Sony Mavica salvestas suurusega 570x490pikslit digifailid kahele flopikettale, selline pilt sobis loomulikult vaid teleriekraanilt vaatlemiseks. Kuid siiski valmisid kaheksakümnendatel aastatel ka esimesed videoprinterid. Kulus aga jällegi aastaid, enne kui 1990 aastal sai tootmisvalmiks Kodak'i esimene digitaalne peegelkaamera Kodak DSC 100, mille järeltulijad on tänaseks vallutanud fotomaailma. Filmikaamera Nikon F3 baasil valminud peegelkaamera sensor salvestas juba 1,3 miljoni pildipiksliga faile ja oli saadaval kahes versioonis. Valmisid erinevad kaamerad must-valgete või värviliste piltide tegemiseks. 30 000$ maksnud profikaamera koosnes kahest osast, mis kaalusid kokku 22 kilogrammi. Elukutseliste fotograafide kõrgeid kvaliteedinõudeid rahuldavad stuudiokaamerad ilmusid müügile eelmise sajandi viimasel aastakümnel. Esimesed taolised seadmed olid suured ja kohmakad ning mõeldud vaid liikumatute objektide pildistamiseks
ja 1940.a. -te populaarseimaks fotoaparaadiks. Leica Ajalugu 1925: André Kertész liigub sünnimaalt Ungarist Pariisi, kus ta alustab 11- aastase projekti fotografeerimiseks tänava elu. 1934: Fuji Photo Film avastati. Aastast 1938 teeb Fuji kaameraid ja lisab objektiivile läätse. Ajalugu 1936: Areng Kodachrome'i poolt- esimene värviline mitmekihiline värvifilm; areng Exakta poolt- teedrajav 35mm ühe-objektiiviga peegelkaamera 1947.a. konstrueeris ameerika leidur E.Land esimese monoprotsesskaamera. Ajalugu 1948: Hasselblad Rootsist pakub oma esimese keskmises formaadis peegelkaamera kaubanduslikuks müügiks; Pentax võtab Jaapanis kasutusele automaatse diafragma; Polaroid müüb hetkeks must-valgeid filme. Ajalugu 1949: Ida-Saksas Zeiss'is arendab Contax S esimese peegelkaamera koos pöörava pentaprisma pildiotsijaga.
Mario Metshein 2011 Kontakt • Mario Metshein • Email: [email protected] • MSN: [email protected] • http://et.sheeplive.eu/ Pildistamise vahendid • Kompaktkaamerad • Hübriidkaamerad • Peegelkaamerad • Telefonid • Sülearvutid / tahvelarvutid • Videokaamerad • Veebikaamerad Kompaktkaamera Hübriidkaamera Peegelkaamera Telefonid Süle- ja tahvelarvutid Videokaamera Veebikaamera (HD) Kompakt- vs peegelkaamera (1) Kompakt- vs peegelkaamera (2) Kuidas tekib digipilt Aeg Valgus Valguskiirus Ava (1) Ava (2) Fookuskaugus (1) Fookuskaugus (2) Teravussügavus (fookuskauguse järgi) Teravussügavus (ava järgi) Fookuse lukustamine BOKEH (1) • Bokeh on fookusest välja viidud valguspeegeldus (dof) • See on muinasjutuliine ja romantiline kunstiteos • Sõna "Boke`" pärineba Jaapani keelest ja see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti
1888.a. konstrueeris ameerika leidur G.Eastmann esimese fotoaparaadi (Kodak), milles kasutati paberpõhimikuga rullfilmi. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1924.a. laskis firma Leitz välja maailma esimese kompaktse väikekaamera (Leica). 1960 ja 70.a. tulid müügile poolautomaat- ja automaatkaamerad, automaatteravustamisega, elektrooniliselt juhitava katikuga ning filmiveomehhanismiga fotoaparaadid. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks" 1991.a. Valmis esimene digitaalne peegelkaamera. 2000.a. Pannakse esimene kaamera talefoni sisse. Fotode liigid Grupipildid Maastikupildid Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi Nimi Raamatud Tunnustus (2 näidet)
- ei võimalda kasutada mitte üksnes erakordselt laia vaatenurka, vaid toovad kaasa ka efekti mida nimetatakse moonutamiseks. Ülilainurk muudab sirgjooned pildil kõverjoonteks (eriti nurkades) ja tulemuseks võib olla väga omapärane. Kui pildistada lühikese maa peal näiteks vana maanteemuhku (sapakat) võib pildil olla tulemuseks hoopis veoauto moodi masin 14. Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde? Lindude pildistamiseks on sobiv peegelkaamera. 15.Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks? Normaalobjektiiviks nimetatakse makroobjektiivi. 16.Milline on pilt ülesärituse korral? Ülesärituse korral on pilt udune või hoopis ebaõnnestunud ) Kui sensorile jõuab liiga palju valgust ,saame ülesäri tõttu liiga heledad pildid. 17. Nimeta vähemalt kolm erinevust kompaktkaamera ja peegelkaamera vahel. Kompaktkaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile.Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel
