SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad
mitmemõõtmelisem tunne. Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta? F1,4 ava loob kütkestava fookusest väljas pildiala ja vajadusel piisavalt kitsa teravussügavuse, mis sobib eriti portreede, maastike ja hämaras pildistamisel. Teravussügavus väljendab, kui suur ala on pildil teravalt välja joonistunud. Mida suurem ava, seda väiksem teravussügavus ja samuti ka mida pikem objektiiv, seda vöiksem teravussügavus. Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks? 1/30 Mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava. Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? 17mm lainurk vähendab nähtavat ca 3 korda. ülilainurkobjektiiv Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde? tele(zoom)objektiiv Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks?
hõbekloriidi AgCl, mis on fotoemulsiooni koostisained. AgCl ja AgI on väiiksema valgustundlikusega kui AgBr, kuid nende lisamine AgBr-le suurendab selle valgustundlikust. Fotomaterjali säritamisel toimub selle valgustundlikus kihis halogeenide fotolüüs, milletulemusena moodustub peitekujutis. Vees halogeenid peaaegu ei lahustu, kuid mõningaid aineid sisaldavates lahustes moodustavad nad hästi lahustuvaid ühendeid. Seda rakendatakse fotomaterjalide kinnistamisel. Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN). (diafragmaarvude järgi ka selle vahed kahekordsed 25, 50, 100 jne 1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera
suurema sügavusteravuse.Sügavusteravus sõltub ava suurusele ka objektiivi fookuskaugusest.Teravussügavus sõltub 3 asjaolust.Kõige lihtsam vahend teravussügavuse muutmiseks on ojbketiivi ava.Lisaks sõltub teravussügavus veel fookuskaugusest ning objektiivi ja kaamera vahekaugusest. 11. Mida tuleks teha kui hämaras ruumis pildistamisel ei ole võimalik või ei soovi välku kasutada? Siis tuleks välklamp välja lülitada. 12.Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks? Kuna ava suurus ja säriaeg töötavad koos, saame neid võrdselt muudates ühesuguse pildi. Näiteks: Avaarv f22 f16 f11 f8 f5,6 Säriaeg 1/30 1/60 1/125 1/250 1/500 Õige säriaeg on pildistamisel üks neist põhiteguritest, mis kogusummas määravad pildi tehnilise kvaliteedi. Õigeks selle sõna otseses mõttes osutub niisugune säriaeg,
valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv (see on kantud ka fotomaterjali pakendile või passi). Selle järgi valitakse säritusparameetrid (säriaeg, diafragmaarv). Erialases kirjanduses nimetatakse üldist valgustundlikkust (vastavas kontekstis) sageli lihtsalt valgustundlikuks. 15. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN). (diafragmaarvude järgi ka selle vahed kahekordsed 25, 50, 100 jne 1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter
Kuni järgime igaüheõiguse põhimõtteid, on asjad korras. Korallnarmik. Valget värvi lillede jäädvustamisel on oluline särikompensatsioon. On olemas palju erinevat liiki kauneid valgeid lilli. Lilled erinevad üksteisest kuju ja tooni poolest, kuid kogu nende ilu pildil edasi andmiseks tuleb leida sobiv särikompensatsiooni aste. Õige seadistus sõltub lillede värvist ja suurusest, pildi kompositsioonist ja valgustingimustest. Juhul kui säritus on liiga ere, võib pildil esineda ülesäritatud heledaid või valgeid alasid. Kontrolli, et seda ei juhtuks valgete lilledega, mis on pildi põhiobjektiks. Erinevate särikompensatsiooni väärtustega jäädvustatud pildid. Häguse tausta saavutamiseks tuleks muuta kaamera ava väärtust. Lillede pildistamisel on abi makroobjektiividest. Lillele lähemale liikudes, muutub taust hägusemaks. Hägune taust toob pildistatava õie paremini esile. Ava muutes saab
Nt võib sama kaamera resolutsioon olla väljendatud kui 1200x800 pikslit või 960-tuhat pikslit. 8.Digitaalse kujutise loomine. (Valguskiirtest kujutiseni) Katiku avanedes kogub digitaalne kaamera kujutise sensorile valgust. Kui lääts fokusseerib mingi fragmenti, siis osad fotosaidid salvestavat erinevat heledust Iga koht konverteerib sinna langeva valguse elektriliseks laenguks. Mida heledam valgus, seda suurem laeng. Kui katik sulgub ning säritus on lõpetatud, siis sensor jätab salvestatud mustri meelde. Erinevad laengute tasandid konverteeritakse seejärel digitaalseteks numbriteks, mida saab kasutada digitaalse kujutise loomisel Foto tegemisel püütakse kujutise sensorile iga piksel kinni üksiku fotosalvesti kaudu. a)Arvuti jagab ekraani või prinditud lehe pikslite ruudustikuks, sarnaselt kujutise sensoriga. b)Seejärel kasutab väärtusi, mis on salvestatud digitaalsesse pilti, et määrata kindlaks iga
läbinud valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv (see on kantud ka fotomaterjali pakendile või passi). Selle järgi valitakse säritusparameetrid (säriaeg, diafragmaarv). Erialases kirjanduses nimetatakse üldist valgustundlikkust (vastavas kontekstis) sageli lihtsalt valgustundlikuks. 15 10. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on valgustushulk, ainele mõjuva optilise kiirguse energia pinnatihedus. Särituse H väärtus sõltub valgustatusest E ja säriajast t, kui kogu säritamise kestel E=const, siis H=Et (üldjuhul H= E(t)dt). Säritust väjendatakse kas valgussuuruste ühikutes või energiaühikutes, rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) vastavalt kas lukssekundites (lx*s) või dzaulsekundites ruutmeetri kohta (J*s/m²). Särituse mõistet on
7.4 Diafragma Diafragma on objektiivi läbivate valguskiirekimpude ristlõiget ühendav metalllehtedest seadis, millega saab vähendada filmi valgustatust säritamisel ja suurendada teravussügavust. 14 7.5 Bajonett - Pr k tääk. Bajoneti abil kinnitatakse objektiiv kaamera kere külge. Erinevate tootjate kaameratel on need erinevad. 8. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks ja seda mõõdetakse eksponomeetriga. Põhimõte säritamisel on ühesugune nii filmi- kui digikaamera puhul. Mõlemal juhul on oluline filmile/sensorile langev valgushulk, mis sõltub nii objektiivi avast, kui ka ajast, mille jooksul valgust registreeritakse säriajast. See valgushulk, mis satub filmile/sensorile ava ja säriaja kombinatsioonina, annabki säri
- Sõltub ka kaamera formaadist- plaatkaamera teravussügavus on väiksem, 35mm suurem (sest objektiivide fookuskaugused on juba vastavad) 11)Kuidas toimib sensor? - sensor on digitaalmaailmas nagu film, millele pilt salvestatakse - valmitatakse silikoonist, mis on lisaainetega kattes valgustundlikuks muudetud - toimub säritus -> valguskiir konverteeritakse fotoelemendis laenguks -> laeng salvestatakse ja transporditakse sensorilt minema -> pilt konverteeritakse binaarsüsteemi (0 ja 1) ning salvestatakse pikslitest koosneva pildifailina mälukaardile - vahepeal toimuvad kaamera sees mitmed protsessid, nt müra vähendamine; värvuskorrektsioonid jne jne (loe Langfordi 1ptk) 12)Levinumad sensoritüübid? a) CCD-sensor:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
