salix pentandra – raudremmelgas Lehed piklik-elliptilised, lõhidalt teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5- 12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti. Salix fragilis– rabe remmelgas Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja servaga, pealt rohelised, alt hallikad, lehelaba alusel üksikud näärmed, 7...15 cm pikad, 1...3 cm laiad Salix triandra– vesipaju e. loogapaju Lehed paljad, piklik-elliptilised, lühidalt teritunud tipuga, tömpjate näärmeliste hammastega, alt sinakashallid, pearood pealküljes silmatorkavalt kollane, külgroodusid rohkesti, need väljuvad pea-aegu täisnurga all
fuscus) (Pelobates) veekonn (Rana esculenta) konn (Rana) konlased (Ranidae) tiigikonn (Rana lessonae) konn (Rana) konlased (Ranidae) harilik kärnkonn (Bufo bufo) kärnkonn (Bufo) kärnkonlased (Bufonidae) harilik nastik (Natrix natrix) nastik (Natrix) nastiklased (Colubridae) harilik rästik (Vipera berus) rästikud (Vipera) rästiklased (Viperidae) vaskuss (Anguis fragilis) vaskuss (Anguis) vaskuslased (Anguidae) kivisisalik (Lacerta agilis) sisalik (Lacerta) sisaliklased (Lacartidae) arusisalik (Lacerta vivipara) sisalik (Lacerta) või sisaliklased (Lacartidae) (Zootoca vivipara) Zootoca leevike (Pyrrhula pyrrhula) leevike (Pyrrhula) vintlased (Fringillidae) metsvint (Fringilla coelebs) vint (Fringilla) vintlased (Fringillidae)
Fourth level pinnasel , liigses Fifth level valguses lehed pleekuvad kahvatuks Mägi-naistesõnajalg ATHYRIUM distentifolium Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Habras põisjalg CYSTOPTERIS fragilis Click to edit Master text stylesLiht kuni kahelissulgjad Second level Talub kuiva, eelistab Third level Fourth level kohevat pinda, kasvab Fifth level ka nõrgalt happelisel pinnasel , Mürgine, vajab varju või poolvarju Tähk-roodjalg BLECHNUM spicant 50 cm Click to edit Master text styles Lihtjagused
Enterobacteriacene Escherichia coli Klebsiella Klebisella (Aerobacter) pneumoniae Enterobacter Enterobacter (Aerobacter) aerogenes 7 Proteus Proteus mirabilis Bacteroidaceae Bacteroides capillosus. B. Oralis Bacteroides Bacteroides fragilis B. clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola Fusabacterium Fusobacterium mortiferum F. necrogenes. F. fusiforme F. girans Neisseriaceae Neisseria catarrhalis
Liikide arv ca 60. Madal kask (Betula humilis); Vaevakask (Betula nana); Sanglepp (Alnus glutinosa); Hall lepp Liikide arv 30. (Alnus incana);Roheline lepp (Alnus viridis), Harilik valgepöök (Carpinus betulus); Harilik sarapuu (Corylus avellana); Hõberemmelgas (Salix alba); Raagremmelgas (Salix caprea); Rabe remmelagas (Salix Omadustelt on valgusnõudlikud, taluvad fragilis); Tuhkur paju väga hästi äärmustempetatuure, (Salix cinerea), Vitspaju kiirekasvulised, väga hea (Salix viminalis); regenereerimisvõimega, Paljud pole Kahevärviline paju pikaealised, kuna mitmed seeneliigid (Salix phylicifolia); tekitavad mädanikku neile. Vesipaju (Salix triandra); Halapaju (Salix acutifolia); Harilik haab (Populus tremula); Ameerika haab (Populus tremuloides):
N. teksase lõgismadu S. KROKODILLILISED Niiluse krokodill, missisippi alligaator, kaiman, gangese gaviaal • kohandunud veeeluga • lamendunud keha • lapik saba • tagajalgadel täielikud või osalised ujulestad • keha kaetud sarv- ja luukilbistega • hambad hambasompudes EESTI ROOMAJAD kõik on kaitse all 1. sugukond: Sisaliklased, Lacertidae 1. Arusisalik, Lacerta vivipara Jacquin 2. Kivisisalik, Lacerta agilis L. 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss, Anguis fragilis L. 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik, Natrix natrix L. 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik, Vipera berus L. Kõige arvukamad Eesti roomajad on arusisalik ja harilik rästik. Nastikut kohtame peamiselt saartel ja rannikualadel. Haruldane pole Eestis ka vaskuss. Täpsed andmed Eesti roomajate arvukuse kohta puuduvad.Roomajad on üpris varjulise eluviisiga loomad. Arusisalik on tüüpiline niiskete niitude ja heinamaade, puisniitude, rabade, kiviaedade ning raiesmike