Põhimõttelise muudatuse fotoaparaadi ehituses tegi 1847.a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles fotomaterjalinakasutati paberlinti. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks". 1902.a. leiutas A.Popovitski fotoaparaadi, milles harilikku objektiivi asendas sfääriliste peeglite süsteem ja laialilükatava varjuki. http://www.prn.ee/margit/abi/
17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse? 17mm lainurk vähendab nähtavat ca 3 korda. ülilainurkobjektiiv Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde? tele(zoom)objektiiv Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks? Normaalobjektiiv on see, mille vaatenurk on ligilähedaselt sarnane inimsilma omaga 46 kraadi fookuskaugustes väljendatuna (35mm filmikaameratel) on see 50mm. Nimeta vähemalt kolm erinevust kompaktkaamera ja peegelkaamera vahel. 1. kontseptsioon Kompaktkaamera on kasutajale, kes ei tea midagi pildistamisest ja ,,klõpsib" niisama, kuid peegelkaamera on mõeldud inimestele kes teavad mida nad pildistada tahavad ja oskavad seda seadistada. 2. Konstruktsioon Kompaktkaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile. Ekraanilt saab vaadata, milline pilt välja tuleb. Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel peegel, mis suunab valguse pildiotsijasse
Thomas pildistab Krimmi sõjas 1523cm teleskoobiga *1854: C. Negre hakkab kasutama 74cm x 53cm formaadiga kaamerat *1855: Louvre`i muuseum alustab skulptuuride pildistamist katalogiseerimise eesmärgil *1857: Josef Max Petzval konstrueerib suureformaadilise kaamera, mida hakatakse valmistama alles 1950. aastal *1859: "Pariisi Salong" korraldab maailma esimese fotonäituse, kus esitletakse 148 osavõtjalt ühtekokku 1295 fotot *1860: Thomas Sutton (18191875) patenteerib Inglismaal peegelkaamera *1869: Louis Ducos du Hauron annab välja raamatu värvifotograafiast *1874: L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik" *1880: "New York Daily Graphic" avaldab pooltoonides rasterfoto *1882: John McClellan kasutab pildistamisel klaaskolbi asetatud agneesiumlindi elektrilist süütamist *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera *1888: Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille
1. Kellele on reklaam suunatud ja kuidas on reklaami sihtgrupp välja toodud? Põhjenda. Antud reklaam on suunatud enamjaolt just nendele inimestele, kes on algajad fotohuvilised. Samas võib öelda, et antud reklaam on suunatud ka inimestele kellel on kaamera, aga mitte peegelkaamera. Reklaami sihtgrupp on toodud välja suures ning kohe väljapaistvas pealkirjas ,,Tõenäoliselt parim peegelkaamera algajale fotohuvilisele", mis meelitab kindasti inimesi endale peegelkaamerat ostma. 2. Kelle nimel reklaam räägib ja kuidas see väljendub? Näited, põhjendused. Reklaam räägib fotohuviliste nimel. See väljendub juba eelnevalt mainitud küsimuse vastuses ehk see väljendub algajatele fotohuvilistele. See tuleneb ka sellest, et pildil on fotoaparaat kolmest erinevast küljest vaadeldatavana. Lisaks fotodele, on reklaamil ka mitmeid
Kompaktkaameraid nimetatakse tihtipeale seebikarpideks, kuna nad on väikesed ja kompaktsed. Üldjuhul ei ole võimalik nendega pildistamise protsessi ise suunata ning neil puudub ka peegel. Peegelkaameratel on peegel, nagu ka nimetus ütleb. Peegliga kaamerate puhul siseneb valgus objektiivi, kust edasi pääseb ta peeglile, mis peegeldab valgust edasi mattklaasile ja sealt veel erinevatesse kohtadesse, et pildistatavat näeks õigetpidi ja seda oleks võimalik teravustada. Pilt 1. Peegelkaamera erinevad osad. 4 FOTOGRAAFIA AJALUGU Kõik algas sellest, kui Saksa teadlane J.H.Schulze avastas 1727. aastal hõbenitraadi valgustundlikkuse. T. Wedgwoodil õnnestus 1802. Aastal hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise tekitada. 1816. Aastal ühendab Nicephore Niepce Camera Obscura(valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava) koos valgustundliku paberiga. 1826.
Läbi objektiivi saabuvale valgusele reageerib sensor. Sensorist saadud signaali töötleb protsessor, mis mahemälu kaudu salvestab pildi teatud suuruse ja formaadiga mälukaardile. Kasutades USB, HDMI, LAN või WiFi ühendus, saab digiaparaati kontrollida arvuti kaudu või sinna pilte salvestada. 20 Kokkuvõte Fotograafia populaarsus tõuseb pidevalt. Tänapäeval peab juba iga teine peegelkaamera omanik ennast fotograafiks. Tegelikult peitub selles alas palju rohkem kui pealt näha. Tõeline fotograaf oskab kaamerat kasutada oma täies ulatuses, teades kõike alustadest kaamera enda eripäradest, lõpetades sellest kuidas valgust enda kasuks ära kasutada ja suutes, kõiki tingimusi arvesse võttes, teha omapäraseid fotosid. 21 Kasutatud kirjandus 1. http://metshein.com/index
SISUKORD FOTOAPARAAT JA FOTOGRAAFIA Fotograafia Fotograafia üldiselt Fotograafia ajalugu Fotoaparaat Fotoaparaadi mõned tehnilised alused Objektiiv Säritus Katik Fotoalased mõisted Kasutatud Kirjandus FOTOGRAAFIA Fotograafia üldiselt Vanemas keelepruugis õeldakse foto asemel päevapilt, s.o päikese tehtud pilt. Niiviisi see ongi: fotograafia leiutati möödunud sajandi algupoolel tänu valgustundlike materjalide avastamisele. Silm ja Kaamera näevad maailma põhimõtteliselt ühtviisi. Mõlemas on ehituselt üllatavalt sarnased. Vaateväljaks asuvalt esemelt lähtuvad valguskiired läbivad silma läätse ja jõuavad valgustundlikule tagaseinale, nn. Võrkkestale: me näeme ümbritsevat maailma. Ka fotoaparaadis läbivad valguskiired objektiivis leiduva läätsede süsteemni ning jõuavad kaamera tagaseinal asuva valgustundliku kihini, kuhu kantakse üle eseme ümberpööratud kujutis. Silmas toimub teravustamine läätsedele tei...
a. S.Levinski, kes võttis kaameras kasutusele lõõtsa, mis pani aluse kokkupandavate fotoaparaatide loomisele. 1854.a. sai I.Aleksandrovski patendi stereofotoaparaadile. 1870.a. lõi D.Jezutsevski hulga origonaalseid fotoaparaadi lisaseadmeid, mis hõlbustasid fotograafi tööd. 1877.a. valmistas L.Varnerke fotoaparaadi, milles fotomaterjalinakasutati paberlinti. 1890 töötas N.Apostoli välja kaheobjektiivilise peegelkaamera prototüübi. 1896.a. valmistas I.Karpov esimese peegelkaamera "Refleks". 1902.a. leiutas A.Popovitski fotoaparaadi, milles harilikku objektiivi asendas sfääriliste peeglite süsteem ja laialilükatava varjuki. Kaamera obskura ( camera obscura) on tänaste fotoaparaatide ja digitaalkaamerate eelkäija. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Camera obscura praktilist kasutamist läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist selgitas 15
sajandist e. Kr. Esimesed olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad ilmusid 18. sajandil. Kaamera obskura ava suurusest oleneb kujutise kvaliteet. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Mida väiksem ava, seda teravam kujutis. Maalikunsti arengut mõjutas väga suurel määral camera lucida avastamine. Peegli abil projetseeriti lõuendile kujutis objektist, mis siis võimalikult autentsena sealt maha joonistati. Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera, ainult et tegemist on camera obscura ehk pimeda kambriga. Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat, kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada. Peegelkaamera ehk SLR (single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile,
lahedamad algoritmid. Kindlasti on arvuti toonud minuni muusikat, filme ja muud sellist. Ent siiski - ma ei näe kõige vähimatki põhjust, miks peaks arvutite täiendamisele nii palju ressurssi kulutama - muule täiendamisele, kui ökoarvutite loomine - siis, kui nende samade arvutitega võiks modelleerida pea igas vallas tehnoloogiaid, mis oleks paremad ja võimsamad, ent looduslähedased. Ehk korduvkasutatavad filmid ja lihtne peegelkaamera oleks parem nii mõnestki digividinast, mis loodust hävitab? Ehk saaks kinofilmi näidata sama edukalt lihtsalt toodetava klassikalise projektoriga, kui arvuti külge ühendatud digiprojektoriga? Ehk ei ole grammofoniplaat, mis loodud uute tehnoloogiate põhjal ja pandud makki, mis ilma elektrikuluta mõne lihtsa ülemineku abil sama võimsat häält teeks, kui praegune Haapsalu Kolledz 21