põrniklasi(Scarabaeidae) ja pehmekoorlasi(Cantharidae).Lisaks mardikalised (siklased, naksurlased) ja ka jooksiklaste liigirikkus on suur. Suurliblikaid (Macrolepidoptrea) on samuti palju. Laelatu puisniidul on leitud kahepaiksetest ja roomajatest: rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (R. temporaria), h. kärnkonn (Bufo bufo), tähnikvesilik (Triturus vulgaris), nastik (Natrix natrix), arusisalik (Lacerta vivipara), rästik (Vipera berus), vaskuss (Anguis fragilis). Pisiimetajate kohta on tehtud uuring samuti Laelatul. Sealt on leitud leethiiri (Clethrionomys glaerolus), juttselg-hiiri (Apodemus agrarius) ja kaelushiiri (A. flavicollis) (Kukk, Kull 1997). Üldiselt võib öelda, et nii selgroogsete kui ka selgrootute arvukus on puisniidul väiksem kui metsas või niidul, kuigi leidub üksikuid liigirikkamaid rühmi (Kukk, Kull 1997) Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub
nautical terms boom, buoy, yacht, skipper, dock, cruise, art easel, landscape misc dollar, brandy, tattoo, buckwheat, boss, cookie, coleslaw, apartheid (Afrik), trek (Afrik), tsetse (Afrik) NY place names The Bronx (Jonas Bronck), Harlem, Brooklyn, 14. Etymological doublets Doublet – one of two or more words derived from one source: • fragile (< Latin fragilis ), frail (< Old French frele) • Triplet – three such words, e.g. • Cattle / chattel / capital Dialect-based doublets: road (from ride on horseback), raid (from same), shirt ( from skirt), in Anglo-borman and French: guarantee (warrant in French is garant), thesaurus (treasure, storehouse, this is from Greek), computer (in French it means count). Etymological doublets are two or more words of the same lan¬guage which were derived by different routes from the
keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Magevetes on liike vähe. Eesti magevetes elab neli liiki: järvekäsn Spongilla lacustris, tavaline jõekäsn Ephydatia fluviatilis, mülleri jõekäsn E. mülleri ja Eunapius fragilis Liikide arv Eestis 4 Kirjandus: Lopp, A, Kelve, M., 2011. Lihtsad, aga mitte primitiivsed loomad. - Eesti Loodus 6- 7: 12-18. Hõimkond: Ainuõõssed Cnidaria Ainuõõssed on radiaalsümmeetrilised loomad, kellel on ühes keha otsas kombitsate pärjaga ümbritsetud suu. Teise otsa, tallaga, kinnituvad nad substraadile. Kehasein koosneb kahest rakukihist ja nende vahel olevast rakutust ainest. Ainuõõssetel esineb kehaõõs, mis on ühenduses väliskeskkonnaga ainult suu kaudu
Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) Perekond pirnipuu (Pyrus) · mets-pirnipuu (Pyrus pyraster) Perekond pärn (Tilia) · harilik pärn (Tilia cordata) Perekond saar (Fraxinus)
300liiki(vesi, kahevärviline, tuhkur, hundi, hala, vits). Levinud põhja kui lõunapoolkera parasvöötmes. 71. Eestis kasvavad remmelgaliigid ja nende iseloomustus. Raudremmelgas: Salix pentandra lehed piklik elliptilised, teritunud tipuga, näärmeliselt peensaagja servaga, pealt läikivad, alt kahvatud, leht 5-12cm. 5m kõrgune põõsas või 10m kõrgune puu. Kasvab Euroopas ja Aasia põhjaosas. Eestis kodumaine. Niiske kasvukoht. Meetaim. Rabe remmelgas: Salix fragilis lehed süstjad, pika terava tipuga, näärmelise saagja sevaga, pealt rohelised, alt hallikad, 7-15cm pikad. Levinud Euroopas, Kesk-Aasias. Eestis kodumaine. Kõrgus 15-20m. Kasutatakse haljastuses. Raagremmelgas: Salix caprea Lehed elliptilised, terveservalised, alt hallid, viltjaskarvased, 5-10cm pikad. Õitseb märtsi lõpus. Varjane hea meetaim. Õitsedes dekoratiivne, emasurvad kuni 5cm. Kuldkollased. Viljad valmivad mais- juunis. Kasvab niiskematel viljakatel muldadel. Kõrgus 20m
Noored võrsed peened, rippuvad, siidkarvased, hiljem paljad, kollalad kuni pruunid, lõvedega. Lehed süstjad, kuni 12 cm pikad ja 2 cm laiad, teritunud tipuga, näärmelise peensaagja servaga, noorelt mõlemalt küljelt siidkarvased, hiljem ainult alt. Õitseb lehtimisega üheaegselt (mais), isasurvad kollased, kuni 7 cm pikad, emasurvad 3-5 cm pikad. Hõber. kasutatakse haljastuses laialdaselt ilupuuna, parkides, teede ääres, veekogude kallastel jne. Rabe remmelgas (Salix fragilis L.) [frágilis] Kasvab 15 -20 m kõrguse tugevasti hargneva ümaravõralise puuna looduslikult Lõuna-Eesti jõgede ja järvede üleujutatavatel aladel lubjarikastes kohtades. On meil areaali põhjapiiril, üldareaal kogu Euroopa kuni Lääne-Siber. Puude tüve koor sügavarõmeline, oksad peened, läikivad, paljad, pruunid, kergesti murduvad.. Lehed kuni 18 cm pikad ja 4 cm laiad, piklikmunajad kuni süstjad,
pealt läikivad, alt kahvaturohelised, paljad, leherootsul mitu paari näärmeid. Lehe pikkus on 5-12 cm ja laius 2,5-5 cm. Leheroots päikese käes punane. Abilehed piklikmunajad, neid on harva ja nad varisevad kiiresti. · Majanduslikku ega haljastuslikku tähtsust eriti ei oma, puid hindavad vaid mesilased (ja mesinikud) hilise õitsemise tõttu. Samal põhjusel ka hübridiseerub teiste pajuliikidega vähemal määral. Salix fragilis (raberemmelgas) - Euroopa, Lääne- ja Kesk-Aasia. Eesti asub areaali põhjapiiri. Meil levinud kohati. Kasvab niisketel lubjavaestel, kuid toitaineterikastel, ajuti üleujutatud (Lõuna-Eesti) jõgede ja järvede kaldavallidel, kus kasvab tugevasti hargneva ümaravõralise puuna. Kõrgus 15 -20 m. · Lehed süstjad, pika terava tipuga, laiem koht lehelaba alaosas, näärmeliselt saagja servaga, pealt rohelised, alt hallikad, lehelaba alusel üksikud näärmed, 7...15 cm
36 Ülesanne 3 . Vaadelda C. botulinum’i kultuurist Grami meetodil värvitud preparaati. Kirjeldada mikroobide kuju, värvumust, asetust. Clostridium botulinum Ülesanne 4. Vaadelda demonstratsioonipreparaate mittespetsiifiliste anaeroobsete infektsioonide tekitajate kohta, värvituna Grami meetodil. Kirjeldada mikroobide kuju, värvumust, asetust. Bacteroides fragilis Fusobacterium sp. Peptostreptococcus sp. Ülesanne 5. Seletada, miks manustatakse raske trauma korral eelnevalt vaktsineerimata inimesele nii teetanuse anatoksiini (toksoidi) kui ka antitoksilist seerumit? Miks ei piisa ainult antitoksilisest seerumist? Ülesanne 6. Millised bakterpreparaadid on kasutusel spetsiifilise anaeroobse infektsiooni ravis ja profülaktikas? Kas need annavad aktiivse või passiivse immuunsuse? Ülesanne 7
väikese näärmega, abilehed süstjad, näärmelise servaga ja mõlemalt küljelt siidkarvased, varisevad varakult. Õitseb lehtimisega üheaegselt (mais), isasurvad kollased, kuni 7 cm pikad, emasurvad 3-5 cm pikad. Hõber. kasutatakse haljastuses laialdaselt ilupuuna, parkides, teede ääres, veekogude kallastel jne. Paljundatakse pistvaiadega, annab ka kännuvõsu. Sortidest: 'Darts Snake'; 'Gold'; 'Liempde'; 'Tristis'; 'Tristis Resistenta' Rabe remmelgas (Salix fragilis L.) Kasvab 15 -20 m kõrguse tugevasti hargneva ümaravõralise puuna looduslikult Lõuna-Eesti jõgede ja järvede üleujutatavatel aladel lubjarikastes kohtades. On meil areaali põhjapiiril, üldareaal kogu Euroopa kuni Lääne-Siber. Puude tüve koor sügavarõmeline, oksad peened, läikivad, paljad, pruunid, kergesti murduvad. Pungad paljad, mustjaspruunid, kuni 1 cm pikad. Lehed kuni 18 cm pikad ja 4 cm laiad,
annaabi.ee 
